2-21-104707/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 30.03.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-104707 Tsiviilasi Evergreen Capital OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus T. K. vastu võla nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964, asukoht Kännu 39, 13418 Tallinn, e-post: info.evergreencapital@gmail.com) Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige K. T. (isikukood xxx, e-post: xxx); Võlgnik: T. K. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Menetleda poolte kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel enne hagimenetluse alustamist.

2. Kinnitada Evergreen Capital OÜ (avaldaja, võlausaldaja) ja T. K. (võlgnik) (avaldaja ja võlgnik koos nimetatuna pooled) vaheline kompromiss alljärgnevas:

2.1 Võlgnik tunnistab, et tal on võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud kohustus summas 1476,00 eurot (edaspidi võlgnevus).

2.2 Võlgnik kohustub tasuma Evergreen Capital OÜ arveldusarvele EExxx võlgnevuse alljärgnevatel tingimustel:

2.2.1 Võlgnik kohustub võlgnevuse tasuma 10 (kümne) igakuise osamaksena;

2.2.2 Igakuise osamakse suurus on 150 eurot ning kümnenda makse suurus on

126 eurot;

2.2.3 Igakuine osamakse kuulub tasumisele jooksva kuu 15. kuupäevaks;

2.2.4 Esimene igakuine osamakse kuulub tasumisele 15.04.2021;

2.2.5 Mistahes summaga viivitamisel enam, kui 20 päeva, muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks.

2.2.6 Maksega viivitamisel kohandub viivitusintress 0,2% päevas viivituses olevalt summalt;

2.2.7 Võlgnikul on õigus tasuda võlgnevus ennetähtaegselt või teostada suuremaid igakuiseid makseid.

3. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-21-104707 menetlus.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud

Evergreen Capital OÜ esitas 23.02.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

T. K.ilt 1472 euro saamiseks. Kohus tegi 02.03.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2021. Pooled esitasid 26.03.2021 kohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohus andis asja menetlemise 30.03.2021 määrusega jätkamiseks hagimenetluses üle Harju Maakohtule.

26.03.2021 kompromisskokkuleppe kohaselt on Evergreen Capital OÜ ja X OÜ vahel 19.11.2020 sõlmitud laenuleping 19/11/2020, millega võlausaldaja andis laenu summas 1000 eurot. Evergreen Capital OÜ ja T. K.i vahel on 19.11.2020 sõlmitud käendusleping, millega T.

K. kohustub solidaarselt käendama X OÜ kohustust võlausaldaja ees. Võlausaldaja on laenulepingu erakorraliselt üles öelnud ning esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. K.i suhtes. Pooled soovivad menetluse lõpetada kompromisskokkuleppe sõlmimisega.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule 26.03.2021 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik