2-19-11347/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.märtsil 2021

Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-11347

Kohtuasi

S. V. hagi D. J.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

35 000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: S. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); lepinguline

esindaja Sofja Pevzner-Belošitski

Kostja: D. J. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) lepinguline

esindaja Vassili Kosteitšuk

Kohtuistungi aeg

17. veebruar 2021

Resolutsioon

Jätta S. V. hagi D. J.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud S. V. kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

1. S. V. (edaspidi hageja) palus D. J.ilt (edaspidi kostja) välja mõista laenulepingust tulenev

võlgnevus 35 000 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.07.2014 laenulepingu, mille järgi sai kostja laenu

35 000,00 eurot. Laenusumma üleandmine kostjale toimus 30.07.2014, mille kohta koostati

akt. Kostja pidi laenu tagastama hiljemalt 31.12.2014 sularahas, kuid 29.07.2019 seisuga on

laen tagastamata. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega võlgnevus kustutada,

kuid tulutult, mistõttu pöördus hageja oma õiguste kaitseks kohtusse ja nõuab kostjalt laenu

35 000 euro tagastamist. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja vaidleb

vastu hageja väidetele laenulepingu sõlmimise, raha üleandmise ja raha tagastamise nõuete

esitamise osas väites, et pooled ei ole lepingut sõlminud, hageja ega tema abikaasa A. V. ei

ole kunagi kostjale 35 000 eurot andnud, et laenuleping ja raha üleandmise akt on võltsitud

ning hageja ei ole kostja poole raha tagastamise nõudega kunagi pöördunud.

4. Kostja esitas nõudele aegumise vastuväite ja taotles aegumise kohaldamist. Laenulepingu p 3

järgi kohustus laenusaaja laenusumma tagastama hiljemalt 31.12.2014. Lepingust tulenev

nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2014 ja aegus kolme aasta möödudes s.o 31.12.2017.

Kostja taotles nõude aegumise kohta vaheotsuse tegemist.

Hageja seisukohad hagi aegumise kohta

5. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud. Tehingust tuleneva nõude üldine aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Üheks erijuhuks, mil aegumistähtaeg on kümme

aastat, on selle paragrahvi 4. lõike järgi kohustatud isiku tahtlik kohustuse rikkumine. Hageja

leiab, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, sest ta ei täitnud seda pikema aja jooksul,

varjas end, muutis oma kontakttelefoni ning jättis sellest hagejale teavitamata. Seetõttu on

hageja nõude aegumistähtaeg kümme aastat.

Kohtuotsuse põhjendused

6. VÕS § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen). Hageja nõude aluseks on kostjaga

30.07.2014 sõlmitud laenuleping. Laenulepingust nähtuvalt võttis kostja endale lepingu

sõlmimisega kohustuse maksta lepingus sätestatud summa tagasi 31.12.2014. Pooltel ei ole

ka vaidlust, et laenulepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 31.12.2014.

7. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohaldamisele kuulub kolme või kümneaastane tähtaeg.

8. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, sama

paragrahvi lg 4 kohaselt on lg-tes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat, kui

kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab

aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega.

9. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada laenu

tagastamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumisele TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud

kümneaastast aegumistähtaega tahtliku rikkumise korral. Riigikohus on leidnud, et

TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool

soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi

kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav

(vt Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). Selliseid

asjaolusid ei ole hageja hagiavalduses ega vastuses hagi aegumise kohaldamise kohta esile

toonud. Üksnes väide, et kostja ei ole oma laenu tagastamise kohustust täitnud pikema aja

jooksul hoolimata hageja korduvatest pöördumistest, on ennast hageja eest varjanud,

muutnud oma kontakttelefoni ja jätnud sellest hagejale teatamata, ei ole tahtlikuks

rikkumiseks TsÜS § 146 lg 4 mõttes aga Riigikohtu lahendites välja toodud tahtlikuks heade

kommete vastaseks tegevuseks.

10. Järelikult aegus kostja vastu esitatud võlanõue TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolme aastase

aegumistähtaja möödumisel 31.12.2017 kell 24.00. Kuivõrd hagi esitati 29.07.2019 s.o pärast

hagi aegumise tähtaja möödumist, siis tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Kuna

kohus kohaldab hagile aegumist, siis on TsMS § 449 lg 3 alusel tegemist lõppotsusega.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

12. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

13. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/