4-21-395/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtule 26.01.2021. a esitatud kaebuses vaidlustab R.N Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.01.2021. a otsus 2315,20,007166. t väärteoasjas nr Harju Maakohtu 29.01.2021. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg
Legislator headnote
AI generated4-21-395/10 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: viidatud puudusi. Esiteks on jätkuvalt kõrvaldamata mitmed kohtu poolt 29.01.2021. a määruses välja toodud vormistuslikud puudused ehk andmed, mis peavad sisalduma kaebuses: kaebuse esitaja telefoninumber ja elektronposti aadress; otsuse teinud kohtuvälise menetleja (asutuse) nimetus ja selle aadress; kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev. Seejuures on osad andmed nähtavad lisatud ekraanitõmmisest (telefoninumber, elektronpostiaadress), kuid ülejäänud andmed on täielikult esitamata. Kohtu hinnangul ei oleks eraldivõetuna tegu oluliste puudustega, kuid lisaks rõhutas kohus 29.01.2021. a määruses, et kõigi asjaolude kohta, millele kaebuses soovitakse tugineda, tuleb esitada tõendid või tunnistajate kontaktandmed.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-21-395
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-395 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus, millega jäeti kaebus läbi vaatamata R.N-i
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
menetlusalune isik R.N (ik 5023160259), määruskaebus RESOLUTSIOON
1. . veebruari 2021 R.N-i kaebuse
Jätta Harju Maakohtu 23 . a kohtumäärus läbi vaatamata jätmise kohta muutmata.
2. R.N-i m .
ääruskaebus jätta rahuldamata
EDASIKAEBAMISE KORD VTMS § dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale - Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtule 26.01.2021. a esitatud kaebuses vaidlustab R.N Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.01.2021. a otsus 2315,20,007166. t väärteoasjas nr
2. Harju Maakohtu 29.01.2021. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti täiendav tähtaeg
(kuni 12.02.2021. a e koopia saadeti 29.01.2021. a ) puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumäärus kaebuse esitaja elektronposti aadressile ning samuti tehti kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel. Isik sai määruse e toimiku kohaselt kätte 29.01.2021. a. Seega tuleb järeldada, et - kaebuse esitaja oli antud kohtumäärusest teadlik ning tal oli piisavalt aega kohtule oma kaebuse täiendamiseks või vajadusel kaebuse parandamise tähtaja pikendamise taotlemiseks.
3.
12.02.2021. a saabus kohtule R.N-i kaebuse täiendus koos lisadega. Maakohtu määrus
4. Harju Maakohtu 23. veebruari 2021 R.N-i kaebus Politseija . a määrusega jäeti
Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.01.2021.
vaatamata. a otsusele väärteoasjas nr. 2315,20,007166 läbi
Kohus leidis, et R.N-i poolt saadetu ei kõrvalda kohtu poolt määruses 29.01.2021. a
viidatud puudusi. Esiteks on jätkuvalt kõrvaldamata mitmed kohtu poolt 29.01.2021. a määruses välja toodud vormistuslikud puudused ehk andmed, mis peavad sisalduma kaebuses: kaebuse esitaja telefoninumber ja elektronposti aadress; otsuse teinud kohtuvälise menetleja (asutuse) nimetus ja selle aadress; kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev. Seejuures on osad andmed nähtavad lisatud ekraanitõmmisest (telefoninumber, elektronpostiaadress), kuid ülejäänud andmed on täielikult esitamata. Kohtu hinnangul ei oleks eraldivõetuna tegu oluliste puudustega, kuid lisaks rõhutas kohus 29.01.2021. a määruses, et kõigi asjaolude kohta, millele kaebuses soovitakse tugineda, tuleb esitada tõendid või tunnistajate kontaktandmed.
Praegusel juhul on R.N B
esitanud väljatrükid ’i poolt talle tehtud rahaülekannetest. Nimetatud tõendid ei kinnita aga tingimata juhtimisõiguse vajalikkust, sest sellest ei nähtu töö ja selle kohta sõlmitud lepingu sisu ning üldteadaolevalt töötavad B-s ka nt rattakullerid. Veelgi enam, parandatud kaebuses viitab R.N ka uutele asjaoludele (talle võõra sportauto kasutamine, pensionärist vanaema toetamine, töötamise võimatus juhtimisõiguse puudumisel). Vastavate tõendite hankimine ei ole kohtu hinnangul raske ja objektiivsed takistused selleks puuduvad. Samuti saanuks kaebuse esitaja teatada kohtule vaevata nt tunnistajate andmed, mille märkimine ei ole keerukas ega ajamahukas. Ühtegi tõendit või tunnistajat ei ole kaebuse esitaja tähtaegselt nimetanud ega esitanud. Tulenevalt eeltoodust pidas kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jätta kaebus läbi vaatamata.
Määruskaebus 5.
R.N esitas vaidlustatava uskaebuse, milles maakohtu määruse peale määr märgib, et pöördub kohtusse, et selgitada oma käitumist ja esitada oma soov asendada karistus üldkasuliku töö ja/või rahatrahviga. Nimelt 14.12.2020 kell 21:56 sõitis ta mööda Tallinna-Narva maanteed
Muuga poole. Politsei registreeris kiiruseks 171 km/h, +- batud
6 km/t. Teelõigul on lu maksimaalne kiirus 110 km/h, kui esmane juhiluba aegunud. Teine juhtum oli 6 päeva hiljem. 20.12.2014 kell 00:58 suundus ta mööda Laagna teed Muuga poole kiirusega 104 km/h, +- 6 km/t. Nende rikkumiste põhjuseks oli tema vale olukorra hinnang ja valede prioriteetide seadmine. Enne seda juhtumit polnud ta kunagi sportautoga sõitnud. Arvestamata oma auto võimalusi, oli ta ekslikult kiirustanud ja ebaõiglaselt valinud kiiruse antud teelõikudel, mida väga kahetseb. Ta sai juhiload 19.10.2020 ja kohe läks tööle (järgmisel
B OÜ-sse 22.10.2020 leheküljel ). Praegu töötab ta OÜ firmas kullerina kinnitus O (vaata lk 2) B kategooria bussiga, kus tema ülesandeks on marsruudi planeerimine ja pakkide toimetamine üle kogu Harjumaa. Töötab s esmaspäevast r s laupäeval ja pühapäeval. Juhilubade O- eedeni kella 7:00-18:00 ja B- ära võtmisel pole tal võimalust raha teenida. Samuti an e 200 €, kes nab ta iga kuu vanaemal on
pensionär ja maksta kõik oma trah keda peab vajalikuks aidata. Samuti tahab ta vid ja kohtutäituri trahvid, on juba sellega alustanud (vaata 2). Kahetseb tehtut ja kavatseb uuel lk aastal mitte rikkuda seadust ja töötada ja olla seaduskuulekas. R.N palub muuta otsus üldkasuliku töö ja /või trahvi määramiseks.
Kohtumenetluse poolte seisukohad
6. Tallinna Ringkonnakohus andis 22. märtsil 2021. a tähtaja kuni 29. märtsini 2021. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Kohtumenetluse pooled viidatud tähtaja jooksul täiendavaid seisukohti ja taotlusi ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks määruskaebuse pinnalt alust ei ole.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud õigele järeldusele R.N-i poolt puuduste kõrvaldamata jätmise kohta kohtu poolt antud tähtaja jooksul, mis on aga endaga kaasa toonud maakohtu poolt R.N-i kaebus
a
e põhjendatud läbi vaat mata jätmise. Nimelt, 29.01.2021. a määrusega jäeti kaebus käiguta ja toodi välja need puu R.N-i dused, mis ta peab kõrvaldama 12.02.2021. a. R.N täiendas kohtu poolt antud tähtaja jooksul küll mõnevõrra oma kaebust (allkirjastas selle, muus osas aga pigem mitte kohtu poolt täiendas vajalikuks peetud andmetega, vaid selgitas teo asjaolusid ja ja esitas kinnitas, et töötab usinasti) kaebuse lisana ek B , nimelt raanitõmmised, mis viitavad tõepoolest tema tööalasele seosele ’ga esitas isik B kuid maakohus asus oma väljatrüki ’i poolt talle tehtud rahaülekannete kohta, 23.02.2021. a määruses seisukohale, et R.N ei ole jätkuvalt kõiki maakohtu poolt välja toodud puudusi kaebusele seaduses kõrvaldanud ja R.N-i kaebus ei vasta seega jätkuvalt sätestatud nõutele VTMS § 115), mistõttu jättis tema kaebuse läbi vaat ( amata. Ringkonnakohtu hinnangul esines maakohtul alus selliselt toimida. Maakohus heidab oma 29.01.2021. a määruses
R.N-ile ette mitmeid vormilisi ja sisulisi puudusi, sest kaebus ei vastanud üldse ei vormiliselt ega ka sisuliselt kaebusele esitatavatele e
nõuetel . Lisaks tõi maakohus välja, et isik peab tõendama väiteid töökoha ja selles juhtimisõiguse vajaduse olemasolu kohta. R.N pu a uduste kõrvald misel ei ole aga tegelikult kõrvaldanud valdavalt vormilisi puudusi, s.t jätkuvalt ei ole välja toonud ei kohtu nime, kohtuvälise menetleja nime, väärteootsuse nr-i ega - kuupäeva ei ole toonud välja oma kõiki kontaktandmeid (e , -posti aadressi ja telefoni nrkuigi i, maakohtu hinnangu on need tuvastatav esitatud dokumentidest). Lisaks, kuigi isiku peamine taotlus oli saavutada karistuse muutmine, s.t et juhtimisõigust ära ei võetaks, kuivõrd see on tema kinnitusel vajalik töötamiseks, siis pidi ta ka selliseid väiteid kinnitava d tõend i eid esitama. Tõsi, R.N esitas ek alust seostada teda B raanitõmmised, mis annavad ’ga, kuivõrd viimane on
talle väljamakseid te tõendeid, millest nähtuks, millistel inud, kuid ometi ei ole ta esitanud
tingimustel ja alusel isik teenust osutab ja et ta teenuse osutamiseks kasutab ka tegelikult igapäevaselt mootorsõidukit ja vajab seetõttu vältimatult juhtimisõigust. Maakohus on just õigesti viidanud asjaolule, et paljud antud teenuse kasutavad sõid osutajad uvahendina hoopis jalgratast ja seega ei ole R.N tegelikult esitanud tõend d ka selle kohta, et juhtimisõigus ei e
olemasolu on . R.N esitas maakohtule puuduste töötamiseks vältimatult vajalik
kõrvaldamisel hoopis uusi väiteid, mille ti ühtegi tõendit ei esitanud. kohta aga samu Kokkuvõtvalt ei kõrvaldanud R.N kõiki maakohtu poolt välja toodud puuduseid ja seetõtu esines maakohtul seaduslik amata. alus jätta R.N-i kaebus läbi vaat Kusjuures ringkonnakohtule esitatud kaebuses R.N selgitab taaskord identselt maakohtule esitatule tegude asjaolusid, palub teiseliigilist karistust ja kinnitab, et juhtimisõiguse olemasolu on töötamiseks vajalik. Ringkonnakohus ei saa aga sisuliselt anda hinnangut asja tehioludele ega otsustada isiku karistuse üle olukorras, kus maakohus pole isiku kaebust üldse sisuliselt lahendanud ja seega selles osas seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab maakohtu poolt kaebuse läbi vaat mata jätmisel hinnata vaid seda, kas maakohtul esines alus kaebuse läbi a
vaata esines eeltoodu pinnalt maakohtul alus R.N-i mata jätmiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kaebuse läbi vaat mata jätmiseks, a sest R.N tema kaebuses esinenud ja maakohtu
29.01.2021. a määruses välja toodud puudusi kohtu poolt antud tähtaja jooksul tegelikult ei kõrvaldan samad põhjendused, mis ud. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses esitab R.N maakohtule ga rahatrahvid (lisaks taas omakorda paar uut väidet ja tõendit võrreldes varasema e tasumise ja ka O-s töötamise kohta, mis aga ei põhjenda kuidagi seda, miks ta kaebuses esinenud puudusi ikkagi ei kõrvaldanud), kuid ei esita üht väidet selle kohta justkui maakohtul poleks egi olnud alust iseks. R.N tema kaebuse läbi vaatamata jätm ei too välja asjaolusid, mida tegi
maakohus valesti, kui tema a kaebuse läbi vaat mata jättis. R.N ei väida ise kordagi, et tegelikult kõrvaldas puudused ja seetõttu jättis maakohtus al ult tema kaebuse läbi
ta uset vaatamata. R.N ei saa ka selliselt muidugi väita, teades ise, et ta ei järginud maakohtu korraldusi puudus . ingkonnakohtu hinnangul te kõrvaldamisel Kuivõrd r ei kõrvaldanud L.
R.N kaebuses esinenud ja ühtlasi kohtu poolt välja toodud puudusi määratud tähtajaks, esines maakohtul seaduslik alus jätta R.N-i MS § 118 lg 2 p 3 tulenevalt läbi kaebus VT
vaatamata.
8.
147 lg 1 p 1 ringkonnakohus Harju Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § jätab
Maakohtu 23. veebruari 2021 R.N-i
. a määruse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta muutmata ja R.N-i rahuldamata. määruskaebuse