1-21-1720/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. märtsil 2021.a, Tallinna kohtumajas, Tallinna

Kriminaalasja number

1-21-1720 (21231500232)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Triin Pilberg

Tõlk

Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

Sergei Simak süüdistuses KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi

lühimenetluses;

Abiprokurör

Kristel Pihlakas

Süüdistatav

Sergei Simak, isikukood: 37706025252, xxx, emakeel

xxx keel, xxx, töökoht: X AS, elukoht: xxx, viibib

Tallinna Vanglas, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS §

217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 29.11.2020.a.

kell 19:35 kuni 01.12.2020.a kell 11.15, 31.01.2021.a.

kell 23:50, alates 02.02.2021.a kohaldatud tõkend

vahistamine kuni 31.03.2021.a;

Varasem karistatus

 26.08.2020.a Harju Maakohtu poolt KarS § 424 lg

2 järgi vangistusega 7 kuud; KarS § 68 lg 1 alusel

ärakandmata karistuseks 6 kuud ja 28 päeva

vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti

liitkaristus

Harju

Maakohtu

18.09.2019.a

otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta

4 kuud ja 26 päeva võrra ning liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 24 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendati Sergei Simakile

mõistetud vangistus 714 tunni üldkasuliku tööga,

mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates

kohtuotsuse jõustumisest. Sooritamata on 461,5

töötundi;

 18.09.2019.a Harju Maakohtu poolt KarS § 121 lg

2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 5 kuud ja KarS

§ 424 lg 1 järgi karistatud vangistusega 6 kuud;

Kaitsja

Kohtuistungi toimumise aeg

KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 1 aasta

ja 5 kuud vangistust: KarS § 68 lg 1 alusel

mõistetud karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 26 päeva

vangistust; KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus

tingimisi

täitmisele

täielikult

pööramata,

katseajaks määrati 1 aasta ja 7 kuud ühes KarS §

75 lg 1 p.p 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p.p 2, 8

kontrollnõuete täitmise kohustusega. Katseaeg

hakkas kulgema 18.09.2019.a;

Vandeadvokaat Sven Sillar (videosilla vahendusel)

11. märts 2021.a kell 10:00

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Sergei Simak KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud

vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

Sergei Simakile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Simaki karistuse hulka tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2020.a. kell 19:35 kuni 01.12.2020.a kell 11.15 s.o

3 (kolm) päeva vangistust, mõistes temale ärakandmata karistuseks 5 (viis) kuud

ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

4. KarS §-de 69 lg 7 ja 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Sergei

Simakile mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsusega

kohtuasjas nr 1-20-5593 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 461

(nelisada kuuskümmend üks) tundi üldkasulikku tööd ehk 1 (üks) aasta, 3 (kolm)

kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust, mõistes Sergei Simakile lõplikuks

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 8 (kaheksa)

päeva vangistust.

5. Juhindudes KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Simaki karistusaja alguseks tema

kinnipidamise päev s.o 31.01.2021.a.

6. Sergei Simak suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

7. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad

digitaalsed andmekandjad CD ja DVD plaadid jätta kohtuotsuse jõustumisel

kriminaalasja materjalide juurde.

8. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei

Simakilt riigituludesse:

 teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876.- (kaheksasada

seitsekümmend kuus) eurot;

 riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 136,20.- (ükssada kolmkümmend kuus

eurot ja kakskümmend senti) eurot.

9. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha,

kaitsjatasud) tuleb Sergei Simakil tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse Sergei Simakile üle

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel või edastatakse talle kohtuotsuse jõustumisel

kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka

kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 02. aprillil 2021.a kell 16.00. Otsusele

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib

esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse

vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi

sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja

kriminaalkantseleis 02. aprillil 2021.a kell 16.00. Määruskaebus menetluskulude osas

tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas

põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav.

Süüdistus

Sergei Simak on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema isikuna,

keda on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, 29.11.2020, kella 17.30 paiku tekkinud

konflikti käigus lõi oma endist elukaaslast D. S.t aadressil xxx asuva maja juures sõiduautos

Ligier XTOO R, reg. märk XXX vähemalt ühel korral käega vastu pead, seejärel tõukas

kannatanu tänavale pikali ning surus enda vasaku jala vastu kannatanu rindkeret, tiris D. S.

autosse tagasi ja lõi kannatanut vähemalt ühel korral rusikaga näkku. Oma tegevusega tekitas

Sergei Simak kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, so. hematoom parema silma all,

hematoom ja verevalumid paremal pool otsmikul, huulel paremal pool sisemisel küljel

verevalum.

Samuti tõukas Sergei Simak 31.01.2021, kella 23.30 ajal aadressil xxx asuvas korteris tekkinud

konflikti käigus enda elukaaslase D. S. põrandale pikali, hakkas seejärel kannatanut kägistama

ning lõi vähemalt kahel korral rusikaga näkku. Selle tegevuse tulemusel tundis kannatanu

füüsilist valu ja sai kehavigastusi, so. paremal silmal hematoom ja marrastus, nina juures

hematoom ning marrastus.

Seega pani Sergei Simak, isikuna, keda on varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest,

toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tervise

kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud

korduvalt ja lähisuhtes.

Menetlus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas

11. märtsil 2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav

kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistas end süüdi, jäi kohtueelsel uurimisel antud

ütluste juurde, enda ülekuulamist ei taotlenud. Nõustus lühimenetlusega, kahetses toimepandut

ning märkis, et kui kannatanu oleks kohtuistungil paluks ta käest isiklikult vabandust.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar märkis, et süüdistatav Sergei Simak tunnistab

süüd, kahetseb toimepandut, peamiseks küsimuseks antud kriminaalasjas on, kuidas isikut

karistada.

Kohtulike vaidluste käigus Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas taotles

kohtult Sergei Simaki süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi kvalifitseeritud

kuritegude toimepanemise eest ja tema karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS §

238 lg 2 tulenevalt vähendada 1/3 võrra. Moodustada KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus Harju

Maakohtu 26.08.2020.a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega s.o 1 aasta, 3 kuu ja 11

päeva pikkuse vangistusega. Sergei Simakile taotleti lõplikuks ärakandmisele kuluvaks

karistuseks on 1 aasta 9 kuud ja 11 päeva vangistust, millisest paluti maha arvata tema poolt

eelvangistuses kinnipidamise aeg 2 päeva ning karistusaja algust arvestada alates 31.01.2021.a.

Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristel Pihlakas asus seisukohale, et KarS § 74 lg 2,

3 alusel kuuluks Sergei Simakil kohesele ära kandmisele 6 kuud vangistust ja 1 aasta, 3 kuud

ja 11 päeva vangistust tuleks jätta täimisele pööramata tingimisi, 3 aasta pikkuse katseajaga,

KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete kohaldamisega sh kohustada Sergei Simaki

käitumiskontrolli

ajal

mitte

tarvitada

alkoholi

ja

kohustada

viimast

osalema

sotsiaalprogrammis, süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasud, sundraha ning asitõendid - CD

plaadid ja DVD plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Süüdistatava Sergei Simak kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar kohtulike vaidluste käigus asus

seisukohale, et tema hinnangul käesolevas kriminaalasjas juriidilist vaidlust kuritegude

kvalifikatsiooni ja faktide osas ei ole, on vaid küsimus karistuse mõistmises. Süüdistava kaitsja

märkis, et tema üldjoontes nõustub prokuröri karistusettepanekuga, küsimus on selles, kas

isikule mõistetav karistus tuleks asendada šokivangistusega. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu

asjaolule, et kannatanu on temaga mitmel korral ühendust võtnud ja öelnud, et Sergei Simak on

väga tore inimene, küll aga tekivad probleemid siis, kui ta on purjus. Märgitust tulenevalt pidas

kaitsja mõistlikuks Sergei Simakile määrata kohustused mitte tarvitada alkoholi ja läbida

koolitus, leides, et see peaks tagama tulemuse, mida riik soovib, et Sergei Simak enam

kuritegusid toime ei pane.

Oma viimases sõnas süüdistatav Sergei Simak märkis, et ta kahetseb, et see kõik niimoodi

juhtus, kui saaks paluks vabandust. Sergei Simak nõustus prokuröri poolt taotletud karistusega,

kinnitades, et ta püüab ennast parandada ja teha endast kõik võimalik, et elu läheks paremini

edasi.

Uuritud tõendid ja kohtuotsuse põhjendused

Sergei Simakile heidetakse ette teise inimese tervise kahjustamist, samuti valu tekitavat kehalist

väärkohtlemist, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi

kvalifitseeritavat kuritegusid.

Maakohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha, uurinud kriminaalasjas kogutud ja kohtus

avaldatud tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale etteheidetava kuriteo

toimepanemises on tõendamist leidnud. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.

29.11.2020.a toimepandud tegu:

Sergei Simaki poolt 29.11.2020.a kella 17:30 ajal xxx linnas D. S. suhtes vägivalla kasutamine

ning kannatanule tervisekahjustuste tekitamine on tõendatud kohtueelses menetluses üle

kuulatud kannatanu D. S., aga ka tunnistaja J. P. ütlustega, kannatanu poolt politseile

29.11.2020.a esitatud kuriteoteate, avaldusega, 30.11.2020.a koostatud isiku läbivaatuse

protokollis ning fototabelites sisalduva teabega, kannatanu D. S. suhtes koostaud

indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, viimase suhtes koostatud kiirabikaardis fikseeritud

teabega, asitõendi vaatlusprotokollidega, Sergei Simaki suhtes koostatud indikaatorvahendi

kasutamise protokolliga, samuti isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning Sergei

Simaki poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlustega.

Nii on kohtule teada, et D. S. on 29.11.2020.a esitanud politseile avalduse selle kohta, et

29.11.2020.a kella 18:00 paiku sai ta kokku Sergei Simakiga, kes oli purjus. Sergei Simak

peksis teda rusikate ja jalgadega näkku ning rindkeresse ning see tekitas kannatanule valu (kd

I tl 1).

Kannatanuna üle kuulamisel on D. S. 30.11.2020.a andnud ütlusi selle kohta, missugustel

asjaoludel tekkis tema ja Sergei Simaki vahel konfliktsituatsioon, mis kulmuneerus selliselt, et

Sergei Simak kasutas tema vastu füüsilist vägivalda, tekitades talle nii tervisekahjustusi, kui ka

valu. Kannatanu selgitas, et Sergei Simak näol on tegemist tema elukaaslasega, kellega ta on

elanud koos alates 2020.a veebruarist kuni 24.11.2020.a ning nende omavahelised suhted on

keerulised, kuna Sergei Simak tarvitab alkoholi, muutub agressiivseks ja siis kannatanu kardab

teda. 29.11.2020.a kella 17:10 paiku helistas talle Sergei Simak, nad said kokku, Sergei tuli

autoga ja oli joobes. Nad said koos sõita 7-10 meetrit, kui Sergei Simak peatas auto, hakkas ta

peale karjuma, lõi teda käega peapiirkonda ning ta tundis seetõttu valu. Kannatanu on

selgitanud ülekuulamisel, et ta jooksis autost välja xxx maja ette, Sergei jooksis järgi, sai ta

kätte, tõukas teda, kannatanu kukkus rinnaga vastu maad, Sergei keeras ta ümber, pani oma jala

talle rindkere peale ning ta tundis valu rinnapiirkonnas. Samuti lõi Sergei teda rusikaga

näopiirkonda, huulest hakkas tulema verd, kannatanu tundis füüsilist valu. Lõpuks sai ta joosta

Kellamäe 18 juurde ning paluda abi juhuslikult möödakäijalt politseisse helistamiseks (kd I tl

19-23).

Kannatanu ütlusi selles, et Sergei Simak 29.11.2020.a eelpool märgitud ajal ja kohas kasutas

tema suhtes kirjeldatud ulatuses füüsilist vägivalda, kinnitavad ka kannatanu suhtes 29.11.2020

ning 30.11.2020.a koostatud isiku läbivaatuse protokollid ning protokollide lisaks olevad

fototabelid (kd I tl 5-11, 24-29). Teostatud menetlustoimingute käigus on menetleja poolt

fikseeritud kannatanul esinenud vigastused – nii 29.11.2020.a kui ka 30.11.2020.a oli

kannatanul hematoom parema silma all, esinesid hematoomid ja verevalumid näol paremal

meelekohal, huule peal oli verevalum. Kohtule on teada ka fakt, et 29.11.2020.a käis

sündmuskohal xxx, Harjumaa kiirabi ning seda põhjusel, et oli aset leidnud D. S. peksmine

tema endise elukaaslase poolt ja nimelt mees lõi kannatanut, teataja hüppas autost välja ning

naisel oli suu verine (kd I tl 4).

Kannatanu suhtes on 29.11.2020.a kella 18:34 ajal koostatud indikaatorvahendi kasutamise

protokoll, millest nähtub, et kannatanul esines lisaks alkoholijoobele ka tervisekahjustused –

vigastused, ta värises, nuttis ning tema käitumine oli häiritud. Kohtu hinnangul tõendavad

eelpool refereeritud tõendid kogumis kannatanu D. S. suhtes Sergei Simaki poolt vägivalla

kasutamise aega, kohta ja intensiivsust ning tema tervislikku seisundit ja talle tekitatud

kehavigastuste raskust ja laadi.

Seda, et kannatanu suhtes tarvitas 29.11.2020.a füüsilist vägivalda just Sergei Simak on kohtu

hinnangul tõendatud lisaks kannatanu usaldusväärsetele ütlustele, ka Sergei Simaki suhtes

koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga. Nii on kohtule teada, et

29.11.2020.a kella 19:35 paiku peeti KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise kahtluses kinni just Sergei Simak ja seda xxx (kd I tl 13-16). Samuti on Sergei

Simak kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et 29.11.2020.a sai ta kokku D.ga, neil

tekkis konflikt, mille käigus ta tõukas D.t. Sergei Simak on kahtlustatavana ülekuulamisel

kinnitanud, et ta võis kannatanut ka xxx trepikoja ees pikali tõugata, haarata talt telefoni ja

võtmeid. Ta võis lüüa D.t käega vastu rinda ja jalaga pressida tema rinnakorvile. Sergei Simak

on kohtueelses menetluses kinnitanud, et ta on D.ga koos elanud ligi aasta, omavahelised suhted

on keerulised, seetõttu on lahku läinud, kuid ikka vahel saavad kokku (kd I tl 31-35).

Kohtus on Sergei Simak oma süüd tunnistanud süüdistuse kogu ulatuses, kuid enda

ülekuulamist ei taotlenud. Vaatamata sellele, et Sergei Simak kohtueelses menetluses ei ole

oma süüd selles episoodis täielikult tunnistanud, loeb kohus teiste tõenditega tõendatuks, et

Sergei Simak pani kannatanu väärkohtlemise toime just süüdistuses kirjeldatud viisil, lisaks

eelpool mainitud tõenditele kinnitavad Sergei Simaki süüd ka tunnistajana üle kuulatud J. P.

ütlused.

Tunnistaja J. P. näol on tegemist 29.11.2020.a sündmuskohale läinud politseiametnikuga, kes

on kohtueelses menetluses antud ütlustes kirjeldanud sündmuskohal nähtut. Nii on tunnistaja J.

P. andnud ütlusi selle kohta, et 29.11.2020.a kella 18:20 paiku Kallasmaa tn oli D. S. suhtes

kasutanud füüsilist vägivalda tema elukaaslane Sergei Simak. Sündmuskohal käis kiirabi, kes

fikseeris kannatanu vigastused, kannatanul tuvastati ka alkoholijoove. Kannatanu seletuste

kohaselt Sergei Simak peksis teda rusikate ja jalgadega pähe ja kehasse (kd I tl 13-16).

Kohus on uurinud ka asitõendi vaatlusprotokolli 30.11.2020.a, millises on vaadeldud

helisalvestist Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 tehtud kõnest ning kõne stenogrammi, mis

tõendab kuriteosündmuse toimepanemise aega ja kohta ning muid asjaolusid seoses kuriteoga

ja asitõendi vaatlusprotokoll 11.12.2020.a, millises on vaadeldud aadressil Kallasmaa 3,

Maardu asuva maja turvakaamera salvestisi (I kd tl 43-47 , I kd tl 49-51 ja CD-plaat). Nii on

kohtule teada, et 11.12.2020.a teostatud menetlustoimingu – asitõendi vaatluse käigus on

vaadeldud turvakaamera salvestist 29.11.2020.a, ajavahemikul kell 17.33-17.40. Salvestiselt

nähtub, et kell 17.33 väljub majast D. S., seejärel kell 17.38 ilmub kaamera vaatevälja taas D.

S., kellele järgneb jooksuga meesterahvas Sergei Simak. Meesterahvas viskab kannatanu vastu

maad, kukkudes ise samuti D. S. peale, kuid tõuseb koheselt püsti ja astub vasaku jalaga

kannatanu rinnakorvile.

Hinnates kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale,

et Sergei Simaki süü 29.11.2020.a kannatanu D. S. kehalises väärkohtlemises on tõendamist

leidnud.

31.01.2021.a toimepandud tegu:

Samuti on Sergei Simakile etteheidetud kannatanu D. S. kehalist väärkohtlemist, mis on aset

leidnud 31.01.2021.a. Kohtu hinnangul lisaks süüdistatava poolt süüd tunnistamisele kohtus on

tema süü tõendamist leidnud kannatanu D. S. poolt 31.01.2021.a politseile esitatud suulise

kuriteoteate protokolliga, millest nähtub, et 31.01.2021.a kell 22:00 paiku D. S. on andnud

teada, et tema elukaaslane Sergei Simak sai vihaseks, hakkas karjuma, sõimama, pani ta

põrandale pikali, hakkas kägistama ja lõi teda kahel korral rusikaga näkku, mille tõttu

kannatanu tundis füüsilist valu (kd I tl 2-5).

D. S. on kannatanuna antud ütlustes märkinud, et tema kasutab õigust enda elukaaslase vastu

ütlusi mitte anda (kd I tl 18-19). Vaatamata sellele loeb kohus Sergei Simaki poolt kannatanu

D. S. suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise ning talle kehavigastuste tekitamise 31.01.2021.a

tõendatuks kannatanu suhtes 01.02.2021.a koostatud isiku läbivaatusprotokollis sh fototabelites

fikseerituga. Nii on nähtub kohtule esitatud tõendist, et 01.02.2021.a kannatanu läbivaatusel

tuvastati tal paremal näopoolel hematoom – marrastus parema silma all ja nina peal ja nina

kürval punetav hematoom – marrastus. Kirjeldatud vigastused nähtuvad ka menetlustoimingu

käigus kannatanust tehtud fotodelt (kd II tl 6-8, 20-21).

Tunnistajana on üle kuulatud A. F., kes küll ei näinud pealt seda, et Sergei Simak oleks D.t

31.01.2021.a löönud, kuid on kinnitanud, et Sergei ja D. omavahelised suhted kella 21:58 ajal

olid pingelised ning samuti on tunnistaja kinnitanud, et mingi hetk D. karjus, et teda tapetakse

ning ta võis jalgadega vastu põrandat lüüa (kd II tl 14-15). Kohus peab tunnistaja sellekohaseid

ütlusi, et tema ei näinud Sergei Simak poolt kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamise

mitte nägemist usutavaks. Tunnistaja ei saanudki süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla

kasutamist näha, kuna nad ei viibinud sel hetkel kõik kolmekesi ühes toas. Tunnistaja ütlustest

nähtub, et ta oli kannatanul ja Sergei Simakil külas ning ta viibis Sergei Simakiga köögis suitsu

tegemas, nende juurde tuli ka kannatanu, kes oli armukade ja purjus. Kannatanu läks tagasi

elutuppa, kuhu suundus ka Sergei Simak. Kohtu hinnangul tunnistaja A. F. kohtueelsel

uurimisel antud ütlustele tuginevalt saab teha üksnes järelduse selle kohta, et Sergei Simak ja

D. S. omavahelised suhted eelpool märgitud kuupäeval ja kellaajal olid jälle pingelised. Seda,

et kannatanu ja Sergei Simak vahelised suhted on pidevalt pingelised ning et nende vahel on

tülid sagedased, on kohtueelses menetluses kinnitanud ka tunnistaja N. Š.. Nii on tunnistaja

ülekuulamisel kinnitanud, et 31.01.2021.a kuulis ka tema D.t appi karjumas. Tunnistaja näol on

tegemist kannatanu ja süüdistatava naabriga korterist 26, tunnistaja selgituste kohaselt D. ja

Sergei korter asub nende korteri peal ning kuna majal on halb heliisolatsioon, siis nad pidevalt

kuulevad korterist toimuvat. 31.01.2021.a kella 21 paiku kuulis ta kõigepealt Sergeid mingi

naisega rääkivat, see ei olnud D.. Samal päeval kella 23 paiku kuulis ta aga Sergeid karjumas,

seejärel kuulis ta müra ja D.t appi karjumas, et kutsutaks politsei. Tunnistaja N. Š. otsustas

kutsuda kohale politsei, sest kartis D. elu pärast (kd II tl 27-30).

Kohtu hinnangul tunnistaja N. Š. ja tunnistaja A. F.ütlused on usaldusväärsed ning haakuvad

teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, nende tunnistajate ütlustest saab teha järelduse selle

kohta, et 31.01.2021.a D. S. ja Sergei Simak vahel oli tüli, millisesse sekkumiseks kutsuti

kohale politsei.

Tunnistajana üle kuulatud L. P. on politseiametnik, kes sõitis 31.01.2021.a kella 23:36 ajal

sõitis väljakutsele xxx, kus leidis aset peretüli. Sündmuskohal peeti kell 23:50 paiku

kahtlustatavana kinni Sergei Simak, kes oli tarvitanud kannatanu D. S. suhtes füüsilist

vägivalda. Kannatanul esinesid silma juures hematoomi moodi moodustused, samuti oli

kannatanul näha vanemaid vigastusi. Tunnistaja on ülekuulamisel kinnitanud, et kannatanu

sõnade kohaselt Sergei Simak lõi teda rusikaga näkku, mille tõttu ta tundis füüsilist valu (kd II

tl 14-15).

Kohtu hinnangul tunnistaja L. P. kohtueelses menetluses antud ütlused on usaldusväärsed ning

haakuvad kannatanu poolt politseile esitatud kuriteoteates kirjeldatuga. Kohtul ei ole alust

kahelda tunnistaja L. P.i poolt kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuses. Lisaks

tunnistaja L. P.i ütlustele on kohtueelses menetluses teostatud ka teabesalvestuse vaatlus, mille

kohta on koostatud vastav protokoll 01.02.2021.a. Märgitud menetlusdokumendist nähtub, et

vaadeldud on 31.01.2021.a vormikaamera salvestust ning märgitud tõendist on üheselt

tuvastatavad kuriteo toimepanemisele vahetult järgnenud sündmused, kuriteo toimepanemise

eeldatav aeg, koht viis ja muud asjaolud.

Asitõendi vaatlusprotokollis 01.02.2021.a on vaadeldud helisalvestist Häirekeskuse

hädaabinumbrile 112 tehtud kõnest ning kõne stenogrammi, mis tõendab kuriteosündmuse

toimepanemise aega ja kohta ning muid asjaolusid seoses kuriteoga (kd II tl 46-49).

Kohtu hinnangul märgitud tõendites sisalduv teave viitab üheselt sellele, et 31.01.2021.a oli

politseil põhjus sekkuda Sergei Simak ning D. S. vahel tekkinud konflikti, mille käigus Sergei

Simak kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda.

Kohus märgib, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil,

mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine,

kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim

mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev.

Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas

kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt

omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav

süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-

50-13 p 12).

Kannatanu D. S. poolt kriminaalmenetluse kestel antud selgituste kohaselt tundis ta valu, kui

süüdistatav teda lõi. Kohus, hinnates kogumis kõiki kogutud tõendeid, sealhulgas kannatanu

vaatluse protokollis märgitut, kannatanule tekitatud kehavigastusi, leiab, et on tuvastatud

kannatanul peksmise tagajärjel olnud tervisekahjustused ning et mõistlikul kõrvalseisjal puudub

alus kahelda, et kannatanu tundis kehalise väärkohtlemise ajal füüsilist valu.

Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav Sergei Simak tekitas oma kuritegeliku käitumisega,

kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamisega D. S.le füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o

29.11.2020.a hematoomi parema silma all, hematoomi ja verevalumid paremal pool otsimikul,

huulel paremal pool sisemisel küljel verevalumi ja 31.01.2021.a paremal silmal hematoomi ja

marrastuse, nina juures hematoomi ning marrastuse. Seetõttu asub kohus seisukohale, et

süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema

koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti

valu tekitav kehaline väärkohtlemine.

Riigikohus lahendis nr 1-19-5146/52 punktis 8 ja punktis 9 on märkinud korduvus ehk retsidiiv

on eriline isikutunnus (KarS § 24 lg 1). KarS § 121 lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt

kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. See näitab tema spetsiifilist isikuomadust,

mis seisneb kalduvuses panna toime sama kuritegu. Seetõttu kätkeb uus kehaline

väärkohtlemine esimesega võrreldes suuremat ebaõigust. Oluline ei ole, kas isik on kehalise

väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv)

või on ta pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem

karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (vt nt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. septembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-72-16, p 9).

Juriidilise retsidiivi korral avaldub uue kehalise väärkohtlemise ebaõigus muu hulgas selles, et

varem mõistetud karistus pole mõjutanud toimepanijat hoiduma samast kuriteost. Korduvus

tähendab KarS § 121 lg 2 p 3 mõistes mistahes varem toime pandud tahtliku kuriteoga kehalise

väärkohtlemise koosseisu täitmist. Kuna see on toimepanija isikut iseloomustav tunnus, pole

seejuures oluline, kas ta on varem realiseerinud ainult kehalise väärkohtlemise koosseisu

(KarS § 121) või mõne muu süüteo, mis hõlmab kehalist väärkohtlemist, aga lisab sellele ühe

või mitu tunnust. Võttes arvesse teadmist, et käesoleval hetkel Sergei Simakile on esitatud

süüdistus kahes isiku kehalise väärkohtlemise episoodis ning, et viimast on ka varasemalt KarS

§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest karistatud siis süüdistatavale

etteheidetud teo toimepanemine korduvalt on õige.

KarS § 121 ei määratle lähisuhte mõistet. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast nähtub, et KarS § 121 kontekstis

peetakse lähisuhte all silmas kahe või rohkema inimese vahelist pere-, sugulus-, põlvnevus-,

hõimlus- või armastussuhet, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta.

Lähisuhtele on iseloomulik hoolitsus, usaldus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline

tundeseotus, sh pere-, sõprus-, paari- ja armastussuhted (554 SE, Riigikogu XII koosseis).

Märgitule on juhitud tähelepanu Riigikohtu lahendis kohtuasjas nr 1-19-3377. Samas lahendis

on asunud Riigikohus seisukohale, et lähisuhte tuvastamisel ei saa piirduda pelgalt suhte

vormiliste tunnuste sedastamisega, ehk siis lähisuhte jaatamiseks ei pruugi piisata üksnes pere-

sugulus-, põlvnevus- vms suhte kui fakti tuvastamisest. Viimasest tähtsam on sisuline

ühiseluline side inimeste vahel, mis võib, kuid alati ei pruugi hõlmata ka laste kasvatamist, ühist

majapidamist jmt. Oluline on tegelik sotsiaalne ja enamasti ka emotsionaalne side isikute vahel,

mis tugineb nt vastutuse jagamisele, üksteisele toetumisele ning usaldusele. Lähisuhe loob ja

kindlustab suhtepoolte sotsiaalset turvatunnet.

Käesolevas kriminaalasja menetluse kestel on nii kannatanu D. S. kui ka süüdistatav Sergei

Simak kinnitanud, et nende omavahelised suhted on keerulised. Kannatanu on pidanud

omavaheliste suhete keerulisuse põhjuseks süüdistatava poolt alkoholi liigtarvitamist ning selle

tulemusel viimase agressiivseks muutumist. Süüdistatav on kahtlustatava ülekuulamisel

märkinud, et ka kannatanu kuritarvitab alkoholi. 30.11.2020.a on kannatanu D. S. märkinud, et

tema on Sergei Simakist lahku läinud, samas 01.02.2021.a on kannatanu kinnitanud, et Sergei

Simak on tema elukaaslane ning seetõttu on ta teinud ka valiku keelduda oma elukaaslase vastu

ütluste andmisest. Sergei Simak on kannatanu D. S.st rääkinud kui oma elukaaslastest ja

tüdruksõbrast. Tunnistajad N. Š. ning A. F. on ülekuulamisel kinnitanud, et D. S. ja Sergei

Simak näol on tegemist elukaaslastega. Tunnistaja N. Š. on isegi kinnitanud, et tema hinnangul

ei suuda D. ilma Sergeita elada (kd II tl 22-30). Võttes arvesse käesolevas kriminaalasjas

kannatanu, süüdistatava ja eelpool märgitud tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlusi

asub kohus seisukohale, et vaatamata sellele, et kannatanu ning süüdistav peavad oma suhteid

keeruliseks, sellised need kahtlemata ka on, on viimased omavahel lähisuhtes s.t nendevaheline

lähisuhe lõppenud ei ole. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjust jaatada kannatanu ja

süüdistatava lähisuhet KarS § 121 lg 2 p 2 tähendusest. Märgitust tulenevalt on Sergei Simakile

etteheidetud süüdistuse kvalifikatsioon KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi on õige.

Järgmisena peab kohus hindama süüdistatava tegevuses KarS § 121 lg 2 p.p 2 , 3 kirjeldatud

süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja

kannatanu D. S. ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime tahtlikult.

Süüdistatav on tekkinud konfliktsituatsioone lahendades valinud kannatanu kehalise

väärkohtlemise, tekitades kannatanult löömise, peksmisega valu ning kriminaalmenetluse

käigus tuvastatud, süüdistuses välja toodud vigastused. Seega on tõendatud Sergei Simaki

tegevuses nii objektiivne kui ka subjektiivne külg. Süüdistatav tarvitades kannatanu suhtes

füüsilist vägivalda, põhjustas viimasele nii tervisekahjustuse kui ka valu, samuti on tõendatud

põhjuslik seos teo – kannatanu suhtes vägivalla kasutamise ning sellega viimasele põhjustatud

tervise kahjustustee ja valu s.t saabunud tagajärje vahel.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane

ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab

seaduses

sätestatud

süüteokoosseisule

ja,

mille

õigusvastasus

ei

ole

välistatud

karistusseadustiku, muu seaduse või rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus tuvastanud ei ole. Seega

tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo

toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest

karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemisese süüdi,

kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu.

KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 toimepandud kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus (30 kuni 500

päevamäära) või kuni viieaasta pikkuse vangistusega. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS

§ 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole, karistust kergendavaks

asjaoluks peab kohus süüdistatavapoolset süü tunnistamist ja kahetsemist toimepandu osas.

Kuivõrd KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 kuriteo toimepanemise eest sanktsioonina ettenähtud liikide

näol on tegemist alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava

süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada

kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohtule on teada, et vabaduses olles Sergei

Simak omas kindlat töökohta s.t ka igakuist sissetulekut töötasu näol, kuid süüdistatava süüd

hinnates, karistuse liiki valides lähtub kohus isiku poolt toime pandud tegude rohkusest ja

kannatanule tekitatud tervisekahjustuste intensiivsusest (kd I tl 41, kd II 40). Kohtuliku

uurimise käigus on tuvastamist leidnud fakt, et süüdistatav pani toime kaks vägivallategu.

Kohtule on teada, et Sergei Simak on temale etteheidetud kuriteod toime pannud alkoholijoobes

olles, kinnitavad antud fakti tema suhtes 29.11.2020.a ja 31.01.2020.a koostatud

indikaatorvahendi kasutamise protokollid. Kohus asub seisukohale, et süüdistatava poolt

alkoholi kuritarvitamine võib olla põhjuseks, mis tingib tema agressiivset käitumist ning soovi

igapäeva elus tekkivaid probleeme lahendada vägivalda kasutades. Sellest tulenevalt leiab

kohus, et kergemaliigilise ehk rahalise karistuse mõistmine on välistatud ja süüdistatavale tuleb

mõista isiku vabadust piirav karistus.

Kuriteo asjaolusid hinnates leiab kohus, et isiku süü on keskmine. Süüdistatav on avaldanud

kahetsust, juba eelnevalt märgitud, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks.

Kohtulike vaidluste käigus prokuratuur taotles Sergei Simakile karistuseks reaalse 9 kuu

pikkuse vangistuse, millist vähendada 1/3 võrra s.o 6 kuu pikkuse vangistuse kohaldamist,

liitkaristuse moodustamist KarS § 65 lg 2 alusel ning tema vabastamist sellest karistusest KarS

§ 74 lg 1,2,3 alusel osaliselt tingimisi.

Sergei Simakile käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud kuriteod on toime pandud ajal, mil ta

oli Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsusest nr 1-20-5593 tulenevalt kohustatud tegema

üldkasulikku tööd. Seda fakti kinnitab Harju Maakohtu 26.08.2020.a kohtuotsus, milline on

jõustunud 27.08.2020.a ning Sergei Simaki suhtes väljastatud karistusregistri õiendi väljavõte

(kd II tl 59-60, 61-63 ja kd II tl 37-39).

KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo,

mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata

osa KarS § 69 lg 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65

lõikes 2 sätestatule. Märgitu tähendab üheselt, et kohtul puudub igasugune alus veelkordselt

kaaluda võimalust Sergei Simakki karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS

§-le 74. Kohus saab Sergei Simaki karistada üksnes reaalse vangistusega ning liitkaristuse

moodustamisel, võttes arvesse asjaolu, et tal on eelmise otsuse järgi mõistetud karistusest

tegemata 461,5 tundi üldkasulikku tööd, tuleb need tunnid ümber arvutada vangistuse

päevadeks ning liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Sergei Simaki süüdi KarS § 121 lg 2 p.p 2, 3 järgi

kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistab teda 9 kuu pikkuse vangistusega,

mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra s.t Sergei Simakile

mõistetakse lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse Sergei

Simaki karistuse hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.11.2020.a. kell 19:35 kuni

01.12.2020.a kell 11.15 s.o 3 päeva vangistust ning temale mõistetakse ärakandmata karistuseks

5 kuud ja 27 päeva vangistust. Võttes arvesse teadmist, et Sergei Simak on temale käesolevas

kriminaalasjas etteheidetud kuriteod toime pannud temale Harju Maakohtu 26.08.2020.a

määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, siis juhindudes KarS §-de 69 lg 7 ja 65 lg 2

suurendatakse Sergei Simakile mõistetud karistust Harju Maakohtu 26.08.2020.a

kohtuotsusega kohtuasjas nr 1-20-5593 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra - 461 tundi

üldkasulikku töö ehk 1 aasta, 3 kuud ja 11 päeva pikkuse vangistuse võrra ja Sergei Simaki

lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis tuleb 1 aasta, 9 kuud ja 8 päeva vangistust.

Juhindudes KarS § 68 lg 1 alusel arvestab kohus Sergei Simaki karistusaja alguseks tema

kinnipidamise päeva s.t 31.01.2021.a. Eeltoodust tulenevalt Sergei Simak suhtes kohaldatud

tõkend – vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõend – digitaalsed tõendid CD ja DVD plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures

(tegemist ei ole mahukate esemetega ja nende säilitamine toimiku juures on põhjendatud) –

tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel käesolevas kriminaalasjas on

menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu

kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 136,20.- eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud juhul leiab kohus, et

kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud kogusummas

1012,20.- eurot tuleb viimasel KrMS § 180 lg 3, 4 lause alusel tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, kohtuotsuse maksegraafikus märgitud arveldusarvele. Märgitud

maksegraafik antakse süüdistatavale üle kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel või

kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)