Legislator Case Law & Legislation
3-20-204/17 AI generated

3-20-204/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-20-204/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-20-204/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
withdrawal of revision request action for rescission action for rectification revocable offer right of withdrawal withdrawal of action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

01.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-204

Haldusasi

PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ kaebus Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 02.01.2020 ettekirjutuse nr

2012899/00001 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ,

esindajad MK ja TK

Vastustaja –Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.11.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 04.11.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-204.

2. Tagastada PrügiAbi OÜ-le ja Gutman & Gutman OÜ-le määruskaebuse lisad 1 ja 2

digitaalse toimiku lehekülgedel 670–671.

3. Jätta PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 04.11.2020 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ (kaebajad) kaasomandis on Tina tn 3/1, Tallinn asuv

korter 8 (registriosa nr 21878401, katastritunnus 78401:113:0033).

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 03.09.2019 ettekirjutusega nr

1912899/00145 teiste hulgas kaebajaid peatama 20.11.2014 ehitusloa nr 1412229/00527

aluseks olnud ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest,

kuid mitte hiljem kui 03.09.2019, ning esitama TLPA-le hiljemalt 10.09.2019 ehitusprojekt,

mille järgi ehitustöid tehakse. TLPA rakendas 16.10.2019 hoiatusega adressaatide suhtes

sunniraha. Kaebajad vaidlustasid ettekirjutuse ja sunniraha rakendamise halduskohtus

(haldusasi nr 3-19-1843).

3-20-204

2(5)

3. TLPA tuvastas, et ehitustegevus jätkub ning tegi kaebajatele ja Tina tn 3 korteriühistule

02.01.2020 ettekirjutuse nr 2012899/00001, millega kohustas neid hiljemalt 01.07.2020 viima

hoone katusekonstruktsioonid, katuseräästas ja katusehari õigele ja nõuetekohasele kõrgusele

vastavalt 20.11.2014 kinnitatud ehitusprojektile ning esitama ehitusjärgne mõõdistusjoonis,

mis võimaldaks hinnata nõuetele vastavust. Ettekirjutuse järgi tehti see kaebajatele, sest nemad

on huvitatud katuseharja ja katuseräästa tõstmisest ning pööningualuse pinna omandamisest.

Korteriühistu aga tellis ehitusprojektile mittevastavad tööd ja on loodud kaasomandi eseme

valitsemiseks. Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtaegsel täitmata jätmisel kohaldatakse iga

adressaadi suhtes sunniraha 5000 eurot.

4. PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse

02.01.2020 ettekirjutuse tühistamiseks, leides, et ettekirjutus on tehtud valele adressaadile

(haldusasi nr 3-20-204). Tina tn 3 korteriühistu vaidlustas ettekirjutuse haldusasjas nr 3-20-205.

5. Tallinna Halduskohus peatas 01.06.2020 määrusega haldusasja nr 3-20-204 menetluse, kuni

jõustub menetlust lõpetav lahend haldusasjas nr 3-19-1843.

6. Halduskohus jättis 22.06.2020 määrusega rahuldamata kaebajate esialgse õiguskaitse

taotluse ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas haldusasjas nr 3-19-1843 kaebajate kaebuse ning tühistas

03.09.2019 ettekirjutuse, leides, et ettekirjutust ei oleks tohtinud kaebajatele teha. Tallinna

Ringkonnakohus jättis Tallinna linna apellatsioonkaebuse 10.07.2020 otsusega rahuldamata ja

halduskohtu otsuse muutmata. Otsused jõustusid 11.08.2020.

8. Halduskohus uuendas haldusasja nr 3-20-204 menetluse 04.09.2020 määrusega.

9. TLPA tunnistas 06.10.2020 otsusega 02.01.2020 ettekirjutuse kehtetuks osas, milles selle

adressaatideks olid määratud kaebajad.

10. Vastustaja esitas halduskohtule 08.10.2020 taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS §

152 lg 1 p 4 alusel.

11. Kaebajad palusid 16.10.2020 vastuses menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel jätkata ning teha

kindlaks TLPA 02.01.2020 ettekirjutuse õigusvastasus või alternatiivselt jätta menetluskulud

vastustaja kanda, mõistes PrügiAbi OÜ kasuks välja menetluskulu 662,50 eurot ja Gutman &

Gutman kasuks 692,50 eurot.

Õigusvastasuse tuvastamisel on preventiivne eesmärk. TLPA on viinud õigusvastaselt läbi

menetlustoiminguid ja paikvaatlusi. Ettekirjutuse tegemisel on tuginetud 29.10.2019,

31.10.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluste aktidele. Isikutele pole tutvustatud nende õigusi ega

pakutud võimalust selgitada või täpsustada vaatluse käigus kogutud infot. Vaatluse toimumisest

on kaebajad ja KÜ saanud teatavaks pärast vaatluse toimumist, s.o ettekirjutusega tutvumisel.

Kaebajad kahtlustavad, et vastustaja on vaatlusel tajutu protokollinud selliselt, et teha

ettekirjutus justnimelt kaebajatele. Ettekirjutuse ja sunniraha rakendamise vaidlustamine on

kaebajate jaoks aeganõudev ja kulukas. Õigusvastasuse tuvastamine aitab tagada, et vastustaja

ei teeks edaspidi kaebajatele Tina tn 3 hoonega seotud ettekirjutusi.

12. Vastustaja palus jätta kaebajate taotlus menetluse jätkamiseks rahuldamata. Kohtud on

tuvastanud, et menetlustoimingute läbiviimine (paikvaatlus ja protokollimine) oli õiguspärane.

Haldusasjas nr 3-19-1843 on kohtud leidnud, et ettekirjutus tuli teha korteriühistule. Sel

põhjusel on vastustaja ka 02.01.2020 ettekirjutuse kaebajate osas kehtetuks tunnistanud. Seega

ei saa kaebusel olla täiendavat preventiivset mõju.

13. Tallinna Halduskohus jättis 04.11.2020 määrusega rahuldamata kaebajate taotluse

menetluse jätkamiseks (resolutsiooni p 1), rahuldas vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks

ja lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2), mõistis Tallinna linnalt kummagi kaebaja

3-20-204

3(5)

kasuks välja menetluskulud 647,50 eurot (resolutsiooni p 3) ning tagastas Gutman & Gutman

OÜ-le kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 45 eurot ja PrügiAbi OÜ-le

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 15 eurot (resolutsiooni p 4).

Jätkutuvastuskaebuse esitamine on lubatud, kui see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, nt kui

kaebaja soovib nõuda haldusaktiga tekitatud kahju hüvitamist või kui tuvastamiskaebus aitab

muul moel tulevikus isiku õigusi kaitsta (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 12).

Praeguses asjas ei annaks tuvastamiskaebuse menetlemine kaebajatele mingisugust eelist ega

õiguslikku kasu. Kohtud leidsid juba haldusasjas nr 3-19-1843, et kaebajatele ei võinud

ettekirjutust teha. Puudub põhjus eeldada, et vastustaja teeks seoses Tina tn 3/1 ehitustöödega

kaebajatele uusi ettekirjutusi. Kaebajate etteheited paikvaatluste läbiviimisele ja aktidele ei ole

põhjendatud. Samal seisukohal oli halduskohus 06.03.2020 otsuses nr 3-19-1843 (p-d 98–99).

Kaebajate kaasamine 23.07.2019 ja 27.08.2019 paikvaatlustesse ei oleks saanud mõjutada

vaatluse tulemusi, sest katuseharja ja räästajoone tõstmine ning selleks tehtud ehitustööd olid

tuvastatavad juba hoone välisel vaatlusel. Paljasõnaline on kaebajate väide, et kui TLPA oleks

suhelnud korteriühistuga, oleks selgitatud, mida ja miks on tehtud. Tolles haldusasjas ei

hinnatud 29.10.2019, 31.10.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluse akte, kuid kaebajate väited

kattuvad haldusasjas nr 3-19-1843 toodud väidetega. Halduskohus hindas 26.11.2019 akti

haldusasjas nr 3-20-205 ning leidis, et etteheited paikvaatluse aktidele ja vaatluste läbiviimisele

ei ole põhjendatud (otsuse p 94). Eeltoodut arvestades ei ole menetluse jätkamise taotlus

põhjendatud ning esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.

Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv tuleb HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel

tagastada (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p 14).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

14. PrügiAbi OÜ ja Gutman & Gutman OÜ paluvad määruskaebuses tühistada

halduskohtu määrus osas, milles halduskohus ei jätkanud menetlust ettekirjutuse

õigusvastasuse tuvastamise nõudes, ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.

Kohtupraktikas on jaatatud korteriomandi omaniku õigust vaidlustada kortermaja ehitusteatise

teavitatuks lugemist, kui ehitusteatisega soovitakse muuta hoone konstruktsiooni ja

tehnosüsteeme (Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2019 otsus nr 3-17-1282). Puudub põhjus

käsitleda praegust vaidlust teisiti, sest seegi vaidlus puudutab hoone konstruktsioonide ja

tehnosüsteemide muutmist. Ettekirjutuse täitmine põhjustab kaebajatele kui korteriühistu

kohustuste eest vastutavatele isikutele lammutuskulu. Kui korteriühistul ei ole raha, et

ehitustöid lõpule viia, võib katus jäädagi konserveerituks. Kaebajate korteriomandi kohal

tehakse ehitustöid, mida vastustaja tegevuse tõttu ei ole õnnestunud lõpetada ning mille tõttu

on kaebajate korteri tavapärane kasutamine (üürile andmine) häiritud. Viimane üürnik lõpetas

lepingu, sest korteris oli külm, katus sadas läbi ja tekitas seeläbi kahju varale. Kui tuvastatakse

ettekirjutuse õigusvastasus, siis saavad kaebajad nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Kaebajate

huvides on, et vaidlustatud ettekirjutust ei täideta ning vastustaja hoiduks tulevikus sarnaste

ettekirjutuste tegemisest. Ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise korral ilmneb vastustaja

õigusvastase tegevuse süstemaatilisus. Kaebajatel on huvi õigusvastase tegevuse lõppemise

vastu. Sisulise seisukoha kaebajate väidete kohta saab võtta otsuses. Kaitset väärib ka kaebajate

huvi kontrollida 31.10.2019 ja 26.11.2019 paikvaatluste aktide õiguspärasust. Haldusasjas nr

3-19-1843 neid akte ei käsitletud. Haldusasjas nr 3-20-205 tehtud otsus ei ole jõustunud ning

kaebajad ei osale selle menetluses. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud

jõudu. Vastustaja võib õigusvastastele aktidele ja protokollidele tugineda kasutusloa

menetluses.

15. Tallinna linn ei esitanud vastust määruskaebusele.

3-20-204

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Kaebajad on märkinud,

et vaidlustavad halduskohtu määrust osas, milles halduskohus ei lubanud jätkata menetlust

haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks ja lõpetas haldusasja menetluse, kuid määruskaebuse

rahuldamise korral tuleks halduskohtu määrus tühistada ka osas, milles halduskohus jaotas

menetluskulud ja mõistis need vastustajalt välja, samuti riigilõivu tagastamist puudutavas osas.

Menetluskulud jaotatakse ja mõistetakse välja menetlust lõpetavas lahendis. Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

17. Kaebajad

on

määruskaebusele

lisanud

kaks

tõendit:

ehitisregistri

väljavõtte

(määruskaebuse lisa 1, dtl 670) ja kirjavahetuse endise üürnikuga üürilepingu ülesütlemise

põhjustest (määruskaebuse lisa 2, dtl 671). Ringkonnakohus järeldab, et kaebajad soovivad

nimetatud tõendite asja juurde võtmist. Ehitisregistri väljavõttega soovivad kaebajad tõendada,

et korter 8 peal asub pööning, mille väljaehitamist korraldab korteriühistu. Ringkonnakohtu

hinnangul ei nähtu väljavõttest asjaolu, mida kaebajad soovivad sellega tõendada. Sealt on vaid

näha, et hoones on eluruumid ja puuduvad mitteeluruumid. Tegemist ei ole ka asjaoluga, mille

üle pooled vaidleks. Kirjavahetusega soovivad kaebajad selgitada, miks tuvastamiskaebusele

üleminek on nende õiguste kaitseks vajalik. Nad on seisukohal, et üürileping lõppes vastustaja

tegevuse tõttu, üüritulu jäi seetõttu saamata ja nad soovivad esitada hiljem hüvitamiskaebuse.

Selleks, et hinnata jätkutuvastuskaebuse lubatavust, ei pea kahju, mille hüvitamist hiljem

soovitakse taotleda, olema tõendatud. Kohtul tuleb hinnata, kas hüvitamiskaebuse esitamine on

asjaoludest tulenevalt võimalik. Seega ei ole määruskaebusele lisatud tõenditel asja

lahendamisel tähtsust ning need tuleb kaebajatele tagastada (HKMS § 62 lg 2).

18. Kaebajad ei ole määruskaebuses rahul sellega, et halduskohus ei jätkanud menetlust

02.01.2020 ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Nad leiavad, et neil on

kaebeõigus. Ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamisel oleks neil võimalik taotleda hiljem kahju

hüvitamist, sest ehitustegevuse peatumise tõttu ei ole nad teeninud üüritulu. Kaebajate arvates

aitaks ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamine saavutada ka seda, et vastustaja ei teeks neile

kui korteriühistu liikmele enam Tina tn 3/1 ehitustöödega seotud ettekirjutusi. Paikvaatluste ja

nende protokollide õigusvastasuse tuvastamine on vajalik sellepärast, et vastustaja võib neile

hilisemates menetlustes tugineda.

19. Riigikohus märkis 28.10.2020 määruses nr 3-20-580, et HKMS § 152 lg 2 alusel

õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminek teenib ressursside otstarbeka kasutamise

eesmärki olukorras, kus kohus ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa

vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud. Säte kaitseb ka kaebajat, kes on valinud oma

õiguste kaitseks õigel ajal õige õiguskaitsevahendi, kuid kelle esitatud nõuet pole temast

sõltumatult muutunud asjaolude tõttu enam võimalik rahuldada. Eelnevat arvestades ei laiene

jätkutuvastuskaebuse esitamisele HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirang.

Tuvastamiskaebuse esitamine peab siiski olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik. See on

võimalik näiteks olukorras, kus kaebaja soovib esitada vaidlustatud haldusaktiga tekitatud

kahju hüvitamise nõude või kui tuvastamiskaebuse rahuldamine aitaks isikul muul moel

tulevikus tõhusalt enda õigusi kaitsta (p 12).

20. Kaebajate eesmärk kohtusse pöördumisel oli vabaneda 02.01.2020 ettekirjutusest ning

sellega pandud kohustustest. Kaebajad leidsid, et neid ei oleks tohtinud määrata ettekirjutuse

adressaadiks (kaebuse p-d 7, 10–35), nad ei ole ehitustegevusega rohkem seotud kui teised

korteriühistu liikmed ning ettekirjutus tulnuks teha korteriühistule (kaebuse p-d 36–46). Sel

eesmärgil taotlesid kaebajad ka vaheotsuse tegemist, et tuvastada, kas nende adressaadiks

3-20-204

5(5)

määramine oli õiguspärane, ning märkisid, et kui tuvastatakse, et nad ei ole õiged adressaadid,

saab nende osas menetluse lõpetada (kaebuse p 88). Vastusest menetluse lõpetamise taotlusele

nähtub, et jätkutuvastuskaebusega soovitakse vältida seda, et vastustaja teeb tulevikus nende

suhtes samalaadseid ettekirjutusi. Nende arvates aitaks õigusvastasuse tuvastamine kindlustada,

et hilisemates menetlustes oleks tagatud ärakuulamisõigus, sh menetlustoimingute tegemisel.

21. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et 02.01.2020 ettekirjutuse õigusvastasuse

tuvastamine ei ole kaebajate õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja tunnistas 02.01.2020

ettekirjutuse kaebajate osas 06.10.2020 otsusega kehtetuks, nõustudes, et kaebajad ei ole

ettekirjutuse õiged adressaadid. Seega saavutasid kaebajad eesmärgi, milleks nad kohtusse

pöördusid. Ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine näitab, et vastustaja ei pea kaebajaid Tina tn

3/1 ehitustööde eest vastutavateks isikuteks ega tee neile ka ettekirjutusi ehitustegevuse

kooskõlasse viimiseks ehitusloa aluseks oleva ehitusprojektiga. Puudub mõistlik põhjus arvata,

et

vastustaja

annab

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse

normidele

edasises

järelevalvemenetluses tõlgenduse, mis on vastuolus tema suhtes tehtud kohtulahenditega, mida

vastustaja on praeguses haldusasjas aktsepteerinud. Kuna vastustaja ei pea kaebajaid

ettekirjutuse

adressaatideks,

ei

saa

ka

selle

ettekirjutuse

andmisele

suunatud

järelevalvemenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamine kaebajatele mingisugust

õiguslikku kasu anda. Õigusvastasuse tuvastamine saaks aidata küll korteriühistul enda õigusi

kaitsta, kuid selliselt oleks jätkutuvastuskaebus esitatud muu isiku kui kaebajate õiguste

kaitseks, mis ei ole lubatud. Korteriühistu saab enda õigusi kaitsta ja vastavasisulised

argumendid esitada haldusasjas nr 3-20-205. Ringkonnakohus möönab, et tulevikus

läbiviidavad menetlused võivad kaebajaid mõjutada korteriühistu liikmena, kuid praegu ei

olnud sellel alusel esitatud tühistamiskaebust halduskohtu menetluses. Jätkutuvastuskaebus ei

saa lähtuda uuest alusest (vt HKMS § 41 lg 2 ja § 49 lg 1).

22. Määruskaebuses on kaebajad täiendavalt välja toonud hilisema hüvitamiskaebuse

esitamise eesmärgi, viidates üüritulu kadumisele. Selleks, et lubada jätkutuvastuskaebuse

esitamist kahju hüvitamise eesmärgil, peab hiljem taotletav kahju olema seotud sama alusega,

mis tühistamiskaebus. Praegusel juhul ei ole see nii. Kaebajad ei ole väitnud, et kahju tekkis

ettekirjutuse täitmisest. Kahju üüritulu kadumisest saab olla tekkinud neile kui korteriühistu

liikmele, mitte kui ettekirjutuse adressaatidele. Seega on võimalik hüvitamiskaebus seotud uue

alusega, mis ei ole jätkutuvastuskaebuse alusega seotud. Kaebajad on määruskaebuses

kirjutanud ka kaebeõigusest korteriühistu liikmena, osutades võimalikele lammutuskuludele,

ning sellest lähtuvast huvist ettekirjutuse tühistamise vastu. Sellest võib välja lugeda, et neil

võib olla soov 02.01.2020 ettekirjutust vaidlustada tühistamiskaebusega korteriühistu liikmena.

Ka siin oleks tegemist on uuel alusel esitatud kaebusega.

23. Eelnevat arvestades on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebajate taotluse

menetluse jätkamiseks ning menetluse lõpetanud. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 04.11.2020 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)