4-21-1251/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 18.03.2021, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4 21 1251 – – Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Mari Kirs Väärteoasi G.B süüdistuses LS § 224 lg 2 ja § 22 järgi 7 lg 2

Menetlusalune isik

G.B , isikukood: XXX; kodakondsus: xxxx; elukoht: xxxx; koht: T

töö OÜ Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik G.B Kohtuvälise menetleja Põhja Prefektuuri , PPA , esindaja Silvia Kuller

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON

Tunnistada süüdi G.B LS

7 lg 2 § 224 lg 2 ja § 22 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid mõista LS § 2 kolmkümmend) päeva. 24 lg 2 alusel karistuseks arest 30 (

KarS § 68 lg 2 alusel arvata karistusaja hulka kinnipidamise aeg 16.03.2021 kuni 18.03.2021, s.o 1 päev, kandmisele jääb arest päeva. 29

KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 29 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

Vabastada kinnipeetud G.B kohtusaalis.

LS § 2 suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse 24 lg 2 alusel kohaldada G.B äravõtmist 4 (neljaks) kuuks.

LS § 127 alusel on G.B kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Transpordiametile.

Asitõend väärteomaterjali , säilitada peale otsuse jõustumist , CD-plaat, mis asub de juures kohtutoimikud.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus 31.03.2021. kättesaadav

Kohtus tuvastatud asjaolud:

16.03.2021 nr 20210316118601 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt süüdistatakse G.B selles, et tema juhtis 16.03.2021 kell 11.52 Tallinnas, suunaga Randvere Merivälja teel

teele, xxxx, reg.nr xxxx, mootorsõidukit isikuna kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,58 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,63 mg/l +/-

0,05 mg/l. 5 km/h +/- 3 km/h. Lubatud Samuti juhtis G.B mootorsõidukit kiirusega 7

suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.B 69 lg 3 ja 15 lg 1 p 2 LS § § nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad LS § § järgi. 224 lg 2 ja 227 lg 2

Kohtuistungil G.B selgitas ning

, et väärteoprotokolli sisu ja süüdistus on arusaadavad

tunnistab end süüdi. Menetlusalune isik selgitas, et pööras foori alt Merivälja teele ning siis kiirendas. Jalg läks natuke palju peale. Teab, et sõidukiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. G.B selgitas, et eelmisel

õhtul kella üheteistkümne paiku võttis kaks pokaali veini, aga kuna tal on krooniline pankreatiit, siis ei tohi ta juua ning alkohol ei läinud kehast välja. Ta ei osanud arvata, et alkoholi on organismis veel nii palju. Hommikul pidi ta hambaarsti juurde minema, kuid kuna ta oli juba hiljaks jäänud, hakkas kohe sõitma. Ei söönud ega joonud vett enne sõitma asumist. Alkomeetrit tal ei ole, G.B selgitas, et tegemist oli rendiautoga. eeldas, et võib sõita.

Kohtuvälise menetleja esindaja G.B on väär leidis, et teo toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Ta oleks sellise alkoholijoobe puhul pidanud oma seisundit tundma või vähemalt ennast kontrollima, teades, et eelmisel õhtul oli ta tarvitanud alkoholi. Isikul on mitmed kiiruse ületamised

ja olenemata sellest, kas on vaja kiirendada või mööda sõita, siis see pole põhjendus kiiruse ületamiseks. Kuivõrd e rahatrahvi määramine ei ole

G.B on rahatrahvid tasumata, siis uu

otstarbekas ega mõjutaks . Ilmselt jääks see taaskord maksmata. Seetõttu teda on menetleja seisukohal, et aresti määramine laseks isikul tunnetada oma tegude tagajärgi. Kuivõrd isikul on

enamus rikkumis liiklusrikkumised, siis menetleja on seisukohal, et G.B tuleks ka i lisakaristusega mõjutada. Kohtuväline menetleja palus LS § 224 lg 2 alusel mõista karistuseks

arest 18 päeva ja lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 2 alusel võtta õigus ära juhtimis 4 kuuks.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, asub seisukohale, et süü LS § G.B 224 lg 2 ja 27 lg § 2 2 16.03.2021 ies mahus. järgi väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud tä

Käesoleval juhul inkrimineeritakse LS § 224 lg ettenähtud süüteo G.B-le -s 2 toimepanemist.

G.B poolt LS § 69 lg 3 rikkumine on tõendamist leidnud lisaks süü G.B omaksvõtule ka õendusliku alkomeetri näidu väljatrükiga, nähtuvalt kasutati t millest 16.03.2021 kell 12.32 kuni 12.37 G.B seisundi kindlakstegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger

Alcotest 9510 EE, mis oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-20/00203). Tõendusliku

alkomeetri näidud olid 0, mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning 68 mg ja 0,63 laiendmääramatust +/- 0,05 menetlusaluse isiku kasuks arvestades, oli lõplikuks tulemiks 0,58 mg

alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. õõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes M

3 jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja sutades taadeldud mõõtevahendit V. K., ka ja

järgides mõõtemetoodikat.

LS § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres

ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0, G.B 58 mg alkoholi ühe liitri kohta. Seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on G.B toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi.

G.B peeti sõiduki juhtimiselt kinni ning tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima 0,58 mg/l. asumine on toime pandud otsese tahtlusega. Isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda (KarS § 16 lg 3). Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb

0,10- ma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud 0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi o alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, pidas menetlusalune isik kohtu arvates võimalikuks

juhile keelatud seisundit, nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Vaatamata varasemale samalaadse süüteo toimepanemise eest kohaldatud karistusele, asus ta mootorsõidukit juhtima, kontrollimata enda seisundit enne sõitma asumist Lisaks väärib märkimist seegi, et . G.B

ta ei tohi alkoholi juua, mi pidi G.B ütluste kohaselt on tal krooniline pankreatiit ja stõttu

olema teadlik alkoholi mõjust tema organismile ja asjaolust, et tema organism ei funktsioneeri alkoholi tarbimise korral tavapäraselt. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

Samuti heidetakse G.B-le ette - . Kaebaja LS § 227 lg s 2 ettenähtud süüteo toimepanemist poolt LS § 15 lg 1 p 2 rikkumine sisesel teel suurima lubatud sõidukiiruse, 50 km/h, , s.o asula ületamine 22 km/h võrra, on tõendamist leidnud G.B süü omaksvõtule ka kiirusmõõturi

kasutamise protokolli asendatud helija videosalvestusega. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati

mõõtmisel laiendmääramatust +/ 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks - mõõtetulemuseks 75 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 22 km/h.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 22 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes.

Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Ületades lubatud sõidukiirust 22 km/h võrra asulasisesel teel, ei saanud see menetlusalusele isikule

märkamatuks jää ning foori tagant kiirendamist on kinnitanud ka G.B oma ütlustes da . Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani

toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

Karistuse mõistmine

LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni ning LS

4 § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

G.B on pannud temale inkrimineeritud väärteod toime sõidukit juhtides, mistõttu on tegemist ühe teoga. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on

ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab k väärteokoosseisu. Kuivõrd toimepanduist aks raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 sätestatud väärtegu, tuleb karistust kohaldada nimetatud sätte sanktsiooni alusel.

Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et G.B on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ning G.B ei ole oma käitumisviisi muutnud, siis on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Viimati karistati G.B 15.04.2020 Politseija Piirivalveameti ning otsusega LS § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o 800 eurot arvestades tema jätkuvat seadusvastast käitumist, oleks rahatrahvi mõistmine temale karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. Seejuures arvestab kohus ka asjaoluga, et eelmised G.B-le mõistetud rahatrahvid on tal tasumata, mis viitab piisavate rahalis vahendite puudumisele. Seda kinnitas te menetlusalune isik ka 18.03.2021 toimunud kohtuistungil.

Hinnates G.B süü suurust talle LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusaluse isiku kinnipidamisel tuvastati alkoholisisalduseks tema väljahingatavas õhus vähemalt 0,58 mg/l. Arvestades näidu suurust, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära mõttes (0,25-

0,74) keskmise. Nagu kohus juba eelpool leidis otsese üle , siis väärtegu on toime pandud tahtlusega. Mootorsõiduki juhtima asumine lubatud piirmäära ületavas seisundis on oma olemuselt ohtlik, kuivõrd isik ise ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele e Seejuures on G.B samaaegselt toime pannud ga ka kõrvaliste isikute varale.

kaks erinevat väärtegu, mis muudab tema süü veelgi suuremaks. Kohus arvestab süü suuruse

hindamisel ka seda, et väärtegude toimepanemine toimus linnasiseselt ja seda päevasel ajal, kui liiklejaid on rohkem ning ka raskete tagajärgede tekkimise võimalus liiklusalaste rikkumiste korral

suurem. Kuna ka ajal oli G.B juhile keelatud seisundis, siis seda piirkiiruse ületamine

suurem on isiku süü pärsib isiku reaktsioonivõimet ning . Joove kiiruse suurenedes aheneb nägemisväli ja pikeneb pidurdusteekond. Lisaks eelmärgitule tuleb karistuse määramisel lähtuda

ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning õiguskorra alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga

suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Seejuures on juhil ka kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Samuti arvestab kohus, et G.B on varasemalt korduvalt

karistatud samalaadsete rikkumiste eest ning tal on seitse . Karistust kehtivat väärteokaristust

raskendavad ja kergendavad Kehtiva asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas

määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Nimetatust tulenevalt ja hinnates G.B süü suurust, peab kohus põhjendatuks teda karistada

sanktsiooni ülemmääras, s.o äeva pikkuse arestiga. R 30 p ange karistuse kohaldamine G.B-le annab üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ühiskonnale signaali, et mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis ja lubatud sõidukiirus ületa e mist, ei tolereerita.

Kuivõrd menetlusalune isik oli väärteomenetluses kinni peetud vahetult väärteo toimepanemiselt,

s.o 16.03.2021 kell 11.52 ja toimetatud ülejärgmisel päeval kohtusse, tuleb väärteomenetluses

5 kinnipidamise aeg arvestada VTMS § 44 lg 3 ja KarS § 68 lg 2 alusel karistusaja hulka. Seega tuleb G.B ärakandmata karistuseks lugeda arest 29 päeva.

Menetlusalune isik avaldas kohtuistungil valmisolekut teha üldkasulikku tööd. Kuigi kohtuväline menetleja pidas vajalikuks G.B karistamist arestiga, leiab kohus, et mõistetava aresti võib

asendada üldkasuliku töög G.B töötab ning a, kuna aresti asendamine aitab ida vält töö kaotamist ja tema majandusliku olukorra veelgi raskemaks muutumist. Samuti arvestab kohus, et G.B ei ole varem arestiga karistatud ega ka aresti üldkasuliku tööga asendatud. Võttes

arvesse üldka liku töö tundide arvu, isiku tööga hõivatust ning riigis kehtestatud täiendavaid su koroonaviiruse leviku vastaseid piiranguid, määrab kohus üldkasuliku töö tegemiseks kahekuulise tähtaja.

Arvestades toimepandud väärtegude ohtlikkust, G.B varasemat karistatust samalaadsete rikkumiste ees, on kohus seisukohal, et antud juhul on põhjendatud kohaldada lisakaristusena ka

juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui

ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku

poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada.

LS § 224 lg 3 p 2 kohaselt võib juhtimisõiguse ära võtta kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni,

kui isikut Vaadates on varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. väärteoasjas leiduvaid Karistusregistri andmeid, siis nähtub, et G.B on 15.04.2020 karistatud LS § 224 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemise eest, seega vähem kui aasta tagasi ning antud karistus on kehtiv. Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et on küllaldane alus eeldada, et isik võib jätkata samalaadsete väärtegude toimepanemist, kuivõrd tema käitumises esineb süütegude faktiline korduvus, mistõttu tuleb ta liiklusest eemaldada. Mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis kujutab endast rasket liiklusrikkumist, mis võib lisaks rikkujale endale seada ohtu ka

paljude teiste isikute elu, tervise ja vara. Kuigi kohtul tuleb lisakaristuse kohaldamise puhul

arvestada ka sellega, et lisakaristusega kaasnevad tagajärjed ei oleks isiku või tema lähedaste suhtes ebamõistlikult rasked ning oleks proportsioonis lisakaristusega taotletava eesmärgiga, siis

käesoleval juhul kohus selles osas mingisuguseid takistusi tuvastanud ei ole. Olles ka varem samalaadseid rikkumisi toime pannud, pidi menetlusalune isik mõistma ja arvestama võimalike

tagajärgedega juhtimisõiguse suhtes, seda enam, et ka möödunud aasta aprillis karistati teda samalaadse rikkumise eest ning siis jäeti G.B-le juhtimisõigus alles. Seega on lisakaristuse

kohaldamine G.B G.B varasemat suhtes proportsionaalne. Võttes arvesse karistatust samalaadse teo eest ning lähtudes tema süüd ja isikut iseloomustavatest andmetest, leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada es lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist G.B suht alla keskmäära, s.o neljaks kuuks.

LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või

kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordimetile.

V de juures -plaat, 2 ning äärteomaterjali olev asitõend, CD tuleb kohtuotsuse jõustumisel VTMS § KrMS § 126 lg 3 p säilitada 1 alusel kohtutoimikus.

Kohtunik