1-21-2232/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-21-2232 Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. märts 2021, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2232 (20267000533) Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Marie-Liis Orav Prokurör ringkonnaprokurör Küllike Kask Kriminaalasi Werner-Veiko Kleinod süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi kokkuleppemenetluse korras Süüdistatav Werner-Veiko Kleinod

Isikukood või sünniaeg: 39801014219 Eluvõi asukoht ja aadress: xxx Kodakondsus: Eesti Haridus: põhi Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: xxx Kontaktid: xxx, xxx Karistatus: kriminaalkorras karistamata, 1 kehtiv väärteokaristus Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 17.06.2020-19.06.2020.

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Werner-Veiko Kleinod KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.06.2020- 19.06.2020, s.o 3 (kolm) päeva ning seega lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1-21-2232 Lk 2 / 4

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, juhul kui Werner- Veiko Kleinod ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 kohaselt katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulud

Välja mõista Werner-Veiko Kleinodilt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest kogusummas 146,40 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kogusummas 244 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 109,68 eurot, kokku 1376,08 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada riigi kasuks Werner-Veiko Kleinodilt väljamõistetud menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul, kohustades Werner-Veiko Kleinodi tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu 20. kuupäevaks 230 eurot, seejuures viimase makse suurus on 226,08 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99921700014208. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. 3. Tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. 5. Asitõendeid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objekte ei ole. 6. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. 7. Kohtuotsuse ärakiri saata kohtumenetluse pooltele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1-21-2232 Lk 3 / 4

Werner-Veiko Kleinodit (Kleinod) süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis tahtlikult 17.06.2020 kella 07:35 paiku x külas x linnas x maakonnas mootorsõidukit Dacia Duster, registreerimismärgiga xxx, milles viibisid kaassõitjatena juhi kõrval K. V. , tagaistmel K. H. ja S. N., kelle süles oli 6 kuune L. H. ning sõitis samaliigiliste teede ristmikul ette paremalt lähenenud mootorsõidukile Opel Astra, registreerimismärgiga xxx, mida juhtis V. K. ja sõidukis viibis kaasreisijana I. R.. Werner-Veiko Kleinod põhjustas liiklusõnnetuse, s o kahe sõiduki: Opel Astra registreerimismärgiga xxx ja Dacia Duster registreerimismärgiga xxx kokkupõrke, mille tulemusel paiskusid mõlemad sõidukid teelt välja: Opel Astra teepeenrale ja Dacia Duster kraavi, kus jäi pidama katusele. Liiklusõnnetuses sai raskeid kehalisi vigastusi mootorsõidukis Dacia Duster kaasreisijana viibinud S. N., kellel tuvastati järgmised tervisekahjustused: 3./4. rinnalüli kerge kompressioonmurd, 8.-12. rinnalüli nihketa murrud vasakul pool selgmisel, parempoolse I roide nihketa murd, vasakpoolse IX ja XI roide nihketa murrud, kopsude põrutus ning haav paremal põlvel. S. N-il diagnoositud tervisekahjustused ei ole eluohtlikud vigastused, kuid arvestades tervisekahjustuste paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega on põhjustatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, seega on tekitatud raske tervisekahjustus.

V. K-l, K. H-l ja L. H-l olid diagnoositud mitteeluohtlikud vigastused, s.o tervisekahjustused, mis kestavad rohkem kuni 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud.

Werner-Veiko Kleinod rikkus Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti rikkus Werner-Veiko Kleinod LS § 17 lg 5 p 5, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed juhi suhtes paremalt lähenevale või paremal asuvale sõidukijuhile, kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärjekord ei ole käesolevas seaduses teisiti määratud; LS § 56 lg 1, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale; LS § 57 lg 2, mille kohaselt kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. LS § 57 lg 3, mille kohaselt kui juht ei tea, kas ta sõidab pea-, sõidueesõigusega või kõrvalteel, peab ta tegutsema arvestusega, et asub kõrvalteel. Samuti ei kasutanud Werner-Veiko Kleinod alaealise lapse sõidutamisel turvaseadet, millega rikkus LS § 33 lg 2 p 6, mille kohaselt juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma, et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud; LS § 36 lg 6, mille kohaselt kui lapse pikkus ei võimalda teda sõiduki või turvavöö tootja nõuete kohaselt kinnitada sõiduki turvavööga, tuleb lapse sõidutamisel sõidukis, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule sobivat turvaseadme tootja nõuete kohaselt kinnitatud turvaseadet; LS § 36 lg 7 sätteid, mille kohaselt autos ei tohi last süles hoides sõidutada. Samuti rikkus Werner-Veiko Kleinod LS § 14 lg 2, 7 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Samuti ei tohi keegi oma tegevusega või tegevusetusega ohustada või takistada liiklust. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.

Seega Werner-Veiko Kleinod mootorsõiduki juhi poolt liiklusvõi käitusnõuete rikkumisega, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo

1-21-2232 Lk 4 / 4

kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuvõtvalt on kokkulepitud karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust, milline jäetakse KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, kui Werner-Veiko Kleinod ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav tunnistab end süüdi. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb Werner-Veiko Kleinodilt riigituludesse välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses osalemise eest summas 146,40 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kogusummas 244 eurot ja sõiduki teisaldamise kulu 109,68 eurot, kokku 1376,08 eurot. Menetluskulude tasumine tuleb võimaldada ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Tõkendit ei ole kohaldatud, asitõendeid ja muid kriminaalmenetluses äravõetud objekte ei ole, tsiviilhagi ei ole esitatud.

Kohtuotsuse ärakiri tuleb saata kohtumenetluse pooltele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert Kohtunik