2-20-122708/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-122708

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K. K. K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

669,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn,

Harju maakond) lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

(e-post anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: K. K. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; eluk. xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista K. K. K.lt OK Incure OÜ kasuks 03.01.2018 K. K. K. ja Omaraha OÜ

vahel sõlmitud laenulepingust nr S193290727 tulenev võlgnevus kokku 668,62 eurot

(millest 580,24€ põhivõlgnevus, 88,38€ põhivõlalt perioodi eest 26.02.2020 kuni

05.10.2020 sissenõutavaks muutunud viivis).

3. Jätta rahuldamata OK Incure OÜ viivise nõue K. K. K. vastu summas 0,50 eurot.

4. Jätta menetluskulud 99,93% ulatuses K. K. K. kanda ja 0,07% ulatuses OK Incure

OÜ kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 125 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv) millest 124,91

eurot mõista K. K. K.lt OK Incure OÜ kasuks välja.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt on K. K. K. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

Tsiviilasi nr 2-20-122708

2 (5)

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-

s, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. 11.06.2020 OK Incure OÜ esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 701,72 euro saamiseks. Kohus tegi 26.06.2020 makseettepaneku, mida ei

õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 14.09.2020 kohus lõpetas

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 15.09.2020 hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada

oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu

ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

Tsiviilasi nr 2-20-122708

3 (5)

3. OK Incure OÜ esitas 05.10.2020 hagiavalduse K. K. K. vastu võlgnevuse põhinõude 580,24

euro, sissenõutavaks muutunud viivise 88,88 euro ja võla sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Omaraha OÜ ja kostja K. K. K. 03.01.2018 laenulepingu nr

S193290727, mille alusel anti kostjale laenu 1000,00 eurot ning mille kostja kohustus tagastama

osamaksetena 1 aasta jooksul. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 25% aastas.

Kohustuse katteks tasus kostja 32,17 eurot, mis on arvestatud 19,77 euro ulatuses põhivõla, 12,26

eurot intressi ja 0,15 eurot viivise katteks. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes

tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles ning

loovutas olemasolev nõude 25.02.2020 kostja vastu hagejale. Hageja 21.12.2020 loobus

sissenõudmiskulude nõudest.

4. Pärnu Maakohus võttis 22.12.2020 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kätte

01.03.2021, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 15.03.2021 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. TsMS § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile

vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Kostja ei ole kohaselt täitnud Omaraha OÜ-ga 03.01.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid

rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja laenulepingu üles öelnud. Hagiavalduses

kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga sõlmitud laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks

laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on

sama rahasumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Omaraha OÜ andis laenulepingu nr S193290727 alusel

kostjale laenu 1000 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu vastavalt maksegraafikule.

Kostja ei ole täitnud Omaraha OÜ-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS §

100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

Tsiviilasi nr 2-20-122708

4 (5)

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 580,24

euro väljamõistmiseks kostjalt.

9. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud võlgnevuselt 580,24 eurot määras 0,069%

päevas ajavahemiku eest 26.02.2020 kuni 05.10.2020 summas 88,88 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6

kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise

kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib

kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene

teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. 03.01.2018 laenulepinguga nr S193290727 lepiti kokku intressimääras

25% aastas.

Kohus ei nõustu hageja arvestuskäiguga, kus hageja on viivise määra aluseks võtnud

intressimäära ja teisendanud selle päevamääraks ja ümmardanud 0,069%-ni. Selline

arvutusmetoodika ei ole kooskõlas seadusandja poolt kehtestatuga. Võttes viivisenõude

arvestamisel aluseks kokkulepitud intressimäära 25% aastas ja perioodi 26.02.2020 kuni

05.10.2020 on sissenõutavaks muutunud viivisenõude summaks 88,38 eurot. Sissenõutavaks

muutunud viivise summas 0,50 eurot jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõiv kokku 125 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt,

99,93 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 124,91 eurot kostja kanda ja

0,09 eurot hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei

ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

Tsiviilasi nr 2-20-122708

5 (5)

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik