4-21-911/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasi nr 4-21-911 11.märtsil 2021 Tallinn Harju Maakohtu kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul Kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Raul Annuka ja Kaebuse esitanud isiku Tanel Idarand Isikukood: 38109250255 Elukoht: x Töökoht x Kaitsja Madis Piirla Vaatas 10.03.2021, avalikul kohtuistungil läbi Tanel Idarand kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 09.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2315,21,000053 tühistamiseks.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 09.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2315,21,000053 kohaselt Tanel Idarand 06.01.2021 kell 11.01 Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt 30 km, juhtis mootorsõidukit kiirusega 136+-5 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, ületades suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 41 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Tanel Idarannale määrati karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi rahatrahv 110 trahviühikut s.o 440 eurot. Tanel Idarand vaidlustas 09.02.2021 otsuse väärteoasjas nr 2315,21,000053 paludes otsuse tühistada, kuna rikkumine ei ole tõendatud ja mõõtmistulemus ei ole jälgitav.

Kohtuistungil andsid ütlusi kaebuse esitanud isik Tanel Idarand ning tunnistajad E P ja P Vr.

Kohus uuris järgmisi dokumente: - väärteoprotokoll (lk 1); - kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk 5); - karistusregistri väljatrükk (lk 6-7); - liiklusregistri väljavõte (lk 8); - taatlustunnistus (lk 9); - mõõtja pädevuse tõend (lk 10); - dokumendi koopia (lk 12); - vastulause väärteoasjas (lk 15); - selgitustaotlus ja vastus (lk 16-18); - otsus väärteoasjas (lk 20-21); - kaebus lisadega (kohtutoimik lk 1-13); - videosalvestise väljatrükid (kohtutoimik lk 30-31).

Kohus vaatas videosalvestist.

2

Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil seisukoha juurde, et tema pole väärteoprotokollis märgitud kiirusega sõitnud, rikkumine pole tõendatud ning mõõtmistulemus pole jälgitav. Tunnistas, et sõitis 100 km/h, kuna teadis, et see on lubatud kiirus sellel teelõigul.

Kaitsja asus seisukohale, et vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik Tanel Idarand juhtis halli värvi universaalkerega BMW-d ja sellel teelõigul ta politseiametnike poolt liiklusjärelevalve käigus ka kinni peeti. Lubatud võimalik piirkiirus sellel teelõigul on 90 km/h. Vaidlusese on ikkagi selle mõõtetulemuse jälgitavus ja tõendatus, kui ka usaldusväärsus. Doppleri signaali ei kasutatud. Ebaselgust lisab väärteoasjas tõendite kogumine tervikuna. Tunnistaja ütlused ebausaldusväärsed, tunnistaja ei tee vt sedaankerel ja universaalkerel. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ebausaldusväärne, sest menetleja pole andnud selgitusi mõõtmistegevuse osas ja jääb selgusetuks, miks ei kantud protokolli lukustatud kiirusmõõturi näitu. Väärteomenetlus tuleks lõpetada valede andmete tõttu väärteoprotokollis.

Kohtuväline menetleja ei nõustu väärteoasja lõpetamisega T. Idaranna suhtes. T. Idarand on teo toime pannud ja see on tõendatud. Doppleri signaali kasutamine on vabatahtlik. Mõõtmise usaldusväärsus nähtub videosalvestiselt. Riigikohus on leidnud, et kiiruse mõõtmisel saab aluseks võtta ka videosalvestise näidu, ei pea võtma kiirusmõõturil lukustatud näitu. Sel hetkel, kui T. Idaranna sõidukiirust mõõdeti, oli kiirus „target“ aknas, kiirus oli ühtlane ning kõikumisi ja ebaselgust ei olnud. Kui kohtuväline menetleja ei oleks rikkumises veendunud, ei oleks sellist otsust tehtud.

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära tunnistajad, kaebuse esitanud isiku ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele:

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Lähtuvalt VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik E P koostatud väärteoprotokolli nr 20210106471201 kohaselt Tanel Idarand 06.01.2021 kell 11.01 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 30 km, juhtis mootorsõidukit BMW 530 XD (reg-nr xX) kiirusega 136+-5 km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Rikkus liiklusseaduse § 15 lg 1 p1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi.

Täpselt samal moel on süüksarvatavat väärtegu kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 09.02.2021 otsuses väärteoasjas nr 2315,21,000053.

Vaidlust ei ole asjaolus, et Tanel Idarand juhtis 06.01.2021 kell 11.01 Jõelähtme vallas Harju maakonnas Tallinn-Narva mnt 30. km, halli värvi mootorsõidukit BMW 530 XD (reg-nr xX). Nimetatu nähtub nii videosalvestiselt, kiirusmõõturi kasutamise protokollist kui ka tunnistajate ütlustest. Kaebuse esitaja tunnistas kohtuistungil kinnipidamist politseiametnike poolt. Juhtimise fakti väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ei ole kaebuse esitaja ka vaidlustanud.

3

Vaidlus on tõusetunud eelkõige selles, kas kahtluseta saab väita, et politseiametnike poolt mõõdetud kiirus on tõene ja usaldusväärne. Samuti erinevus väärteoprotokolli märgitud kiiruse ja kiirusmõõturil fikseeritud kiiruse näidu vl on kaebuse esitaja ja kaitsja hinnangul alus väärteomenetluse lõpetamiseks.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et sõitis mööda Peterburi maanteed Tallinnast Kuusalu poole, vilkurid pandi tööle, rohkem ei oska midagi öelda. Kogu aeg spidomeetrit ei jälginud, enda teada sõitis oma tavapärase kiirusega 100 km /h. Sõitis BMW-ga, millel universaalkere. Kinnitas, et videosalvestist nägi pärast kinnipidamist – politseiametnik tuli auto juurde ja näitas. Kohtuistungil kinnitas, et video esimene osa kuni politseisõiduki liikuma hakkamiseni tundus sama, mis telefonist näidati. Kiirust 136 km/h nägi väärteoprotokollist.

Tunnistaja E P ütluste kohaselt 06.01.2021 teostas koos P Vriga liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva maanteel, seisid parklas, paremal pool. Mõõtsid sõidukeid suunaga Narva poole ning mõõterežiimiks oli valitud eemalduvad sõidukid. T. Idarand tuli lubatud kiirusest üle, tema kiiruseks oli fikseeritud 136 km/h. Mõõteseade oli autosse sisseehitatud, kaugus maanteest umbes 20 meetrit. Kontrollis sama päeva hommikul, et seade oli töökorras. E. Pi hinnangul silmnähtavalt ületas sõiduk kiirust, mõõtmise hetkel liikus sõiduk üksi ning mõõteseade hakkas näitama 129, 131 ja lukku läks 135, aga hiljem tuvastati videolt kiiruseks 136 km/h. Sõitsid järgi, sõiduk oli kogu aja järgi sõites vaateväljas. Näitas T. Idarannale ka videosalvestist.

Tunnistaja P Vri ütluste kohaselt mõõtsid kiirust Tallinn-Narva maanteel, eelnevalt ei tulnud ühtegi kiiresti sõitvat autot, kõik sõitsid 80 km/h, siis tuli BMW, mis sõitis 135-136 km/h 90-alas, mis oli juba vähemalt 5 km. Seadme korrasolekut kontrollis E. P. Mõõtmist teostas E. P. Tunnistaja istus kõrvalistuja kohal, seade oli näha, valitud mõõterežiimiks oli paigalt seistes. Kohtuistungil parandas eeluurimisel antud ütlusi, et sõiduk, mis sõitis kiiremini oli universaalkerega, erinevalt eeluurimisel antud ütlustest, milles nimetas seda sedaankereks. Sel hetkel ta ei teinud keretüüpidel vt. Järgnesid kiirust ületanud sõidukile, sõiduk möödus ka teistest sõidukitest. Sõiduk oli mõõtmisest kuni kinnipidamiseni vaateväljas.

Videosalvestis kinnitab, et tume universaalkerega BMW möödub politseiauto pardakaamera vaateväljast, liikudest eelnevatest ja järgnevatest sõidukitest visuaalselt kiiremini. Kell 11.01.45 kuvab „target“ aknasse kiiruse 136 km/h. Muid näite aknas ei ole. Lukustatud kiiruseks jääb 135 km/h. Politseiauto asub seejärel sõidukile järele sõitma, möödudes kolmest sõidukist, millest kõige esimene möödus pardakaamera salvestisel kõige esimesena, st enne menetlusaluse isiku sõidukit. Eelnev tähendab ühtlasi seda, et kõige esimesena videosalvestisel pardakaamera vaateväljast möödunud sõidukist jõudis menetlusalune isik juba mööduda ning oli ka võrdlemisi kaugel. Seega, kinnitab videosalvestis koos tunnistajate ütlustega, et just menetlusaluse isiku sõiduk liikus teistest oluliselt kiiremini, samuti, et menetlusaluse isiku sõiduki möödumisel kuvas kiirusmõõtur „target“ aknasse kiiruseks 136 km/h. Sõiduk oli alates kiiruse mõõtmise hetkest kuni kinnipidamiseni kogu aeg politseinike nägemisulatuses.

Seoses kaitsja väitega, et tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd tunnistaja ei tee vt sedaankerel ja universaalkerel, märgib kohus, et antud asjas on usutav, et tunnistaja eksis kere tüübis. Lisaks on tunnistaja P. Vr oma ütlusi istungil parandanud. Antud asjas ei ole see eksimus ka määrav, sest videosalvestisel on näha, et sõidukil, mille kiiruseks mõõtis kiirusmõõtur 136 km/h, oli universaalkerega. Ühtegi sedaankerega sõidukit videosalvestisel ei nähtu, st ka salvestiselt nähtavad teised sõidukid on universaalkerega.

Menetlusaluse isiku kaitsja seisukoha kohaselt ei saa kahtluseta öelda, et mõõdetud sõidukiirus kuulus just T. Idaranna sõidukile. Kaitsja hinnangul on tegemist mingisuguse vigase, liidetud

4

kiirusega. Doppleri signaali ei kasutatud ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis helisignaaliga seotud lahtreid ei täidetud, kaitsja hinnangul jääb ebaselgeks, kuidas seda mõõtmist teostati.

Seoses mõõteseadme jälgitavuse ja usaldusväärsusega, märgib kohus järgmist:

Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 p 1, 2 kohaselt mõõtetulemuse jälgitavus on tõendatud kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevndit ja: 1) mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat, või 2) mõõtmisel on järgitud mõõteseadusest või muust seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevaid üksikasjalikke nõudeid mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuse töötlemisele. MõõteS § 2 lg 1 p 21 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevndi nõuetele vastavust.

LS § 199 lg 7 kohaselt nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-le 3 lg 1 peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevndi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ning nimetatud määruse teine peatükk sätestab kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll kinnitab, et 06.01.2021 kell 11.01 mõõtis patrullpolitseinik E P Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 30. km, teelõigul, kus suurimaks lubatud kiiruseks on 90km/h, T. Idaranna poolt juhitud mootorsõiduki BMW 530 XD (reg-nr xX) kiiruseks 136 km/h, laiendmääramatusega +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 131 km/h. Kiirusmõõtur oli statsionaarne. Mõõtmise tehiolud mõõtmise hetkel olid head – nähtavus hea ja sademeteta. Valitud mõõterežiimiks oli „samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine paigalt seistes“. Mõõdetav mootorsõiduk sõitis teisel sõidurajal pärisuunalisel teel, samas suunas patrullsõidukiga ning eemaldus mõõtvast sõidukist. Mõõdetav sõiduk jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile. Lisaks kinnitab nimetatud protokoll, et kasutatud mõõtevndiks oli kiirusmõõtur Stalker DSR 2X, s.o radarkiirusmõõtur Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 § 1 lg 3 mõttes. Väärteotoimikus on ka nimetatud kiirusmõõturi taatlustunnistus, millelt nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2x on läbinud kordustaatluse 15.01.2020.a. Seega on kiirust mõõdetud taadeldud ja nõuetele vastava kiirusmõõturiga. Vaidlus puudub selles, et mõõtmist teostas patrullpolitseinik, kellel on pädevus mõõtmist teostada. Mõõtja poolt vastava koolituse läbimist kinnitav tõend on lisatud ka väärteotoimikusse. Ka ei tuvastanud kohus vastava mõõtemetoodika rikkumist – muuhulgas ei mõõdetud sõidukiirust tunnelis ega peeglilt nagu keelab eelviidatud määruse § 8, samuti oli radarkiirusmõõturi kasutamisel valitud mõõtmiseks vastav mõõteja suunarežiim. Kohtu hinnangul on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud.

Seoses Doppleri helisignaaliga, märgib kohus, et hetkel kehtiva määruse (16.06.2011.a määrus nr 78 § 9 lg 2 p 3) sõnastusest nähtub, et Doppleri helisignaali kostumine kiirusmõõturi kasutamisel ei ole ilmtingimata vajalik ning politsei saab ise liiklusjärelevalvet teostades otsustada, kas Doppleri helisignaal sisse lülitada, see vaikseks reguleerida või sootuks välja lülitada. Seega on seadusandja ette näinud, et Doppleri helisignaali mittekostumine ei muuda mõõtetulemust ebausaldusväärseks ning liiklusnõuete rikkuja tuvastamise seisukohast olulisi asjaolusid on võimalik välja selgitada teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Asjaolu, et kaitsja seadusandjaga ei nõustu, ei ole väärteokaebuse lahendamisel otsustatav vastuväide.

Kaitsja hinnangul pole mõõtetulemus usaldusväärne ka seetõttu, et kiiruse mõõtja lukustas kiiruse 135 km/h, kuid väärteoprotokollis on märgitud kiiruseks 136 km/h.

5

Riigikohus on lahendis 4-17-5471/19 asunud mh seisukohale, et ainuüksi hetkenäidu fikseerimise võimaluse olemasolu ei muuda selle kasutamist automaatselt mõõtmistegevuse nõutavaks osaks, mille rikkumine tooks kaasa mõõtetulemuse ebausaldusväärsuse. Ka seadme kasutamise juhend käsitab näidu fikseerimist teisel tablool pigem mõõtjale pakutava võimalusena, mitte mõõtmistegevusel nõutava toiminguna. 16.06.2011.a määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 4 eesmärk on võimaldada hilisemas menetluses mõõtetulemuse tõendamist ja selle tutvustamist menetlusalusele isikule. Mõõtetulemuse tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Lisaks vähendab mõõtetulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2005. a otsus asjas nr 3112905, pd 6.1 ja 6.2; 2. jaanuari 2009. a otsus asjas nr 3117308, p 12). Määruse § 9 lg-s 4 toodud nõude rikkumine ei muuda aga mõõtetulemust ennast ebausaldusväärseks. Nimelt määruse § 9 lg 5 esimese lause kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse laiendmääramatus. Järelikult toetub lõplik mõõtetulemus, s.o kiirus, millega sõitmise eest on võimalik isikule teha karistusõiguslik etteheide, kiirusmõõturi tavalisele lugemile ja lõplik mõõtetulemus ei ole seotud fikseeritud näiduga ka nende seadmete puhul, mis iseenesest võimaldavad näitu fikseerida. Seega ei anna kiiruse fikseerimata jätmine ka määruse § 9 lg-te 4 ja 5 valguses alust lugeda kiirusmõõturi ekraanile ilmuvat lugemit ebausaldusväärseks.

Kokkuvõtlikult leidis kolleegium, et määruse nr 78 § 9 lg 4 kohaselt tulnuks küll kiirusmõõturi ekraanile ilmunud lugem fikseerida, kuid selle fikseerimata jätmine ei muuda mõõtetulemust ebausaldusväärseks. Tagada tuleb mõõdetud sõidukiiruse tõendatavus ja isiku efektiivse kaitseõiguse teostamise võimalikkus ning seda on võimalik teha ka muul viisil, nt kiirusmõõturi töö videosalvestamise ja isikule videosalvestise tutvustamise teel.

Käesoleval juhul on videosalvestise ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et kiirusmõõturi tablool kuvatud kiiruseks oli 136 m/h ning videot näidati ka menetlusalusele isikule. Asjaolu, et T. Idarand videot kohapeal nägi, kinnitavad nii tunnistaja E. Pi kui menetlusaluse isiku enda ütlused. Seega, ei saa antud hetkel rääkida ka kaitseõiguse rikkumisest, kuivõrd isik sai videosalvestist vaadates veenduda, et talle etteheidetav sõidukiirus on mõõdetud. Kui isik kohapeal otsustas asjasse piisavalt mitte süveneda ning oma ütlused hiljem anda, siis oli see isiku valik. Võimalus suurima mõõdetud kiirusega tutvumiseks oli T. Idarannal olemas. Arvestades eeltoodut ning juhindudes eelmainitud määruse nr 78 § 9 lg 5 esimesest lausest, on tõendatud, et T.Idaranna juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti väärteoprotokollis märgitud kiirus 136 km/h. Nii tunnistajate E. Pi ja P. Vri ütlustele kui ka videosalvestisel ning kiirusmõõturi kasutamise protokollis ning kiirusmõõturi kasutusjuhendis kajastatule tuginedes, on kohtu hinnangul tõendatud ka mõõtetulemuse usaldusväärsus. Kaitsja väited 137 km/h mõõtmise juures mõõteseadme akendes olevate muude numbrite koha ei ole asjakohane, kuivõrd T.Idarannale ei heideta ette kiirusega 137+-5 km/h sõitmist. Eeltoodust tulenevalt on osaliselt nii menetlusaluse isiku enda (sõitmise faktis) kui tunnistajate ütluste ja väärteoasjas kogutud tõenditega, sh videosalvestisega, tõendatud, et Tanel Idarand 06.01.2021 kell 11.01 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn-Narva mnt 30 km, juhtis mootorsõidukit BMW 530 XD (reg-nr xX) kiirusega 136+-5 km/h. Tanel Idarand ületas seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h. Oma sellise tegevusega on Tanel Idarand rikkunud liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt on lubatud suurim sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on Tanel Idarand täitnud LS § 227 lg-st 3 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik

6

paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Kohtu hinnangul ületas Tanel Idarand kiirust kavatsetult. Isik väitis kohtuistungil, et vaatas spidomeetrit. Isiku enda sõnul sõitis tavapärase kiirusega 100 km/h. Kuna isiku tegelikuks kiiruseks mõõdeti 136 +/-5 km/h, siis kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et sedavõrd suure kiirusega liikudes isik ei taju sõiduki kiirust. T. Idarand pidi oma varasema elukogemuse pinnalt aru saama, et ta liigub lubatust kiiremini ja kohtu hinnangul seadis T. Idarand selle ka eesmärgiks. Väites, et tema tavapärane sõidukiirus on 100 m/h (samas kui maanteel on tavapärane sõidukiirus 90 km/h), on kohtul alatust arvata, et T.Idarand seab omale sõidukit juhtides eesmärgiks kiiruse ületamise kasvõi vähesel määral. Arvestades, et piirkiiruse 90 km/h oli alanud juba 5 km tagasi ja Transpordiameti andmetel on selles kohas 90 km/h kehtestatud alaliste liiklusmärkidega, käitus T.Idarand liikluses äärmise hoolimatusega ja ei vaevunud isegi kiirusepiirangu märke jälgima, et veenduda, milline on konkreetsel teelõigul lubatud suurim kiirus. Kohus möönab, et T. Idarannal võis puududa tahtlus ületada kiirust nii suurel määral, sest arvates hooletusest, et lubatud suurim sõidukiirus on 100 km/h, oli tal ka ettekujutus, et ületab kiirust väiksemas määras kui ta tegelikult ületas. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tanel Idarand ületas kiirust kavatsetult, kuid on usutav, et lubatud sõidukiiruse ületamise mitte vähem kui 41 km/h ehk LS 227 lg-s 3 nimetatud väärteo koosseisu realiseeris isik hooletusest. Isik arvas, et lubatud sõidukiirus on 100 km/h, seega on usutav, et isik ei teadnud, et ületab kiirust sedavõrd suurel määral, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Tanel Idarand on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

LS § 227 lg 3 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 110 trahviühikut, s.o. 440 eurot.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü osalist tunnistamist ja kahetsust. Nähtuvalt karistusregistrist, on isikut väärteokorras samalaadse teo eest varem oktoobris 2020 ja märtsis 2020 karistatud, mis näitab, et kiiruse ületamine ei ole olnud juhuslik episood. Seega, on kohtu arvates kohtuvälise menetleja poolt sanktsiooni keskmisest veidi kõrgemas määras määratud karistus, rahatrahv 110 trahviühikut s.o 440 eurot, põhjendatud ja vastab karistuse mõistmise põhimõtetele.

7

Arvestades rahatrahvi suurust, mille korraga tasumine võib põhjustada isikule majanduslikult raske olukorra, peab kohus põhjendatuks tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt karistuse täitmise tähtaja osas ning määrata, et rahatrahv kuulub täitmisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb Tanel Idaranna kaebus rahuldada osaliselt ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada karistuse tähtaja määramise osas. Ülejäänud osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Arvestades, et kohus ei lõpeta T. Idaranna suhtes väärteomenetlust, puudub alus ka kaitsetasu hüvitamiseks, kuivõrd VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetluskulud üksnes väärteomenetluse lõpetamisel. Seega, jätab kohus kaitsja taotluse kaitsetasu väljamõistmiseks rahuldamata.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus väärteoasjas oleva CD-plaadi, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta väärteoasja materjalide juurde.

VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §dest 132 p 2, 133, 134,

Otsustas 1. Rahuldada Tanel Idarand kaebus osaliselt 2 Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Raul Annuka 09.02.2021 otsus väärteoasjas nr 2315,21,000053 tühistada rahatrahvi tasumise tähtaja osas. Ülejäänud osas jätta otsus muutmata KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Tanel Idaranda tasuma rahatrahvi summa osade kaupa 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohustusega tasuda igakuiselt vähemalt 36.66 eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE 89 1010 2200 3479 6011 SEB pangas, nr EE93 2200 2210 2377 8606 Swedbankis või EE 701 7000 1700 1577 198 Luminor pangas. Märkida viitenumber 10220215010765.

CD plaat jätta väärteoasja materjalide juurde Jätta rahuldamata õigusabikulude hüvitamise taotlus

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovil tuleb sellest kirjalikult Harju Maakohtule teatada seitsme päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist esindaja vndusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtunik Liina Pohlak Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav 05.04.2021