3-21-390/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht

6. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-390 Haldusasi XX kaebus kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 26. veebruar 2021. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus XX määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-390. 2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. veebruari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-390 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 23.02.2021 kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse ja kohtueelse uurimise õigusvastasuse tuvastamiseks kaebaja kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 26.02.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu läbivaatamatult. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalasjade menetlemist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mille järgi on kriminaalasju pädevad menetlema uurimisasutus, prokuratuur ja maakohus (KrMS §-d 193 ja 230). Kriminaalasjade menetlemine ega kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasuse hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja kriminaalasjas nr X-XX-XXXX jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2018 süüdimõistev kohtuotsus, mille peale esitatud kassatsiooni jättis Riigikohus 21.06.2018 määrusega menetlusse võtmata. Seega on kohtud kontrollinud kaebaja suhtes

3-21-390 2(2) toimunud kriminaalmenetluse õiguspärasust ja kaebaja on saanud esitada oma vastuväited selles menetluses. Jõustunud kohtulahendit on võimalik vaidlustada vaid teistmismenetluses Riigikohtus (KrMS § 356). Halduskohtu pädevuses ei ole ka kellegi suhtes süüteomenetluse algatamine, vaid selleks on pädevad uurimisasutus ja prokuratuur (KrMS § 193). Kui kaebaja leiab, et talle on kriminaalmenetluses tekitatud kahju, on tal võimalik taotleda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) alusel. Ka sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses (SKHS § 17).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XX palub 11.03.2021 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetlemiseks. Halduskohus järeldas vääralt, et kaebaja on soovinud kriminaalmenetluse õigusvastasuse tuvastamist, sest kaebaja soovib hoopis kriminaalmenetluse käigus tehtud toimingute õigusvastasuse tuvastamist, sh selle tuvastamist, kas kohtuväline menetleja käitus õiguspäraselt või mitte. Samuti tuleb tuvastada, kas menetluses rikuti kaebaja õigusi ning kas tunnistajate ja kannatanute ülekuulamisel eksiti menetlusnormide vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).

5. XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 26.02.2021 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata. Määruskaebuses ei ole esitatud uusi väiteid, millele halduskohus poleks juba piisava põhjalikkusega vastanud. Halduskohus ei ole lähtunud arusaamast, et kaebaja oleks taotlenud kriminaalmenetluse kui terviku õigusvastaseks tunnistamist, vaid mõistis õigesti, et kaebaja soovib tuvastada kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasust. Kriminaalmenetluse toimingute (sh kohtueelse uurimise staadiumis tehtud toimingute) õiguspärasuse hindamine ei kuulu HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse, vaid kriminaalasju menetleb maakohus (KrMS § 18) ning ka uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevust saab KrMS § 230 lg 1 järgi vaidlustada maakohtus. Kaebaja kriminaalasjas toimunud menetluse õiguspärasust on kohtud hinnanud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, mis on lahendatud jõustunud kohtuotsusega. Viited HKMS § 2 lg-le 1 ja põhiseaduse §-le 14 ei ole asjakohased, sest kaebajal oli võimalus esitada kõik omapoolsed vastuväited uurimisasutuse, prokuratuuri või kriminaalasju lahendanud kohtute tegevuse peale kriminaalasjas nr X-XX- XXXX.

6. Eelneva põhjal jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.02.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)