1-08-17006/22 · 1-08-17006/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2.07.2010. a, Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-17006 Kohtukoosseis Istungisekretär Tõlk Prokurör Kriminaalhooldaja kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu Virge Harak Silva Rood Anu Aunap Kriminaalasi

Erakorraline ettekanne K.I kohta tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. Taotluse esitaja Tartu Vangla Tartu Maakonna Talituse kriminaalhooldusametnik Anu Aunap Taotlus

Kaitsja

Kriminaalhooldusalusele K.I-le

(ik:

xxx; xxx ) Tartu Maakohtu 16.01.2009 mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks

Advokaat Li Uiga

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 427 lg-st 1 § 427 1 § 432 lg. 1 ja 4 ning KarS § 74 lg-st 4, kohtunik

: määras

Jätta rahuldamata Tartu Vangla Tartu Maakonna Talituse kriminaalhooldusametniku

Anu Aunap`i erakorraline ettekanne K.I-le Tartu Maakohtu 16.01.2009 kohtuiotusega mõistetud 4 (nelja) kuulise vangistuse täitmisele pööramiseks. Jätkata K.I kriminaalhooldust. Panna K.I-le KarS § 75 lg. 2 alusel lisakohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja K.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 300 krooni riigieelarvesse. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi ühele järgnevatest arveldusarvetest: SEB-

s 10220034800017 ,viitenumber 2800049874; Swedbank-s 221023778606, viitenumber 2800049874; Danske Bank AS Eesti filiaalis 333416110002, viitenumber 2800049874. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumajale.

2

Kohtumäärus edastada K.I-le , kriminaalhooldajale Anu Aunapile, Lõuna Ringkonnaprokratuurile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama-alates 2.juuist 2010.

PÕHJENDID

Tartu Maakohtu 16.01.2009 otsusega mõisteti K.I (end. xxx)

süüdi KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ja mõisteti 4 kuud tingimuslikku vangistust 2 aastase katseajaga.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond on esitanud maakohtule erakorralise ettekande, milles

taotletakse K.I-le vangistus täitmisele pöörata, sest ta ei ole nõuetekohaselt kontrollnõudeid täitnud.

K.I lubas edaspidi kriminaalhooldusnõudeid täita ja nõustus temale pandava lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseajal. Prokurör Silva Rood toetas kriminaalhooldusosakonna taotlust. Kaitsja Li Uiga ei pidanud põhjendatuks ettekannet rahuldada, sest rikkumised ei ole nii suured. Kohtunik on seisukohal, et K.I on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid- ei ole

kolmel korral registreerimisele tulnud ega ole teatanud ka temal esinevatest takistustest

kriminaalhooldaja juurde tulla. Seega oli põhjendatud erakorralise ettekande koostamine ja kohtule esitamine. K.I ei ole toime pannud uusi kuritegusid. Väärtegusid on ta toime pannud, kuid see ei anna alust vangistuse täitmisele pööramiseks. Karistusregistri andmetel on K.I toime pannud ka Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 15 1 toodud rikkumise. Praegu saab K.I enda sõnul töötu abiraha; tööd saanud ei ole. KarS § 74 lg. 4 kohaselt on karistuse täitmisele pööramine kohtu võimlus, mitte kohustus. Seega

kohus kaalutleb kas vangistuse täitmisele pööramine on otstarbekas või on teisi vahendeid

süüdimõistetu mõjutamiseks. KarS § 56 lg. 2 mõtte kohaselt tuleb alati kaaluda vangistusest kergemaid mõjutusvahendeid.

Käesoleval juhul ei ole K.I otstarbekas vanglasse saata. Ta on saanud oma rikkumisest aru , kahetseb ning soovib jätkata kriminaalhooldust; on nõus võtma lisakohustuse.

K.I kohta koostatud erakorraline ettekanne jätta rahuldamata ning panna

temale lisakohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, et kriminaalhooldus toimiks efektiivsemana.

KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja K.I-lt menetluskuluna kaitsjatasu 300 krooni riigieelarvesse.

Kohtunik :