3-20-1706/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
Legislator headnote
AI generated3-20-1706/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1706
Haldusasi
P.K.i
kaebus
Tallinna
Linnaplaneerimise
Ameti
kohustamiseks ehitisregistrisse kantud Roosikrantsi 15
andmete parandamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: P.K.
Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb
Kolmandad isikud: A. M., S. S., K. V., M. V., M. A., K. L.,
A. S., R. T., J. G., T. G., U. O., M. T., M. R.
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 28.04.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Roosikrantsi tn 15 elamu asub Tallinna kesklinnas Tõnismäe asumis. Tegemist on 1912. a
ehitatud kortermajaga, mis on tunnistatud kultuuriministri 13.05.1997 määrusega nr 25
arhitektuurimälestiseks (kultuurimälestiste registri nr 8215).
Ehitisregistrisse (EHR) on Roosikrantsi tn 15 elamu andmed kantud 1973. a inventariseerimise
alusel vastavalt hooneregistri toimikule.
2(10)
2. Roosikrantsi tn 15 elamus asuva korteri nr 24 omanik P.K. esitas 23.03.2020 Tallinna
Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) andmete esitamise teatise EHR-is Roosikrantsi tn 15
korterelamu andmete parandamiseks (dtl 6-45). Teatise kohaselt ei vasta EHR-i andmed
tegelikkusele korterite arvu ega pindade osas. P.K. palus kanda EHR-i andmed vastavalt 1996.
a inventariseerimisele (RAS EESTI TÖÖSTUSPROJEKT töö nr 8914), märkides, et selle
alusel on sõlmitud 2018. a notariaalne kasutuskorra kokkulepe, mis on aluseks majanduskulude
jagamisel Roosikrantsi tn 15 kaasomanike vahel ning selles fikseeritud pindasid ei saa muuta
ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta.
3. TLPA vastas 30.04.2020 kirjaga nr 4-5/877 – 3 (dtl 63-65), et andmete esitamise teatisega
ei saa käesoleval juhul EHR-is muudatusi teha. TLPA selgitas, et elamus on teostatud erinevatel
aegadel ja erinevates korterites (nr 1, 3, 7, 8, 13, 14, 21 ja 25) ehitusloa ja/või ehitusteatise
kohustuslikke
ümberehitustöid
ja
muudatusi.
EHR-i
ja
TLPA
arhiivi
andmetel
ehitusload/ehitusteatised ümberehitamiste kohta puuduvad (v.a keldris asuva puhveti/baari ja
esimesel korrusel asuva ilusalongi osas).
TLPA selgitas, et enne 01.07.2015 teostatud ehitustöid on võimalik seadustada ehitusseadustiku
ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) §-de 28 ja 29 kohaselt kasutusteatise ja
auditiga ning kortereid, mille ümberehituse aeg on pärast 01.07.2015, on võimalik seadustada
ehitusteatise ja ehitusprojektiga vastavalt ehitusseadustikus (EhS) sätestatule. Kuivõrd kahte
erinevat menetlust üheaegselt läbi viia ei ole võimalik ning arvestades asjaolu, et amet on
osadele korteritele esitanud ettekirjutuses nõude esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, siis tuleb
esitada EHR-i kaudu ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis kajastab tervet Roosikrantsi tn 15 hoonet
ja selles tehtud ümberehitusi ja muudatusi.
4. P.K. esitas 29.05.2019 vaide TLPA 30.04.2020 keeldumise peale (dtl 66-68), mille Tallinna
Linnavalitsus jättis 12.08.2020 korraldusega nr 843-k rahuldamata (dtl 69-72).
5. P.K. esitas 11.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb TLPA kohustamist
EHR-i kantud Roosikrantsi tn 15 elamu andmete parandamiseks vastavalt 29.05.2020 vaides
esitatud nõuetele ja põhjendustele. Kohus võttis 28.09.2020 määrusega kaebuse menetlusse.
Kohus kaasas 23.02.2021 määrusega kolmandate isikutena menetlusse teised Roosikrantsi tn
15 elamu kaasomanikud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6. Kaebuse (täiendavad seisukohad 26.10.2020, 25.01.2021 ja 15.03.2021) põhjendused on
kokkuvõtlikult järgmised.
1) Kaebus on esitatud vaides esitatud põhjendustel, mis on järgmised: 1) EHR-i Roosikrantsi
tn 15 korterelamu 1973 a. inventariseerimisplaanide alusel andmete kandmiseks ja hoidmiseks
1996 a. inventariseerimisplaanide asemel ei ole põhjendust ega alust; 2) nii 1973. a kui ka 1996.
a inventariseerimise seisu väljaehituse kohta ei leia arhiivist projekte ega muid dokumente. Ei
ole alust eeldada, et 1973. a inventariseerimine vastab projektile ja 1996. a inventariseerimine
ei vasta. 1996. a seisuga ei ole teada nõudeid, mis 1996. a inventariseerimise õiguspära või
väljaehituse seadustele vastavuse kahtluse alla seaksid. Seega ei ole õigustatud hoida EHR-is
1973. a vanemaid inventariseerimisplaanide andmeid, mis ei vasta tegelikule olukorrale;
3) tavapäraselt on EHR-i kantud andmed viimaste inventariseerimisjooniste alusel. Antud juhul
on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi; 4) kõik Roosikrantsi tn 15 korterelamule tehtud
ettekirjutused on juriidiliselt mittevastavad, sest need on tehtud 1996. a inventariseerimise
alusel ja eeldavad EHR-i andmete parandamist või korterite osas ettekirjutuste tühistamist;
5) EHR-i paranduse tegemisel ja 1996. a inventariseerimisandmete kandmisel saab seada
korteriomandid ja moodustada korteriühistu; 6) EHR-is valeandmete parandamiseks vajaliku
3(10)
uue projekti tegemine enne korteriühistu moodustamist on võimatu või võtab määramatult kaua
aega ning selle aja jooksul ehitusmälestisest hoone olukord halveneb veelgi.
2) Peale vaide esitamist selgus, et 1979-1984 on koostatud väga põhjalik Roosikrantsi tn 15
hoone kapitaalremondi tööprojekt (arhitektuurne-ehituslik osa koos kõigi eriosade ja
detailjoonistega) Kommunaalprojekt poolt, mis on hoiul Rahvusarhiivis (projekti viide on
ERA.T-2.4-1.5063 1965, 1968; aastaarv on eksitav, peamiselt on selle viite all 1979-1984
tööprojekt). Selle projekti alusel on teostatud viimane renoveerimine, mis vastab 1996. a
inventariseerimise plaanidele. Peale vaide esitamist sai kaebaja TLPA muinsuskaitseosakonna
poolt Roosikrantsi tn 15 muinsuskaitse eritingimused (2018. a; OÜ Anteris), milles olid viited
ja plaanid nimetatud projekti kohta.
Roosikrantsi 15 maja kuulus kuni 1993. a Tallinna linnale. Elamu tagastati 15.10.1993 Tallinna
Linnavalitsuse korralduse nr 1090-k alusel õigusjärgsetele omanikele. Elamu tagastamise ajaks
oli Tallinna linn ise Roosikrantsi tn 15 elamu omanikuna teostanud aastatel 1979-1984 maja
ümberehitamiseks projekteerimis- ja ehitustööd, kus muudeti korterite suurusi. Peale elamu
tagastamist majas ehitustöid pole teostatud.
3) Kuni 2000. a oli EHR-i asemel hooneregister, kus olid tolleaegsete Roosikrantsi tn 15 elanike
info alusel kõik andmed ja plaanid 1996. a inventariseerimise alusel. Peale hooneregistri
sulgemist kanti EHR-i mitte senini kehtinud 1996. a inventariseerimise andmed, vaid
varasemad 1976. a mittevastavad andmed. Vanad andmed kanti eeldatavalt eksituse tõttu, kuid
elanike poolt on kaebajale esitatud infot, et 1996. a inventariseerimine kõrvaldati sihilikult ja
asendati 1976. a inventariseerimisega ühe tolleaegse vastutava ametniku poolt. Valed andmed
on kantud EHR-i ebaseaduslikult ja see viga tuleb parandada.
Tallinna Kesklinna Valitsuse vanema asetäitja Jüri Lump on kinnitanud 05.11.1998 oma
kooskõlastuses Roosikrantsi 15 maamaksu ümberarvestamiseks, et kaasomanike poolt esitatud
taotluses (kus on kirjas, et Roosikrantsi tn 15 inventariseerimisplaanid, mis on valminud 1996.
a, on registreeritud hooneregistris 26.05.1998) on kõik esitatud andmed õiged. Roosikrantsi tn
15 kaasomanikel on õigustatud ootus, et EHR-is peavad olema samad andmed, mis olid
registreeritud hooneregistris 26.05.1998.
4) 1996. a inventariseerimise andmed vastavad maja tegelikule olukorrale ning selle alusel on
07.11.2017 sõlmitud Roosikrantsi 15 korterelamu notariaalne kasutuskord, kus on kaasomanike
omandiosa pinnad määratud täpselt 1996. a inventariseerimise alusel. 1973. a
inventariseerimise alusel on 5. korrusel korterid 23, 7 26, 22, 20, 21, 19, 27, aga 1996. a
inventariseerimise alusel korterid 7, 8, 16, 24, 25. Ainult korter 7 vastab korruselisuse osas,
kuid asukoha ja pinna poolest ei vasta. Kaebaja ja enamus kaasomanikke soovivad elamu
renoveerimisprojekti koostamist ja hoone renoveerimist, kuid saavad seda teha peale seda, kui
vead EHR-is on parandatud ja moodustatud korteriühistu.
Mis tahes pindade muudatused ei ole võimalikud ilma uue juriidilise kasutuskorra notariaalse
lepinguta, mis on allkirjastatud kõigi kaasomanike poolt. Tavapäraselt korterite sisemised
mittekandvate seinte muudatused pinda ei muuda. Kaasomanike käest ühegi korteri pinna
muutmiseks kooskõlastust ei ole senini küsitud.
5) Projekti tegemine on võimatu, kuna suur osa kaasomanikest seda ei soovi, peab
põhjendamatuks või ei kooskõlasta. Projekti kooskõlastamise aeg on viimastel aastatel
mitmekordistunud TLPA kooskõlastusprotsessi keerukamaks muutmise tõttu. Kaebaja pole
nõus lihtsalt heast tahtest tegema projekti või nõustuma selle tegemisega eesmärgiga parandada
TLPA poolt EHR-i kantud valed andmed. Kui õnnestub moodustada ühistu, siis on eesmärk
4(10)
koostada uus täismahus renoveerimisprojekt, mille alusel saaks taotleda ka renoveerimise
toetust.
6) Korterite ega äripindade remondiga ei ole taotletud ega kooskõlastatud kaasomanikega peale
1996. a inventariseerimise tegemist pindade muutust. Ettekirjutused on tehtud Roosikrantsi
tn 15 osade korterite remontide kohta. TLPA info kohaselt on tegemist korterite remondiga,
milleks ei ole vaja ehitusteatist ega -luba. TLPA on lugenud ettekirjutuse nr 1712899/00045
täidetuks korterite 1, 3, 14 kohta. Ettekirjutuse saanud korterite omanikud ei ole teostanud EhS
mõistes oma korterite ümberehitustöid, kuna ei ole muutnud hoone piirdekonstruktsioone ega
muutnud ja asendanud kande- ja jäigastavaid konstruktsioone. Samuti ei ole nende korterite
remonttöödega muudetud 1996. a inventariseerimisjoonistel märgitud korterite piirdeid ega
ruutmeetreid. Korteriomanikel ei olnud alust kahelda TLPA spetsialisti Arthur Ainsaare
pädevuses. 13.02.2018 teostasid TLPA ehitus- ja muinsuskaitseosakonna spetsialistid
paikvaatluse terves hoones ning riikliku järelevalve menetluse käigus ei leitud ühtegi rikkumist
ega põhjust ettekirjutuse tegemiseks või jätkamiseks.
7. Vastustaja (täiendavad seisukohad 10.02.2021 ja 16.03.2021) palub jätta kaebuse
rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
1) Antud juhul ei ole võimalik EHR-i andmeid parandada andmete esitamise teatisega ning
1996. a inventariseerimise andmete alusel. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69
„Ehitisregistri põhimäärus“ § 31 lg 2 kohaselt on andmete EHR-i kandmise alusdokumendid
ehitise või ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui
vallasasja käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste
käsitlevad dokumendid. Sama määruse § 36 lg 1 kohaselt keeldutakse andmete registrisse
vastuvõtmisest, kui esitatud alusdokument ei vasta selle dokumendi kohta kehtestatud nõuetele.
Määruse § 34 lg 1 kohaselt on andmeandja kohustatud esitama registrile ainult õigeid ja
täielikke andmeid, registrisse kantavate andmete õigsuse eest vastutab andmeandja.
Andmeandja ei saa kanda EHR-i andmeid, mis ilmselt ei ole õiged.
2) 1996. a läbiviidud inventariseerimise järgselt on Roosikrantsi tn 15 hoones teostatud nii
seaduslikke kui olulisi ebaseaduslikke ehitustöid, seega ilmselt ei vasta 1996. a
inventariseerimise joonised praegusele tegelikule olukorrale. Ebaseaduslikud ehitustööd tuleb
seadustada, kuid seda ei saa teha andmete esitamise teatisega, vaid selleks tuleb EhS-st
tulenevalt esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Pärast ehitusteatisega esitatud ehitusprojekti
kinnitamist TLPA poolt on Roosikrantsi tn 15 kaasomanikel võimalus kinnitatud ehitusprojekti
plaanide alusel korteriomandid seada. EhS seletuskirjas (lk 106) selgitatakse, et andmete
esitamise teatis on ette nähtud juhuks, kui tegu ei ole ehituslike tegevuste andmetega, mis
nõuaksid näiteks ehitusteatist või ehitusluba, kuid andmete muutmine EHR-is on vajalik (nt
muudetakse ehitise aadressi).
3) Ebaseaduslikke ehitustöid on Roosikrantsi tn 15 elamus teostatud ka enne 1996. a ja pärast
1973. a. EHR-i on Roosikrantsi tn 15 hoone andmed kantud 1973. a inventariseerimisjooniste
alusel vastavalt sellele, mis hooneregistrist üle kanti. Kummagi registri vastustav töötleja
vastustaja ei ole – nii EHR kui hooneregister on/oli riigi andmekogu ning andmete üleandmine
hooneregistrist EHR-i korraldati riigi poolt. Kui võrrelda 1973. a inventariseerimise andmeid
ja 1996. a inventariseerimisjooniseid, siis on ilmne, et 1973. a ja 1996. a vahel on toimunud
ulatuslikud ehitustööd, mille kohta ei ole kunagi väljastatud ehitusluba ega kasutusluba –
vastavad andmed puuduvad nii EHR-is kui TLPA arhiivis. Näitlikustamaks seisukohta, et 1973.
a ja 1996. a vahel on toimunud ebaseaduslikud ehitustööd, esitab vastustaja korterite pindade
erinevused 1973. a ja 1996. a andmete alusel (vt 10.02.2021 menetlusdokument, punkt 3).
Roosikrantsi tn 15 kinnistul asuva hoone andmed kahel inventariseerimisel on täiesti erinevad
5(10)
ja isegi võrreldamatud juba ainuüksi korterite pinna osas. Lisaks puuduvad 1996. a.
inventariseerimisjoonistelt korterid/eluruumid nr 26, 27, 6a ja 9a.
4) Asjaolu, et Roosikrantsi tn 15 hoones on minevikus läbi viidud ulatuslikke ümberehitustöid,
tõendab ka 2017. a ehitusjärelevalve käigus vastustajale korterite 1, 3 ja 14 osas esitatud
ehitusprojekti seletuskiri (vt punktid 3.3.3, 4.3.1, 4.3.3). 2017. a toimunud ehitusjärelevalve
algas majaomanike esindaja V. J. pöördumisest (V. J. 31.01.2017 e-kiri ja 24.01.2017 korteri
nr 21 tehnilise seisukorra ülevaatuse akt). 28.02.2017 ettekirjutus nr 1712899/00045
on tehtud korterite nr 1, 3, 14 ja 21 kohta. Korterite 1, 3 ja 14 osas saatis vastustaja tolleaegne
ametnik Arthur Ainsaar (kes TLPA-s enam ei tööta) K. L. (üks ettekirjutuse adressaatidest) e-
kirja, kus teavitas, et amet loeb ettekirjutuse korterite 1, 3 ja 14 osas täidetuks. See, millistel
kaalutlustel A. Ainsaar otsustas, et tegemist on vabaehitusega ja ehitusteatist või ehitusluba
ümberehitus ei vaja e-kirjast ei selgu.
Kui ehitise tehnilised andmed ümberehitamise käigus oluliselt muutuvad, siis tuleb sellist
tegevust pidada ehitamiseks EhS mõistes, mis antud juhul vajanuks ehitusteatise esitamist või
ehitusloa taotlemist ning seda olenemata sellest, kas konkreetne tegevus on EhS § 4 lg-s 3
sätestatud lahtises loetelus ära nimetatud või mitte. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015
määruse nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 2 lg 2 p 34 kohaselt
kuuluvad ehitise tehniliste andmete hulka eluruumi tehnilised andmed. Sama määruse § 17
lg 3 kohaselt jagunevad eluruumid elamuteks ja korteriteks ning § 3 kohaselt kuulub eluruumi
tehniliste andmete hulka eluruumi pind ja tubade arv. Roosikrantsi tn 15 korterite pinnad on
aegade jooksul oluliselt muutunud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69
„Ehitisregistri põhimäärus“ § 6 p-le 10 tuleb EHR-i kanda ehitise tehnilised andmed vastavalt
EhS § 3 lg 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud ehitise tehniliste andmete loetelule.
Vaadates korterite 1, 3 ja 14 osas koostatud ehitusprojekti, siis pidevad ajaloos toimunud
erinevad ehitusloata ümberehitustööd vajanuks siiski asjakohast seadustamist, mis oleks
võimaldanud vähemalt nende korterite kohta EHR-i kanda õiged andmed. Samas ei oleks
üksikute korterite kohta EHR-i õigete andmete kandmine saanud kaasa aidata terve
Roosikrantsi tn 15 hoone seadusekohasele korteriomanditeks jagamisele. Korteri 21 osas
koostas vastustaja 21.11.2017 hoiatuse nr 1712899/00045-1 koos uue sunniraha suuruse
määramisega, kuid ehitusprojekti ei ole esitatud siiani.
5) Lisaks on toimunud Roosikrantsi tn 15 hoones ebaseaduslik ehitustegevus edasi ka pärast
2017. a ehitusjärelevalvet. Nii on kaebaja ise pöördunud 16.09.2020 e-kirjaga vastustaja poole
seoses Roosikrantsi tn 15 katusele korstna külge omavoliliselt paigutatud soojuspumbaga. EhS
§ 4 lg 3 p 3 kohaselt on tehnosüsteemi paigaldamine ümberehitustöö, mis vajanuks EhS lisa 1
kohaselt ehitusteatist ja ehitusprojekti.
6) Vastustajal puudub ülevaade selle kohta, millised ehitusteatist või -luba nõudvad ehitustööd
on pärast 1996. a tehtud seaduslikult ja/või ebaseaduslikult. EHR-ile paraleelset andmekogu
kohalikul omavalitsusel pole. EhS § 19 lg 1 p 2 sätestab omanikukohustused. Kohalik
omavalitsus ei saa asuda omaniku eest ehitusprojekte ja vajalikke mõõdistusi koostama. Antud
juhul saab vastustaja konkreetse ülevaate, millised ebaseaduslikud ümberehitustööd
aastakümnete jooksul täpselt aset on leidnud, alles pärast Roosikrantsi tn 15 omanike poolt
ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist.
Kogu Roosikrantsi 15 hoone kohta on vastustaja arhiivis olemas vaid 1912. a kinnitatud
ehitusprojekt, mil hoone kasutusele võeti. Samuti on vastustaja arhiivis olemas veel
ehitusprojektid keldris asuva puhvet/baari ja I korrusel asuva ilusalongi ümberehituse kohta
6(10)
ning see on kõik. Roosikrantsi tn 15 hoonele ei ole pädev asutus ühtki ehitus- või kasutusluba
andnud ka sel ajal, kui Roosikrantsi tn kandis Lauristini tn nimetust.
7) Oma andmete esitamise teatises ega ka vaidemenetluses kaebaja 1979-1984 koostatud
Roosikrantsi
tn
hoone
kapitaalremondi
tööprojektile
ei
viidanud.
1996.
a
inventariseerimisjoonised võivad küll vastata kaebaja poolt viidatud 1979-1984 koostatud
kapitaalremondi tööprojektile, kuid see ei muuda asjaolu, et pärast 1996. a inventariseerimist
on tehtud Roosikrantsi tn 15 hoones olulisi ümberehitustöid, mis vajavad seadustamist. Selle
projekti alusel ei ole kunagi ühtki pädeva asutuse luba väljastatud ning seda projekti vastustaja
arhiivis ei ole.
8) Seoses kaebaja väitega, et Tallinna linn oli 1980-ndatel aastatel Roosikrantsi tn 15 omanik,
kes tellis P.I. Kommunaalprojektist maja täielikuks ümberehituseks projekti, selgitab
vastustaja, et 1980-ndatel aastatel ei olnud Tallinna linna kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduses mõistes kui kohalikku omavalitsusüksust ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut olemas
ning Tallinna linnale ei kuulunud kinnistuid ega hooneid. Nõukogude ajal kuulus kogu
elamufond riigile või nõukogude riigi ettevõtetele ametikorteritena. Lisaks ei tõenda kaebaja
esitatud väljavõtted P.I. Kommunaalprojekti koostatud dokumentidest (tööprojektist), et nende
dokumentide tellijaks oleks olnud Tallinna linn või et Roosikrantsi tn 15 hoone oleks kuulunud
Tallinna linnale.
Väär on ka kaebaja väide, nagu oleks P.I. Kommunaalprojekt koostatud dokumendid ehk
tööprojekt olnud kooskõlastatud Tallinna peaarhitekti poolt – kaebaja esitatud elamu peavaatele
on kantud vaid märkus, et hoone peavaade on kooskõlastatud Tallinna peaarhitektiga. Märkuse
all nimetatud isiku allkirja ei ole. Ehk et selline märkus ei kujuta endast pädeva asutuse
valjastatud ehitusluba ega kasutusluba.
9) Kaebaja väidab alusetult, nagu oleksid hooneregistris olnud 1996. a inventariseerimise
andmed, kuid keegi ametnik asendas need EHR-i kandmisel sihilikult 1976. a
inventariseerimise andmetega. Hooneregistrist kanti EHR-i üle 1973. a inventariseerimise
andmed. Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 405 "Riikliku ehitisregistri" asutamine ja
pidamise põhimäärus“ § 34 sätestas, mil viisil toimus andmete kandmine hooneregistrist EHR-
i. Hooneregistri volitatud töötleja pidi hooneregistri andmed esitama Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile, kes pidi need andmed omakorda esitama EHR-ile, tagades
üleandmisel andmete turvalisuse – üleandmine pidi toimuma andmekaitse järelevalveasutuse
volitatud ametiisiku juuresolekul. Hooneregistri andmed arhiveeriti ja need säilitakse EHR-is.
10) Hoolimata asjaolust, et Roosikrantsi tn 15 hoone kohta on EHR-i kantud ehitise tehnilised
andmed 1973. a inventariseerimisjooniste alusel, ei ole inventariseerimisjoonised selleks
instrumendiks, mille alusel ehitise kohta EHR-i tehnilised andmed kantakse. Selliseks aluseks
saab üldjuhul olla pädeva asutuse poolt antud ehitus- ja kasutusloaga heakskiidetud
ehitusprojekt. Erandid sellest reeglist sätestavad EhsRS §-d 28 ja 29, mis võimaldavad andmed
teatud ajani ehitatud ehitiste kohta kanda EHR-i ehitise auditi alusel.
Vastustajal ei ole võimalik kaebaja esitatud andmete esitamise teatise ja 1996. a
inventariseerimisjooniste alusel, mis tegelikkust ei kajasta, EHR-is Roosikrantsi tn 15 hoone
kohta käivaid andmeid parandada. Vastustajale tuleb esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, mille
EHR-i kandmise järel saab seada korteriomandid. Kasutusteatise EHR-i kandmise järel saab
registrisse kanda hoone kohta õiged andmed. Alusetud on kaebaja väited, justkui oleks TLPA
ehitusprojekti menetlus muutunud võimatuks, kuna iga projekti kohta esitatakse lehekülgede
kaupa märkusi ja subjektiivseid arvamusi. TLPA-s menetletakse ehitusprojekte vastavalt
7(10)
seadusele ning märkusi tehakse vaid nendele ehitusprojektidele, mis ei vasta õigusaktidest
tulenevatele nõuetele. Korrektsetele projektidele märkusi ei tehta.
8. Kolmandad isikud vastust kaebuse osas ei esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10. Vaidlus puudub, et Roosikrantsi tn 15 hoone kuulub kaasomandisse, sh kaebajale kuulub
kõnealuses elamus korter nr 24. Puudub vaidlus, et EHR-i on andmed kõnealuse korterelamu
kohta kantud 1973. a inventariseerimise alusel ning pooled ei vaidle, et hoone tegelikkuses neile
andmetele ei vasta.
Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on 30.04.2020 kirjaga põhjendamatult keeldunud EHR-is
Roosikrantsi tn 15 korterelamu andmete korrastamisest vastavalt 1996. a inventariseerimisele
(RAS EESTI TÖÖSTUSPROJEKT töö nr 8914). Kaebaja leiab, et 1996. a inventariseerimise
andmed vastavad maja tegelikule olukorrale (mh on selle alusel sõlmitud korterelamu
notariaalne kasutuskord). Kaebuse kohaselt võimaldaks EHR-is andmete parandamine
(vastavusse viimine 1996. a inventariseerimise andmetega) Roosikrantsi tn 15 elanikel seada
korteriomandid ja moodustada korteriühistu, et seejärel teha majas vajalikke remonditöid ja
koostada hoonele renoveerimisprojekt.
11. Kui avalikus andmekogus (sh EHR) kajastuvad ebaõiged andmed, mis võivad takistada või
raskendada isikul enda subjektiivsete õiguste teostamist, on isikul õigus nõuda nende andmete
parandamist ning kui andmete muutmiseks pädev haldusorgan andmete parandamisest keeldub,
on isikul õigus vastava kohustamiskaebusega kohtu poole pöörduda. Registrikande tegemine ja
kande tegemisest keeldumine on kohtu hinnangul käsitatav toiminguna (vt Riigikohtu
11.11.2002 otsus nr 3-3-1-59-02) ning kohustamiskaebus hõlmab seega haldusorgani
keeldumise (registriandmete muutmisest) õigusvastasuse tuvastamist.
Kuna EHR-i andmete muutmisest keeldumine ei takista kaasomandi säilitamiseks või
parendamiseks ehitustööde tegemist, ei anna kaebajale kaebeõigust pelgalt asjaolu, et hoone
vajab renoveerimist ja kaebaja soovib tellida hoone renoveerimisprojekti. Samas võib nõustuda,
et ebaõiged andmed EHR-s takistavad korteriühistu moodustamist. Korteriomandite loomisel
tuleb kinnistamisavaldusele lisada ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud
ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone EHR-i kantud plaanist või ehitatava hoone projektist (vt
korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 7 lg 1 p 1). Kaebaja leiab, et eelviidatud sätte
mõttes hoonejaotusplaaniks saaks olla 1996. a koostatud inventariseerimisjoonised, millele
vastavate andmete kandmist EHR-i Roosikrantsi tn 15 elamu kohta ta oma teatises taotles.
Kuigi kaebaja üksi ei saa moodustada korteriühistut ning ka avaldus EHR-i andmete
muutmiseks tulnuks esitada kaasomanikel ühiselt, mitte üksnes kaebaja poolt, siis puudub antud
juhul vaidlus selles, et elamu kaasomanikud sooviksid moodustada korteriühistut. Seega pole
välistatud, et haldusorgani keeldumine rikub kaebaja viidatud õigust. Kaebaja ei saa kaitsta
teiste kaasomanike subjektiivseid õigusi (HKMS § 44 lg 1).
Kohus hindab alljärgnevalt haldusorgani keeldumise sisulist õiguspärasust.
12. Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ (EHR
põhimääruse) § 31 lg 2 kohaselt on andmete EHR-i kandmise alusdokumendid ehitise või
ehitamisega seonduvad taotlused, teatised, load ja ettekirjutused, ehitise kui vallasasja
käsutamise või pärimise dokumendid ning ehitise kui vallasasja keelde ja areste käsitlevad
dokumendid. Sama määruse § 32 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt vastustaja on andmete esitamise teatiste
8(10)
osas pädeva asutusena EHR-i andmeandja. Vastustaja on andmeandjana kohustatud esitama
registrile ainult õigeid ja täielikke andmeid ning registrisse kantavate andmete õigsuse eest
vastutab andmeandja (EHR põhimääruse § 34 lg 1). Andmete registrisse vastuvõtmisest
keeldutakse, kui esitatud alusdokument ei vasta selle dokumendi kohta kehtestatud nõuetele
(EHR põhimääruse § 36 lg 1). EHR-i eesmärk on kajastada võimalikult täpselt olemasolevate
ehitiste faktilist olukorda (EhS § 58 lg 1, EHR põhimääruse § 2).
Eelviidatud sätetest tulenevalt saab vastustaja kanda EHR-i ehitise kohta üksnes õigeid andmeid
nõuetekohaste alusdokumentide alusel. Käesoleva vaidluse keskmes on küsimus sellest, kas
1996. a inventariseerimisjoonised, millega kaebaja palus Roosikrantsi tn 15 korterelamu
registriandmed vastavusse viia, kajastavad elamu olemasolevat olukorda ja saavad olla aluseks
EHR-i kantud andmete muutmisele. Sellest sõltub, kas vastustaja oli kohustatud kaebaja andmete
esitamise teatise ja 1996. a inventariseerimisjooniste alusel andmed EHR-i kandma või mitte.
13. Kohus nõustub vastustajaga, et 1996. a inventariseerimisjoonised ei saa antud juhul olla
EHR-i Roosikrantsi tn 15 elamu tehniliste andmete kandmise aluseks. Vastustaja on põhjendatult
asunud seisukohale, et 1996. a inventariseerimise andmed ei kajasta hoone olemasolevat
olukorda ning EHR-is Roosikrantsi tn 15 elamu andmete muutmiseks (nende vastavusse
viimiseks hoone olemasoleva olukorraga) tuleb vastustajale esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt
kogu hoone kohta.
13.1 EhS § 4 lg 3 kohaselt ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille
käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta
olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Sättes on loetletud tegevused,
mida tuleb ümberehitamisena käsitada. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et tegemist ei
ole lõpliku loeteluga ning kui ehitise tehnilised andmed ümberehitamise käigus oluliselt
muutuvad, siis tuleb sellist tegevust pidada ehitamiseks EhS mõistes, mis vajab ehitusteatise
esitamist või ehitusloa taotlemist.
Vastavalt EHR põhimäärus § 6 p-le 10 tuleb EHR-i kanda ehitise tehnilised andmed vastavalt
EhS § 3 lg 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud ehitise tehniliste andmete loetelule. Viidatud
sätte alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 „Ehitise tehniliste
andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 2 lg 2 p 34 kohaselt kuuluvad ehitise tehniliste andmete
hulka eluruumi tehnilised andmed. Sama määruse § 17 lg 3 kohaselt jagunevad eluruumid
elamuteks ja korteriteks ning § 3 kohaselt kuulub eluruumi tehniliste andmete hulka ka tubade
arv (p 3) ja eluruumi pind (p 4).
13.2 Kohus leiab, et vastustaja on tuginedes 1996. a inventariseerimise andmetele, 28.02.2017
ettekirjutusele nr 1712899/00045 korterite nr 1, 3, 14 ja 21 osas (dtl 157-162) ja 2017. a
ehitusjärelevalve käigus korterite nr 1, 3 ja 14 osas esitatud ehitusprojekti (töö nr 17-04)
seletuskirjale (vt dtl 227 jj) põhjendatult leidnud, et elamus on teostatud erinevates korterites
ümberehitustöid ja muudatusi, mille tagajärjel on muutunud nii korterite pind kui tubade arv ning
mis nõudsid pädeva asutuse kooskõlastust/luba. Vastustaja on kinnitanud, et Roosikrantsi tn 15
hoone kohta ei ole TLPA arhiivis olemas muid dokumente peale 1912. a ehitusprojekti, mil hoone
kasutusele võeti ning keldris asuva puhvet/baari ja esimesel korrusel asuva ilusalongi
ümberehituse ehitusprojektide ja 2017. a korterite nr 1, 3, 14 ja 21 osas läbi viidud
ehitusjärelevalve käigus esitatud ehitusprojekti.
Vastustaja on selgitanud, et juba 1973. a ja 1996. a vahel on toimunud Roosikrantsi tn 15 hoones
ulatuslikud ehitustööd, mille kohta ei ole väljastatud ehitus- ega kasutusluba (vastavad andmed
puuduvad nii EHR-is kui TLPA arhiivis). Vastustaja on oma seisukoha kinnituseks toonud
10.02.2021 menetlusdokumendis välja korterite pindade erinevused 1973. a ja 1996. a andmete
9(10)
alusel ning osundanud, et 1996. a inventariseerimisjoonistelt puuduvad üldse korterid/eluruumid
nr 26, 27, 6a ja 9a. Seega on 1973. a inventariseerimise ja 1996. a inventariseerimise vahelisel
ajal teostatud hoones ümberehitustöid, mis vajanuks ehitus- ja kasutusluba. Kaebaja on ka ise
möönnud, et Roosikrantsi tn 15 elamus on teostatud aastatel 1979-1984 projekteerimis- ja
ehitustöid, millega muudeti korterite suurusi. 1996. a inventariseerimisjoonistel kajastuvate
(pärast 1973. a teostatud) ümberehitustööde kohta puuduvad ehitus- ja kasutusload (enne EhS-st
pädevate asutuste templijäljendid ehitamise alustamise lubamise kohta ning pärast ehitise
valmimist vastuvõtuakt). Vastustaja kinnitusel ei ole ka kaebaja viidatud 1979-1984 koostatud
kapitaalremondi tööprojekti alusel kunagi ühtki pädeva asutuse luba väljastatud (mh ei ole
vastavat projekti hoiul ka vastustaja arhiivis). Õige on seejuures ka vastustaja seisukoht, et elamu
peavaatele kantud allkirjastamata märkus, et hoone peavaade on kooskõlastatud Tallinna
peaarhitektiga (dtl 315), ei kujuta endast pädeva asutuse väljastatud ehitus- ega kasutusluba.
Lisaks kinnitavad EHR-i kantud 28.02.2017 ettekirjutus nr 1712899/00045 seonduvalt
korteritega nr 1, 3, 14 ja 21 (dtl 157-162) ja ehitusjärelevalve käigus korterite nr 1, 3 ja 14 osas
esitatud ehitusprojekti (töö nr 17-04) seletuskiri, et hoones on tehtud ka pärast 1996. a
inventariseerimist ulatuslikke ehitustöid, mis on käsitletavad ümberehitustöödena EhS § 4 lg 3
mõistes. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud ehitusprojekti seletuskirja punktides 3.3.3,
4.3.1, 4.3.2 ja 4.3.3 kajastatust saab järeldada, et pärast 1996. a inventariseerimist on muutunud
nii ehitusprojektis käsitletud korterite pind kui ka tubade arv. Viidatud ettekirjutusest nähtuvalt
olid veel ka 24.01.2017 osa ehitustöid pooleli. Kuigi TLPA tolleaegne ametnik on ettekirjutuse
ühele adressaadile saadetud e-kirjas (dtl 169) teavitanud, et amet loeb ettekirjutuse korterite nr 1,
3 ja 14 osas täidetuks, ei muuda see fakti, et ümberehitustööd on toimunud ka pärast 1996. a
inventariseerimist ning seega ei ole 1996. a inventariseerimisjoonised hoone praeguse tegeliku
olukorraga vastavuses. Ühtlasi on vastustaja põhjendatult märkinud, et asjakohane seadustamine
võimaldanuks nende korterite kohta kanda EHR-i õiged andmed, kuid üksikute korterite kohta
nende tegelikku olukorda kajastavate andmete registrisse kandmine ei oleks sellele vaatamata
kaasa toonud terve Roosikrantsi tn 15 hoone seadusekohast korteriomanditeks jagamist. Vaidlus
puudub, et kõnealuse ettekirjutusega hõlmatud korteri nr 21 ümberehitustööde kohta ei ole
vastustajale nõutud ehitusprojekti seniajani esitatud, kuigi vastustaja on teinud 21.11.2017
hoiatuse nr 1712899/00045-1 koos uue sunniraha suuruse määramisega (dtl 259-261).
Vastustaja on täiendavalt selgitanud, et Roosikrantsi tn 15 hoones on ebaseaduslik ehitustegevus
toimunud veel ka pärast 2017. a ehitusjärelevalvet. Nimelt on kaebaja pöördunud 16.09.2020
e-kirjaga (dtl 262-263) vastustaja poole seoses Roosikrantsi tn 15 katusele korstna külge
omavoliliselt paigaldatud soojuspumbaga korteri nr 8 elaniku poolt. EhS § 4 lg 3 p 3 kohaselt on
tehnosüsteemi paigaldamine ümberehitustöö, mis vajab ehitusteatist.
13.3 Eeltoodut arvestades ei vasta tõele kaebaja väide, et pärast elamu tagastamist õigusjärgsetele
omanikele 15.10.1993 ei ole majas ehitustöid teostatud. Seda, et pärast 1996. a inventariseerimist
on hoones toimunud ümberehitustööd, ei saa ümber lükata asjaoluga, et Tallinna Kesklinna
Valitsuse ametnik on 05.11.1998 andnud kooskõlastuse Roosikrantsi tn 15 maamaksu
ümberarvestamiseks kinnitanud kaasomanike poolt esitatud taotlusele (kus on viidatud 1996. a
inventariseerimisplaanidele) ega viitega TLPA 17.01.2018 kirjale nr 4-4/135-1 hoones
järelevalvemenetluse algatamise vajadusest teavitamise kohta.
14. Kohus on seisukohal, et eelpool toodud asjaolusid arvestades ei olnud vastustajal võimalik
EHR-i andmeid muuta kaebaja esitatud teatise ja 1996. a inventariseerimisjooniste alusel.
Vastustaja ei saa esitada registrile ehitise kohta tehnilisi andmeid 25 aasta taguste
inventariseerimisjooniste alusel, mis ei kajasta hoone olemasolevat olukorda. Vastustaja on
põhjendatult märkinud, et andmete esitamise teatise alusel ei saa EHR-is muuta ehitise andmeid,
10(10)
kui andmed on muutunud tänu ehitustegevusele, mis nõuab ehitusteatise esitamist või ehitusloa
taotlemist. EHR-i ehitise kohta tehniliste andmete kandmise aluseks saab olla pädeva asutuse
poolt antud ehitus- ja kasutusloaga/teatisega heakskiidetud ehitusprojekt (vt ka EHR
põhimääruse § 31 lg 2). EhS § 19 lg 1 p 2 kohaselt peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja
ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama
ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja
teadete esitamise.
Vastustaja on põhjendatult märkinud, et Roosikrantsi tn 15 elamus korteriühistu moodustamiseks
tuleks vastustajale esitada Roosikrantsi tn 15 hoone kohta ehitusteatis ja ehitusprojekt, mis
kajastaks tervet Roosikrantsi tn 15 korterelamut ning hoones tehtud ümberehitusi ja muudatusi.
Nende EHR-i kandmise järel on võimalik seada korteriomandid (KrtS § 7 lg 1 p 1).
Kasutusteatise EHR-i kandmise järel saavad Roosikrantsi tn 15 kaasomanikud korteriühistu
moodustada vastavalt hoone tegelikku olukorda kajastavatele EHR-i kannetele.
15. Asjaolu, et hooneregistris olid väidetavalt elamu kohta 26.05.1998 registreeritud 1996. a
inventariseerimisele vastavad andmed, ei saanud kaebajale tekitada õiguspärast ootust EHR-i
andmete muutmiseks dokumentide alusel, mis kehtiva õiguse kohaselt ei võimalda pädeval
asutusel registrisse hoone tehnilisi andmeid kanda. Sellist nõudeõigust ei tekita kaebajale ka
asjaolu, et hooneregistrist ülekantud 1973. a inventariseerimise andmed ei vasta samuti elamu
tegelikule olukorrale.
Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest on alusetu. Kohtul puudub alus arvata, et vastustaja
oleks sarnases olukorras mõne teise isiku andmete esitamise teatise alusel kandnud EHR-i ehitise
tehnilised andmed selle olemasolevat olukorda mittekajastavate dokumentide alusel. Ebavõrdset
kohtlemist ei saa tuletada kaebaja paljasõnalisest väitest, et tavaliselt on EHR-i kantud andmed
viimaste inventariseerimisjooniste alusel. Lisaks, isegi kui haldusorgan oleks kannete tegemisel
lähtunud valest halduspraktikast ei tooks see kaasa kohustust vale praktikat jätkata.
16. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et vastustaja 30.04.2020 keeldumine registriandmete
muutmisest on õiguspärane. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus
tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole
kohtult menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad tema menetluskulud tema enda
kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)