2-17-15655/48 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15655

Tsiviilasi

XX

avaldus

Fredrikstadi

lepituskohtu

22. juuni 2016. a otsuse täidetavaks tunnistamiseks

Eesti Vabariigi territooriumil

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 16. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Element Tootmine OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (sünniaeg XX.XX.XXXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Krista Raudsepp

Puudutatud isik Element Tootmine OÜ (endise ärinimega

Norges Hus Tootmise OÜ) (registrikood 12601555),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16. juuni 2020. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Parandada maakohtu 16. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud

ebatäpsus, kus maakohus on eksinud Fredrikstadi lepituskohtu kohtulahendi

kuupäeva märkimisega ning asendada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3

märgitud

Fredrikstadi

lepituskohtu

kohtulahendi

kuupäev

“8. juuli 2016“ kuupäevaga “22. juuni 2016“.

4. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta Element Tootmine OÜ

kanda.

5. Mõista Element Tootmine OÜ-lt XX kasuks välja määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude hüvitis 840 eurot. Väljamõistetud summalt tuleb tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates otsuse

jõustumisest kuni tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (7)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts Lowell Eesti (kustutatud, endise ärinimega Lindorff Eesti Aktsiaselts) esitas

19. oktoobril 2017 Harju Maakohtule avalduse Fredrikstadi maakohtu 8. juuli 2016. a otsuse

(edaspidi Norra kohtu otsus) täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil.

Avalduse kohaselt kohustati Norra kohtu otsusega puudutatud isikut tasuma XX-le (avaldaja)

kahe nädala jooksul otsuse teatavakstegemisest 317 920,82 Norra krooni, menetluskulud

1025 Norra krooni ning lisanduvad viivised alates 14. septembrist 2014 kuni võla tasumiseni.

Norra kohtu otsus kuulub Eesti Vabariigis tunnustamisele. Nimelt esitas puudutatud isik

avaldaja nõudele vastuväited ning kohtuistungi kutse tehti puudutatud isikule seaduse kohaselt

teatavaks.

2. Maakohus võttis 16. aprilli 2018. a määrusega avalduse menetlusse, kaasas menetlusse

puudutatud isiku ja kohustas puudutatud isikut esitama vastuse avaldusele.

3. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu, palus jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Puudutatud isiku väitel ei selgu Norra kohtu otsusest kostja isik. Otsuse esilehel

on märgitud vastustajaks Norges Hus Tootmise OÜ, kuid kohtulahendi resolutsioonis Norges

Hus. 2014. a kandis ärinime Norges Hus OÜ äriühing registrikoodiga 12027004. See äriühing

on jätkuvalt õigusvõimeline ning kannab alates 10. juulist 2017 ärinime Norra Ehituse OÜ.

Lisaks ei ole puudutatud isiku registrikoodi Norra kohtu otsuses märgitud. Ilmselt on otsus

tehtud Norges Hus OÜ (registrikood 12027004) suhtes.

Puudutatud isik ei ole sõlminud vahekohtukokkulepet. Välisriigi kohtulahendi on teinud

Fredrikstadi lepituskohus. Tegemist on vahekohtuga, mitte Norra Kuningriigi kolmeastmelise

kohtusüsteemi esimese astme kohtuga. Puudutatud isik ei ole sõlminud ühtegi töövõtulepingut,

milles oleks kokku lepitud vahekohtu alluvuses. Järelikult ei ole Norra kohtu otsus puudutatud

isiku suhtes kehtiv, isegi kui see oleks tehtud puudutatud isiku suhtes.

Avalduse esitanud isik ei ole tõendanud talle nõude loovutamist ega esindusõiguse olemasolu.

Avaldaja esitas maakohtule Norra kohtu otsuse ja Lugano konventsiooni V lisa tüüpvormi

kohase tunnistuse, kuid nende dokumentide ehtsust ei ole võimalik kindlaks teha (Lugano

konventsiooni artiklid 53 ja 57 p 3). Vandetõlk Viiu Astel on tõlkinud Norra kohtu otsuse ja

Lugano konventsiooni V lisa tüüpvormi kohase tunnistuse, kuid ei ole kinnitanud nende

dokumentide ärakirjade õigsust (vandetõlgi seaduse § 5 lg 1 p-d 1 ja 2).

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas 16. juuni 2020. a määrusega avalduse, tunnustas ja tunnistas Eesti

Vabariigis täidetavaks Norra Kuningriigi Fredrikstadi lepituskohtu 8. juuli 2016. a otsuse asjas

F2016-017235, millega kohustati puudutatud isikut tasuma avaldajale kahe nädala jooksul

otsuse teatavakstegemisest 317 920,82 Norra krooni, menetluskulu 1025 Norra krooni ning

lisanduvad viivised alates 14. septembrist 2014 kuni võla tasumiseni.

Maakohus selgitas, et avaldajana tuleb käsitada XX, kuivõrd kohtule ei ole esitatud tõendit,

kust nähtuks, et XX on nõude loovutanud Julianus Inkasso OÜ-le (varasemalt Aktsiaselts

Lowell Eesti ja Lindorff Eesti AS). Kohtule on esitatud volikiri ja leping, millest nähtub, et

Julianus Inkasso OÜ (varasemalt Aktsiaselts Lowell Eesti ja Lindorff Eesti AS) on volitatud

avaldaja nimel võlaga (sh selle sissenõudmisega) tegelema. Järelikult tuleb Julianus Inkasso

OÜ-d käsitada avaldaja esindajana.

3 (7)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendite

tunnustamine ja täitmine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 620 lg 3 kohaselt tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi

viia eraldi kohtumenetlust. Siiski võib taotleda selle tunnustamise lahendamist TsMS

62. peatükis lahendi täidetavaks tunnistamiseks ettenähtud korras, kui tunnustamise üle on

vaidlus või kui see on isikule muul põhjusel tema õiguste teostamiseks vajalik. Tunnustamisest

keeldumise alused on loetletud TsMS § 620 lg-s 1.

Kuivõrd Norra kohtu otsus on tehtud 2016. aastal Norra Kuningriigis, siis kohaldub selle

tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamisele tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning

neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsioon (Lugano konventsioon).

Lugano konventsiooni art 33 lg 1 kohaselt tunnustatakse konventsiooniga seotud riigis tehtud

kohtuotsust teistes konventsiooniga seotud riikides ühegi erimenetluse järgimist nõudmata.

Lugano konventsiooni art 53 kohaselt esitab kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev

asjaosaline kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele

tingimustele. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veel art-s 54

nimetatud tunnistuse, ilma et see piiraks art 55 kohaldamist. Lugano konventsiooni art 41

kohaselt tunnistatakse kohtuotsus täidetavaks kohe pärast art-s 53 kirjeldatud formaalsuste

täitmist ilma art-tes 34 ja 35 sätestatu kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei

ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi. Vaatamata eeltoodud sätetele

kaasas eelmine kohtukoosseis menetlusse poole, kelle vastu täitmist taotletakse, ning see pool

esitas avaldusele vastuväited.

Avaldaja esitas maakohtule Fredrikstadi lepituskohtu 8. juuli 2016. a otsuse koopia ja

tunnistuse otsuse täidetavuse kohta Norra Kuningriigis koos tõlgetega. Avaldusele lisatud

dokumentidega tutvudes ei ole kahtlust, et lahend on tehtud puudutatud isiku suhtes. Norra

kohtu otsuses on korduvalt nimetatud puudutatud isikut ja ühtlasi viidatud tema asukoha

aadressile. Alusetud on väited, et Fredrikstadi lepituskohus on vahekohus. Norra Kuningriigi

justiits- ja politseiministeeriumi 12. märtsi 2020 kirjas on välja toodud, et Fredrikstadi

lepituskohus on Norra Kuningriigi esimese astme kohus. Avaldaja esitatud dokumentatsioon

vastab Lugano konventsioonis sätestatud nõuetele. Järelikult kuulub avaldus Lugano

konventsiooni art 41 alusel rahuldamisele.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 järgi puudutatud isiku kanda, kuivõrd tema on

põhjustanud praeguse kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise menetluse.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

5. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja avaldus Fredrikstadi Lepituskohtu 8. juuli 2016. a otsuse

täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis rahuldamata.

Puudutatud isiku väitel ei kontrollinud maakohus sisuliselt TsMS § 620 lg-s 1 sätestatud

tunnustamisest keeldumise aluste esinemist. Norra kohtu otsus tuleb jätta tunnustamata, sest

esinevad TsMS § 620 lg 1 p-des 2 ja 6 sätestatud alused välisriigi kohtulahendi tunnustamata

jätmiseks.

Puudutatud isikule ei ole kätte toimetatud Norra kohtumenetlust algatavat dokumenti ega ka

kohtukutset. Järelikult pidi maakohus jätma avalduse TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi menetlusse

võtmata või TsMS § 423 lg 1 p 13 järgi läbi vaatamata. Avaldaja väide, et Norra kohus oli

puudutatud isikule kohtuistungi kutse teatavaks teinud, on ebaõige. Seda ei nähtu ka avaldusele

lisatud tõenditest.

Lisaks ei vasta avaldus TsMS §-s 622 sätestatud formaalsetele nõuetele. Avaldusele ei ole

lisatud tõendit Norra kohtumenetlust algatava dokumendi kättetoimetamise kohta puudutatud

4 (7)

isikule (TsMS § 622 lg 1 p 2). Kuivõrd avaldus ei vastanud TsMS §-s 622 sätestatud

formaalsetele nõuetele, oleks maakohus pidanud jätma avalduse TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi

menetlusse võtmata.

Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et dokumentide kättetoimetamise puhul on ilmselt

oluliseks kriteeriumiks ka keel, milles dokumendid isikule kätte toimetati ja kas tema jaoks oli

arusaadav, et kätte toimetati just kohtudokumendid. Fredrikstadi lepituskohtu dokumendid on

koostatud norra keeles, mida puudutatud isik ei mõista. Avaldusele lisatud tõenditel esinev

embleem Forliksrådet suunab otsingumootori kasutamisel politiet.no leheküljele, mille päises

on kirje „POLITIET.“ Keskmisele mõistlikule isikule arusaadavalt on tegemist politsei-, mitte

kohtuinstitutsiooniga. Puudutatud isik ei saanud aru ega pidanud mõistma, et tegemist on

kohtuorganiga, ja et tema suhtes on esitatud hagi.

Lisaks ei ole kohtuvaidluse allumine Fredrikstadi lepituskohtule tõendatud. Maakohus ei

selgitanud välja, milline oli praeguse vaidluse lahendamiseks pädev kohus, s.t, kas Fredrikstadi

lepituskohus või Harju maakohus. Kui 4. märtsi 2014 ehituslepingu täitmise koht oleks olnud

Eesti, oleks vaidlus allunud Lugano konventsiooni artikli 5 lg 1 p a alusel Harju Maakohtule.

Järelikult tuleb maakohtu määrus tühistada.

Avaldaja esitas maakohtule avalduse Fredrikstadi lepituskohtu 8. juuli 2016. a otsuse

täidetavaks tunnistamiseks. Samas ei esitanud avaldaja sellise kuupäevaga otsust maakohtule.

Avaldaja esitas maakohtule Fredrikstadi lepituskohtu 15. juuni 2017. a otsuse asjas nr F2016-

017235. Järelikult tunnustas ja tunnistas maakohus Eesti Vabariigis täidetavaks Fredrikstadi

lepituskohtu kohtuotsuse, mille sisu ja asjaolud ei ole menetlusosalistele ega kohtule teada.

Lisaks ei ole avaldaja taotlenud Fredrikstadi lepituskohtu 15. juuni 2017. a otsuse tunnistamist

ja täidetavaks tunnistamist.

Järgmisena ei selgu Norra kohtu otsusest, kes on õige kostja. Puudutatud isik ei ole

kohtulahendist identifitseeritav. Puudutatud isikule arusaadavalt on Norra kohtu otsus tehtud

ilmselt Norges Hus OÜ (registrikood 12027004) vastu. Norra kohtu otsusest ei tulene mistahes

asjaolusid, mis viitaksid kahtlusteta, et otsus on tehtud puudutatud isiku suhtes. Pelgalt ettevõtte

aadress selleks alust ei anna, sest aadressi saab alati muuta. Isikuid identifitseeritakse isiku-või

registrikoodi või muu objektiivse ja püsiva tunnuse alusel. Otsusest ei nähtu, et puudutatud

isiku ärinime oleks lühendatud. Seda kahtlust ei kõrvaldanud ka maakohus.

Maakohus ei kogunud kõiki asja lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid. Tegemist on

menetlusõiguse olulise rikkumisega, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta maakohtu määrus muutmata ja

menetluskulud puudutatud isiku kanda.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus parandab maakohtu

määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud ebatäpsuse, kus maakohus on eksinud Fredrikstadi

lepituskohtu otsuse kuupäevaga ning asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3

märgitud Fredrikstadi lepituskohtu otsuse kuupäeva “8. juuli 2016“ kuupäevaga “22. juuni

2016“.

9. Avaldaja on esitanud kohtule avalduse Norra kohtu otsuse täidetavaks tunnistamiseks.

Norra on ühinenud Lugano konventsiooniga. Seega reguleerib Norras tehtud kohtuotsuste

täidetavaks tunnistamist Lugano konventsiooni art 38 lg 1 järgi see konventsioon. Lugano

5 (7)

konventsioonil kui rahvusvahelisel kokkuleppel on prioriteet TsMS-i suhtes. Seega tuleb

tsiviilasjas tehtud Norra kohtu otsuse kui välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamisel ja

täidetavaks tunnustamisel lähtuda Lugano konventsioonist ning puudutatud isiku viited

TsMS-ile ei ole asjakohased.

10. Lugano konventsiooni art 38 lg 1 kohaselt täidetakse Norras tehtud ning seal täitmisele

pööratavat kohtulahendit Eesti Vabariigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel Eesti

Vabariigis täidetavaks tunnistatud. Art 41 järgi tunnistatakse välisriigi kohtulahend teises

liikmesriigis täidetavaks kohe pärast art-s 53 kirjeldatud vorminõuete täidetust. Kohus edastab

täitmismääruse art 42 lg 2 kohaselt kostjale, kellel on art 43 kohaselt õigus esitada

täitmismääruse peale apellatsioonkaebus. Art-st 45 lg 1 tulenevalt kontrollib välisriigi kohus

art-tes 34 ja 35 sätestatud keeldumise aluseid esmakordselt apellatsioonimenetluses (Eesti

Vabariigis ringkonnakohus) ning nende esinemisel tühistab täitmismääruse. Muud asjaolud ei

saa olla täitmismääruse tühistamise aluseks.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tunnistas õiguspäraselt Norra kohtu otsuse täidetavaks.

Lugano konventsiooni art-tes 34 ja 35 sätestatud välisriigi kohtulahendi täidetavaks

tunnustamise keeldumise aluseid ei esine.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja eksinud maakohtule 19. oktoobril 2017 esitatud

avalduses Norra kohtu otsuse kuupäeva märkimisega, mistõttu on ekslik ka maakohtu määruse

resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud otsuse kuupäev 8. juuli 2016. Samuti on ebaõige

määruskaebuses otsuse kuupäevaks märgitud 15. juuni 2017. Avaldusele lisatud Norra kohtu

otsusest ja Lugano konventsiooni art 54 alusel väljastatud tunnistusest nähtuvalt on

kohtulahendi tegelik kuupäev 22. juuni 2016. 15. juuni 2017 on kuupäev, mil Fredrikstadi

maakohus kinnitas otsuse jõustumist ja täidetavust Norras.

Samas ei ole avalduses otsuse vale kuupäeva märkimine Lugano konventsiooni art 34 ega 35

järgi aluseks keelduda otsuse täidetavaks tunnistamisest. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas

selge, millise otsuse täidetavaks tunnistamist avaldaja soovis. Avaldajat ja maakohut võis

eksitada asjaolu, et Norra kohtu otsusest ei ole selle tegemise kuupäev esmapilgul üheselt

arusaadav. Kohtule on esitatud otsuse ärakiri ja tõlge ning Lugano konventsiooni art 54 alusel

väljastatud tunnistus. Seega parandab ringkonnakohus TsMS § 447 lg 2 alusel maakohtu otsuse

resolutsiooni p-des 2 ja 3 märgitud ebatäpsused ning asendab seal märgitud Norra kohtu otsuse

kuupäeva "8. juuli 2016" kuupäevaga "22. juuni 2016".

13. Puudutatud isiku väited Fredrikstadi lepituskohtu kohtualluvuse puudumise kohta on

põhjendamatud. Lugano konventsiooni art 5 lg 1 p b kohaselt võib lepinguga seotud hagi esitada

teenuse osutamise puhul konventsiooniga seotud riigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati.

Avaldaja on maakohtu menetluses esitanud koos 15. mai 2018. a seisukohaga Norra kohtule

esitatud hagi, millest nähtub, et hagi oli esitatud tulenevalt sellest, et puudutatud isik rikkus

avaldajaga 4. märtsil 2014. a sõlmitud lepingut Norra Kuningriigis maja ehitamiseks. Kuna

maja ehitamise koht oli Rolvsøy Norra Kuningriigis, oli Fredrikstadi lepituskohus Lugano

konventsiooni art 5 lg 1 p b järgi pädev kohus põhiasja lahendamiseks. Samas ei oleks Lugano

konventsiooni art 35 lg 1 järgi ebaõige kohtualluvus ka otsuse tunnustamiseks keeldumise

aluseks. Vale kohtualluvus on otsuse tunnustamisest keeldumise aluseks üksnes tarbija- ja

kindlustuslepingute asjades ning erandliku kohtualluvuse juhtudel, millega praeguses asjas

tegemist ei ole. Järelikult ei anna see kaebuse väide alust maakohtu määruse muutmiseks.

14. Kaebuse järgmise väite kohaselt ei selgu Norra kohtu otsusest, kes on õige kostja.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Norra kohtu otsusest ja väljastatud tunnistusest

nähtub selgelt, et praeguse menetluse puudutatud isik oli Norras toimunud kohtumenetluses

kostjaks. Norra kohtu otsuse kohta väljastatud tunnistusel on kostjaks nimetatud Norges Hus

Tootmise OÜ, Kalesi küla. Norra kohtu otsuse esimesel lehel on märgitud vastustajaks Norges

Tootmise OÜ, Kalesi küla 75201 Harjumaa, Eesti. Samuti on Norges Hus Tootmise OÜ-d

6 (7)

nimetatud kohtuotsuse 3. leheküljel pärast sõna „resolutsioon“, millele järgnevas tabelis on

kirjeldatud väljamõistetavad summad. Seega on nii Norra kohtu otsusest kui ka tunnistusest

nähtav puudutatud isiku terviklik nimi ja aadress. See, et Norra kohtulahendis on mõnes kohas,

sh resolutsiooni kokkuvõtlikus osas, kostja nimi lühendatud Norges Husiks, ei anna alust arvata,

et puudutatud isik ei olnud asjas kostjaks.

15. Kaebuse järgmise väite kohaselt ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud Norra

kohtumenetlust algatavat dokumenti ega kohtukutset. Ringkonnakohtu hinnangul tugineb

puudutatud isik sellega kättetoimetamise mittekohasusele Lugano konventsiooni art 34 p 2

tähenduses.

15.1. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga selles, et kohtule ei ole esitatud selgeid

tõendeid selle kohta, kas puudutatud isikule toimetati Fredrikstadi lepituskohtust

menetlusdokumendid kätte. Samas ei ole Lugano konventsiooni artikli 34 lg 2 kohaselt

menetlusdokumentide kättetoimetamata jätmine kohtulahendi tunnustamisest keeldumise

aluseks juhul, kui kostja ei algatanud kohtulahendi vaidlustamise menetlust siis, kui tal oli

selleks võimalus.

15.2. Euroopa Kohus on leidnud, et Euroopa Liidu määruse 44/2001 (Brüsseli I määrus)

art 34 p 2 järgi ei saa, kohtulahendi täidetavaks tunnistamisest keelduda, kui kostjal oli Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. a määruse (EÜ) 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste

dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 1348/2000 (edaspidi määrus 1393/2007) art 19

lg 4 alusel võimalik taotleda otsuse edasikaebetähtaja ennistamist (vt Euroopa Kohtu

7. juuli 2016. a otsus asjas C-70/15, Lebek vs. Domino, p 46).

15.3. Ringkonnakohus leiab, et Euroopa Kohtu praktikat Brüsseli I määruse kohaldamise kohta

saab üle kanda Lugano konventsiooni analoogsetele sätetele. Lugano konventsiooni protokolli

2 (konventsiooni ühetaolise tõlgendamise ja alalise komitee kohta) preambulast nähtub, et

Lugano konventsiooni teksti koostamisel võeti aluseks Brüsseli I määruse tekst ning sooviti

vältida konventsiooni ja Brüsseli I määruse sätete erinevaid tõlgendusi ning tõlgendada neid

võimalikult ühetaoliselt. Brüsseli I määruse art 34 p 2 kattub sisuliselt Lugano konventsiooni

art 34 p-ga 2. Protokolli art 1 lg-st 1 tulenevalt (koosmõjus konventsiooni art 64 lg-ga 1) tuleb

Lugano konventsiooni kohaldaval kohtul võtta arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid Brüsseli

I määruse kohta.

15.4. Nii Norra kui ka Eesti on liitunud 15. novembri 1965. a Haagi tsiviil- ja kaubandusasjade

kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga (edaspidi Haagi

1965. a konventsioon). Eesti suhtes jõustus Haagi 1965. a konventsioon 1. oktoobril 1996 ja

Norra

suhtes

1. oktoobril

1969.

Seega

kohaldub

puudutatud

isikule

Norrast

menetlusdokumentide kättetoimetamisele Haagi 1965. a konventsioon.

15.5. Juhul, kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli kättetoimetamiseks edastada

teise Haagi 1965. a konventsiooni osalisriiki, ning Norra kohus on kostja suhtes teinud

tagaseljaotsuse, võib Norra kohus ennistada Haagi 1965. a konventsiooni art 16 järgi

tagaseljaotsuse edasikaebamise tähtaja tingimustel, et kostja ei saanud temast olenemata

põhjustel dokumendist piisavalt aegsasti teada, et kaitseks valmistuda või ei saanud

kohtuotsusest õigel ajal teada, et seda edasi kaevata ning kostja vastuväited ei ole selgelt

alusetud. Norra Kuningriik on piiranud Haagi 1965. a konventsioon art 16 järgse tähtaja

ennistamise avalduse esitamise tähtaja kolme aastaga alates otsuse tegemisest. Haagi 1965. a

konventsiooni art 16 sätestab seega sisuliselt sama regulatsiooni kui määruse 1393/2007 art 19

lg 4.

15.6. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eelviidatud Euroopa Kohtu praktikat Brüsseli I

määruse art 34 p 2 kohta, mis kohaldub ka Lugano konventsiooni art 34 p 2 tõlgendamisel, ning

asjaolu, et Haagi 1965. a konventsiooni art 16 ja määruse 1393/2007 art 19 lg 4 sätestavad

7 (7)

tagaseljaotsuse tegemise korral sisuliselt samasugused õiguskaitsevahendid, ei saa Norra kohtu

otsuse täidetavaks tunnistamisest Lugano konventsiooni art 34 p 2 kohaselt keelduda, kui

puudutatud isikul oli võimalus Haagi 1965. a konventsiooni art 16 järgi taotleda Norra kohtult

otsuse edasikaebetähtaja ennistamist.

15.7. Puudutatud isik on saanud praeguse asja maakohtu menetluses Norra kohtu otsuse kätte.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on puudutatud isiku lepingulisele esindajale avaldus koos

selle lisadega, s.o Norra kohtu otsuse ärakirja ja selle tõlkega, kätte toimetatud 18. aprillil 2018

ning puudutatud isiku juhatuse liikmele AR-le 9. novembril 2018. Puudutatud isik sai Norra

kohtu otsuse seega kätte vähem kui kolm aastat pärast selle tegemist 22. juunil 2016. Seega oli

puudutatud isikul võimalus algatada Norras menetlus selle vaidlustamiseks. Puudutatud isik ei

ole välja toonud, et ta oleks pärast otsuse kättesaamist selle Norras vaidlustanud. Järelikult on

puudutatud isik minetanud õiguse tugineda menetlust algatava dokumendi kättetoimetamise

puudustele

ning

võimalikud

puudused

kohtumenetlust

algatavate

dokumentide

kättetoimetamisel puudutatud isikule ei ole Lugano konventsiooni art 34 p 2 kohaselt aluseks

Norra kohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks.

16. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse

esitaja kanda. Avaldaja menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks

ringkonnakohtus esindajakulu 840 eurot (käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli 7 tundi (s.o

5,75 tundi 24. augustil 2020 määruskaebusega tutvumiseks, esmase seisukoha kujundamiseks,

seisukoha koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning 1,25 tundi 9. veebruaril 2021 sama

kuupäeva seisukoha koostamiseks kohtunõudele). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja

ajakulu ringkonnakohtus on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Lepingulise

esindaja toimingute ajakulu vastab toimingute sisule. Samuti on põhjendatud ja vajalik

lepingulise esindaja tunnitasu määr 120 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist lepingulise

esindaja tunnitasu määra. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista seega

menetluskulu hüvitis 840 eurot.

17. Lugano konventsiooni art 44 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav