1-21-977/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 / 9

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-977 (20230200534) Kohtunik Martin Tuulik Kohtuistungi sekretär Mariin Vaks Kriminaalasi P.F s KarS süüdistuse §

1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Leelo Soomaa Süüdistatav P.F isikukood: XXX – ; xxx kodanik; e-post: xxx emakeel xxx xxx kehtivad ; keel; töökoht: ; karistused: puuduvad Tõkend puudub Kaitsja Vandeadvokaat

Merike Allikmäe (määratud korras)

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p st 2, § -st 4 ja lg- -st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas:

1. Tunnistada P.F

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423

1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes P.F-ile

2 (kaks) kuud vangistust. lõplikuks karistuseks

3. KarS § 73 lg te 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud karistus - P.F suhtes täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 30.03.2021. a. 4. P.F-ilt riigituludesse Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 alusel

2 / 9

teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 709,20 eurot (64,80+28,80+615,60), s.o kokku 1585,20 eurot. 5. P.F KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 132,10 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank is. Maksekorraldusel märkida

- AS selgitusena „ , menetluskulud ja sundraha“ ja P.F , kriminaalasi 1-21-977 viitenumber 99921700014198. Viitenumbr

i märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra.

6. Kohtuotsuse koopia edastada .

süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile

EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult kättesaadavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK SÜÜDISTUS

1 . P.F-ile esitati süüdistus KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 2. P.F , olles juhtinud tahtlikult 27.08.2019 kella 00.38 ajal Süüdistuse kohaselt Tehnika tn 27, Tallinn juures ja 19.04.2020 kella 21.59 ajal Ehitajate tee 58, Tallinn juures suunaga E. Vilde teele, mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx, juhtis uuesti, s.o süstemaatiliselt ja tahtlikult 11.08.2020 kella 08:27 ajal Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul Paldiski mnt suunal mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus P.F süstemaatiliselt LS § 90 lg 1 p 1 ning § 94 lg 1 nõudeid ning pani toime süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, see on KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 / 9

MENETLUS MAAKOHTUS

3. Harju Maakohtu 08.03.2021 P.F määrusega anti üldmenetluses süüdistatavana KarS 423 § kohtu alla. järgi

4. Kriminaalasja arutati 23. märts 2021. a kohtuistungil, kohtumenetluse poolte taotlusel jätkati asja arutamist

lühimenetluses. Süüdistatav tunnistas, et on süüdistusaktis viidatud kuupäeval mootorsõidukit küll juhtinud, kuid selgitas, et tal puudus tahtlus kuritegu toime panna, kuna talle oli väljastatud Kanada juhiload ning ei teadnud, et nendega ei tohi Eestis sõita.

5. Kaitsja

toetas süüdistatava seisukohta ning taotles tema õigeksmõistmist.

6 . Prokurör palus süüdi KarS § 423 P.F tunnistada

1 järgi ja määrata talle karistuseks sellest maha kuud vangistust. Vastavalt lühimenetluse sätete palus prokurör arvestada 1/3 ning mõista karistuseks 2 kuud 20 vangistust, mis jätta KarS § 73 alusel tingimisi 1 aastase katseaja jooksul

täitmisele pööramata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus annab esmalt hinnangu kriminaalasjas kogutud tõenditele. Seejärel tuvastab kohus faktilised asjaolud ja annab neile õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid. Tõendid

8. Tõendite hindamisel peab kohus esmalt andma hinnangu, kas tõend on asjakohane, lubatav ja usaldusväärne, sest vaid sellistele tõenditele võib kohus kohtuotsuse tegemisel tugineda. Tõend on asjakohane, kui asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada, omab asja lahendamisel tähtsust. Tõend on lubatav, kui tegemist on KrMS § 63 lg s 1 sätestatud tõendiga või - vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses ja kui selle välistamist tõendikogumist ei tingi selle kogumise reeglite rikkumine. Tõendi usaldusväärsuse hindamisel annab kohus hinnangu, kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine ja tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt ning kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. Süüdistusakti punktis 16 loetletud tõendid on kohtu hinnangul asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. 09.09.2018 juhtimiselt kõrvaldamise otsuse osas, mille lubatavuse tõendina kaitsja kahtluse alla seadis, annab kohus hinnangu otsuse p-s 28. Faktilised asjaolud

9 . P.F-ile heidetakse ette KarS § 423

1 järgi kvalifitseeritud tegusid, s.o mootorsõiduki juhtimist vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 27.08.2019 . Kriminaaltoimikus olevatest tõenditest nähtub, et kella 00:38 paiku peeti P.F liiklusjärelevalve teostamise käigus kinni Tallinnas, Tehnika tn 27 juures mootor Xxx Xxx Xxx (reg nr xxx) juhtimiselt ja kontrollimisel esitas ta sõiduki politseiametnikele Kanada juhiloa nr xxx kehtivusajaga 21.03.2016-18.03.2021. Sõiduk ei olnud tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja P.F-ile koostati kohapeal lühimenetluse otsus kehtiva tehnoülevaatuse puudumise pärast Seda tõendavad tunnistajatena

.

4 / 9

ül ütlused (tl i ütlused (tl 6); samuti ekuulatud politseiametnikud F. H 4-5); tunnistaja L. S väärteoasjas koostatud lühimenetluse otsus nr 230219013419 (tl 10); samuti P.F-i poolt 11.09.2019 Politsei -ja Piirivalveametile saadetud e-kiri, milles ta selgitab 27.08.2019 rikkumise asjaolusid (tl 9). 19.04.2020 . Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et kella 21.59 ajal peeti P.F

kinni Tallinnas, Ehitajate tee 58 juures suunaga liiklusjärelevalve teostamise käigus

E. Vilde teele, mootorsõiduki Xxx Xxx Xxx (reg nr xxx ) juhtimiselt ja kontrollimisel XXX esitas ta politseiametnikele Kanada juhiloa nr xxx. Sõiduk ei olnud samuti tähtaegselt läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. eda tõendab koostatud väärteoprotokoll S 19.04.2020 väärteoasjas nr 2317,20,003045 sõiduki juhtimiselt (LS § (tl 29); samuti 19.04.2020 koostatud

91 lg 2 p 3 alusel) samuti politseiametnikust tunnistaja K U kõrvaldamise otsus (tl 32), ütlused (tl 30), P.F-i poolt Politsei ja Piirivalveametile saadetud e-kiri (tl 28). 11.08.2020 . Samuti nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et kella 08:27 ajal peeti P.F

kinni Tallinnas Telliskivi ja Ristiku tn ristmikul liiklusjärelevalve teostamise käigus Paldiski mnt suunal mootorsõiduki Xxx xxx (reg nr xxx) juhtimiselt ja kontrollimisel esitas ta politseiametnikele Kanada juhiloa nr xxx. Seda tõendab 11.08.2020 koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas 2302,20,013683 (tl 42); sõiduki juhtimiselt (LS § § samuti 11.08.2020 koostatud

91 lg 2 p 3 alusel) samuti politseiametnikust tunnistaja R R kõrvaldamise otsus (tl 45), ütlused (tl 43).

13. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et P.F juhtis nii 27.08.2019, 19.04.2020 kui ka 11.08.2020 mootorsõidukit, samuti nähtub maanteeameti liiklusregistri väljavõttest, et P.F-il puuduvad kehtivad juhiload ja juhtimisõigus (tl 47). sõiduki juhtimist Samas nimetatud kuupäevadel pole süüdistatav eitanud ja selles ka põhimõtteliselt vaidlus puudub

.

14. P.F -51), et ta ei teadnud, et Kanadas väitis oma eeluurimisel antud ütlustes (tl 49 väljastatud juhiload Eestis ei kehti. Kui ta 27.08.2019 politsei poolt kinni peeti, siis politseiametnikud ei öelnud talle, et Kanada juhiloaga ei tohi Eestis sõita. Kui politsei ta 19.04.2020 kinni pidas ja karistas juhiloata sõitmise eest ei nõustunud politsei otsusega, , siis ta et Kanada juhiload Eestis ei kehti ja esitas politsei otsuse peale kohtule kaebuse. Kuni 11.08.2020 kinnipidamiseni veel kohtuotsust 19.04.2020 episoodi kaebuse kohta tehtud ei olnud ning ta arvas, et võib niikaua edasi sõita. Rahvastikuregistris olevad andmed on valed, tegelikult ei ela ta alaliselt Eestis vaid viimane elukoht ajavahemikul 2019 oktoober kuni 2020 aprill oli xxx, kus elavad ka tema xxx ja xxx. Õiguslik hinnang

15 . KarS § 4231 sätestab kuriteona mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 16. -s 423 KarS §

1 sätestatud koosseisu subjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

17. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

5 / 9

18. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud

19. LS § 99 lg 1 p 3 kohaselt Eestis kehtib Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Kuna Kanada on nimetatud konventsiooniga liitunud https://treaties.un.org/pages/ViewDetailsV.aspx?src=TREATY&mtdsg_no=XI-B- 1&chapter=11&Temp=mtdsg5&clang=_en, siis kehtib see säte ka Kanadas väljastatud juhiloa kohta.

20. LS § 99 lg 41 kohaselt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba Eestis ei kehti, kui see on välja antud isikule, kes juhiloa saamise ajal elas alaliselt Eestis. Nimetatud juhiloa saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast juhtimisõiguse saamiseks nõutava liiklusteooria ja sõidueksami edukat sooritamist. -

21. LS § 100 lg 2 kohaselt on alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema eluko . Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades haga ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.

22. Seega taandub kogu õiguslik vaidlus sellele, et kas P.F-ile 21.03.2016 Kanadas väljastatud load olid 27.08.2019, 19.04.2020 ja 11.08.2020 Eesti Vabariigis kehtivad, st kas süüdistataval oli juhtimisõigus või mitte. nende alusel Eestis

23. Liiklusseaduse regulatsioonist nähtuvalt ei kehti Kanadas väljastatud juhiload Eestis piiranguteta, st võrdsetel alustel Eestis väljastatud juhilubadega. Nimelt on seadusandja näinud ette selle, et mh Kanadas väljastatud juhilubade puhul peavad olema täidetud teatud lisatingimused selleks, et jaatada juhtimisõiguse olemasolu Eestis. Täpsemalt sätestab seadus piirangu LS § 99 lg 41 näol, et kui välisriigis juhilubade väljastamise hetkel elas juhiloa saaja alaliselt Eestis, siis välisriigis väljastatud juhiload Eestis ei kehti (v.a peale seda kui nad on ümber vahetatud Eesti juhilubade vastu, mis omakorda eeldab teooria ja sõidueksami sooritamist). alalist Eestis elamist Prokuröri süüdistusversiooni kohaselt tõendab P.F-i juhiloa väljastamise ajal, so 21.03.2016 rahvastikuregistri väljavõte , millest nähtub, et (tl 46) P.F-i elukoht oli sel ajal xxx, Eesti. Süüdistatav P.F samas väitis vastu, et tema pole teadlikult rahvastikuregistri andmetega tegelenud ja faktiliselt elas ta juhilubade väljastamise ajal siiski Kanadas.

24. Kohus möönab, et rahvastikuregistri andmete pinnalt ei saa automaatselt järeldada seda, et P.F-i alaline elukoht oli juhilubade Esiteks tuleb väljastamise ajal Eesti Vabariigis. tähele panna seda, et egistrikannetel on rahvastikuregistri seaduse § 6 lg 1 kohaselt r informatiivne ja statistiline tähendus ning üksnes seaduses sätestatud juhtudel õiguslik tähendus (lg 2). Seega ei tõenda pelgalt elukoha andmed rahvastikuregistris Eestis alaliselt elamist, vaid arvestada tuleb konkreetseid asjaolusid. ka seda, et Teiseks aga tuleb arvesse võtta kriminaalmenetluse printsiipide kohaselt ei ole ühelgi tõendil ettemääratud õigusjõudu mingi s ja samuti on üüdistuse tõendamisesemesse kuuluva asjaolu tõendamiseks (KrMS § 61 lg 1)

6 / 9

süüdistuskohustuse kandjaks prokuratuur (§ 14 lg 1), kes peab aktiivselt isiku süüd mh teo objektiivsetes asjaoludes tõendama. KarS § 4231 süüteo kontekstis kuulub antud juhtumi tehiolusid arvestades seega tõendamisesemesse ka asjaolu, kus oli P.F-i alaline elukoht juhilubade väljastamise hetkel, so 21.03.2016. 25. (tl 66- Nähtuvalt töötamise registri väljavõttest 79) on P.F olnud tööturul aktiivne alates 08.09.2015. Maksukorralduse seaduse § 251-8 kohaselt registreeritakse töötamise registris igasugune töösuhe tööandja ja töövõtja vahel, mh ka selle töösuhte algus ja Eesti Vabariigis lõpp (MKS § 251 lg 3 p 4 ja 6). Nähtuvalt registri väljatrükist on P.F-il olnud Eestis alates 08.09.2015 – 25.05.2019 palju erinevaid töösuhteid, mh nähtub, et perioodil 26.11.2015- 04.02.2016 oli ta töölepingu alusel registreeritud töötajaks

66 pöördel). Seejärel nähtub xxx (tl registrikandest ks Eestis 19.05.2017-06.08.2018 xxx -s. Ehk perioodil järgmiseks töösuhte OÜ 04.02.2016-19.05.2017, sh ka sinna vahemikku jääv Kanada juhilubade väljastamise aeg 21.03.2016 viitavad võimalusele, et sel perioodil elas P.F Kanadas nagu ta ka ise koguaeg on tnud. See on

väi kooskõlas ja ka loogiline sest juhilubade väljastamise fakti Kanadas 21.03.2016 ei ole antud asjas kordagi kahtluse alla seatud. Seega ei ole tegelikult süüdistuse poolelt ümber lükatud ka võimalust, et P.F juhilubade väljastamise ajal 21.03.2016 siiski elas alaliselt Kanadas. Sel juhul aga o Kanadas , st LS § 100 lg 2 mõttes lid väljastatud juhiload Eestis lubatud, kuna nähtuvalt LS § 99 lg 41 sõnastusest välistab välisriigis väljastatud juhiloa kehtivuse Eestis ainult see kui juhiloa saaja elas juhiloa saamise ajal alaliselt Eestis. Järelikult olid P.F-ile Kanadas 21.03.2016 väljastatud juhiload Eestis kehtivad vähe Töötamise registrist malt 12 kuud peale tema tagasi Eestisse alaliselt elama asumist. nähtuvalt on töösuhte algus ga. Samuti nähtub 19.05.2017 registreeritud P.F-i xxx OÜ- rahvastikuregistri väljavõttest, et alates 18.05.2017 on tema uueks elukohaks rahvastikuregistri järgi , Eesti (tl 46). Kohus loeb nende kahe tõendi alusel kogumis tõendatuks selle, et xxx isegi kui P.F

elas juhilubade väljastamise ajal alaliselt Kanadas, siis hiljemalt 19.05.2017 pöördus tagasi Eestisse alaliselt elama. ta

26. Välisriigis väljaantud juhiloa kehtivust Eesti Vabariigis reguleerib LS § 99. Nimetatud paragrahvi lõike 61

kohaselt kehtib Eestisse alaliselt elama asunud isiku sama paragrahvi lõike

1 punkti 3 kohane juhiluba (s.o Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba) 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu eksamiteta. Vahetatav juhiluba loovutatakse Transpordiametile. Kui juhiluba ei ole vahetatud viie aasta jooksul sellele märgitud kehtivusaja möödumisest arvates, siis vahetatakse juhiluba Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooriaja sõidueksami edukat sooritamist. Seega tulnuks P.F-il Kanada juhiload vahetada Eesti juhilubade vastu hiljemalt 19.05.2018, so 12 kuud peale Eestisse alaliselt elama asumist. Õige on prokuröri tähelepanek, et kõik P.F-ile süüksarvatavad rikkumised on toime pandud peale 12 kuu möödumist, st alates 27.08.2019, seega ajal, kui oli möödunud 12 kuuline tähtaeg juhilubade ümbervahetamiseks peale mida kaotas Kanada juhiluba oma kehtivuse Eestis juhtimisõiguse tõendamiseks. Järelikult puudus P.F-il juhtimisõigus 27.08.2019, samuti 19.04.2020 ja 11.08.2020.

27. KarS 423 §

1 järgi karistamine eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS 423 §

1 (kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla. Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv) (v RKKO nr 3-1-1- t

7 / 9

82-15, p 8). episoodides

Kõikides P.F-ile süüks arvatavates on väärteomenetlused lõpetatud (27.08.2019 ja 11.08.2020 episoodid kohtuvälise menetleja poolt ja 19.04.2020 episood kohtu poolt seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega (tl 2-3; tl 24-26, tl 40-41) ) järelikult on tegemist faktilise retsidiivsusega riigiko Kuivõrd htu selgituste valguses. käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et pani juhtimisõiguseta juhtimise teod P.F toime kolmel korral ühe aasta jooksul (mis samuti kinnitab kohtu lõppjäreldust sellest, et P.F-i alaline elukoht oli alates 19.05.2017 Eestis), on kohtu hinnangul kahtluseta tuvastatud teo toimepanemine ka on leidnud P.F-i poolt süstemaatiliselt. Tõendamist mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta vähemalt kolmel korral. Seega on P.F

täitnud KarS § 423

1 objektiivse koosseisu. 28. 27.08.2019. a tegu toime pandud kavatsetult 2). P.F Subjektiivsest küljest on (KarS § 16 lg oli varasemalt, so 09.09.2018

juba ühe korra juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, so juhtimisõiguse puudumise tõttu (tl 15). Kaitsja väitis, et tegemist on lubamatu tõendiga kuna juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ülemise osa halva koopiakvaliteedi tõttu ei ole täpselt aru saada, millal otsus on tehtud. Kohus nõustub siinkohal prokuröriga, et kuna juhtimise kõrvaldamise otsuse teksti muudest osadest nagu ka teksti allosast allkirjade juures on selgelt näha toimumise kuupäevaks 09.09.2018, siis on üheselt tuvastatav ka selle toimingu tegemise aeg, mis ongi 09.09.2018. Kuigi seda episoodi ei ole P.F-ile ette heidetud ning kohus on seotud süüdistuse piiridega, siis subjektiivse koosseisu tuvastamise mõttes on see siiski oluline talle s

tõend. Nimelt väitis P.F , et üüks arvatava nn esimese episoodi, so 27.08.2019 rikkumise puhul politseiametnikud teda juhtimisõiguse puudumise eest ei trahvinud ja seetõttu ei saanud ta ka selle episoodi puhul üldse aru, et on midagi rikkunud. See nähtub ka politseiametniku F H lekuulamise protokollist (tl 4), et Kanada juhiloa kehtivuse osas tekkis ü tal

kohapeal liiklusjärelevalvet teostades kahtlusi, samas ei õnnestunud tal sel hetkel konsulteerida kolleegidega jaoskonnast, et kas ja mis tingimustel need juhiload siiski kehtivad ning seetõttu piirdus ta lühimenetluse otsust vormistades ainult tehnilise ülevaatuse puudumise fikseerimisega lühimenetluse otsuses saab järeldada, et P.F pääses sel korral . Seega

karistusotsusest ainult seetõttu, et rikkumise tuvastanud politseiametnikud polnud juhiloa kehtivuse õiguslikes küsimustes täiesti veendunud ja seetõttu loobusid rikkumise vormistamisest. Samas on sellega ikkagi tõendatud, et juhtimisõiguse olemasolu küsimus oli ka esimesel korral (so 27.08.2019) siiski arutlusel ning koostoimes enne seda toimunud juhtimiselt kõrvaldamisega 09.09.2018 ei saanud kohtu hinnangul P.F-il olla mingit küsimust selles, et 27.09.2019 siiski Eestis puudus.

juhtimisõigus tal sel Järelikult pani ta selle 27.08.2019 episoodi toime kavatsetult. Et see nii oli, kinnitab kohtu hinnangul tõik, et jätkas rikkumiste toimepanemist ka 19.04.2020 ja 11.08.2020. Kuna teda kõrvaldati 19.04.2020 uuesti mootorsõiduki juhtimiselt seoses sellega, et tal puudus juhtimisõigus, pidi ta uuesti saama teadlikuks veel , et mootorsõiduki juhtimiseks on juhtimisõigus vajalik. Sellegipoolest asus ta kord ka 11.08.2020 mootorsõidukit juhtima. Süüdistatava väide, et ta ka siis ei saanud veel aru oma teo keelatusest, ei välista tema tahtlust. Tema eesmärk oli juhtida mootorsõidukit, olles seejuures teadlik, et seaduses sätestatu kohaselt peab tal olema selleks juhtimisõigus ning et tal see puudub. Suhtumist õiguskorda iseloomustab kohtu jaoks siinkohal ka fakt, et olles 27.08.2019 juhtinud sõidukit, millel puudus kehtiv tehnoülevaatus ja saades sellest teada, siis jätkas ta sama sõidukiga sõitmist ka 19.04.2020 ja ikka ilma kehtiva tehnoülevaatuseta. Kusjuures mõlema rikkumise korral esitas ta politseile vastulause (tl 9 ja 28), kus

8 / 9

põhimõtteliselt õigustas oma rikkumist sellega, et oli sõitmas lähimasse tehnoülevaatuse punkti, mis LS § 73 lg 74 kontekstis oleks . kehtiva ülevaatuseta sõitmise korral süüd välistav asjaolu

29. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine. KARISTUS

30. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

31. KarS 4231 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ettenähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.

32. KarS § 4231 kontekstis hindab kohus P.F-i süüd pigem keskmisest väiksemaks. Mootorsõiduki juhtimi kel ei ole juhtimisõigust, ne isiku poolt, on ohtlik nii endale kui ka teistele kaasliiklejatele. Samas puudub vaidlus selles, et süüdistatavale oli väljastatud siiski Kanada juhiload, seega tema teoreetilised ja praktilised teadmised liiklusest ja liiklemisest on tõenäoliselt kindlasti suuremad kui mõnel teisel, kellel puudub igasugune, sh välisriigi poolt väljastatud juhiluba. Kuigi see ei mõjuta kohtu hinnangul P.F-i tegudele antavat õiguslikku hinnangut, näitab kohtu hinnangul välisriigi poolt juhiloa väljastamine pigem seda, et ta on liikluses teiste juhtimisõiguseta isikutega võrreldes vähem ohtlik. Samas tuleb arvesse võtta seda, et süüdistatav ei ole aru saanud oma tegude ebaõigussisust ja ei tunnista ka oma süüd, pigem õigustab oma käitumist. P.F-i puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud.

33. Karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta ka seda, et tegemist on varem karistamata isikuga. Karistusliigi määramisel tuleb arvesse võtta seda, et see mõjutaks teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele. Samas tunnistas ta kohtuistungil oma kehva majanduslikku olukorda ning samuti seda, et tal on ülalpidamisel kaks alaealist last ning veel üks laps kohe sündimas, seega rahalise karistuse kohaldamist karistusliigina ei pea ja otstarbekaks. See oleks liialt kohus võimalikuks koormav just majandusliku toimetuleku mõttes, mis ei ole aga karistuse eesmärk, liiatigi kui tema kanda jäävad veel ka menetluskulud, mis ei ole ka väikesed. Seega on kohtu hinnangul karistusliigina põhjendatud vangistus.

34. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks mõista P.F-ile vangistus, mille määr jääb sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahele. Seega karistab kohus P.F-i KarS 423 § kolme kuu pikkuse vangistusega. järgi Kuivõrd kriminaalasi lahendati lühimenetluses, tuleb mõistetavat karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes P.F-i karistuseks 2 kuud vangistust.

35. Karistust individualis ei ole peale viimast tegu eerides ning võttes arvesse, et süüdistatav samalaadseid süütegusid toime pannud, peab kohus võimalikuks vabastada P.F karistuse kandmisest minimaalse katseajaga

73 lg 1 alusel KarS § tingimusel, et ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 lg 1 alusel lugeda

9 / 9

katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest, s.o alates 30.03.2021.

MENETLUSKULUD 36. tsuse korral menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuo süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskulud riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest Menetluskulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 tähenduses ka 709,20 eurot. süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KarS § 4 lg 3 kohaselt on käesoleval juhul KarS § 4231 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtib Vabariigi Valitsuse

19. detsembri 2019. a määrus nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

584 eurot. Seega tuleb P.F-il tasuda riigituludesse menetluskuluna sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ositi ühe aasta jooksul, sest P.F selgitas kohtus, et tal ei ole võimalik menetluskulusid ühe korraga tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Martin Tuulik Kohtunik