2-20-125786/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-125786

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

ERGO Insurance SE hagi Magnetic MRO AS vastu 6400

euro väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

ERGO Insurance SE apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuste hind

6400 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant) ERGO Insurance SE (registrikood

10017013), lepingulised esindajad vandeadvokaat Triinu

Hiob ja vandeadvokaadi abi Siiri Traat-McClelland

Kostja (vastustaja) Magnetic MRO AS (registrikood

10865988), lepinguline esindaja vandeadvokaat Priit

Lember

Kohtuistungi toimumise aeg

09.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27. oktoobri 2020 otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada.

2. Välja mõista Magnetic MRO AS-lt 6400 eurot ERGO Insurance SE kasuks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta kõik maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja Magnetic

MRO AS kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ERGO Insurance SE esitas 08.07.2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Magnetic MRO AS-lt 6400 euro väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite

tõttu anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas

19.08.2020 hagiavalduse kostjalt 6400 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta

kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled garantiikindlustuse lepingu nr 11838800/1 (Poliis),

millega oli kindlustatud kindlustusvõtjale (kostjale) väljastatud ATA-karnetiga kaetud kaupade

tollimaksude, muude maksude ja lõivude tasumise kohustus sisseveomaa tolliasutuse ees ja

seda juhul, kui ajutiseks sisseveoks võetud kaupu ei reekspordita tähtaegselt sisseveomaa riigist

välja.

3. Hageja tasus Eesti Kaubandus-Tööstuskoja (EKTK) poolt väljastatud ATA-märkmiku

EE 1592 alusel Venemaal tekkinud tollivõla 7014 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud

lepingu garantiikindlustuse tingimuste KT.0935.17 (Garantii tingimused) p-le 8.1 tekib

kindlustusandjal kindlustuslepinguga tagatud nõude rahuldamisel koheselt väljamakstud

summa ulatuses nõudeõigus kindlustusvõtja vastu. Hageja esitas 14.08.2019 kostjale

tagasinõude, kuid kostja nõuet ei täitnud. Hageja vähendas nõuet 6400 euroni.

Kostja vastuväited

4. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

5. Kuigi kostja taotles ATA-märkmikku esialgu kahe eseme (Blending Scope ehk „lihvimise

sond“ ning Videoscope ehk „videosond“) Venemaale ekspordiks ning reekspordiks, viidi

tegelikult üle piiri vaid üks ese, mille kohta tolliametnikud tegid ka vastavad märkmed ja

kohandused.

6. Kostja töötaja reisis Venemaale 19.12.2018 läbi Varssavi, võttes tööreisile kaasa vaid ühe

objekti – Blending Scope’i, mis esitati ka Tallinna Lennujaamas tollitöötajale. Tollitöötaja tegi

karnetisse vastavasisulise märke, kuhu on märgitud „1“ ning nimetus Blending Scope.

Tollitöötajate eksituse tõttu sai aga karnetisse tehtud lisaks märge „1-2“, kuigi kostja töötaja

raporteeris ainult ühe eseme tollile ekspordiks. Moskvasse saabumisel Domodedovo

Lennujaamas lähtuti eelviidatud eksitusest ja täideti analoogselt lisa 5 karneti valgel lehel

märkega „1-2“. Kostja töötaja näitas tollis ette ainult ühe eseme ja tema sõnul ei vallanud

tolliametnik inglise keelt, et kõiki formaalsusi üle täpsustada. Moskvast lahkumisel

Sheremetyevo Lennujaama kaudu esitas kostja töötaja samuti Blending Scope’i ekspordiks,

mille peale tolliametnik palus esitada ka teine ese (Videoscope), lähtudes eksitavatest

karnetimärgetest. Tolliametnik vaatas kostja töötaja selgituste peale kogu karneti üle ja jõudis

järeldusele, et ilmselt on tegemist eksitusega ning kiitis heaks eseme eksportimise Venemaalt

välja.

7. Eestisse Tallinna Lennujaama naasmisel palus tolliametnik kostja töötajal esitada

ülevaatamiseks taaskord kaks eset. Pärast kostja töötaja selgitust selle kohta, et eksporditi vaid

üks ese, võttis tolliametnik telefoni teel ühendust oma kolleegiga, kes täitis karneti 19.12.2018

(Eestist väljumisel) ja kes kinnitas ühe eseme raporteerimist. Tolliametnik tegi seepeale vastava

paranduse karnetisse (läbi kriipsutatud „1-2“, muudetud „1“-ks ning lisati märge „Parandus

õige“). Kõik selgitused on edastatud ka kostja töötaja poolt Tallinna Lennujaama

Tolliosakonnale, mille peale kinnitati 04.07.2019 vastuses, et ATA-märkmiku EE1592 alusel

eksporditi üks seade.

8. Hageja edastas kostjale 17.06.2019 e-kirja, millele oli manusena lisatud EKTK 12.06.2019

kiri impordimaksude tasumise kohta ATA-märkmiku eest, mis viitas omakorda 30.05.2019

EKTK-le Venemaa Kaubandus- ja Tööstuskojast laekunud nõudekirjale „G.nr 27/046“. Kostja

vastas 10.07.2019 hagejale, et on ilmselge, et nõue põhineb arusaamatusel ja kostja ei ole

kohustatud ATA-märkmikuga seoses tasuma makse, lõive ega trahve ning seega ei nõustu ka

nõude rahuldamisega. Kostja esitas ka vastavad tõendid. Kuna kostja saatis hagejale vastuse

õigeaegselt, oli hagejal piisavalt aega sellele vastu vaielda. Hageja aga ignoreeris kostja esitatud

seisukohti ja rahuldas EKTK nõude, millest informeeris kostjat alles 14.08.2019 nõudekirjaga.

Kostja esitas seejärel hagejale järjekordse e-kirja, milles viitas taas oma 10.07.2019 esitatud

vastusele tegelike asjaolude kohta.

9. Kuna kostjal oli lepinguline suhe hagejaga, oli hageja kohustus vastavalt

kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0919.13 p-le 19.2 koguda ja välja selgitada kõik

kindlustusjuhtumisse puutuvad olulised asjaolud. Kostja on esitanud nõude osas omapoolseid

selgitusi ja tõendeid, mida hageja oleks pidanud nõude õigusliku aluse olemasolu hindamisel

ning olukorra uurimisel arvesse võtma. Sama põhimõte on kajastatud Garantii tingimuste p-s

3.2, mille kohaselt nõue kindlustusvõtja vastu peab olema esitatud kindlustuslepingu kehtivuse

ajal, edastatud kindlustusvõtjale taasesitamist võimaldaval viisil, põhinema kindlustusvõtja

kohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel ja nõude suurus peab olema

tõendatud. P 7.1. kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustusvõtja vastu esitatud põhjendatud

nõude, mille suurus on tõendatud. Kui mingi osa nõudest on tõendamata, hüvitatakse vaid

tõendatud osa.

10. Tegemist ei saa olla kindlustusvõtja kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmisega, kuna kostja on ATA-karneti alusel eksporditava eseme suhtes täitnud kõik oma

kohustused, arvestades, et eksporditavaid esemeid oli ainult üks ja eksitus tekkis kolmandate

isikute poolt paberite täitmisel. Seega ei saa olla tegu juhtumiga, mil ajutiseks sisseveoks võetud

kaupu ei reekspordita tähtaegselt sisseveomaa riigist välja põhjusel, et ainus eksporditav ese

Blending Scope sai Venemaale ajutiselt eksporditud ja toodud tagasi Eestisse. Seega ei ole

kindlustuspoliisi järgi nõude rahuldamiseks alust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja märkis, et kostjal

puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel on sõlmitud poliis, mille kohaselt garanteerib

kindlustusandja (hageja) hüvitise saajale (EKTK-le) kindlustusvõtja (kostja) poolt sisseveomaa

tolliasutusele deklareeritud kauba väärtuselt arvestatud imporditollimaksude, muude maksude

ja lõivude tasumise tagatissumma ulatuses, kui kindlustusvõtja ei täida ajutiseks sisseveoks

ettenähtud kauba taasväljaveo kohustust: ei reekspordi ajutiseks sisseveoks ettenähtud kaupa

sisseveomaalt välja. Seega on kostja võtnud endale hageja ees garantiivastutuse

võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 tähenduses.

13. Kostja on tõendanud, et ta on oma kohustuse kauba taasväljaveoks täitnud ja seega ei olnud

hagejal kindlustuspoliisi järgi nõude rahuldamiseks alust. Kostja on põhjendatult selgitanud ja

tõendanud, et tegemist ei olnud kostja kui kindlustusvõtja kohustuse mittetäitmise või

mittenõuetekohase täitmisega, kuna kostja on ATA-karneti alusel eksporditava eseme suhtes

täitnud oma kohustused. Eksporditavaid esemeid oli ainult üks ja eksitus põhjustati kolmandate

isikute poolt paberite täitmisel. Seetõttu ei olnud põhjendatud ka nõue, mille hageja

kindlustusandjana hüvitas.

14. Vaatamata garantiivastutuse abstraktsele iseloomule leiab hageja vääralt, justkui võiks ta

kostjalt välja nõuda ka hageja poolt ekslikult ja ilma asjaolusid nõuetekohaselt kindlaks

tegemata väidetava tollivõla vaatamata sellele, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud. Antud

juhul olid pooled lepinguliselt sidunud garantiikohustuse asjaoluga - kui kindlustusvõtja ei täida

ajutiseks sisseveoks ettenähtud kauba taasväljaveo kohustust: ei reekspordi ajutiseks sisseveoks

ettenähtud kaupa sisseveomaalt välja. Kostjal oli hageja ees küll garantiikohustus, kuid

tulenevalt sõlmitud lepingu tingimustest seda üksnes kindlustuslepinguga tagatud nõude

rahuldamisel, st sellise nõude rahuldamisel, mille aluseks on kostjapoolne rikkumine. Nimelt

kindlustuspoliisi osaks olevate kindlustuslepingute üldtingimuste KT.0919.13 p-st 19.2

tulenevalt on hageja kohustatud koguma ja selgitama välja kõik kindlustusjuhtumisse puutuvad

olulised asjaolud. Kostja on esitanud väidetava tollivõla nõude osas omapoolsed selgitused ja

tõendid 10.07.2020, mida hageja oleks pidanud nõude õigusliku aluse olemasolu hindamisel

ning olukorra uurimisel arvesse võtma. Vaatamata sellele tasus hageja väidetava tollivõla ilma

kostja põhjendatud vastuväiteid arvesse võtmata ja asjaolusid välja selgitamata.

15. Asjakohatu on hageja vastuväide, et hagejal puudub seadusest tulenev õigus esitada

kohtusse hagi ning astuda vaidlusesse Venemaa Kaubandus- ja Tööstuskojaga. Kui hageja roll

seisneks üksnes kõikide talle esitatud nõuete mehhaanilises väljamaksmises, siis puuduks

igasugune tähendus üldtingimuste p-l 19.2, millest tulenevalt on hageja kohustatud koguma ja

välja selgitama kõik kindlustusjuhtumisse puutuvad olulised asjaolud. Samuti puudunuks

sellisel juhul hagejal igasugune vajadus küsida kostjalt 17.06.2020 kindlustusjuhtumi kohta

selgitusi, mh seda, kas kostja on nõude asjaoludega nõus.

16. Põhimõte, mille kohaselt saab kostja garantiivastutuse aluseks hageja ees olla üksnes kostja

kui kindlustusvõtja kohustuste mittetäitmine, on üheselt mõistetavalt kajastatud ka hageja ja

kostja vahel sõlmitud kindlustuspoliisi nr 11838800/1 osaks olevate garantiikindlustuste

tingimuste KT.0935.17 p-s 3.2, mille kohaselt nõue kindlustusvõtja vastu peab olema esitatud

kindlustuslepingu kehtivuse ajal, edastatud kindlustusvõtjale taasesitamist võimaldaval viisil,

põhinema kindlustusvõtja kohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel ja nõude

suurus peab olema tõendatud. Samade tingimuste p 7.1. kohaselt hüvitab kindlustusandja

kindlustusvõtja vastu esitatud põhjendatud nõude, mille suurus on tõendatud. Kui mingi osa

nõudest on tõendamata, hüvitatakse vaid tõendatud osa. Antud juhul olid pooled leppinud

kokku kostja garantiikohustuse olemasolus üksnes tingimusel, kui kostja ei ole täitnud oma

lepingulisi kohustusi ja tegemist on põhjendatud nõudega. Vastavalt VÕS § 8 lg-le 2 on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita

nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Nimetatud sätteid arvestades ei tekkinud kostjal hageja ees garantiivastutust,

sest poolte vahel kokkulepitud tingimused garantiikohustuse täitmiseks ei olnud saabunud.

17. Kuna kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud ja kostjal ei tekkinud

hageja ees poolte vahel kokkulepitud garantiikohustust, jääb hagi rahuldamata.

18. Isegi kui poolte vahel oleks kokku lepitud üksnes nõudegarantiis, siis kohtu poolt eelnevalt

tuvastatud asjaolusid arvestades ei oleks sellisele lepingule tuginemine lubatud, kuna see

tähendaks õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet (TsÜS § 138

lg-d 1 ja 2, VÕS § 6 lg 1). Kuna nõudega seotud suhtlus toimus hageja ja EKTK vahel ja hageja

ise küsis nõude kohta selgitusi ka kostjalt, siis on põhjendamatu hageja arusaam, et kostja oleks

pidanud ise kindlustuslepingust tulenevat nõuet vaidlustama. Kostja poolt esitatud

kirjavahetusest nähtub, et ta on aktiivselt tundnud huvi antud asjas toimunud arengute ja

võimaliku lahenduse vastu, pöördudes korduvalt e-kirja teel EKTK poole, millele on mh

vastatud, et „Igal juhul teie ettevõte otse Venemaa tollile midagi maksma ei pea“. Kui kostja

sai 17.06.2019 hagejalt nõude, alustas ta aktiivselt nõude vaidlustamist. Seetõttu on alusetu

nõude väljamaksmine nõude asjaolusid ja põhjendatust hindamata etteheidetav hagejale, mitte

kostjale.

Apellatsioonkaebus

19. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

20. Maakohus jättis tähelepanuta, et pooled on üldtingimuste p-s 25 kokku leppinud, et kui

üldtingimuste ja kindlustustoote tingimuste vahel on vastuolu, siis juhindutakse kindlustustoote

tingimuste sõnastusest ning kui on vastuolu kindlustustoote tingimustes sätestatu ja riski- või

eritingimustes sätestatu vahel, siis juhindutakse riski- või eritingimuste sõnastusest. Selle

eksimuse tõttu ei lähtunud maakohus esmalt poliisis kokkulepitust, siis alles garantii

tingimustest ja viimasena üldtingimustest, mis on viinud ebaõige tulemuseni.

21. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et poolte vahel sõlmitud leping ei olnud abstraktne

nõudegarantii. Kui kohus oleks analüüsinud poliisi p-te 1, 2 ja 4, oleks kohus pidanud jõudma

järeldusele, et garantiiga tagatakse kostja tollimaksu tasumise kohustust EKTK-le, mis loetakse

tekkinuks, kui Venemaa Kaubandus-Tööstuskoda esitab EKTK-le seoses kostjaga tollimaksu

tasumise nõude, mille EKTK esitab omakorda hagejale. Seetõttu jõudis maakohus ka ebaõigele

järeldusele, et hageja oli kohustatud kontrollima nõude esitamise põhjendatust.

22. Maakohus jättis vääralt kohaldamata VÕS § 155 lg 2, mille kohaldamise korral oleks

tulnud jätta kõik kostja vastuväited nõude põhjendamatusele tähelepanuta.

23. Maakohus tugines vääralt õiguste kuritarvitamisele, kuigi kostja sellist väidet ei esitanud.

Samuti ei ole maakohus põhjendanud, milles seisnes hageja väidetav õiguste kuritarvitamine

pahatahtliku käitumise või varalise eelise saamisena. Poolte vahel sõlmitud lepingu tingimuste

kokkuleppimist ei saa käsitleda õiguste kuritarvitamisena. Hageja kontrollis enne väljamakse

tegemist selle vastavust lepingu tingimustele ja tegi väljamakse, sest leidis, et see vastas

kokkulepitule.

Vastus apellatsioonkaebusele

24. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab

menetluskulud teisiti. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

26. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid garantiikindlustuse lepingu

nr 11838800/1 (poliis), millega hageja garanteeris EKTK-le kostja poolt sisseveomaa

tolliasutustele deklareeritud kauba väärtuselt arvestatud imporditollimaksude, muude

maksude ja lõivude tasumise, kui kostja ei täida ajutiseks sisseveoks ettenähtud kauba

taasväljaveo kohustust: ei reekspordi ajutiseks sisseveoks ettenähtud kaupa sisseveomaalt

välja. Tollile deklareeritud kaup oli lepingu järgi videoscope ja blending scope, kokku 2

ühikut, ATA märkmik nr 1592. Lepingu osadeks on ka garantiikindlustuse tingimused

KT.0935.17. ja kindlustuslepingute üldtingimused KT.0919.13. Venemaa Kaubandus- ja

Tööstuskoda esitas EKTK-le nõudekirja ATA märkmiku 1592 kohta tollivõla 7014 euro

tasumiseks, mille EKTK edastas täitmiseks hagejale. Hageja täitis nõude. Samuti ei olnud

vaidlust selle üle, et poolte vahel sõlmitud leping on garantiileping VÕS § 155 tähenduses.

27. Vaidlus on jätkuvalt selle üle, kas hagejal oli kohustus tollimaksu tasumise nõue täita ja kas

tal on õigus esitada kostjale tagasinõue. Selle tuvastamiseks tuleb hinnata nii VÕS §-s 155

sätestatut kui ka poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi.

28. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hagejal ei olnud kindlustuspoliisi

järgi nõude rahuldamiseks alust. Kohus ei põhjendanud, milliste poliisi punktide alusel ta

selle järelduse tegi. Kohus põhjendas oma seisukohta üksnes üldtingimuste p-s 19.2 ja

garantiikindlustuse tingimuste p-des 3.2 ja 7.1 sätestatuga. Maakohus jättis tähelepanuta, et

pooled on üldtingimuste p-s 25 kokku leppinud, et kui üldtingimuste ja kindlustustoote

tingimuste vahel on vastuolu, siis juhindutakse kindlustustoote tingimuste sõnastusest ning

kui on vastuolu kindlustustoote tingimustes sätestatu ja riski- või eritingimustes sätestatu

vahel, siis juhindutakse riski- või eritingimuste sõnastusest. Seega oleks maakohus pidanud

otsuse tegemisel lähtuma esmalt poliisis kokkulepitust, seejärel garantii tingimustest ja

viimasena üldtingimustest. Eeltoodud eksimus viis ringkonnakohtu hinnangul ebaõige

lahendi tegemiseni.

29. Poliisi p-dest 1, 2 ja 4 järeldub, et garantiiga tagatakse kostja tollimaksu tasumise kohustust

EKTK-le, mis loetakse tekkinuks, kui Venemaa Kaubandus-Tööstuskoda esitab EKTK-le

tollimaksu tasumise nõude, mille EKTK esitab omakorda hagejale. Tegemist on esimesel

nõudmisel väljamakstava garantiiga (nõudegarantiiga), mis on oma olemuselt abstraktne ja

seega sõltumatu selle andmise aluseks olevast õigussuhtest (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-9-03, p-d 29-31). VÕS § 155 lg 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev

kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse

kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. See tähendab, et

garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist

garantii tagab (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-12, p 10). Seega ei pidanud hageja enne

garantiisumma väljamaksmist ega ka enne kostjale tagasinõude esitamist kontrollima nõude

põhjendatust ja selle suuruste tõendatust, sh seda, kas kostja on oma kohustusi rikkunud või

mitte, nagu leidis maakohus ja leiab jätkuvalt kostja.

30. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on

tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk

sisesuhtest.

Kuigi

garantiikindlustuse

poliisi

järgi

kehtivad

vaidlusalusele

garantiikindlustuslepingule nii garantiikindlustuse tingimused kui ka kindlustuslepingute

üldtingimused, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda sellest, et tagasinõue nõudegarantii

alusel tehtud maksete osas on garandil üksnes garantii andmise aluseks oleva õigussuhte

alusel ja garant ei saa esitada soodustatud isiku maksenõudele põhivõlgniku vastuväiteid

(vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-9-03). Antud juhul oli garantii andmise aluseks olev

õigussuhe (sisesuhe) poolte vahel sõlmitud garantiikindlustusleping koos selles viidatud

kindlustuse üldtingimuste ja garantiikindlustuse tingimustega. Kostja saab esitada enda

vastuväited selle kohta, et tal tegelikult ei olnud kohustust tollimaksu tasuda, suhtes EKTK

kui garantiilepingu järgi soodustatud isikuga.

31. Hageja esitas kostjale sisesuhtes tagasinõude garantiikindlustuse lepingu p-de 6 ja 7 alusel,

mille kohaselt kindlustuspoliisiga tagatud nõude rahuldamisel tekib kindlustusandjal kohe

väljamakstud summa ulatuses nõudeõigus kindlustusvõtja vastu ja kindlustusvõtja kohustub

viivitamatult rahuldama kindlustusandja nõude. Need tingimused ei ole kindlustusvõtjat

ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ja need on kehtivad. Vastupidine käsitlus oleks

ringkonnakohtu arvates vastuolus garantiikindlustuslepingu poolte kokkulepete ja garantii

olemusega. Hageja lepingust tulenev tagasinõudeõigus on kooskõlas VÕS § 155 lg-s 5

sätestatuga.

32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus ebaõige ka alternatiivse seisukoha osas, et

antud juhul ei ole garantiikindlustuslepingule tuginemine lubatud, kuna see tähendaks

õiguste kuritarvitamist ning rikuks heas usus käitumise põhimõtet (TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2,

VÕS § 6 lg 1). Kostja sellist väidet maakohtus ei esitanud.

33. Maakohtu otsuses märgitu, et nõudega seotud suhtlus toimus hageja ja EKTK vahel; hageja

küsis nõude kohta selgitusi ka kostjalt; hageja selgitas kostjale, et ta peab

kindlustuslepingust tulenevat nõuet ise vaidlustama; kostja tundis huvi toimunud arengute

ja võimaliku lahenduse vastu, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust järelduse tegemiseks,

et hageja kuritarvitas oma õigusi ja rikkus heas usus käitumise põhimõtet.

34. Kuna ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega hagi rahuldatakse, jäävad kõik maakohtus

ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

35. Menetluskulude rahalise suuruse määrab maakohus kindlaks TsMS § 174 lg 4 järgi § 177

lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav