Legislator Case Law & Legislation
2-20-124495/16 AI generated

2-20-124495/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-124495/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt osaühing Aktiva Finants hagi P. T. vastu võla 810 eurot 47 senti (sealhulgas põhivõlg 729 eurot 17 senti, intress 34 eurot 25 senti ja

Legislator headnote

AI generated

2-20-124495/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: T. vastu võla 810 eurot 47 senti (sealhulgas põhivõlg 729 eurot 17 senti, intress 34 eurot 25 senti ja

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. aprill 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-124495

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi P. T. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

870 eurot 53 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: osaühing Aktiva Finants; registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn, 10150, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: A. Ž.

e-post XXX

Kostja: P. T. , isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt osaühing Aktiva Finants hagi P. T. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista P. T. lt (T.) osaühing Aktiva Finants kasuks välja:

2.1. 810 eurot 47 senti (sealhulgas põhivõlg 729 eurot 17 senti, intress 34 eurot 25 senti ja

viivis alates 19. märtsist 2020 kuni 18. jaanuarini 2021 summas 47 eurot 5 senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt 729 eurolt 17 sendilt alates 19. jaanuarist 2021 kuni

tagastamata põhivõla 729 euro 17 sendi tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta osaühing Aktiva Finants hagi P. T. vastu rahuldamata osas, milles osaühing Aktiva

Finants palub mõista P. T. lt välja viivise alates 19. märtsist 2020 kuni 18. jaanuarini 2021

suuremas summas kui 47 eurot 5 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus hagejale kätte.

6. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud P. T. (T. ) kanda.

8. Mõista P. T. lt (T. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 315 eurot.

9. Mõista P. T. lt (T. ) osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest

välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja

muude

sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja

Piirivalveametile. Kohus sai kostjaga ühendust telefoni teel. Kostja väitel on ta kodutu. Kostja

ei andnud kohtule enda andmeid, mis oleksid viinud menetlusdokumentide kostjale

kättetoimetamiseni. Kohtul ei õnnestunud ka ise välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja

muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni.

Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 22. veebruari 2021 määruse väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 22. veebruaril 2021. Kohus märkis, et

dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks

tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei ole

tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja

kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 17. oktoobril 2019 liitumislepingu,

järelmaksulepingu

ja

seadmekindlustuse

lepingu.

Liitumislepinguga

sõlmiti

telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada muid tasulisi

Tele2 Eesti AS teenuseid. Kuutasule lisandusid vastavalt Tele2 hinnakirjale tasulised teenused,

mis ei sisaldunud paketis. Kostja nõustus tasuma tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2

hinnakirjale. Järelmaksuleping sõlmiti seadme Apple iPhone 8 Plus 64GB ostmiseks. Seadme

netohind oli 579 eurot. Järelmaksu maksegraafik sõlmiti 18 kuu pikkune. Intressimäär oli 12,9

% aastas ja krediidi kulukuse määr 16,3 % aastas. Tagasimakse oli 35 eurot 55 senti kuus.

Krediidikulukuse kogusumma oli 649 eurot 90 senti. Seadmekindlustuse leping sõlmiti Apple

iPhone 8 Plus 64GB kindlustamiseks. Kindlustusmakse oli 9 eurot 19 senti kuus.

Tele2 Eesti AS täitis enda kohustusi ja esitas kostjale arveid teenuste kasutamise eest. Tele2

Eesti AS esitas kostjale järgnevad arved teenuste eest: 15107408260 (maksetähtaeg

18.11.2019), 15108307732 (maksetähtaeg 18.12.2019), 15107845502 (maksetähtaeg

18.01.2020), 15108064014 (maksetähtaeg 18.02.2020) ja 15108307732 (maksetähtaeg

18.03.2020), kokku summas 64 eurot 66 senti. Kostja ei tasunud arveid.

Kostja ei täitnud alates 18. novembrist 2019 kuni 18. veebruarini 2020 ka järelmaksulepingust

tulenevat järelmaksu ja intressi osamaksete tasumise kohustust. Kostja oli võlgnevuses alates

esimesest maksegraafikujärgsest osamaksest. Kostja hilines kokku nelja üksteisele järgneva

tagasimaksega. Tele2 Eesti AS saatis 27. jaanuaril 2020 kostjale lihtkirjaga lepingus märgitud

aadressile Tähe tn 50 - 5, Tartu lepingu ülesütlemise avalduse ning andis 14-päevase tähtaja

võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja ei tasunud talle antud tähtaja jooksul võlgnevust. Tele2

Eesti AS ütles sellest tulenevalt lepingud alates 1. aprillist 2020 üles. Tele2 Eesti AS loovutas

20. aprillil 2020 kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Hageja võib lepingute ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt kostjale

osutatud, kuid kostja poolt tähtaegselt tasumata, teenuse eest 64 eurot 66 senti. Hageja võib

lepingute ja VÕS § 401 lg 1, 2, § 402 lg 1, § 416 lg 1 ja 3 ja § 195 lg 2, 5 alusel nõuda kostjalt

kõigi järelmaksu osamaksete tasumist summas 664 eurot 51 senti ning enne lepingu

ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intressi maksmist summas 34 eurot 25 senti. Need

nõuded tuleb rahuldada.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Hageja nõuab viivist alates 19. märtsist 2020. Lepingud öeldi üles alles 1. aprillil

2020. Kostja pidi teenuste eest tasuma arve alusel. Teenuste eest nõutav summa muutus

sissenõutavaks arve tasumise tähtajale järgnevast päevast. Kostja pidi järelmaksu osamakseid

ja intressi tasuma maksegraafiku alusel. Iga osamakse muutus sissenõutavaks alates osamakse

tähtaja möödumisest. Need osamaksed, mille tasumise tähtaeg ei olnud lepingute ülesütlemise

ajaks saabunud, muutusid sissenõutavaks alates lepingute ülesütlemisest 1. aprillil 2020.

Hageja saab VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda 163 euro 37 sendi (64,66 + 98,71) tasumisega

viivitamise eest viivist alates 19. märtsist 2020 ja 565 euro 80 sendi tasumisega viivitamise

eest viivist alates 2. aprillist 2020. Hageja viivisenõue on VÕS § 113 lg 1 kohaselt

18. jaanuari 2021 seisuga põhjendatud seega 47 eurot 5 senti. Hageja viivisenõue tuleb selles

osas rahuldada ja jätta ülejäänud osas rahuldamata.

Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta järgmist. Kohtul ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja aadressidel ega kostja

sidevahendite andmeid kasutades. Kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks tehti päring rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse, kostja elukohajärgsele

kohalikule omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja

selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud

dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku

vastuse esitamise nõude kostjale avalikult kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid

kostja elukoha ega muude sidevahendite andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse

ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale

TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus,

menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse resolutsiooni punktid 1 – 4 ja 7 – 9 ning

selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Hagi rahuldati ligikaudu 100% ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel seega

kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 175 eurot ja esindajakulud 480 eurot

(käibemaksuta), kokku 655 eurot. Hageja esindajakulu tekkis seoses maksekäsu kiirmenetluse

(ajakulu 30 minutit) ja hagiavalduse (ajakulu 3 tundi 30 minutit) koostamise ja esitamisega.

Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses kantud esindajakulu on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas teenuse

osutamise-, kindlustus- ja tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude põhivõla, intressi, ja

seadusjärgse viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades

esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja esindajakulud, mis

tekkisid seoses hagiavalduse esitamise ja koostamisega, on seega vajalikud ja põhjendatud

120 euro (käibemaksuta) ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku 315 eurot (175 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud

jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 315 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik