2-20-12430/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

31. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-12430

Tsiviilasi

Liina

Lepa

hagi

Janar

Sillandi

vastu

kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kahju

hüvitamiseks

Janar Sillandi vastuhagi Liina Lepa vastu kulutuste

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. märtsi 2021 määrus

Vastuhagi läbi vaatamata jätmine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Janar Sillandi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kostja (määruskaebuse esitaja/vastuhageja): Janar Sillandi

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monica

Meristo-Dmitrijev

Hageja (vastustaja/vastuhagi kostja): Liina Lepp (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maris Tekkel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2021 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha

tühistatud uus määrus, millega jätta vastuhagi menetlusse võtmata ja rahuldada

vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

2. Lugeda maakohtu määruse tervikresolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Jätta Janar Sillandi vastuhagi menetlusse võtmata.

2.2. Rahuldada Janar Sillandi taotlus vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Tagastada Janar Sillandile riigilõiv 900 eurot Monica Meristo-Dmitrijevi arveldusarvele

nr X SEB Pank AS-is.

2.3. Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud Janar Sillandi kanda.

3. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Liina Lepp (hageja) esitas 27. augustil 2020 hagi Janar Sillandi (kostja) vastu kinnisasja

ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja kahju hüvitamiseks.

2. Kostja (vastuhageja) esitas 19. oktoobril 2020 vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista

põhivõlgnevus 27 189 eurot ja viivised 2 545 eurot 57 senti ning lisanduvad viivised.

Alternatiivselt palus vastuhageja kohaldada nõudele alusetu rikastumise sätteid. Teise

alternatiivina palus vastuhageja jätta korteriomand temale, nii et vastuhageja tasub vastushagi

kostjale 7 000 eurot tema kulutuste katteks.

3. Viru Maakohtu 22. oktoobri 2020 kohtumäärusega jäeti vastuhagi käiguta ja määrati

vastuhagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o 1) vastuhagi täiendavaks õiguslikuks

põhjendamiseks;

2)

tõendite

esitamiseks;

3)

hagihinna

nimetamiseks;

4)

uue

hagiavalduse/vastuhagi tervikteksti esitamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Kohus

hoiatas vastuhagejat, et kohtu poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel keeldub

kohus vastuhagi menetlusse võtmisest.

4. Vastuhageja esitas kohtule 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi (sisuliselt 19. oktoobri 2020

esitatud vastuhagi teksti teistkordselt).

5. Viru Maakohtu 4. novembri 2020 kohtumäärusega keelduti vastuhagi menetlusse võtmisest.

6. Vastuhageja esitas 19. novembril 2020 määruskaebuse Viru Maakohtu 4. novembri 2020

määruse peale.

7. Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2021 määrusega rahuldati vastuhageja määruskaebus

osaliselt, tühistati maakohtu määrus ning saadeti tsiviilasi tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse

võtmise otsustamiseks.

8. Vastuhageja esitas 10. veebruaril 2021 taotluse, milles palus seoses olukorra muutusega jätta

vastuhagi menetlusse võtmata ning taotluse riigilõivu summas 900 eurot tagastamiseks.

9. Maakohus palus 25. veebruaril 2021 vastuhagejal taotlust menetluslikult põhistada, s.o välja

tuua, mida vastuhageja kohtule esitab, kas vastuhagi tagasivõtmise avalduse või vastuhagist

loobumise avalduse.

10. Vastuhageja esitas 25. veebruaril 2021 taotluse jätta vastuhagi menetlusse võtmata.

Vastuhageja teatas, et võtab vastuhagi tagasi. Samuti palus vastuhageja riigilõivu tagastamist.

11. Maakohus selgitas 26. veebruaril 2021 vastuhagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja

arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Seega hagi

tagasi võtmise tõttu ei ole võimalik vastuhagejale riigilõivu tagastada. Maakohus märkis, et

vastuhageja võib vastuhagist loobuda ja taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel ½ riigilõivu

tagastamist.

12. Vastuhageja esitas 26. veebruaril 2021 täpsustatud taotluse, milles palus seoses olukorra

muutusega (võimalik kompromiss põhihagis) jätta vastuhagi menetlusse võtmata ehk keelduda

selle menetlusse võtmisest. Samuti palus vastuhageja riigilõiv summas 900 eurot tagastada tema

esindajale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel. Alternatiivselt palus vastuhageja tagastada riigilõiv TsMS

§ 150 lg 1 p 3 alusel ja jätta hagi lihtsalt läbi vaatamata.

MAAKOHTU LAHEND

13. Viru Maakohus jättis 2. märtsi 2021 määrusega vastuhagi läbi vaatamata (resolutsiooni

p 1) ja taotluse vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamata (p 2). Maakohus

jättis menetluskulud vastuhageja kanda (p 3).

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

Vastuhageja on 25. veebruaril 2021 võtnud vastuhagi tagasi. 26. veebruaril 2021 on vastuhageja

taotlenud vastuhagi menetlusse võtmata jätmist või alternatiivselt vastuhagi läbi vaatamata jätmist.

Maakohus leidis, et vastuhagi menetlusse võtmisest ei ole võimalik keelduda, kuivõrd puuduvad

TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise alused. Lisaks ei ole võimalik keelduda

vastuhagi menetlusse võtmisest tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu 22. jaanuari 2021

kohtumäärusest, millega on maakohtule tehtud ettepanek vastuhagi menetlusse võtmiseks. Seega

leidis kohus, et käesoleval juhul tuleb jätta vastuhagi läbi vaatamata.

Vastuhageja on vastuhagi tagasi võtmise avalduses esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks.

Maakohus leidis, et antud juhul ei kuulu vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks

rahuldamisele. Vastuhageja on vastuhagiavalduse esitamisel 19. oktoobril 2020 tasunud riigilõivu

900 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt ei tagastata riigilõivu olukorras, kus hagi jäetakse läbi

vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus vastuhageja

taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

14. Vastuhageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue

määruse tegemist, millega keelduda vastuhagi menetlusse võtmisest ja tagastada vastuhagejale

tasutud riigilõiv.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb vastuhagi jätta menetlusse võtmata. Vastuhagi pole

menetlusse võetud ja antud juhul ei oma tähtsust Tartu Ringkonnakohtu seisukoht 4. novembri

2020 määruskaebuse lahendamisel. Kohus on antud tsiviilasjas käitunud vastuhageja tahte

vastaselt ja tõlgendanud seadust ebaõigesti.

Riigilõiv tuleb TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 tuleb tühistada ning teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta vastuhagi menetlusse võtmata ja rahuldada vastuhageja

taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

16. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Vastuhageja on esitanud määruskaebuse maakohtu määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.

Vastuhageja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni p-i 3, millega jäeti vastuhagiga

seotud menetluskulud vastuhageja kanda. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust määruskaebusega vaidlustatud osas.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti jätnud vastuhagi läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et kohus saab jätta vastuhagi läbi vaatamata üksnes juhul, kui vastuhagi

on juba menetlusse võetud. Tartu Ringkonnakohus tühistas käesolevas tsiviilasjas 22. jaanuari

2021 määrusega Viru Maakohtu 4. novembri 2020 määruse, millega kohus keeldus vastuhageja

poolt 19. oktoobril 2020 esitatud ja 2. novembril 2020 täiendatud vastuhagi menetlusse võtmisest,

ja saatis tsiviilasja tagasi maakohtule vastuhagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Asja

materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vastuhagi võtnud menetlusse enne, kui kostja esitas

10. veebruaril 2021 taotluse jätta vastuhagi menetlusse võtmata.

Olukorras, kus vastuhageja võtab hagi tagasi enne hagi menetlusse võtmist, ei saa jätta hagi läbi

vaatamata.

Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on loetletud seaduses. Hagi menetlusse võtmata

jätmisel peab kohus seejuures viitama spetsiifilisele puudusele hagiavalduses ja konkreetsele

asjakohasele TsMS § 371 lõikele ja punktile.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldpõhimõtte kohaselt määravad pooled hagimenetluses

vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2).

Kuigi TsMS § 371 ei sätesta otseselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena seda, et hageja

on avaldanud enne hagi menetlusse võtmist soovi hagi tagasi võtta, tuleneb ringkonnakohtu

hinnangul eeltoodud üldpõhimõttest, et sellises olukorras tuleks jätta hagi menetlusse võtmata.

Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnaohus maakohtu määruse vastuhagi läbi vaatamata

jätmise osas ja teeb uue määruse, millega jätab vastuhagi menetlusse võtmata.

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu viide TsMS § 150 lg 1 p-le 3 ei ole asjakohane.

Kuivõrd maakohus ei olnud 10. veebruariks 2021, mil vastuhageja esitas taotluse vastuhagi

menetlusse võtmata jätmiseks, vastuhagi menetlusse võtnud, siis võis vastuhageja vastuhagi

menetlusse võtmata jätmise taotluse esitamisel eeldada, et TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt

tagastatakse talle tasutud riigilõiv, kuna vastuhagi ei võeta menetlusse.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada riigilõivu tagastamata jätmise osas ja

teha selles osas uus määrus, millega rahuldada vastuhageja taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Vastuhageja on tasunud vastuhagilt riigilõivu summas 900 eurot 19. oktoobril 2020 (I kd,

tl 153).

TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS

§ 150 lg 1 p 2 alusel tuleb vastuhagejale tasutud riigilõiv summas 900 eurot tagastada. Vastavalt

vastuhageja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada Monica Meristo-Dmitrijevi arvelduskontole

nr X SEB Pank AS-is.

19. Ringkonnakohus leiab, et käesolev määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. Kuna

TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitada

määruskaebuse üksnes hageja ning ringkonnakohus rahuldab praegusel juhul vastuhageja

määruskaebuse täies ulatuses, siis ei kuulu määrus edasikaebamisele Riigikohtule.

TsMS § 150 lg 8 kohaselt ei saa Riigikohtule edasi kaevata ka osas, mis puudutab vastuhagilt

tasutud riigilõivu tagastamist.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Kersti Kerstna-Vaks Üllar Roostoja Viivi Tomson