1-20-1032/57 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-20-1032

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.03.2021. a Tallinn kohtumaja a

Kohtuasja nr

1-20-1032

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi

sekretär Helina Tšentemirova

Tõlk Zemfira Lampmann

Kaitsja

Merike Allikmäe

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid

S.P

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu S.P

(ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 22.03.2021. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Jätta S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

elektroonilise valve alla.

2. KrMS § 180 alusel mõista S.P-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 64,80 (kuusk neli eurot ja 80 senti), mis tuleb tasuda € ümmend 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS

§ 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse eraldi dokumendina. S.P-le Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

2

Määrus väljastada S.P-le Merike Allikmäele kinnipeetavale ja

tema kaitsjale , prokurörile ning Tallinna Vanglale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 19.02.2021. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava S.P tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Harju Maakohtu 12.02.2020. a otsusega tunnistati

199 lg 2 p 7, S.P süüdi KarS § 8, 9; KarS § 201 lg 2 p 1; KarS § 213 lg 2 p 1, 4; KarS § 424 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1, KarS § 68 lg 1 alusel 2 aastat 7 kuu ja 26-päevase vangistusega. KarS § 74 lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kuid S.P ei pane 3 aasta ja 6- - kuulise jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 1 p 1 6 määratud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, p 21 ja 5 alusel kohustati S.P mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi

või psühhotroopseid aineid ja läbima sõltuvusravi MTÜ-s Living Israel Kongregatsioon. Kohtuotsus jõustus 13.02.2020. a.

Harju Maakohtu 25.05.2021. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele S.P-le Harju Maakohtu 12.02.2020. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus

– 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus 14.08.2020. a Riigikohtu

määrusega.

Karistuse kandmise algus o 13.05.2020. 08.01.2023. a. li a ja lõpp on

S.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub

, et

S.P vanglas töötab, alustas osalemist iganädalases AN tugirühmas, hetkel

-

tugirühma töö peatatud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ , alustas osalemist . Kehtivaid

distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga oma emale kuuluvas korteris xxxx, kuid soovib peale vangistust asuda elama rehabilitatsioonikeskusesse xxxx. S.P puudub vabanemisjärgne kindel töökoht, rehabilitatsioonikeskuses viibimise ajal on ta avaldanud soovi seal töötada.

S.P taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Põhja biprokurör Ringkonnaprokuratuuri a Merilin Sepp , edastas kirjalikult arvamuse mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha süüdimõistetu vanglast

ennetähtaegse vabastamise kohta, vangla toetab S.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 12.02.2020. a Harju Maakohtu otsusega määrati S.P-le liitkaristuseks 2 aastat 7

kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata. See karistus pöörati 25.05.2020. a Harju Maakohtu määrusega täitmisele ja tema karistusaja alguseks loeti tema vahistamise päev, s.o 13.05.2020. a. Prokuröri arvamuse koostamise kuupäeva seisuga (ega ka

3

kohtuistungi kuupäeva seisuga, s.o 22.03.2021. a) ei ole isik kandnud ära 1/3 karistusest. Seega palub isiku ennetähtaegsel vabastamisel arvestada, et isik oleks ära kandnud 1/3 karistusest,

sellisel juhul toetab prokurör isiku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Kaitsja taotles kohtuistungil vabastada S.P tingimisi ennetähtaegselt vangistusest

elektroonilise valve alla.

kavatseb asuda vanglast vabanemisel S.P

rehabilitatsioonikeskusesse, läbida seal programm. Taotles panna isiku tingimisi le ennetähtaegsel vabanemisel kohustuseks läbida sotsiaalprogramm lõpuni. Tal on pikaajaline sõltuvusstaaž, mistõttu vajab ta ka pikaajalist võõrutusravi.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud kirjaliku süüdimõistetu tuleb jätta tingimisi enne ja tema kaitsja arvamused, leiab, et S.P tähtaega vangistusest vabastamata elektroonilise valve alla Kohtu hinnangul on kinnipeetava .

tingimisi vabastamine ennatlik. omab praegusel ajal ennetähtaegne S.P ühte kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud eriliigiliste kuritegude eest - joobes juhtimine, vargused, arvutikelmus ja omastamine. Varavastased süüteod on toime pandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, sõltuvusprobleemi tõttu ja neis on esinenud planeeritust, kuid on ka

käitumist hetke emotsiooni ajel. Joobes juhtimine on toime pandud impulsiivselt ette

kavandamata, suhtudes ükskõikselt ühiskonnanormidesse ja alko narko sõltuvuse tõttu. - Kinnipeetava kuritegelik käitumine on sarnane varasema käitumisega, soodusteguriks sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest. Vanglas S.P - töötab ja alustas osalemist AN tugirühma töös, mis küll hetkel on peatatud.

Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et S.P on nii alkoholi kui

ka

narkootikumide tarvitamise probleemid. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist juba15- aastaselt, proovis erinevaid alkohoolseid jooke. Isiku sõnul tarvitas ta enne karistuse kandmist tihti alkoholi, kanget õlut mitu korda nädalas õhtuti pärast tööd. Ka viimase kriminaalhoolduse ajal rikkus kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja tehti kirjalik hoiatus. Kriminaalhooldus andis

koos rehabilitatsiooniasutuse juhiga isikule veel ühe võimalus läbida sõltuvusravi, kuid kinnipeetav loobus aprillis 2020. a osalemisest rehabilitatsiooni teenusel ja lahkus keskusest, mille tulemusel pöörati katseaja tingimuste rikkumise tõttu vanglakaristus täitmisele. Seoses alkoholi tarbimisega püsib oht ja risk toime panna uusi kuritegusid.

Narkootikume hakkas S.P tarvitama 21 aastaselt, proovis amfetamiini, lõpuks -

süstis heroiini ja oli tugevas sõltuvuses. Viimane narkootikumide tarvitamine oli enne

kinnipidamist oktoobris 2019. a. Kuni 2018. aastani viibis ta rehabilitatsiooniasutuses Taastõusmine, kus oli ise ravil ja hiljem kogemusnõustaja teistele. Rehabilitatsiooniasutusse

elama minek aitas isikul sõltuvusega toime tulla, kuid pärast sealt lahkumist asus jälle

narkootikume tarvitama. Kohtu poolt määrati ta 2020. a veebruarikuus rehabilitatsioonikeskusesse Living Israel, -kuulist viibimist lahkus omavoliliselt. kus pärast 2 Ta on pannud toime joobes sõiduki juhtimist olles alko-narko mõju all, millest tulenevalt oht ja risk seoses sõltuvusainete tarvitamisega on olemas. Seoses sõltuvusprobleemiga on isikul olnud

teatud perioodidel ühiskonnas hakkama saamise ja kohanemisega probleeme. Isiku

kuritegelikke hoiakuid ja suhtumist ühiskonna reeglitesse näitavad süstemaatilised õigusrikkumised.

KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

t tegevustes oimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes

4

käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus leiab, et S.P puhul on positiivseteks asjaoludeks, toetavad tema mis

tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist – vanglas töötamine, elektroonilise valve alla

AN-

tugirühmas osalemine, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine ja distsiplinaarkaristuste puudumine. Vanglas t aga ei äitmiskavas märgitud ülesannete täitmine ole iseenesest automaatselt sellisteks asjaoludeks, millele tuginedes saaks kindlalt uskuda, et

kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema

tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine. Ning vanglas kehtestatud reeglitest

kinnipidamine ei ole iseenesest automaatselt selliseks asjaoluks, millele tuginedes saaks

kindlalt uskuda, et kinnipeetava edasine käitumine vabaduses on õiguskuulekas ning oleks põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamine.

S.P puhul on tema põhiprobleemiks sõltuvus. Harju Maakohus 12.02.2020. a

kohtuotsusega nr 1-20-1032 tegi talle kohustuseks läbida käitumiskontrolli ajal sõltuvusravi

MTÜ-s Living Israel Kongregatsioon, kuid ta viibis raviasutuses 17.02.-10.04.2020. a, s.o vähem kui 2 kuud, kuigi teenus pidi kestma kuni 2020. a novembrikuuni. Ta lahkus teenuselt omavoliliselt, kusjuures ei teavitanud ta oma lahkumisest kriminaalhooldajat ning tema asukoht on ametnikule üle 1 kuu teadmata ja kohtu poolt tagaotsitav. S.P tahab vanglast vabanemisel asuda rehabilitatsioonile rehabilitatsioonikeskusesse xxxx -kuuline adaptsiooniaeg. Selle , kus rehabilitatsioon kestaks 1 aasta ja sellele järgneks 6

keskuse puhul on tegemist kinnise keskusega, kus kõik vajalikud liikumised viiakse läbi ainuüksi saatjaga ning kindlasti tuleb osaleda läbiviidavates kursustes ja programmides. Kohus ei ole praegusel ajal veendunud, et S.P oleks võimeline nii pikaajalise rehabilitatsiooni vabatahtlikult läbima. Isiku varasemalt rehabilitatsioonid on ebaõnnestunud.

Lisaks andis Harju Maakohus 12.02.2020. a kohtuotsusega nr 1-20-1032 talle võimaluse

tingimisi vangistust kanda ning kriminaalhooldusel olla, kuid S.P ei osanud seda hinnata.

Sellest saab kohus välja lugeda vaid üht, et kriminaalhooldus ei ole piisavalt tõhus mõjutusvahend S.P jaoks.

Seetõttu ei ole kohus praegusel ajal veendunud, et ennetähtaegne vabastamine motiveeriks S.P vabanedes uutest sarnastest kuritegudest hoiduma ja esineb S.P

puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks. puhul on eriti ohtlikud joobes S.P juhtimised, millega ta paneb ohtu nii enda kui ka teiste inimeste elud. Sellise käitumise pinnalt

puudub kohtul praegu veendumus, et

S.P suudaks käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise korral kontrollnõudeid ja kohustusi korralikult täita ning hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Arvestada tuleb sellega, et karistuse mõte ei ole üksnes õiguskorra kaitse või süüdimõistetu

mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema, vaid tegemist on ka vastutusega toimepandud kuriteo eest KarS – § 56 lg 1 kohaselt on karistuse alus isiku süü. Seega ei sõltu

isiku ennetähtaegne vabastamine vaid sellest, kas on alust arvata, et ta elab edaspidi

õiguskuulekalt, vaid hinnata tuleb ka seda, kuivõrd saab ära kantud karistust pidada toimepandud tegusid arvestades piisavaks. Kinnipeetaval on ärakandmata veel üle 1 aasta ja 9 kuu vangistust.

Kohus leiab, et

S.P ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivad asjaolud on sellised, millest tulenevalt on alust karta, et ära kantud karistus ei ole olnud piisav, et mõjutada

S.P Kohus leiab, et on otstarbekas jätta uut kuritegu mitte toime panema. S.P misi ennetähtaegselt vabastamata rokurör ja tingi elektroonilise valve alla. P Tallinna Vangla

amist elektroonilise küll toetavad S.P tingimisi ennetähtaegset vanglast vabast valve alla, kuid prokuröri arvamus on motiveerimata, mistõttu ei ole kohtule teada, mis asjaoludele tuginedes prokurör sellisele arvamusele jõudis.

5

Kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks S.P asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma kuritegelikku käitumist. Süüdimõistetu peab tunnetama ka karistuse mõju ning kandma vastutust toimepandu eest.

Prokurör ei olnud kohtule saadetud arvamuses veendunud, kas praeguseks ajaks on saabunud

S.P tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanemise tähtaeg menetlemise

elektroonilise valve alla. Kohus on seisukohal, et Tallinna Vangla on edastanud seaduses

sätestatud tähtajal taotluse maakohtule menetlemiseks. Harju Maakohtu 12.02.2020. a

kohtuotsusega 1-20-1032

tühistati tõkend vahistamine ning S.P vabastati

kohtusaalist vahi alt. Kohus arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja, s.o 04.-

05.06.2019. a, 02.-03.08.2019. a, 05.-06.09.2019. a, 15.10.2019. a kuni 12.02.2020. a, s.o kokku 4 kuud ja 4 päeva vangistust, kandmisele jäi 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Seega tuleb arvesse võtta, et ja võetakse arvesse TEV/EV arvutatakse isiku kogu karistusest ka tema eelvangistuses viibitud aeg.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/