Legislator Case Law & Legislation
3-20-1706/21 AI generated

3-20-1706/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-20-1706/21
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

Legislator headnote

AI generated

3-20-1706/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

Keywords

AI generated
application and registration procedure register of retention of title foundation regulations technical standards and regulations sociocultural facilities commercial register
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1706

Haldusasi

P.K.i

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

kohustamiseks ehitisregistrisse kantud Roosikrantsi 15

andmete parandamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: P.K.

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb

Kolmandad isikud: A. M., S. S., K. V., M. V., M. A., K. L.,

A. S., R. T., J. G., T. G., U. O., M. T., M. R.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.04.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Roosikrantsi tn 15 elamu asub Tallinna kesklinnas Tõnismäe asumis. Tegemist on 1912. a

ehitatud kortermajaga, mis on tunnistatud kultuuriministri 13.05.1997 määrusega nr 25

arhitektuurimälestiseks (kultuurimälestiste registri nr 8215).

Ehitisregistrisse (EHR) on Roosikrantsi tn 15 elamu andmed kantud 1973. a inventariseerimise

alusel vastavalt hooneregistri toimikule.

2(10)

2. Roosikrantsi tn 15 elamus asuva korteri nr 24 omanik P.K. esitas 23.03.2020 Tallinna

Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) andmete esitamise teatise EHR-is Roosikrantsi tn 15

korterelamu andmete parandamiseks (dtl 6-45). Teatise kohaselt ei vasta EHR-i andmed

tegelikkusele korterite arvu ega pindade osas. P.K. palus kanda EHR-i andmed vastavalt 1996.

a inventariseerimisele (RAS EESTI TÖÖSTUSPROJEKT töö nr 8914), märkides, et selle

alusel on sõlmitud 2018. a notariaalne kasutuskorra kokkulepe, mis on aluseks majanduskulude

jagamisel Roosikrantsi tn 15 kaasomanike vahel ning selles fikseeritud pindasid ei saa muuta

ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta.

3. TLPA vastas 30.04.2020 kirjaga nr 4-5/877 – 3 (dtl 63-65), et andmete esitamise teatisega

ei saa käesoleval juhul EHR-is muudatusi teha. TLPA selgitas, et elamus on teostatud erinevatel

aegadel ja erinevates korterites (nr 1, 3, 7, 8, 13, 14, 21 ja 25) ehitusloa ja/või ehitusteatise

kohustuslikke

ümberehitustöid

ja

muudatusi.

EHR-i

ja

TLPA

arhiivi

andmetel

ehitusload/ehitusteatised ümberehitamiste kohta puuduvad (v.a keldris asuva puhveti/baari ja

esimesel korrusel asuva ilusalongi osas).

TLPA selgitas, et enne 01.07.2015 teostatud ehitustöid on võimalik seadustada ehitusseadustiku

ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) §-de 28 ja 29 kohaselt kasutusteatise ja

auditiga ning kortereid, mille ümberehituse aeg on pärast 01.07.2015, on võimalik seadustada

ehitusteatise ja ehitusprojektiga vastavalt ehitusseadustikus (EhS) sätestatule. Kuivõrd kahte

erinevat menetlust üheaegselt läbi viia ei ole võimalik ning arvestades asjaolu, et amet on

osadele korteritele esitanud ettekirjutuses nõude esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, siis tuleb

esitada EHR-i kaudu ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis kajastab tervet Roosikrantsi tn 15 hoonet

ja selles tehtud ümberehitusi ja muudatusi.

4. P.K. esitas 29.05.2019 vaide TLPA 30.04.2020 keeldumise peale (dtl 66-68), mille Tallinna

Linnavalitsus jättis 12.08.2020 korraldusega nr 843-k rahuldamata (dtl 69-72).

5. P.K. esitas 11.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb TLPA kohustamist

EHR-i kantud Roosikrantsi tn 15 elamu andmete parandamiseks vastavalt 29.05.2020 vaides

esitatud nõuetele ja põhjendustele. Kohus võttis 28.09.2020 määrusega kaebuse menetlusse.

Kohus kaasas 23.02.2021 määrusega kolmandate isikutena menetlusse teised Roosikrantsi tn

15 elamu kaasomanikud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebuse (täiendavad seisukohad 26.10.2020, 25.01.2021 ja 15.03.2021) põhjendused on

kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebus on esitatud vaides esitatud põhjendustel, mis on järgmised: 1) EHR-i Roosikrantsi

tn 15 korterelamu 1973 a. inventariseerimisplaanide alusel andmete kandmiseks ja hoidmiseks

1996 a. inventariseerimisplaanide asemel ei ole põhjendust ega alust; 2) nii 1973. a kui ka 1996.

a inventariseerimise seisu väljaehituse kohta ei leia arhiivist projekte ega muid dokumente. Ei

ole alust eeldada, et 1973. a inventariseerimine vastab projektile ja 1996. a inventariseerimine

ei vasta. 1996. a seisuga ei ole teada nõudeid, mis 1996. a inventariseerimise õiguspära või

väljaehituse seadustele vastavuse kahtluse alla seaksid. Seega ei ole õigustatud hoida EHR-is

1973. a vanemaid inventariseerimisplaanide andmeid, mis ei vasta tegelikule olukorrale;

3) tavapäraselt on EHR-i kantud andmed viimaste inventariseerimisjooniste alusel. Antud juhul

on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi; 4) kõik Roosikrantsi tn 15 korterelamule tehtud

ettekirjutused on juriidiliselt mittevastavad, sest need on tehtud 1996. a inventariseerimise

alusel ja eeldavad EHR-i andmete parandamist või korterite osas ettekirjutuste tühistamist;

5) EHR-i paranduse tegemisel ja 1996. a inventariseerimisandmete kandmisel saab seada

korteriomandid ja moodustada korteriühistu; 6) EHR-is valeandmete parandamiseks vajaliku

3(10)

uue projekti tegemine enne korteriühistu moodustamist on võimatu või võtab määramatult kaua

aega ning selle aja jooksul ehitusmälestisest hoone olukord halveneb veelgi.

2) Peale vaide esitamist selgus, et 1979-1984 on koostatud väga põhjalik Roosikrantsi tn 15

hoone kapitaalremondi tööprojekt (arhitektuurne-ehituslik osa koos kõigi eriosade ja

detailjoonistega) Kommunaalprojekt poolt, mis on hoiul Rahvusarhiivis (projekti viide on

ERA.T-2.4-1.5063 1965, 1968; aastaarv on eksitav, peamiselt on selle viite all 1979-1984

tööprojekt). Selle projekti alusel on teostatud viimane renoveerimine, mis vastab 1996. a

inventariseerimise plaanidele. Peale vaide esitamist sai kaebaja TLPA muinsuskaitseosakonna

poolt Roosikrantsi tn 15 muinsuskaitse eritingimused (2018. a; OÜ Anteris), milles olid viited

ja plaanid nimetatud projekti kohta.

Roosikrantsi 15 maja kuulus kuni 1993. a Tallinna linnale. Elamu tagastati 15.10.1993 Tallinna

Linnavalitsuse korralduse nr 1090-k alusel õigusjärgsetele omanikele. Elamu tagastamise ajaks

oli Tallinna linn ise Roosikrantsi tn 15 elamu omanikuna teostanud aastatel 1979-1984 maja

ümberehitamiseks projekteerimis- ja ehitustööd, kus muudeti korterite suurusi. Peale elamu

tagastamist majas ehitustöid pole teostatud.

3) Kuni 2000. a oli EHR-i asemel hooneregister, kus olid tolleaegsete Roosikrantsi tn 15 elanike

info alusel kõik andmed ja plaanid 1996. a inventariseerimise alusel. Peale hooneregistri

sulgemist kanti EHR-i mitte senini kehtinud 1996. a inventariseerimise andmed, vaid

varasemad 1976. a mittevastavad andmed. Vanad andmed kanti eeldatavalt eksituse tõttu, kuid

elanike poolt on kaebajale esitatud infot, et 1996. a inventariseerimine kõrvaldati sihilikult ja

asendati 1976. a inventariseerimisega ühe tolleaegse vastutava ametniku poolt. Valed andmed

on kantud EHR-i ebaseaduslikult ja see viga tuleb parandada.

Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Jüri Lump on kinnitanud 05.11.1998 oma

kooskõlastuses Roosikrantsi 15 maamaksu ümberarvestamiseks, et kaasomanike poolt esitatud

taotluses (kus on kirjas, et Roosikrantsi tn 15 inventariseerimisplaanid, mis on valminud 1996.

a, on registreeritud hooneregistris 26.05.1998) on kõik esitatud andmed õiged. Roosikrantsi tn

15 kaasomanikel on õigustatud ootus, et EHR-is peavad olema samad andmed, mis olid

registreeritud hooneregistris 26.05.1998.

4) 1996. a inventariseerimise andmed vastavad maja tegelikule olukorrale ning selle alusel on

07.11.2017 sõlmitud Roosikrantsi 15 korterelamu notariaalne kasutuskord, kus on kaasomanike

omandiosa pinnad määratud täpselt 1996. a inventariseerimise alusel. 1973. a

inventariseerimise alusel on 5. korrusel korterid 23, 7 26, 22, 20, 21, 19, 27, aga 1996. a

inventariseerimise alusel korterid 7, 8, 16, 24, 25. Ainult korter 7 vastab korruselisuse osas,

kuid asukoha ja pinna poolest ei vasta. Kaebaja ja enamus kaasomanikke soovivad elamu

renoveerimisprojekti koostamist ja hoone renoveerimist, kuid saavad seda teha peale seda, kui

vead EHR-is on parandatud ja moodustatud korteriühistu.

Mis tahes pindade muudatused ei ole võimalikud ilma uue juriidilise kasutuskorra notariaalse

lepinguta, mis on allkirjastatud kõigi kaasomanike poolt. Tavapäraselt korterite sisemised

mittekandvate seinte muudatused pinda ei muuda. Kaasomanike käest ühegi korteri pinna

muutmiseks kooskõlastust ei ole senini küsitud.

5) Projekti tegemine on võimatu, kuna suur osa kaasomanikest seda ei soovi, peab

põhjendamatuks või ei kooskõlasta. Projekti kooskõlastamise aeg on viimastel aastatel

mitmekordistunud TLPA kooskõlastusprotsessi keerukamaks muutmise tõttu. Kaebaja pole

nõus lihtsalt heast tahtest tegema projekti või nõustuma selle tegemisega eesmärgiga parandada

TLPA poolt EHR-i kantud valed andmed. Kui õnnestub moodustada ühistu, siis on eesmärk

4(10)

koostada uus täismahus renoveerimisprojekt, mille alusel saaks taotleda ka renoveerimise

toetust.

6) Korterite ega äripindade remondiga ei ole taotletud ega kooskõlastatud kaasomanikega peale

1996. a inventariseerimise tegemist pindade muutust. Ettekirjutused on tehtud Roosikrantsi

tn 15 osade korterite remontide kohta. TLPA info kohaselt on tegemist korterite remondiga,

milleks ei ole vaja ehitusteatist ega -luba. TLPA on lugenud ettekirjutuse nr 1712899/00045

täidetuks korterite 1, 3, 14 kohta. Ettekirjutuse saanud korterite omanikud ei ole teostanud EhS

mõistes oma korterite ümberehitustöid, kuna ei ole muutnud hoone piirdekonstruktsioone ega

muutnud ja asendanud kande- ja jäigastavaid konstruktsioone. Samuti ei ole nende korterite

remonttöödega muudetud 1996. a inventariseerimisjoonistel märgitud korterite piirdeid ega

ruutmeetreid. Korteriomanikel ei olnud alust kahelda TLPA spetsialisti Arthur Ainsaare

pädevuses. 13.02.2018 teostasid TLPA ehitus- ja muinsuskaitseosakonna spetsialistid

paikvaatluse terves hoones ning riikliku järelevalve menetluse käigus ei leitud ühtegi rikkumist

ega põhjust ettekirjutuse tegemiseks või jätkamiseks.

7. Vastustaja (täiendavad seisukohad 10.02.2021 ja 16.03.2021) palub jätta kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.

1) Antud juhul ei ole võimalik EHR-i andmeid parandada andmete esitamise teatisega ning

1996. a inventariseerimise andmete alusel. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69

„Ehitisregistri põhimäärus“ § 31 lg 2 kohaselt on andmete EHR-i kandmise alusdokumendid

ehitise või ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui

vallasasja käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste

käsitlevad dokumendid. Sama määruse § 36 lg 1 kohaselt keeldutakse andmete registrisse

vastuvõtmisest, kui esitatud alusdokument ei vasta selle dokumendi kohta kehtestatud nõuetele.

Määruse § 34 lg 1 kohaselt on andmeandja kohustatud esitama registrile ainult õigeid ja

täielikke andmeid, registrisse kantavate andmete õigsuse eest vastutab andmeandja.

Andmeandja ei saa kanda EHR-i andmeid, mis ilmselt ei ole õiged.

2) 1996. a läbiviidud inventariseerimise järgselt on Roosikrantsi tn 15 hoones teostatud nii

seaduslikke kui olulisi ebaseaduslikke ehitustöid, seega ilmselt ei vasta 1996. a

inventariseerimise joonised praegusele tegelikule olukorrale. Ebaseaduslikud ehitustööd tuleb

seadustada, kuid seda ei saa teha andmete esitamise teatisega, vaid selleks tuleb EhS-st

tulenevalt esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Pärast ehitusteatisega esitatud ehitusprojekti

kinnitamist TLPA poolt on Roosikrantsi tn 15 kaasomanikel võimalus kinnitatud ehitusprojekti

plaanide alusel korteriomandid seada. EhS seletuskirjas (lk 106) selgitatakse, et andmete

esitamise teatis on ette nähtud juhuks, kui tegu ei ole ehituslike tegevuste andmetega, mis

nõuaksid näiteks ehitusteatist või ehitusluba, kuid andmete muutmine EHR-is on vajalik (nt

muudetakse ehitise aadressi).

3) Ebaseaduslikke ehitustöid on Roosikrantsi tn 15 elamus teostatud ka enne 1996. a ja pärast

1973. a. EHR-i on Roosikrantsi tn 15 hoone andmed kantud 1973. a inventariseerimisjooniste

alusel vastavalt sellele, mis hooneregistrist üle kanti. Kummagi registri vastustav töötleja

vastustaja ei ole – nii EHR kui hooneregister on/oli riigi andmekogu ning andmete üleandmine

hooneregistrist EHR-i korraldati riigi poolt. Kui võrrelda 1973. a inventariseerimise andmeid

ja 1996. a inventariseerimisjooniseid, siis on ilmne, et 1973. a ja 1996. a vahel on toimunud

ulatuslikud ehitustööd, mille kohta ei ole kunagi väljastatud ehitusluba ega kasutusluba –

vastavad andmed puuduvad nii EHR-is kui TLPA arhiivis. Näitlikustamaks seisukohta, et 1973.

a ja 1996. a vahel on toimunud ebaseaduslikud ehitustööd, esitab vastustaja korterite pindade

erinevused 1973. a ja 1996. a andmete alusel (vt 10.02.2021 menetlusdokument, punkt 3).

Roosikrantsi tn 15 kinnistul asuva hoone andmed kahel inventariseerimisel on täiesti erinevad

5(10)

ja isegi võrreldamatud juba ainuüksi korterite pinna osas. Lisaks puuduvad 1996. a.

inventariseerimisjoonistelt korterid/eluruumid nr 26, 27, 6a ja 9a.

4) Asjaolu, et Roosikrantsi tn 15 hoones on minevikus läbi viidud ulatuslikke ümberehitustöid,

tõendab ka 2017. a ehitusjärelevalve käigus vastustajale korterite 1, 3 ja 14 osas esitatud

ehitusprojekti seletuskiri (vt punktid 3.3.3, 4.3.1, 4.3.3). 2017. a toimunud ehitusjärelevalve

algas majaomanike esindaja V. J. pöördumisest (V. J. 31.01.2017 e-kiri ja 24.01.2017 korteri

nr 21 tehnilise seisukorra ülevaatuse akt). 28.02.2017 ettekirjutus nr 1712899/00045

on tehtud korterite nr 1, 3, 14 ja 21 kohta. Korterite 1, 3 ja 14 osas saatis vastustaja tolleaegne

ametnik Arthur Ainsaar (kes TLPA-s enam ei tööta) K. L. (üks ettekirjutuse adressaatidest) e-

kirja, kus teavitas, et amet loeb ettekirjutuse korterite 1, 3 ja 14 osas täidetuks. See, millistel

kaalutlustel A. Ainsaar otsustas, et tegemist on vabaehitusega ja ehitusteatist või ehitusluba

ümberehitus ei vaja e-kirjast ei selgu.

Kui ehitise tehnilised andmed ümberehitamise käigus oluliselt muutuvad, siis tuleb sellist

tegevust pidada ehitamiseks EhS mõistes, mis antud juhul vajanuks ehitusteatise esitamist või

ehitusloa taotlemist ning seda olenemata sellest, kas konkreetne tegevus on EhS § 4 lg-s 3

sätestatud lahtises loetelus ära nimetatud või mitte. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015

määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 2 lg 2 p 34 kohaselt

kuuluvad ehitise tehniliste andmete hulka eluruumi tehnilised andmed. Sama määruse § 17

lg 3 kohaselt jagunevad eluruumid elamuteks ja korteriteks ning § 3 kohaselt kuulub eluruumi

tehniliste andmete hulka eluruumi pind ja tubade arv. Roosikrantsi tn 15 korterite pinnad on

aegade jooksul oluliselt muutunud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69

„Ehitisregistri põhimäärus“ § 6 p-le 10 tuleb EHR-i kanda ehitise tehnilised andmed vastavalt

EhS § 3 lg 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud ehitise tehniliste andmete loetelule.

Vaadates korterite 1, 3 ja 14 osas koostatud ehitusprojekti, siis pidevad ajaloos toimunud

erinevad ehitusloata ümberehitustööd vajanuks siiski asjakohast seadustamist, mis oleks

võimaldanud vähemalt nende korterite kohta EHR-i kanda õiged andmed. Samas ei oleks

üksikute korterite kohta EHR-i õigete andmete kandmine saanud kaasa aidata terve

Roosikrantsi tn 15 hoone seadusekohasele korteriomanditeks jagamisele. Korteri 21 osas

koostas vastustaja 21.11.2017 hoiatuse nr 1712899/00045-1 koos uue sunniraha suuruse

määramisega, kuid ehitusprojekti ei ole esitatud siiani.

5) Lisaks on toimunud Roosikrantsi tn 15 hoones ebaseaduslik ehitustegevus edasi ka pärast

2017. a ehitusjärelevalvet. Nii on kaebaja ise pöördunud 16.09.2020 e-kirjaga vastustaja poole

seoses Roosikrantsi tn 15 katusele korstna külge omavoliliselt paigutatud soojuspumbaga. EhS

§ 4 lg 3 p 3 kohaselt on tehnosüsteemi paigaldamine ümberehitustöö, mis vajanuks EhS lisa 1

kohaselt ehitusteatist ja ehitusprojekti.

6) Vastustajal puudub ülevaade selle kohta, millised ehitusteatist või -luba nõudvad ehitustööd

on pärast 1996. a tehtud seaduslikult ja/või ebaseaduslikult. EHR-ile paraleelset andmekogu

kohalikul omavalitsusel pole. EhS § 19 lg 1 p 2 sätestab omanikukohustused. Kohalik

omavalitsus ei saa asuda omaniku eest ehitusprojekte ja vajalikke mõõdistusi koostama. Antud

juhul saab vastustaja konkreetse ülevaate, millised ebaseaduslikud ümberehitustööd

aastakümnete jooksul täpselt aset on leidnud, alles pärast Roosikrantsi tn 15 omanike poolt

ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist.

Kogu Roosikrantsi 15 hoone kohta on vastustaja arhiivis olemas vaid 1912. a kinnitatud

ehitusprojekt, mil hoone kasutusele võeti. Samuti on vastustaja arhiivis olemas veel

ehitusprojektid keldris asuva puhvet/baari ja I korrusel asuva ilusalongi ümberehituse kohta

6(10)

ning see on kõik. Roosikrantsi tn 15 hoonele ei ole pädev asutus ühtki ehitus- või kasutusluba

andnud ka sel ajal, kui Roosikrantsi tn kandis Lauristini tn nimetust.

7) Oma andmete esitamise teatises ega ka vaidemenetluses kaebaja 1979-1984 koostatud

Roosikrantsi

tn

hoone

kapitaalremondi

tööprojektile

ei

viidanud.

1996.

a

inventariseerimisjoonised võivad küll vastata kaebaja poolt viidatud 1979-1984 koostatud

kapitaalremondi tööprojektile, kuid see ei muuda asjaolu, et pärast 1996. a inventariseerimist

on tehtud Roosikrantsi tn 15 hoones olulisi ümberehitustöid, mis vajavad seadustamist. Selle

projekti alusel ei ole kunagi ühtki pädeva asutuse luba väljastatud ning seda projekti vastustaja

arhiivis ei ole.

8) Seoses kaebaja väitega, et Tallinna linn oli 1980-ndatel aastatel Roosikrantsi tn 15 omanik,

kes tellis P.I. Kommunaalprojektist maja täielikuks ümberehituseks projekti, selgitab

vastustaja, et 1980-ndatel aastatel ei olnud Tallinna linna kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduses mõistes kui kohalikku omavalitsusüksust ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut olemas

ning Tallinna linnale ei kuulunud kinnistuid ega hooneid. Nõukogude ajal kuulus kogu

elamufond riigile või nõukogude riigi ettevõtetele ametikorteritena. Lisaks ei tõenda kaebaja

esitatud väljavõtted P.I. Kommunaalprojekti koostatud dokumentidest (tööprojektist), et nende

dokumentide tellijaks oleks olnud Tallinna linn või et Roosikrantsi tn 15 hoone oleks kuulunud

Tallinna linnale.

Väär on ka kaebaja väide, nagu oleks P.I. Kommunaalprojekt koostatud dokumendid ehk

tööprojekt olnud kooskõlastatud Tallinna peaarhitekti poolt – kaebaja esitatud elamu peavaatele

on kantud vaid märkus, et hoone peavaade on kooskõlastatud Tallinna peaarhitektiga. Märkuse

all nimetatud isiku allkirja ei ole. Ehk et selline märkus ei kujuta endast pädeva asutuse

valjastatud ehitusluba ega kasutusluba.

9) Kaebaja väidab alusetult, nagu oleksid hooneregistris olnud 1996. a inventariseerimise

andmed, kuid keegi ametnik asendas need EHR-i kandmisel sihilikult 1976. a

inventariseerimise andmetega. Hooneregistrist kanti EHR-i üle 1973. a inventariseerimise

andmed. Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 405 "Riikliku ehitisregistri" asutamine ja

pidamise põhimäärus“ § 34 sätestas, mil viisil toimus andmete kandmine hooneregistrist EHR-

i. Hooneregistri volitatud töötleja pidi hooneregistri andmed esitama Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, kes pidi need andmed omakorda esitama EHR-ile, tagades

üleandmisel andmete turvalisuse – üleandmine pidi toimuma andmekaitse järelevalveasutuse

volitatud ametiisiku juuresolekul. Hooneregistri andmed arhiveeriti ja need säilitakse EHR-is.

10) Hoolimata asjaolust, et Roosikrantsi tn 15 hoone kohta on EHR-i kantud ehitise tehnilised

andmed 1973. a inventariseerimisjooniste alusel, ei ole inventariseerimisjoonised selleks

instrumendiks, mille alusel ehitise kohta EHR-i tehnilised andmed kantakse. Selliseks aluseks

saab üldjuhul olla pädeva asutuse poolt antud ehitus- ja kasutusloaga heakskiidetud

ehitusprojekt. Erandid sellest reeglist sätestavad EhsRS §-d 28 ja 29, mis võimaldavad andmed

teatud ajani ehitatud ehitiste kohta kanda EHR-i ehitise auditi alusel.

Vastustajal ei ole võimalik kaebaja esitatud andmete esitamise teatise ja 1996. a

inventariseerimisjooniste alusel, mis tegelikkust ei kajasta, EHR-is Roosikrantsi tn 15 hoone

kohta käivaid andmeid parandada. Vastustajale tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, mille

EHR-i kandmise järel saab seada korteriomandid. Kasutusteatise EHR-i kandmise järel saab

registrisse kanda hoone kohta õiged andmed. Alusetud on kaebaja väited, justkui oleks TLPA

ehitusprojekti menetlus muutunud võimatuks, kuna iga projekti kohta esitatakse lehekülgede

kaupa märkusi ja subjektiivseid arvamusi. TLPA-s menetletakse ehitusprojekte vastavalt

7(10)

seadusele ning märkusi tehakse vaid nendele ehitusprojektidele, mis ei vasta õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Korrektsetele projektidele märkusi ei tehta.

8. Kolmandad isikud vastust kaebuse osas ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

10. Vaidlus puudub, et Roosikrantsi tn 15 hoone kuulub kaasomandisse, sh kaebajale kuulub

kõnealuses elamus korter nr 24. Puudub vaidlus, et EHR-i on andmed kõnealuse korterelamu

kohta kantud 1973. a inventariseerimise alusel ning pooled ei vaidle, et hoone tegelikkuses neile

andmetele ei vasta.

Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on 30.04.2020 kirjaga põhjendamatult keeldunud EHR-is

Roosikrantsi tn 15 korterelamu andmete korrastamisest vastavalt 1996. a inventariseerimisele

(RAS EESTI TÖÖSTUSPROJEKT töö nr 8914). Kaebaja leiab, et 1996. a inventariseerimise

andmed vastavad maja tegelikule olukorrale (mh on selle alusel sõlmitud korterelamu

notariaalne kasutuskord). Kaebuse kohaselt võimaldaks EHR-is andmete parandamine

(vastavusse viimine 1996. a inventariseerimise andmetega) Roosikrantsi tn 15 elanikel seada

korteriomandid ja moodustada korteriühistu, et seejärel teha majas vajalikke remonditöid ja

koostada hoonele renoveerimisprojekt.

11. Kui avalikus andmekogus (sh EHR) kajastuvad ebaõiged andmed, mis võivad takistada või

raskendada isikul enda subjektiivsete õiguste teostamist, on isikul õigus nõuda nende andmete

parandamist ning kui andmete muutmiseks pädev haldusorgan andmete parandamisest keeldub,

on isikul õigus vastava kohustamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Registrikande tegemine ja

kande tegemisest keeldumine on kohtu hinnangul käsitatav toiminguna (vt Riigikohtu

11.11.2002 otsus nr 3-3-1-59-02) ning kohustamiskaebus hõlmab seega haldusorgani

keeldumise (registriandmete muutmisest) õigusvastasuse tuvastamist.

Kuna EHR-i andmete muutmisest keeldumine ei takista kaasomandi säilitamiseks või

parendamiseks ehitustööde tegemist, ei anna kaebajale kaebeõigust pelgalt asjaolu, et hoone

vajab renoveerimist ja kaebaja soovib tellida hoone renoveerimisprojekti. Samas võib nõustuda,

et ebaõiged andmed EHR-s takistavad korteriühistu moodustamist. Korteriomandite loomisel

tuleb kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud

ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone EHR-i kantud plaanist või ehitatava hoone projektist (vt

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 7 lg 1 p 1). Kaebaja leiab, et eelviidatud sätte

mõttes hoonejaotusplaaniks saaks olla 1996. a koostatud inventariseerimisjoonised, millele

vastavate andmete kandmist EHR-i Roosikrantsi tn 15 elamu kohta ta oma teatises taotles.

Kuigi kaebaja üksi ei saa moodustada korteriühistut ning ka avaldus EHR-i andmete

muutmiseks tulnuks esitada kaasomanikel ühiselt, mitte üksnes kaebaja poolt, siis puudub antud

juhul vaidlus selles, et elamu kaasomanikud sooviksid moodustada korteriühistut. Seega pole

välistatud, et haldusorgani keeldumine rikub kaebaja viidatud õigust. Kaebaja ei saa kaitsta

teiste kaasomanike subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1).

Kohus hindab alljärgnevalt haldusorgani keeldumise sisulist õiguspärasust.

12. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (EHR

põhimääruse) § 31 lg 2 kohaselt on andmete EHR-i kandmise alusdokumendid ehitise või

ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui vallasasja

käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad

dokumendid. Sama määruse § 32 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt vastustaja on andmete esitamise teatiste

8(10)

osas pädeva asutusena EHR-i andmeandja. Vastustaja on andmeandjana kohustatud esitama

registrile ainult õigeid ja täielikke andmeid ning registrisse kantavate andmete õigsuse eest

vastutab andmeandja (EHR põhimääruse § 34 lg 1). Andmete registrisse vastuvõtmisest

keeldutakse, kui esitatud alusdokument ei vasta selle dokumendi kohta kehtestatud nõuetele

(EHR põhimääruse § 36 lg 1). EHR-i eesmärk on kajastada võimalikult täpselt olemasolevate

ehitiste faktilist olukorda (EhS § 58 lg 1, EHR põhimääruse § 2).

Eelviidatud sätetest tulenevalt saab vastustaja kanda EHR-i ehitise kohta üksnes õigeid andmeid

nõuetekohaste alusdokumentide alusel. Käesoleva vaidluse keskmes on küsimus sellest, kas

1996. a inventariseerimisjoonised, millega kaebaja palus Roosikrantsi tn 15 korterelamu

registriandmed vastavusse viia, kajastavad elamu olemasolevat olukorda ja saavad olla aluseks

EHR-i kantud andmete muutmisele. Sellest sõltub, kas vastustaja oli kohustatud kaebaja andmete

esitamise teatise ja 1996. a inventariseerimisjooniste alusel andmed EHR-i kandma või mitte.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et 1996. a inventariseerimisjoonised ei saa antud juhul olla

EHR-i Roosikrantsi tn 15 elamu tehniliste andmete kandmise aluseks. Vastustaja on põhjendatult

asunud seisukohale, et 1996. a inventariseerimise andmed ei kajasta hoone olemasolevat

olukorda ning EHR-is Roosikrantsi tn 15 elamu andmete muutmiseks (nende vastavusse

viimiseks hoone olemasoleva olukorraga) tuleb vastustajale esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt

kogu hoone kohta.

13.1 EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille

käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta

olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Sättes on loetletud tegevused,

mida tuleb ümberehitamisena käsitada. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et tegemist ei

ole lõpliku loeteluga ning kui ehitise tehnilised andmed ümberehitamise käigus oluliselt

muutuvad, siis tuleb sellist tegevust pidada ehitamiseks EhS mõistes, mis vajab ehitusteatise

esitamist või ehitusloa taotlemist.

Vastavalt EHR põhimäärus § 6 p-le 10 tuleb EHR-i kanda ehitise tehnilised andmed vastavalt

EhS § 3 lg 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud ehitise tehniliste andmete loetelule. Viidatud

sätte alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste

andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 2 lg 2 p 34 kohaselt kuuluvad ehitise tehniliste andmete

hulka eluruumi tehnilised andmed. Sama määruse § 17 lg 3 kohaselt jagunevad eluruumid

elamuteks ja korteriteks ning § 3 kohaselt kuulub eluruumi tehniliste andmete hulka ka tubade

arv (p 3) ja eluruumi pind (p 4).

13.2 Kohus leiab, et vastustaja on tuginedes 1996. a inventariseerimise andmetele, 28.02.2017

ettekirjutusele nr 1712899/00045 korterite nr 1, 3, 14 ja 21 osas (dtl 157-162) ja 2017. a

ehitusjärelevalve käigus korterite nr 1, 3 ja 14 osas esitatud ehitusprojekti (töö nr 17-04)

seletuskirjale (vt dtl 227 jj) põhjendatult leidnud, et elamus on teostatud erinevates korterites

ümberehitustöid ja muudatusi, mille tagajärjel on muutunud nii korterite pind kui tubade arv ning

mis nõudsid pädeva asutuse kooskõlastust/luba. Vastustaja on kinnitanud, et Roosikrantsi tn 15

hoone kohta ei ole TLPA arhiivis olemas muid dokumente peale 1912. a ehitusprojekti, mil hoone

kasutusele võeti ning keldris asuva puhvet/baari ja esimesel korrusel asuva ilusalongi

ümberehituse ehitusprojektide ja 2017. a korterite nr 1, 3, 14 ja 21 osas läbi viidud

ehitusjärelevalve käigus esitatud ehitusprojekti.

Vastustaja on selgitanud, et juba 1973. a ja 1996. a vahel on toimunud Roosikrantsi tn 15 hoones

ulatuslikud ehitustööd, mille kohta ei ole väljastatud ehitus- ega kasutusluba (vastavad andmed

puuduvad nii EHR-is kui TLPA arhiivis). Vastustaja on oma seisukoha kinnituseks toonud

10.02.2021 menetlusdokumendis välja korterite pindade erinevused 1973. a ja 1996. a andmete

9(10)

alusel ning osundanud, et 1996. a inventariseerimisjoonistelt puuduvad üldse korterid/eluruumid

nr 26, 27, 6a ja 9a. Seega on 1973. a inventariseerimise ja 1996. a inventariseerimise vahelisel

ajal teostatud hoones ümberehitustöid, mis vajanuks ehitus- ja kasutusluba. Kaebaja on ka ise

möönnud, et Roosikrantsi tn 15 elamus on teostatud aastatel 1979-1984 projekteerimis- ja

ehitustöid, millega muudeti korterite suurusi. 1996. a inventariseerimisjoonistel kajastuvate

(pärast 1973. a teostatud) ümberehitustööde kohta puuduvad ehitus- ja kasutusload (enne EhS-st

pädevate asutuste templijäljendid ehitamise alustamise lubamise kohta ning pärast ehitise

valmimist vastuvõtuakt). Vastustaja kinnitusel ei ole ka kaebaja viidatud 1979-1984 koostatud

kapitaalremondi tööprojekti alusel kunagi ühtki pädeva asutuse luba väljastatud (mh ei ole

vastavat projekti hoiul ka vastustaja arhiivis). Õige on seejuures ka vastustaja seisukoht, et elamu

peavaatele kantud allkirjastamata märkus, et hoone peavaade on kooskõlastatud Tallinna

peaarhitektiga (dtl 315), ei kujuta endast pädeva asutuse väljastatud ehitus- ega kasutusluba.

Lisaks kinnitavad EHR-i kantud 28.02.2017 ettekirjutus nr 1712899/00045 seonduvalt

korteritega nr 1, 3, 14 ja 21 (dtl 157-162) ja ehitusjärelevalve käigus korterite nr 1, 3 ja 14 osas

esitatud ehitusprojekti (töö nr 17-04) seletuskiri, et hoones on tehtud ka pärast 1996. a

inventariseerimist ulatuslikke ehitustöid, mis on käsitletavad ümberehitustöödena EhS § 4 lg 3

mõistes. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud ehitusprojekti seletuskirja punktides 3.3.3,

4.3.1, 4.3.2 ja 4.3.3 kajastatust saab järeldada, et pärast 1996. a inventariseerimist on muutunud

nii ehitusprojektis käsitletud korterite pind kui ka tubade arv. Viidatud ettekirjutusest nähtuvalt

olid veel ka 24.01.2017 osa ehitustöid pooleli. Kuigi TLPA tolleaegne ametnik on ettekirjutuse

ühele adressaadile saadetud e-kirjas (dtl 169) teavitanud, et amet loeb ettekirjutuse korterite nr 1,

3 ja 14 osas täidetuks, ei muuda see fakti, et ümberehitustööd on toimunud ka pärast 1996. a

inventariseerimist ning seega ei ole 1996. a inventariseerimisjoonised hoone praeguse tegeliku

olukorraga vastavuses. Ühtlasi on vastustaja põhjendatult märkinud, et asjakohane seadustamine

võimaldanuks nende korterite kohta kanda EHR-i õiged andmed, kuid üksikute korterite kohta

nende tegelikku olukorda kajastavate andmete registrisse kandmine ei oleks sellele vaatamata

kaasa toonud terve Roosikrantsi tn 15 hoone seadusekohast korteriomanditeks jagamist. Vaidlus

puudub, et kõnealuse ettekirjutusega hõlmatud korteri nr 21 ümberehitustööde kohta ei ole

vastustajale nõutud ehitusprojekti seniajani esitatud, kuigi vastustaja on teinud 21.11.2017

hoiatuse nr 1712899/00045-1 koos uue sunniraha suuruse määramisega (dtl 259-261).

Vastustaja on täiendavalt selgitanud, et Roosikrantsi tn 15 hoones on ebaseaduslik ehitustegevus

toimunud veel ka pärast 2017. a ehitusjärelevalvet. Nimelt on kaebaja pöördunud 16.09.2020

e-kirjaga (dtl 262-263) vastustaja poole seoses Roosikrantsi tn 15 katusele korstna külge

omavoliliselt paigaldatud soojuspumbaga korteri nr 8 elaniku poolt. EhS § 4 lg 3 p 3 kohaselt on

tehnosüsteemi paigaldamine ümberehitustöö, mis vajab ehitusteatist.

13.3 Eeltoodut arvestades ei vasta tõele kaebaja väide, et pärast elamu tagastamist õigusjärgsetele

omanikele 15.10.1993 ei ole majas ehitustöid teostatud. Seda, et pärast 1996. a inventariseerimist

on hoones toimunud ümberehitustööd, ei saa ümber lükata asjaoluga, et Tallinna Kesklinna

Valitsuse ametnik on 05.11.1998 andnud kooskõlastuse Roosikrantsi tn 15 maamaksu

ümberarvestamiseks kinnitanud kaasomanike poolt esitatud taotlusele (kus on viidatud 1996. a

inventariseerimisplaanidele) ega viitega TLPA 17.01.2018 kirjale nr 4-4/135-1 hoones

järelevalvemenetluse algatamise vajadusest teavitamise kohta.

14. Kohus on seisukohal, et eelpool toodud asjaolusid arvestades ei olnud vastustajal võimalik

EHR-i andmeid muuta kaebaja esitatud teatise ja 1996. a inventariseerimisjooniste alusel.

Vastustaja ei saa esitada registrile ehitise kohta tehnilisi andmeid 25 aasta taguste

inventariseerimisjooniste alusel, mis ei kajasta hoone olemasolevat olukorda. Vastustaja on

põhjendatult märkinud, et andmete esitamise teatise alusel ei saa EHR-is muuta ehitise andmeid,

10(10)

kui andmed on muutunud tänu ehitustegevusele, mis nõuab ehitusteatise esitamist või ehitusloa

taotlemist. EHR-i ehitise kohta tehniliste andmete kandmise aluseks saab olla pädeva asutuse

poolt antud ehitus- ja kasutusloaga/teatisega heakskiidetud ehitusprojekt (vt ka EHR

põhimääruse § 31 lg 2). EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja

ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama

ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja

teadete esitamise.

Vastustaja on põhjendatult märkinud, et Roosikrantsi tn 15 elamus korteriühistu moodustamiseks

tuleks vastustajale esitada Roosikrantsi tn 15 hoone kohta ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis

kajastaks tervet Roosikrantsi tn 15 korterelamut ning hoones tehtud ümberehitusi ja muudatusi.

Nende EHR-i kandmise järel on võimalik seada korteriomandid (KrtS § 7 lg 1 p 1).

Kasutusteatise EHR-i kandmise järel saavad Roosikrantsi tn 15 kaasomanikud korteriühistu

moodustada vastavalt hoone tegelikku olukorda kajastavatele EHR-i kannetele.

15. Asjaolu, et hooneregistris olid väidetavalt elamu kohta 26.05.1998 registreeritud 1996. a

inventariseerimisele vastavad andmed, ei saanud kaebajale tekitada õiguspärast ootust EHR-i

andmete muutmiseks dokumentide alusel, mis kehtiva õiguse kohaselt ei võimalda pädeval

asutusel registrisse hoone tehnilisi andmeid kanda. Sellist nõudeõigust ei tekita kaebajale ka

asjaolu, et hooneregistrist ülekantud 1973. a inventariseerimise andmed ei vasta samuti elamu

tegelikule olukorrale.

Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest on alusetu. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja

oleks sarnases olukorras mõne teise isiku andmete esitamise teatise alusel kandnud EHR-i ehitise

tehnilised andmed selle olemasolevat olukorda mittekajastavate dokumentide alusel. Ebavõrdset

kohtlemist ei saa tuletada kaebaja paljasõnalisest väitest, et tavaliselt on EHR-i kantud andmed

viimaste inventariseerimisjooniste alusel. Lisaks, isegi kui haldusorgan oleks kannete tegemisel

lähtunud valest halduspraktikast ei tooks see kaasa kohustust vale praktikat jätkata.

16. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja 30.04.2020 keeldumine registriandmete

muutmisest on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole

kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema menetluskulud tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)