2-18-2993/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.04.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2993

Tsiviilasi

M K hagi T K vastu kahjunõudes

Tsiviilasja hind

808,42 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M K (isikukood xxx), lepinguline esindaja Meelis

Jürma

Kostja T K (isikukood xxx), lepinguline esindaja Andrei

Vesterinen

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Ärakuulamine kohtuistungil 01.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista T Klt M K kasuks tekitatud kahju 634,05 eurot.

3. Jätta M K hagi T K vastu rahuldamata 90,56 euro osas.

4. Jätta rahuldamata T K taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja

tähtaeg.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude tulenevalt üürilepingu rikkumisest.

Hageja väitel sõlmisid pooled üürilepingu, mille alusel andis hageja kostjale 24.08.2017 üle

sõiduki x. Sõiduki üleandmise hetkel oli sõiduk töökorras. 26.08.2017 teatas kostja hagejale,

et sõidukiga tekkis probleem. Sõiduk muutus kostja valduses liikumiskõlbmatuks, see

pukseeriti Saaremaal ja toodi mandrile autoparandusse. Paranduses tuvastati, et auto

põhjakate on katki, tõenäoliselt katkise põhjakatte kaudu oli mootoriruumi sattunud kivi, mis

tekitas õlilekke ja lõhkus turbo. Lisaks oli auto porine ja selles polnud täispaagi jagu bensiini.

Hageja lasi sõiduki remontida, mille käigus vahetati turbo, mõningad tihendid, voolikud ja

plastikosad ning õli. Hageja kandis seoses sõiduki kahjustamisega remondikulu, kulud seoses

sõiduki ja varuosade transpordiga, auto pesuga seotud kulu ja kostja poolt pooliku paagiga

tagastamisest tuleneva kütusekulu. Kütuse hüvitist ja sõiduki pesu kulutusi nõuab hageja

poolte vahel sõlmitud üürilepingust tulenevale kokkuleppele.

2. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista tekitatud kahju 808,42 eurot. 11.02.2020

menetlusdokumendis palub hageja kostjalt välja mõista 724,61 eurot. Hageja kahjunõue

moodustub järgmiselt: õlifiltri vahetus ja uus õli 68,70 eurot; tihendikomplekt 8,35 eurot;

kasutatud turbo 275,00 eurot; remonditööde maksumus 282 eurot; kasutatud kütus 40,92

eurot; transport teise autoga kahjustatud autole ja üürnikule järele ning autoremonditöökotta

21,78 eurot; autoremonditöökotta varuosade toimetamine Tallinn- Lihula (115 km) 9,28

eurot; transport remonditud autole järele Tallinn- Lihula-Tallinn 18,55 eurot, kokku 724,61

eurot.

3. Hageja leidis, et aluseid kahju suuruse vähendamiseks ei esine, sest kostja ei ole halval

majanduslikul järjel, mistõttu ei loe asjaolu, et ta on õpilane.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel leppis ta hagejaga kokku, et hageja annab kostjale

kasutada sõiduki ja kostja tasub selle eest. Pooled üürilepingut ei koostanud ning hageja poolt

esitatud leping on võltsitud. Kostja kasutas sõidukit hoolsalt ja heaperemehelikult.

20.08.2017 hakkas sõiduk tossu välja ajama, kostja teavitas sellest hagejat ja vastavalt hageja

juhistele sõitis veel edasi kilomeetri, kuni auto lõpetas töötamise. Kostja väitel on kõik hageja

poolt nimetatud kahjustused oletuslikud ja tõendamata. Turbo osas on remonditöökoda

märkinud, et tegemist oli defektse turboga ja kivi ei oleks saanud turbo asukohast tulenevalt

seda lõhkuda. Samuti on tõendamata põhjuslik seos kostja rikkumise ja hageja sõidukile

tekitatud kahjustuste või kahju vahel. Sõiduki põhjas olev auk võis seal olemas olla juba enne

sõiduki kostjale üle andmist.

5. Kostja palus kahju suuruse määramisel arvestada, et ta on õpilane ja tal puudub sissetulek,

mistõttu oleks kahju välja mõistmine temalt ebaõiglane. Kostja palub, juhul kui kohus

rahuldab hagi, ajatada välja mõistetud summa tasumine.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Hageja nõudis hagis kostjalt auto kahjustamisest tekkinud kulutuste ja muude kulude

hüvitamist kokku summas 808,42 eurot. Hageja väitel on kostja kahjustanud hageja autot.

Hageja loobus 11.02.2020 menetlusdokumendis kostja vastu nõudest 83,81 euro osas. Kohus

lõpetas 21.09.2020 määrusega loobutud nõude osas tsiviilasja menetlemise ning hageja

nõudeks jäi 724,61 eurot (tl 128-129 pöördel).

8. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja andis 24.08.2017 kostja kasutusse sõiduauto

BMW 320d, registreerimisnumbriga xX. Kostja pidi hagejale auto kasutamise eest tasuma.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja kasutas hagis nimetatud sõiduautot alates 24.08.-

26.08.2017. Auto läks kostja kasutuses olles 26.08.2017 katki. Auto veeti praamile ning auto

pukseeriti Virtsu sadamas praamilt lähimasse autoparandustöökotta Lihulas.

9. Hageja nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist võib hageja nõuda, kui on

täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg

1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) hagejale on tekkinud või

tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse

kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale

lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu

(VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seega on

VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest

tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepingut ning kas esinevad muud kahju hüvitamise

eeldused. Sealhulgas tuleb hinnata kahju hüvitatavust VÕS § 127 lg 2 ja 3 järgi.

10. Kohus täitis 21.01.2020 määrusega selgitamiskohustust ning selgitas pooltele

käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 79-81).

11. Kohus tuvastab esmalt kas poolte vahel on lepinguline suhe. Üürilepinguga kohustub

üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub

maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Üürileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki

võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega (VÕS § 271). Kohus

selgitas 21.01.2020 hagejale, et kui hageja tugineb (kehtivale) kirjalikule sõiduki

üürilepingule, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (vt RKTKo nr 3-2-

1-146-13, p 25). Kuna kostja väitis, et tema ei ole 24.08.2017 sõiduki üürilepingule (tl 5-8)

alla kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes.

Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes

isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi (mida kohtul

üldjuhul ei ole). Seega tuleks kohtul käekirjaekspertiis määrata (vt Riigikohtu 23.09.2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-15, p 10). Seejuures on Riigikohus rõhutanud, et ekspertiisi

määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema siiski poole või poolte vastav taotlus (vt

TsMS § 293 lg 1 ja RKTKo nr 3-2-1-63-16, p 10). Kostja selgitas ka 01.03.2021 toimunud

ärakuulamisel, et kirjalik leping sõlmiti üksnes esimesel korral. Järgmistel kordadel oli

suuline leping (tl 152 pöördel). Hageja ei ole vaatamata kohtu 21.01.2020 selgitustele ümber

lükanud kostja vastuväited, et tema ei ole sõiduki üürilepingut allkirjastanud. Seega ei olnud

poolte vahel kirjalikku sõiduki üürilepingut sõiduki üürimiseks perioodil 24.08.2017-

27.08.2017.

12. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised

poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on

saavutanud konsensuse. Üürilepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste

võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt

mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise

teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt

väljendatud. TsÜS § 77 lg 1 alusel võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Sõiduki üürilepingu sõlmimiseks ei näe seadus ette

kohustuslikke vorminõudeid. Järelikult tuleb selline leping lugeda sõlmituks, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepingu sõlmimiseks kokkuleppe

saavutamine on tõendatud kohtule esitatud kirjavahetusega (tl 9-11 pöördel). Seega on

tõendamist leidnud, et poolte vahel on üürilepingust tulenev võlasuhe.

13. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja rikkus mõnda üürilepingust tulenevat kohustust

ning kas selle kohustuse rikkumise tagajärjel tekkis hagejal kahju. Üürnik peab VÕS § 276

lg 2 järgi kasutama asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

Sellest tulenevalt peab üürnik VÕS § 334 lg 1 esimese lause järgi pärast lepingu lõppemist

tagastama üüritud asja koos päraldistega seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele

kasutamisele

14. Selleks, et üürileandjal oleks üürisuhte ajal tekkinud kahjustusi pärast üürisuhte

lõppemist lihtsam tõendada ja kahjuhüvitist nõuda, peaks üürileandja koostama üürieset

üürnikule üle andes alati üleandmise akti, milles märgitakse üürieseme (auto) seiskord. Kui

üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, siis eeldatakse VÕS § 334 lg

1 teise lause järgi, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Sellisel juhul peab üürnik

tõendama, et kahjustused olid olemas juba üürieseme üleandmisel. Kui sellist akti aga ei

koostatud, tuleb üürileandjal tõendada, et üürieseme üleandmisel ei olnud üüriesemel tema

väidetud puudusi. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et üürileandjal on ka üürieseme tagastamise

korral kohustus üüriese üle vaadata ning kahjustused kohe välja selgitada. Nii peab

üürileandja üüritud asja tagastamisel VÕS § 336 lg 1 esimese lause järgi kontrollima asja

seisundit ja teatama üürnikule viivitamata asja puudustest, mille eest üürnik vastutab.

Praegusel juhul ei ole pooled koostanud auto kostjale üleandmisel üleandmise akti, mis

kinnitaksid üürieseme seisundit kostjale üleandmise hetkel. Seetõttu peab hageja

kahjuhüvitise saamiseks tõendama nii seda, et autol olid tagastamise ajal väidetud puudused,

kui ka seda, et üürieseme üürnikule üleandmise ajal neid puudusi ei olnud.

15. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et auto oli üleandmise ajal korras ning kahjustus

tekkinud seetõttu, et kostja rikkus hoolsuskohustust. Kohus on seisukohal, et hageja juurest

sõitis ära probleemideta auto. Auto oli kostja kasutuses kolm päeva ja läks siis katki. Kohus

nõustub hageja seisukohaga, et autol esinenud vigastuste korral ei ole võimalik autoga kolm

päeva probleemivabalt liigelda. Juhul, kui hageja oleks üle andnud katkise auto, siis oleks

probleemid autoga ilmnenud vahetult pärast auto üleandmist. Auto läbis kostja käes olles

559 km. Kostja teatas auto kahjustusest hagejale viivitamatult (tl 12). Kostja tagastas hagejale

katkise auto ning auto vajas remonti. Pooled autol esinevat kahjustust kirjalikult ei

fikseerinud. Autol esinevad kahjustused on tõendatud kohtule esitatud fotodega ja

autoremondi töökoja kirjaga (tl 18-21 ja 26-27). Auto pukseeriti Lihulasse ja

autoremonditöökojas teostati esmane ülevaatus (tl 26-27). Ülevaatuse korras selgus, et turbo

on defektne, põhjakaitse katki ja mootoris puudub ettenähtud kogus mootoriõli. Eeltoodust

tulenevalt rikkus kostja seadusest tulenevat kohustust kasutada üüritud asja hoolikalt.

16. Kohus tuvastab kas kostja vastutab lepingu rikkumise eest. VÕS § 334 lg-st 2 tuleneb

reegel, et üürnik (kostja) vastutab üldjuhul asja kahjustumise eest, kui see toimus ajal, mis

asi oli üürniku (kostja) valduses, st kostja vastutab ajani, mil ta tagastab asja hagejale. Kuid

sellest reeglist on erand - üürnik (kostja) vabaneb vastavast vastutusest, kui ta tõendab, et

kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnikust tulenevateks asjaoludeks

loeb seadus üürnikupoolset lepingutingimuste või hoolsuskohustuste rikkumist. Seega

vastutab üürnik üldjuhul üüriesemele hoolsuskohustuse rikkumise tõttu üürisuhte ajal

tekkinud kahju eest. VÕS § 276 lg-st 2 tulenevalt on üürniku peamiseks üldiseks kohustuseks

kasutada üüritud asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti.

Kohus leiab, et üürnik peab hoolsuskohustuse täitmiseks näitama üürileandja vara suhtes üles

samasugust hoolt, nagu enda asjade suhtes. Kostja ei ole tõendanud, et auk oli juba enne

olemas või et viga oleks võinud ilmneda hiljem. Tegemist oli küll juba üle 10 aasta vana

sõidukiga, kuid samuti esines autol mehaaniline vigastus. Hageja sõnul oli autol kogu aeg

ülevaatus (tl 153). Seega ei saanud kohtu hinnangul olla tegemist loomuliku kulumisega.

Kostja ei ole tõendanud, et et sõiduki kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud

temast.

17. Kohus analüüsib kas hagejale on tekkinud kahju. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. VÕ § 127 lg-tes 2 – 4 sätestatu kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel

kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg-te 1-3 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv

kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

18. Hagejale tekkis kahju auto kahjustamise ja lisakulutuste tõttu. Hageja kahjunõue

moodustub järgmiselt: õlifiltri vahetus ja uus õli 68,70 eurot (tl 22); tihendikomplekt 8,35

eurot (tl 23); kasutatud turbo 275,00 eurot (tl 24); remonditööde maksumus 282 eurot (tl 25).

Seega on tõendatud auto remontööde maksumus 634,05 eurot (tl 22-25). Hageja on välja

toonud kulutustena mida hageja ei oleks pidanud tegema, kui kostja oleks andnud üle

sõidukorras auto, kulutused summas 90,53 eurot. Kasutatud kütus 40,92 eurot; transport teise

autoga kahjustatud autole ja üürnikule järele ning autoremonditöökotta 21,78 eurot;

autoremonditöökotta varuosade toimetamine Tallinn- Lihula (115 km) 9,28 eurot; transport

remonditud autole järele Tallinn- Lihula-Tallinn 18,55 eurot. Nimetatud kulude kandmine on

tõendamata ja väljamõistmisele ei kuulu. Kohus selgitas 21.01.2020 määrusega, et hagejal

tuleb tõendada kõiki kahju komponente (tl 80 pöördel). Seega on tõendatud, et hagejale tekkis

kahju 634,05 eurot. Kostja ei ole tõendanud kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid, sh asjaolu, et kahju ei saa nii suur olla.

19. Hagejale tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.

VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Samuti oli kahju

rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostja pidi

lepingu sõlmimise ajal aru saama, et auto võib tema kasutuses olles kahjustada saada ning

sellisel juhul tuleb tal kahju hüvitada. Rikkumise ja kahju vahel on ka põhjuslik seos. Hageja

auto sai kahjustada sel ajal kui auto oli kostja kasutuses. Seega on tõendatud kõik kahju

hüvitamise eeldused ning kohus rahuldab hagi osaliselt summas 634,05 eurot.

20. Kostja esitas vastuses hagile taotluse kohtu poolt välja mõistetud summa tasumise

ajatamiseks. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1). Hageja vaidleb

taotlusele vastu. Hageja on teinud kõik, et lahendada asi kohtuväliselt. Lisaks on hageja

pidanud tegema ebavajalikke kulutusi õigusabikuludele ning riigilõivu osas.

21. Kohus

jätab

rahuldamata

kostja

taotluse

otsuse

täitmise

viisi

ja

korra

kindlaksmääramiseks. Taotlus ei ole põhjendatud. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt

634,05 euro osas. Kohtu hinnangul saab TsMS § 445 alusel täitmist ajatada väga erandlikel

asjaoludel. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud erandlike asjaolude esinemist.

Õppimine ning sissetuleku puudumine ei ole käsitletav erandliku asjaoluna.

MENETLUSKULUD

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt. Samuti loobus hageja osaliselt nõudest 83,81 euro osas pärast

kohtu selgitamiskohustust. Seega on kohtu hinnangul õiglane ja põhjendatud jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Seega ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist

suurust. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik