3-18-1512/85 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. märts 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1512

Haldusasi

Mittetulundusühingu Neeme Sadam (pankrotis) kaebus

Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsuse nr 462 ja

21.06.2018 vaideotsuse nr 77 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Mittetulundusühing Neeme Sadam (pankrotis)

(registrikood 80152876), esindaja Reimo Toom

Vastustaja

–

Jõelähtme

vald,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kolmas isik 1 – AS Respectus Capital (registrikood

10411321), volitatud esindajad vandeadvokaadid Carri

Ginter ja Triin Toom

Kolmas isik 2 – Neeme Marina OÜ (registrikood

14772048), seaduslik esindaja Allan Kool

Kaasatud haldusorganid – Päästeamet, volitatud esindaja

Kai Reinhold-Hurt

Keskkonnaamet, volitatud esindaja Johanna Jürima

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Muud selgitused

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Mittetulundusühingu Neeme Sadam (pankrotis) kaebus rahuldamata.

2. Mõista Mittetulundusühingult Neeme Sadam (pankrotis) AS-i Respectus Capital

kasuks välja menetluskulud summas 10 165,50 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.04.2021 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

3-18-1512

2(17)

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) Neeme Sadam (pankrotis) omandis oli Jõelähtme

vallas Neeme külas kinnistu, millel ühing tegeles sadama haldamise ja opereerimisega. AS

Respectus Capital omandis on Neeme Sadam, Neeme külas, Jõelähtme vallas asuva kinnistuga

külgnev Sadama tee 10 kinnistu, millel asub Ruhe restoran ja seminarihoone.

2. Jõelähtme vald andis 06.08.2015 projekteerimistingimuste alusel 30.10.2015 ehitusloa,

mille alusel sai Sadama tee 10 kinnistul tules hävinud taaralao asemele ehitada seminarihoone,

laiendades ehitist 1/3 võrra. Seminarihoonele anti 14.06.2016 osaline kasutusluba, kasutusluba

ei antud ehitusprojektiga vastuolus olevale seminarihoone terrassile.

3. Ehitusprojektiga vastuolu lahendamiseks algatas Jõelähtme vald 04.02.2016 korraldusega

nr 95 Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise. Vald võttis 24.11.2016

korraldusega nr 917 detailplaneeringu vastu ning suunas selle avalikule väljapanekule, mis

toimus 12.12.2016-10.01.2017. Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus

14.02.2017. Detailplaneeringu üheks osaks oli ehituskeeluvööndi vähendamine, milleks vald

esitas 16.02.2017 Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse. Keskkonnaamet

andis selleks 27.04.2017 nõusoleku. Vald esitas detailplaneeringu 03.03.2017 Harju

maavanemale heakskiidu saamiseks. Harju Maavalitsuses toimus 22.03.2017 nõupidamine

detailplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ärakuulamiseks.

Harju maavanem andis 04.05.2017 detailplaneeringule heakskiidu.

4. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas detailplaneeringu 15.06.2017 otsusega nr 462 ning

Jõelähtme Vallavalitsus andis 20.07.2017 korraldusega nr 639 seminarihoonele kasutusloa.

5. MTÜ Neeme Sadam esitas 25.07.2017 vaide Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsuse

nr 462 kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Jõelähtme Vallavolikogu 21.06.2018 otsusega nr 77

rahuldamata.

6. MTÜ Neeme Sadam esitas 27.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes

Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsuse nr 462 tühistamist. Kaebus oli esitatud nii

subjektiivsete õiguste kui ka avalike huvide kaitseks.

7. Tallinna Halduskohus jättis 01.02.2019 otsusega rahuldamata MTÜ Neeme Sadam

kaebuse.

3-18-1512

3(17)

8. MTÜ Neeme Sadam esitas 04.03.2019 apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu

01.02.2019 otsuse peale.

9. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2019 otsusega rahuldati MTÜ Neeme Sadam

apellatsioonkaebus (resolutsiooni punkt 1) ja tühistati Tallinna Halduskohtu 01.02.2019 otsus

haldusasjas nr 3-18-1512 ning saadeti asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks (resolutsiooni

punkt 2).

10. AS Respectus Capital esitas 01.07.2019 kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

30.05.2019 otsuse peale.

11. Kaebaja võõrandas 26.08.2019 Neeme Marina OÜ-le Neeme sadam, Neeme küla,

Jõelähtme vald, Harju maakond asuva hoonestusõiguse.

12. MTÜ Neeme Sadam ja Jõelähtme vald esitasid 28.08.2019 Riigikohtule taotluse

26.08.2019 sõlmitud kompromissi kinnitamiseks. Kompromissi kohaselt loobub kaebaja

kaebusest (kompromissi punkt 1) ning kaebajal ja vastustajal ei ole üksteise vastu

menetluskulude nõudeid (kompromissi punkt 4). Sõlmitud kompromissi kohaselt tuleb

lahendada kolmanda isiku AS Respectus Capital võimalikud menetluskulude nõuded

(kompromissi punkt 4). Kolmas isik teatas 05.09.2019, et tal ei ole vastuväiteid kaebusest

loobumise ja menetluse lõpetamise osas, kuid palus kompromissi kinnitamisel lahendada

menetluskulude nõue, jättes kolmanda isiku menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei

nõustunud kolmanda isiku menetluskulude kandmisega.

13. Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2019 määrusega jäeti kinnitamata MTÜ Neeme

Sadam ja Jõelähtme valla vahel sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punkt 1) ning jäeti AS

Respectus Capital kassatsioonkaebus menetlusse võtmata (resolutsiooni punkt 2).

14. Tallinna Halduskohtu 26.11.2019 määrusega võeti MTÜ Neeme Sadam kaebus menetlusse

(resolutsiooni punkt 1).

15. Kolmas isik AS Respectus Capital esitas 02.01.2020 taotluse kaebuse läbi vaatamata

jätmiseks HKMS § 151 lg 2 punkti 1 alusel, kuivõrd kaebus on perspektiivitu ning kaebajal

puudub õiguskaitse vajadus.

16. Kaebaja ja vastustaja esitasid 27.02.2020 Tallinna Halduskohtule kompromissi

kinnitamiseks.

17. Tallinna Halduskohtu 10.03.2020 määrusega kaasati menetlusse kolmanda isikuna Neeme

Marina OÜ (resolutsiooni punkt 1).

18. Tallinna Halduskohtu 06.05.2020 määrusega jäeti kaebaja ja vastustaja vahel 27.02.2020

sõlmitud kompromiss kinnitamata. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu 06.05.2020 määrusele

määruskaebuse, mis jäeti Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 määrusega rahuldamata.

Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtu 05.06.2020 määrusele määruskaebuse, mis jäeti

Riigikohtu halduskolleegiumi 29.09.2020 määrusega menetlusse võtmata.

19. Harju Maakohtu 03.11.2020 määrusega nr 2-20-11801 kuulutati kell 15.00 välja MTÜ

Neeme Sadam pankrot (resolutsiooni punkt 1) ning MTÜ Neeme Sadam pankrotihalduriks

nimetati Andres Tootsman (resolutsiooni punkt 2).

20. Tallinna Halduskohtu 09.02.2021 määrusega jäeti rahuldamata AS Respectus Capital

taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks (resolutsiooni punkt 2) ning otsustati vaadata haldusasi

läbi kirjalikus menetluses (resolutsiooni punkt 3).

3-18-1512

4(17)

KAEBAJA SEISUKOHAD

21. Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsus nr 462 on õigusvastane ning tuleb tühistada.

Kaebus on esitatud nii subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides.

22. Sadama tee 10 kinnistule ehitatud uued hooned on suuremad kui varasemalt. Sellega on

rikutud lubatud ehitusmahtusid. Hooned on ehitatud vahetult MTÜ Neeme Sadam kinnistuni.

Kuna Neeme sadama värava kõrval oleva uue hoone sein on 2,3 m laiem kui seal enne põlengut

olnud vana hoone sein, siis on takistatud sadamasse sissesõit paatidega ning raskendatud

manööverdamine. Järelikult ei saa Neeme sadamat enam endisel, tavapärasel viisil kasutada,

millega on rikutud omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32). Lisaks leidis Päästeamet, et sadam

ei saa enam naaberhoonega piirnevas servas paate hoida.

23. Vaidlusaluse detailplaneeringuga planeeritakse ehitust ranna ehituskeeluvööndisse, mis on

vastuolus looduskaitseseadusega (LKS). Ka Keskkonnaamet on oma 18.04.2018 kirjas nr 6-

2/18/4157-2 nimetatud rikkumised välja toonud.

24. Detailplaneeringus kavandatud terrass oli välja ehitatud ilma vastava ehitusõiguse

olemasoluta enne detailplaneeringut. Tegemist on õigusvastase menetlusjärjekorraga kohaliku

omavalitsuse poolt. Ehitus ei olnud mitte ainult vastuolus projekteerimistingimuste alusel

koostatud ehitusprojektiga, vaid ka üldplaneeringuga. Tegemist oli väga olulise rikkumise ja

veaga, sest ehitus oli ehituskeeluvööndis. Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjas on selgelt välja

toodud, et planeering ei ole nõuetekohane tulenevalt eksperthinnangust. Seetõttu ei ole lubatud

erandid ehituskeeluvööndis. Käesoleval juhul on endist hoonet laiendatud rohkem kui 1/3.

Looduskaitseseadus (LKS) ei võimalda väljakujunenud ehitusjoonel asuva/asunud hoone

asemel ehitada uut hoonet, mida aga on tehtud. Terrassi näol ei ole vaja ehitise laiendamisega,

vaid uue ehitise/rajatisega.

25. Vastustaja jättis keskkonna strateegilised mõjud hindamata põhjendusel, et ei ole olulisi

mõjusid. Ainuüksi ehituskeeluvööndisse ehitamine on oluline mõju keskkonnale. Seega oleks

tulnud läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH). Planeeringuala jääb terves

ulatuses rannaalale. Samuti paikneb planeeringuala Neeme maakondliku tähtsusega maastiku

alal.

26. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on vastuolus Sadama tee 10 kinnistul asuvate

hoonete kõrguste osas (sh Kristi Kukk ettepanek). Ehitatud seminarihoone on 10,6 m kõrge,

vaidlusaluse otsuse kirjeldavas osas on lubatud hoone kõrgust vähendada 11 meetrini, kuid

otsuses on hoopis 12 m.

27. Üldplaneeringu muutmine ei ole põhjendatud. Kuna restoran oli olemas, siis ei too terrass

kuidagi töökohti juurde, vaid rikub ehituskeelvööndit ning kallasrajale juurdepääsu. Lisaks ei

saa pidada õigusliku aluseta ehitatud terrassi lammutamist ebaproportsionaalseks meetmeks.

Ühtlasi ei ole tegemist erinevaid huve ja väärtusi tasakaalustava planeeringulahendusega.

Riigikohus on märkinud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks võimalik

olema vaid tekkinud ülekaaluka huvi korral (3-3-1-29-03, 27). Vale on vastustaja järeldus, et

huvitatud isik oleks ka enne ehitustegevusega alustamist detailplaneeringuga saanud

samasuguse ehitusmahu nimetatud asukohas. Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri viitab selgelt, et

mahud on eksperthinnangu alusel ületatud.

28. Maavanem on jätnud kontrollimata detailplaneeringu tegeliku vastavuse LKS-le. Sellega

on rikutud planeerimisseaduse (PlanS) § 138 lg 4 punkti 1, mille kohaselt peab maavanem

kontrollima detailplaneeringu õigusaktidele vastavust.

29. Kaebajat ei kaasatud detailplaneeringu menetlusse.

3-18-1512

5(17)

30. Detailplaneeringut ei oleks tohtinud kehtestada enne Sadama tee 10 kinnistul olevate

hoonete osas poolelioleva järelevalvemenetluse lõppemist.

31. Jõelähtme Vallavolikogu 21.06.2018 vaideotsus on õigusvastane, kuivõrd ei tunnistatud

kehtetuks seadusega vastuolus olevaid ehitusi/detailplaneeringut.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

32. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

33. Vaidlusalune haldusakt ei riku ilmselgelt kaebaja õigusi ega avalikke huve, mistõttu tuleb

kaebus tagastada.

34. Vaidlustatud haldusakt on õiguspärane (HMS § 54). Õige on kaebaja väide, et

detailplaneeringus kavandatud terrass oli juba välja ehitatud ilma vastava ehitusõiguse

olemasoluta enne detailplaneeringut. Samas ei tingi see kaebuse rahuldamist ega vaidlusaluse

otsuse tühistamist. Ka vaideotsuse punktis 28 on vastustaja möönnud, et seminarihoone terrassi

ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt ette ei näinud, kuid märkinud, et vaatamata õigusvastasele

tegevusele terrassi rajamise osas ei saa nõustuda väitega, et kogu seminarihoone oleks algusest

peale ehitatud selleks õiguslikku alust omamata. Kõiki kaebaja etteheiteid on juba käsitletud

detailplaneeringu menetluses ning neile on vastustaja vastanud (vt vaideotsuse punkt 29).

Vaidlusaluse otsuse leheküljel 6 kaalus vastustaja ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi

ja huve. Vaidlusaluse otsuse saaks tühistada juhul, kui vastustaja on teinud olulise

diskretsioonivea. Vastustaja poolt teostatud diskretsiooniõiguse õiguspärasust on kontrollinud

Harju maavanem.

35. Vaidlusaluse otsuse on koostanud Päästeamet 17.11.2016 kirjaga ning Keskkonnaamet on

andnud 27.04.2017 kirjaga nr 7-13/17/2695-3 nõusoleku detailplaneeringule. Viimati

nimetatud kirjas on Keskkonnaamet leidnud, et Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringuga on põhjendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine Sadama tee

10 katastriüksusel. Seda seisukohta ei muuda ka Keskkonnaameti hilisem kiri, kus jäädakse

lõppkokkuvõttes varasema kooskõlastuse juurde. Käesolevas menetluses on Keskkonnaamet

seda

seisukohta

kinnitanud.

Keskkonnaamet

andis

nõusoleku

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks ka juhul, kui juurdeehituse maht ületab 1/3.

36. Vaidlusaluse otsuse eesmärgiks ei olnud väljakujunenud ehitusjoones asunud hoone

asemele uue hoone ehitamine, vaid üksnes juba õiguspärase (kasutusloaga) ehitisele vastustaja

poolt kaalutlusõigust teostades terrassi juurdeehituse seadustamine.

37. Vastustaja otsus jätta keskkonna strateegilised mõjud hindamata on äärmiselt detailselt

motiveeritud vastustaja 04.04.2016 korralduses nr 95 (kaebuse lisa 2) ja selle lisades. Kaebaja

ei ole nimetatud haldusakti vaidlustanud ega esitanud kaebuses sisulisi põhjendusi, miks

nimetatud haldusaktis toodud seisukohad oleksid ebaõiged.

38. Harju maavanem ei ole rikkunud PlanS § 138 lg 4 punkti 1, kuivõrd ta on tuvastanud, et

otsus vastab õigusaktidele ja vaidlusaluse otsuse vastuvõtmiseks olid saadud kõik vajalikud

nõusolekud ja kooskõlastused. Vaidlusaluses otsuses on põhjendatud üldplaneeringu muutmist

(vt vaidlusaluse otsuse lk 5).

3-18-1512

6(17)

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

39. AS Respectus Capital vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

40. Kaebus on perspektiivitu. Detailplaneeringu tühistamisega ei ole võimalik saavutada

kaebuse eesmärki. Kaebajal puudub detailplaneeringu vaidlustamiseks kaebeõigus.

41. Detailplaneering ei riiva avalikke huve. Kaebusest ei selgu, milles seisneb avalike huvide

riive. Kaebaja hinnangul on avalikuks huviks looduse kaitse ning ehituskeeluvööndisse

ehitamise mittelubamine. Need ei ole populaarkaebuse esitamise aluseks. Ehituskeeluvööndi

vähendamine on seaduses toodud alustel lubatud, samuti on teatud juhtudel lubatud

ehituskeeluvööndisse ehitamine. Ehituskeeluvööndi vähendamine on kooskõlastatud

Keskkonnaametiga ning selle on heaks kiitnud Harju maavanem. Ehituskeelu vähendamise

aluseid ja vajadust on detailplaneeringu kehtestamise otsuses põhjendatud. Kaebuses viidatud

EhS § 4 lg 4 pole asjakohane, kuna käsitleb nõudeid ehitamisele. Detailplaneeringust ei tulene

ehitusõigust ning Sadama tee 10 seminarihoone ehitusõigust ei vaidlustata käesolevas asjas.

Asjakohatud on väited Sadama tee 10 seminarihoone ehitusõigust puudutavas osas. PlanS §

138 lg 4 p 1 sätestab maavanema kohustuse kontrollida detailplaneeringu õiguspärasust. See

nõue on aga täidetud. Maavanem ei hinda detailplaneeringu lahendust sisuliselt ning kaebajal

pole võimalik vastavale asjaolule tugineda. Vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses ei ole

ühtegi õigusaktidest tulenevat piirangut rikutud.

42. Vaideotsuse iseseisvaks vaidlustamiseks puudub alus (HKMS § 45 lg 4).

43. Puudub alus detailplaneeringu tühistamiseks. Detailplaneeringu tühistamise aluseks saab

olla vaid detailplaneeringu menetluses tehtud oluline menetlus- või kaalutlusviga. Seejuures

peab menetlusviga olema sedavõrd oluline, et eksisteerib reaalne võimalus, et rikutud nõude

järgimise korral oleks haldusakt jäänud andmata või see oleks antud teistsuguse

resolutsiooniga. Ühtegi sellist viga antud juhul ei esine. Kokkuvõtvalt on kaebaja välja toonud

järgmised menetluslikud asjaolud: 1) ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudus seaduslik alus;

2) Keskkonnaamet ei ole detailplaneeringut kooskõlastanud; 3) menetluses tulnuks läbi viia

keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH); 4) kaebajat polnud planeeringu menetlusse

kaasatud; 5) puudutatud isikute huvidega ei ole planeeringulahenduses arvestatud; 6) tegemist

on seadusele mittevastava menetlusjärjekorraga/detailplaneeringut ei saa kehtestada alale, kus

hooned juba valmis; 7) maavanem on rikkunud järelevalvekohustust; 8) planeering näeb ette

liiga suured ehitusmahud ning 9) detailplaneeringu kehtestamise ajal oli seminarihoone osas

pooleli järelevalvemenetlus.

44. Ehituskeeluvööndi vähendamise küsimuses on põhjalikud selgitused toodud Jõelähtme

Vallavolikogu

21.06.2018

vaideotsuses.

Ehituskeeluvööndi

vähendamisele

andis

detailplaneeringu menetluses nõusoleku Keskkonnaamet. Hiljem avaldatud teistsugused

Keskkonnaameti seisukohad detailplaneeringu õiguspärasust ei mõjuta. KSH algatamata

jätmist on detailplaneeringu kehtestamise otsuses põhjalikult selgitatud. Keskkonnaamet ei

tuvastanud planeeringulahenduse kahjulikku mõju ega looduskaitseseaduse (LKS) rikkumisi.

Kaebaja on olnud detailplaneeringu menetlusse kaasatud ja saanud oma arvamust avaldada.

Maavanem ei tuvastanud menetluses puudutatud isikute õiguste rikkumist. Detailplaneering on

üks olemasolevate hoonete seadustamise viisidest ning detailplaneering võib kajastada ka juba

olemasolevat olukorda. Vastustaja on möönnud, et Sadama tee 10 seminarihoone terrassil

puudus algselt õiguslik alus, kuid see ei takista detailplaneeringu kehtestamist ning ehitise

hilisemat seadustamist. Maavanem on nõuetekohaselt järelevalve teostanud ega tuvastanud

menetluses rikkumisi.

3-18-1512

7(17)

45. Puudub alus väita, et planeeringujärgne kõrgus oleks vastuolus kehtivate normidega või et

vald oleks kõrguse sobivuse hindamisel teinud kaalutlusvigu. Deatilplaneeringu lahenduse

ruumilise sobivuse hindamine on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mille kohalik

omavalitsus teeb ehitus- ja maakasutustingimuste ning naaberkinnistute huvide kaalumisel.

Detailplaneeringus nähti algselt ette 12 meetri kõrgused hooned, kui K. Kukki ettepanekul

lahendust muudeti ning vähendati kõrgust 10,6 meetrile. See vastab ka olemasoleva hoone

kõrgusele. Maavanem on vastavat asjaolu kinnitanud. Seminarihoone osas ehitusjärelevalve

teostamine ei takista detailplaneeringu vastuvõtmist. Samas ei puutu seminarihoone ehitusõigus

käesolevasse menetlusse. Kolmas isik nõustub vaideotsuses märgituga, et detailplaneeringu

kehtestamise otsuse puhul on täidetud kõik HMS §-s 54 toodud haldusakti õiguspärasuse

eeldused. Kaebus ei ole esitatud heas usus.

46. Neeme Marina OÜ oma seisukohta kaebusele ei esitanud.

KAASATUD HALDUSORGANITE SEISUKOHAD

47. Keskkonnaamet on selgitanud järgmist. Keskkonnaamet on 27.04.2017 kirjas nr 7-

13/17/2695-3 sisalduva otsusega andnud nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi ulatuse

vähendamiseks „Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneering“ (Skepast &

Puhkim OÜ töö nr 2016-0018, edaspidi detailplaneering) alusel Neeme külas asuval Sadama

tee 10 kinnistul detailplaneeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ märgitud ulatuses – kuni 20

meetrini põhikaardile kantud veepiirist. Keskkonnaamet on märkinud, et nõusolek kehtib vaid

Jõelähtme Vallavalitsuse 16.02.2017 taotluse aluseks olevas detailplaneeringu seletuskirjas ja

selle joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kavandatud tegevustele ning planeeringu lahendusele.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on LKS § 40 lg 6 kohaselt jõustunud Jõelähtme Vallavolikogu

15.06.2017 otsusega nr 462 kehtestatud Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu jõustumisel. Keskkonnaamet ei ole 27.04.2017 otsuses antud nõusolekut

ehituskeeluvööndi vähendamiseks tagasi võtnud ega muutnud ja otsus on kehtiv.

31.1.Jõelähtme Vallavalitsus on 16.02.2017 kirjaga nr 7-3/623 (Keskkonnaameti

04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 2) esitanud LKS § 40 lg 4 p 2 alusel

Keskkonnaametile

taotluse

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks

Jõelähtme

Vallavalitsuse 24.11.2016 korraldusega nr 917 vastuvõetud detailplaneeringu

(Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 4) alusel, planeeritava terrassi

trepi osa ulatuses (pindala 74 m2) mis on graafiliselt kujutatud detailplaneeringu

joonisel nr 4 „Põhijoonis“ (Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 3).

Detailplaneeringu põhijoonis kannab kuupäeva 08.02.2017.

31.2.Planeeringuala

moodustasid

Sadama

tee

katastriüksus

(katastritunnus

24505:001:1950, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 3048 m2) ja Sadama tee 10a

katastriüksus (katastritunnus 24505:001:1135, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 400

m2), mis kuuluvad Kala kinnistu (kinnistusraamatu registriosa 6322802), asukohaga

Neeme küla, Jõelähtme vald, Harjumaa, koosseisu. Katastriüksused asuvad Läänemere

ääres Kaberneeme lahe rannal.

31.3.Mererannal on ehituskeeluvööndi laius 100 m (LKS § 38 lg 1 p 2). Kuna planeeritav

ala asub üldplaneeringu kohaselt tiheasutusalal, siis LKS § 38 lg 1 p 3 tulenevalt on

antud kohas Kaberneeme lahe ranna ehituskeeluvööndi ulatuseks 50 meetrit. LKS §

38 lg 4 p 11 kohaselt ei rakendu ehituskeeld tiheasutusala ehituskeeluvööndis varem

väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue

ehitise püstitamisele. Detailplaneeringu põhijoonisele oli kantud tiheasutusala

3-18-1512

8(17)

väljakujunenud ehitusjoon ja ehituskeeluvööndi vähendamist taotleti väljakujunenud

ehitusjoonest mere poole jääval ca 74 m2 suurusel alal. Vastavalt LKS § 34 on ranna

kaitse eesmärk rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva

kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba

liikumise ja juurdepääsu tagamine. LKS § 40 lg 1 kohaselt võib ranna või kalda

ehituskeeluvööndit suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse

eesmärke lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,

olemasolevast teede- ja tehnovõrkudest ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg

5 kohaselt hindab Keskkonnaamet ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna ja

kalda kaitse eesmärgile ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Keskkonnaamet

hindas kõiki loetletud aspekte Keskkonnaameti 27.04.2017 kirjas nr 7-13/17/2695-3

(Keskkonnaameti 04.12.2018 menetlusdokumendi lisa 5) ja jõudis seisukohale, et

ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamine Sadama tee 10 katastriüksusel soovitud

alal on põhjendatud ning andis nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sadama

tee 10 katastriüksusel detailplaneeringu seletuskirjas ja detailplaneeringu joonisel nr 4

„Põhijoonis“ märgitud ulatuses. Keskkonnaamet on märkinud, et nõusolek kehtib vaid

Jõelähtme Vallavalitsuse 17.06.2017 taotluse aluseks olevas detailplaneeringu

seletuskirjas ja selle joonisel nr 4 „Põhijoonis“ kavandatud tegevustele ning

planeeringu lahendusele.

31.4. Keskkonnaameti

nõusolek

ehituskeeluvööndi

vähendamiseks

on

kohaliku

omavalitsuse poolt korraldatavas planeerimismenetluses teise haldusorgani poolt

tehtav menetlustoiming. Puudub vaidlus, et ehitustegevus oli alanud juba enne

detailplaneeringu vastuvõtmist. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik

omavalitsus, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise

arengu eesmärkidele. Keskkonnaamet on ehituskeeluvööndi vähendamist otsustades

lähtunud detailplaneeringus esitatust, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse poolt oli

väljastatud ehitusluba nr 1512229/02798 taaralao konstruktsioonide muutmiseks ja

hoone laiendamiseks (Ruhe seminarihoone EHR kood 116004213). Keskkonnaameti

27.04.2017 otsuses on märgitud, et detailplaneeringuga kavandatud hooned oli

tegelikkuses juba rajatud.

31.5. Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri nr 6-2/18/4157-2 on üksnes selgitav kiri valla

19.03.2018 pöördumisele, mitte menetlustoiming. Pärast 18.04.2018 kirja ei ole

Keskkonnaametilt täiendavaid selgitusi või täiendavate menetlustoimingute tegemist

nõutud. Seega ei saanud Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri avaldada mõju

detailplaneeringu menetluse õiguspärasusele. Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjas

viitab Keskkonnaamet 21.10.2015 kirjale nr HJR 6-5/15/21213-2, milles on esitatud

Keskkonnaameti üldised selgitused Neeme küla Sadama tee 10 hävinenud ehitiste

taastamise ja laiendamisega seoses. Seonduvalt Guru Projekt OÜ 09.09.2015

koostatud eksperthinnanguga on Keskkonnaamet 18.04.2018 kirjas esitanud, et ei saa

anda eksperthinnanguid ja arvamusi erinevate hoonete mahtude liitmise osas ning

selles, missugused olid nö ajalooliste hävinud hoonete (sh nende ajaloolised

juurdeehitised) lõplikud mahud. Selliste küsimuste lahendamine on selgelt kohaliku

omavalitsuse pädevuses. Keskkonnaamet ei ole võtnud seisukohta, kas või mis mahus

on vaadeldava seminarihoone osas tegemist taastamise, mis mahus juurdeehitusega.

Keskkonnaamet on üksnes selgitanud, et kui terrass ja välistrepp on kavandatud

juurdeehitusena, peab selle mahu ka liitma ehitisele ja leidnud, et visuaalselt hinnatuna

on esmakordse juurdeehituse maht enam kui 1/3. Keskkonnaamet on kokkuvõtlikult

asunud seisukohale, et ehituskeeluvööndis on võimalik taastada tulekahjus hävinud

hooned ja projekteerida neile esmakordselt juurde mahtu 1/3 ulatuses ilma

3-18-1512

9(17)

ehituskeeluvööndi vähendamist taotlemata. Samas on Keskkonnaamet märkinud, et on

andnud antud juhul nõusoleku juurdeehitusele ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

31.6. LKS § 38 lg 4 sätestab ehituskeeluvööndit puudutavad erandid. Juhul kui olemasoleva

ehitise laiendamisele ei rakendu LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandid, on ehitisele

suurema kui 1/3 juurdeehitise kaalumine võimalik läbi detailplaneeringu menetluse,

mille raames otsustab Keskkonnaamet nõusoleku andmise ehituskeeluvööndi

vähendamiseks. Detailplaneering on võimalik kehtestada ka alale, kus hooned on juba

valmis ehitatud.

48. Päästeamet leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Päästeamet annab kooskõlastuse

käigus hinnangu detailplaneeringu tuleohutusele. Üldiselt nimetatuna hindab Päästeamet

kooskõlastamise käigus hoonete vahelisi tuleohutuskujasid, kustutusvee saamise võimalusi ja

hoonetele päästetehnikaga juurdepääsu võimalusi. Päästeamet on 17.11.2016 kirjaga nr 7.2-

3.1/19076-4 kooskõlastanud Skepast & Puhkim AS poolt koostatud aadressil Jõelähtme vald,

Neeme küla, Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu tuleohutuseosa, seega on

nimetatud detailplaneering vastanud kehtivatele tuleohutusnõuetele. Viidatud planeeringu

kehtestas Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2017 otsusega nr 462. Kooskõlastamise õiguslikuks

aluseks oli päästeseadus § 5 lg 1 p 7 ja planeerimisseadus § 17. Päästeamet on hiljem

kooskõlastanud ka antud maaüksusele ehitatud hoonete ehitus- ja kasutuslubasid.

KOHTU PÕHJENDUSED

49. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata.

50. Kaebaja on vaidlustanud Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsuse nr 462 ja 21.06.2018

vaideotsuse nr 77 nii subjektiivsete õiguste rikkumise argumendil kui ka avalikes huvides.

Kaebusest järelduvalt rikub vaidlusalune haldusakt kaebaja ettevõtlusvabadust, kuivõrd Neeme

Sadama kinnistut ei saa kasutada enam samal viisil ning rikutud on omandiõigust, kuivõrd

hooned on ehitatud naaberkinnistule Neeme Sadama kinnistu piirile (puudub kuja 8 m).

51. Puudub vaidlus, et kaebaja on talle kuulunud hoonestusõiguse Sadama tee 10

naaberkinnistul võõrandanud Neeme Marina OÜ-le1. Seetõttu nõustub kohus kolmanda isiku

AS-ga Respectus Capital, et hoonestusõiguse võõrandamisega on kaebaja minetanud

naabrusõigustest tulenevad nõudeõigused Sadama tee 10 kinnistu suhtes ning Sadama tee 10

detailplaneering ei saa enam rikkuda kaebaja õigusi või piirata tema vabadusi

planeerimisseaduse (PlanS) § 141 mõttes. Eeltoodu tähendab, et vaidlusaluse haldusakti mõju

kaebaja subjektiivsetele õigustele (omandiõigus ja ettevõtlusvabadus) on lõppenud ega saa

enam riivata kaebaja õigusi. Seega jääb subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus

rahuldamata.

52. Kaebaja on esitanud kaebuse ka avalikes huvides, milleks annab õiguse PlanS § 141.

53. Kaebaja leiab, et Jõelähtme Vallavolikogu 15.06.2018 otsus nr 462 on õigusvastane,

kuivõrd vaidlusaluse detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine ei olnud põhjendatud;

ehituskeeluvööndi vähendamiseks puudus õiguslik alus; Keskkonnaamet ei olnud andud

detailplaneeringule

kooskõlastust;

ehituskeeluvööndisse

ehitamisega

on

rikutud

looduskaitseseadust (LKS); terrassi puhul ei ole tegemist vana ehitise laiendamisega, vaid uue

rajatisega (st ei taastatud ehitist, vaid ehitati uus); vastustaja on jätnud läbi viimata

1 AS Respectus Capital 02.01.2020 menetlusdokumendi lisa 2.

3-18-1512

10(17)

keskkonnamõjude

strateegilise

hindamise;

maavanem

on

jätnud

kontrollimata

detailplaneeringu tegeliku vastavuse LKS-le, millega on rikutud PlanS § 138 lg 4 punkti 1;

detailplaneeringumenetluses on Kristi Kukk teinud ettepaneku hoonete kõrguste osas ja

vastustaja on lubanud vastavalt vähendada hoone kõrgusi, kuid jätnud vaidlusaluses otsuses

siiski hoonete lubatavaks kõrguseks 12 m ning ebaõige on vastustaja järeldus, et kolmas isik

AS Respectus Capital oleks saanud sama ehitusmahu, kui oleks kohe taotlenud õiguspäraselt

vastavaid lubasid.

Üldplaneeringu muutmine ja ehituskeeluvööndi vähendamine

54. PlanS (redaktsioon kehtivusega 05.05.2017-31.12.2017) § 142 lõike 1 kohaselt võib

detailplaneering põhjendatud

vajaduse korral sisaldada kehtestatud

üldplaneeringu

põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama sätte teise lause kohaselt on kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine: 1) üldplaneeringuga määratud

maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse

kõrguspiirangu

ületamine,

krundi

minimaalsuuruse

vähendamine,

detailplaneeringu

kohustuslike alade ja juhtude muutmine ning 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul

oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine.

55. Riigikohus on selgitanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine peaks jääma

erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja

vajadustele; üldplaneeringu muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil

planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum; sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud,

kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust (Riigikohtu halduskolleegiumi

19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 11).

56. Vaidlusaluse otsuse kohaselt muudeti Jõelähtme valla üldplaneeringut (kehtestatud

Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40), määrates planeeringuala ulatuses

maakasutuse

juhtotstarbeks

ärimaa

ning

vähendades

ranna

ehituskeeluvööndit

detailplaneeringu seletuskirjas ja planeeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ (väljatrükk seisuga

08.02.2017) märgitud ulatuses – kuni 20 meetrini põhikaardile kantud veepiirist (kaebuse lisa

1; vaidlusaluse otsuse resolutsiooni punkt 2). Vastustaja on esitanud põhjendused maa

juhtotstarbe muutmise kohta vaidlusaluse otsuse lehekülgedel 5 ja 6. Kohtule ei nähtu, et maa

juhtotstarbe muutmisel oleks vastustaja teinud ilmselgeid kaalutlusvigu, mistõttu oli

juhtotstarbe muutmine lubatav. Kohus ei hinda kaalutlusotsuste otstarbekust (HKMS § 158 lg

3 ls 2).

57. Samuti on muudetud üldplaneeringut ehituskeeluvööndi ala osas ning vähendatud

ehituskeeluvööndit.

58. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist reguleerib looduskaitseseadus (edaspidi

LKS; redaktsioon 28.04.2017-14.07.2017). Vastavalt LKS § 38 lõikele 3 on ranna või kalda

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seejuures ei teki isikul, kellele

ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele

õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas, kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda

ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus LKS §-s 38 sätestatuga (LKS § 38 lg 9). Toodud

normile viitas ka Tallinna Ringkonnakohus oma 30.05.2019 otsuse nr 3-18-1512 põhjenduste

punktis 8.

59. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei ole kaebeesemeks vastustaja poolt 06.08.2015

projekteerimistingimuste alusel 30.10.2015 antud ehitusluba Sadama tee 10 kinnistule tules

hävinud taaralao asemele seminarihoone ehitamiseks ega ka mitte seminarihoonele 14.06.2016

väljastatud osaline kasutusluba. Vaidlusalusel planeeringualal hoonete paiknemine või terrassi

välja ehitamine enne kõnesoleva detailplaneeringu kehtestamist ei mõjuta hinnangut sellele, kas

3-18-1512

11(17)

ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine oli lubatav ja õiguspärane. Küsimus Sadama tee

10 kinnistule antud ehitusloa ja kasutusloa õiguspärasusest tõusetub siis, kui vaidlusalune

detailplaneering oleks õigusvastane. Seetõttu ei tule praegusel juhul anda hinnangut ka LKS §

38 lg-s 9 sätestatud õiguspärase ootuse küsimusele enne, kui on hinnatud ehituskeeluvööndi

vähendamise lubatavust ning õiguspärasust.

60. Tulenevalt LKS § 40 lõikest 1 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndit suurendada või

vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,

kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud

asustusest. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti

nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus

Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt kehtestatud üldplaneeringu

muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu (LKS § 40 lg 4 p 2).

Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse

eesmärgile ja LKS § 40 lg-s 1 sätestatule (LKS § 40 lg 5). Seega on Keskkonnaameti pädevuses

hinnata ehituskeeluvööndi vähendamise lubatavust ning ilma Keskkonnaameti kooskõlastuseta

puudub kohalikul omavalitsusel õiguslik alus ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

61. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on esitanud 16.02.2017 kirjaga nr 7-3/623

Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamise taotluse Neeme küla Sadama tee 10

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu alal ning Keskkonnaamet on taotlusele vastanud

27.04.2017 kirjaga nr 7-13/17/2695-3 (vaidlusaluse otsuse lk 4; vastustaja 20.12.2019

menetlusdokumendi lisa 1 ja lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 106).

Keskkonnaamet on oma 27.04.2017 kirjas nr 7-13/17/2695-3 asunud seisukohale, et Neeme

külas Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga (OÜ Skepast & Puhkim OÜ, töö

nr 2016-0018) on põhjendatud ranna ehituskeeluvööndi ulatuses vähendamine Harjumaal

Jõelähtme vallas Neeme külas Sadama tee 10 katastriüksusel. Keskkonnaamet andis nõusoleku

ehituskeeluvööndi vähendamiseks Sadama tee 10 katastriüksusel detailplaneeringu

seletuskirjas ja planeeringu joonisel nr 4 „Põhijoonis“ märgitud ulatuses – kuni 20 meetrini

põhikaardile kantud veepiirist (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 110).

62. Keskkonnaamet on oma 27.12.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et on 27.04.2017

kirjas nr 7-13/17/2695-3 andnud nõusoleku ranna ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks

ning Keskkonnaamet ei ole 27.04.2017 otsuses antud nõusolekut ehituskeeluvööndi

vähendamiseks tagasi võtnud ega muutnud ja otsus on kehtiv.

63. Keskkonnaameti 27.04.2017 kooskõlastus on menetlustoiming, mis on antud LKS § 40

lõigete 1, 3 ja 5 alusel. Seejuures on Keskkonnaamet õigesti märkinud oma 12.04.2019

menetlusdokumendis Tallinna Ringkonnakohtule, et juhul, kui olemasoleva ehitise

laiendamisele ei rakendu LKS § 38 lg-s 4 sätestatud erandid, siis on ehitisele suurema kui 1/3

juurdeehitise kaalumine võimalik läbi detailplaneeringu menetluse, mille raames otsustab

Keskkonnaamet nõusoleku andmise ehituskeeluvööndi vähendamiseks. LKS §-s 40 sätestatud

ranna ja kalda ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist ei piira LKS § 38 lg-s 4 sätestatud

erandid. Seda eelkõige põhjusel, et LKS § 38 lg-s 4 on selgesõnaliselt reguleeritud juhud, mil

ehituskeeld ei laiene. Seega puudub LKS § 38 lg-s 4 toodud eelduste olemasolul ka vajadus

ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

64. Kohtu hinnangul seondub kaebaja väide, et terrassi puhul ei ole tegemist vana ehitise

laiendamisega, vaid uue rajatisega (st ei taastatud ehitist, vaid ehitati uus) LKS § 38 lg 4 punkti

5 kohaldamisega. Viidatud sätte kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise

esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik

olemasoleva ehitise kubatuurist. Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis LKS § 38 lg 4 sätestab

erandid, mil ehituskeeld ei laiene, kuid vaidlusaluses otsuses on üldplaneeringut muudetud

3-18-1512

12(17)

osas, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit on LKS § 40 alusel vähendatud. Seega ei oma

ehituskeeluvööndi vähendamise õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas terrass on uus rajatis

või oli tegemist vana ehitise laiendamisega ning kas juhul, kui tegemist oli juurdeehitusega,

ületati LKS § 38 lg 4 punktis 5 lubatud mahtu (1/3).

65. Kaebaja viidatud Keskkonnaameti 18.04.2018 kirjas on antud hinnang ehitusprojekti

„Toitlustus- ja äri hoone“ (Evelin Paimets, 2015 Tallinn) kooskõlast LKS § 38 lg 4 punktiga 5

(kaebaja 14.08.2018 menetlusdokumendi lisa; lk . Nagu eelnevalt on kohus selgitanud, siis

vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses andis Keskkonnaamet 27.04.2017 kooskõlastuse

LKS § 40 lõigete 1, 3 ja 5 alusel. Seetõttu ei mõjuta Keskkonnaameti 18.04.2018 kiri varasemalt

vaidlusaluse detailplaneeringu menetluses Keskkonnaameti poolt 27.04.2017 antud

kooskõlastuse kehtivust ega selle menetlustoimingu õiguspärasust.

66. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks seadustada tagantjärele varem ilma õigusliku

aluseta rajatud ehitisi. Tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsioonilise otsusega, mille

kohtulik kontroll on piiratud (HKMS § 158 lg 3 ls 2). Käesoleval juhul on kohus kontrollinud,

et vaidlusalune detailplaneering, millega muudeti üldplaneeringut, on üldplaneeringut muutvas

osas õiguspärane. Seega ainuüksi kaebaja väide, et kõnesoleva terrassi tagantjärele

seadustamisel on menetluse etapid vales järjekorras, ei tingi vaidlustatud otsuse õigusvastasust.

Keskkonnamõjude strateegiline hindamine

67. Kaebaja hinnangul on vastustaja jätnud õigusvastaselt läbi viimata keskkonnamõjude

strateegilise hindamise.

68. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju

strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste

asjaomaste asutuste seisukohtadest.

69. Jõelähtme Vallavalitsuse 04.02.2016 korraldusega nr 95 on otsustatud jätta keskkonnamõju

strateegiline hindamine Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule

algatamata (resolutsiooni punkt 3; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12

(Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 13). Nimetatud korralduses on märgitud

kokkuvõtlikult järgmist.

70. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu KSH vajaduse tuvastamiseks on läbi viidud

KeHJS § 33 lõigetes 3-5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Jõelähtme

Vallavalitsuse 04.02.2016 korralduse nr 95 lisa 2; vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi

lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk-d 19-22), mille kohaselt KSH läbiviimine

detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna käesoleval juhul on tegemist olemasolevate

ärimaa sihtotstarbega maaüksuste liitmisega üheks ärimaa krundiks ning määratakse ärimaa

krundi hoonestamise tingimused. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga

tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastatust,

olulist jäätmetekke ja mürataseme suurenemist; planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel

määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vibratsiooni võib esineda ehitusperioodil.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kahjustata inimeste tervist, heaolu, vara ega

kultuuripärandit. Arvestades planeeringuala lähiümbruses olemasolevate elamumaadega, siis

olemasolevale ärimaale uue toitlustus- ja ärihoone rajamine ja kasutamine ei põhjusta antud

asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist mõju

3-18-1512

13(17)

looduskeskkonnale.

71. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt on KSH algatamise vajalikkuse kohta küsitud arvamust

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonilt, kes on oma 18.01.2016 saadetud kirjas nr 6-

5/16/13-2 märkinud, et Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ning nõustub

korralduse eelnõu lisas 2 „Neeme küla Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse hinnang“ toodud järeldusega, et

detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis võiks eeldatavalt kaasa tuua olulist

keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik (vastustaja 20.12.2019

menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 5).

72. Vastavalt Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud Harju

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringule

„Asustust

ja

maakasutust

suunavad

keskkonnatingimused“ paikneb planeeringuala Neeme-Neeme maakondliku tähtsusega

maastiku alal. Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 21.12.2015) ei

paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi

maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib

mõjutada (Jõelähtme Vallavalitsuse 04.02.2016 korraldus nr 95, lk 2; vastustaja 20.12.2019

menetlusdokumendi lisa 12 (Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 13).

73. Kaebaja ei ole välja toonud mitte ühtegi asjaolu, milles eelhinnangu andmisel on eksitud

või vastuollu mindud KeHJS-s sätestatuga. Seejuures ei ole kaebaja pidanud ka

Keskkonnaameti 18.01.2016 kirjas antud hinnangut ebaõigeks. Umbmäärane on kaebaja väide,

et ainuüksi ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toob kaasa olulise mõju

keskkonnale. KSH läbiviimise otsustamisel on küsimus kavandatava tegevuse mõjus

keskkonnale.

74. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on loetletud KeHJS § 6 lg-s 1. Kui kavandatav tegevus

ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta,

kas KeHJS § 6 lg-s 2 loetletud valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS § 6

lg 2). Vaidlust ei ole selles, et vastustaja on eelhinnangu andnud (vastustaja 20.12.2019

menetlusdokumendi lisa 12, lk 19-22). Nimetatud eelhinnangu kohaselt on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks maaüksuste liitmine üheks ärimaa krundiks, moodustatavale krundile

ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ning avalikult kasutatava vaateplatvormi-

terrassi kavandamine; samuti tehnovõrkude lahendamine ja keskkonnakaitseliste abinõude

seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks (eelhinnangu lk 1). Eelhinnangu punktis 2

on märgitud, et rannaala vastupanuvõime säilib hea, sest ehitised on olemasolevad ning taaralao

rekonstrueerimine ja laiendamine toitlustus- ja ärihooneks mõjutab antud keskkonda

minimaalselt.

75. Kaebaja on viidanud asjaolule, et planeeringuala paikneb Neeme maastiku alal. Nimetatud

asjaolu on vastustaja oma 04.02.2016 korralduses nr 95 arvesse võtnud ning selgitanud, et

planeeringualal ei paikne andmebaasi EELIS andmetel (seisuga 21.12.2015) kaitstavaid

loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke

alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

Maavanema heakskiit/järelevalve

76. Kaebaja hinnangul on Harju maavanem rikkunud PlanS § 138 lg 4 punkti 1, kui ei

kontrollinud vaidlusaluse detailplaneeringu vastavust LKS-le.

77. PlanS § 138 lg 4 punkti 1 kohaselt kontrollib maavanem detailplaneeringule heakskiidu

andmise otsustamisel detailplaneeringu õigusaktidele vastavust. PlanS § 138 lõike 1 kohaselt

esitatakse detailplaneering heakskiitmiseks maavanemale. Koos detailplaneeringuga esitatakse

3-18-1512

14(17)

maavanemale avalikul väljapanekul kirjalikult esitatud arvamused, mida planeeringu

koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht

nende arvestamata jätmise kohta.

78. Esmalt nähtub asja materjalidest, et Harju maavanem on 03.10.2016 kirjaga nr 6-7/2982

selgitanud Jõelähtme Vallavalitsusele mh, et LKS § 40 lg 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi

vähendamine võimalik üksnes Keskkonnaameti nõusolekul; vajaliku nõusoleku saamiseks peab

kohalik omavalitsus vastavalt LKS § 40 lg-le 4 esitama Keskkonnaametile taotluse ja PlanS

kohaselt

kehtestatud

üldplaneeringu

muutmise

ettepanekut

sisaldava

vastuvõetud

detailplaneeringu (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk 49).

79. Harju maavanem on andnud 04.05.2017 kirjaga nr 6-7/634 heakskiidu Neeme küla Sadama

tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa

12, lk 111). Seejuures on maavanem hinnanud kõnesolevat planeeringut oma pädevuse piires.

Ekslik on kaebaja järeldus, et maavanem on jätnud kontrollimata detailplaneeringu vastavuse

LKS-ga. Maavanem ei saa asuda Keskkonnaameti asemel viimase pädevusse kuuluvaid

ülesandeid täitma. Maavanema pädevuses on mh hinnata, kas kõik nõutavad kooskõlastused,

sh Keskkonnaameti poolt, on detailplaneeringule antud. Käesoleval juhul see nii oli, mistõttu

ei ole rikutud PlanS § 138 lg 4 punkti 1.

Puudutatud isikute huvidega arvestamine

80. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud arvestamata K. Kuke tehtud ettepanekuga hoonete

kõrguste osas.

81. Vastavalt PlanS § 10 lõikele 1 peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama

erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele

ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Detailplaneeringu

menetluses on selleks sätestatud avaliku väljapaneku nõue (PlanS § 135 lg 1), mille jooksul on

igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 135 lg 2).

82. Käesoleval juhul on Kristi Kukk esitanud 10.01.2017 Jõelähtme Vallavalitsusele

ettepaneku vähendada hoonestuse kõrgust vaadete tagamiseks 9 meetrini. Jõelähtme

Vallavalitsus on vastanud 07.02.2017 esitatud ettepanekule kirjaga nr 7-3/143-2 järgmist:

„Olemasolev 10,6 m kõrgune seminarihoone on rajatud vana taaralao asukohale (foto taaralaost

lisatud käesoleva kirja lisana), mistõttu on ka ajalooliselt olnud nii naabrite kui ka avalikkuse

vaated olnud piiratud. Seetõttu puuduvad ajaloolised vaated, mida detailplaneeringus märgitud

kõrgusega hooned saaksid piirata. Vallavalitsus teeb ettepaneku vähendada detailplaneeringus

kavandatud ehitusõigust kõrguse osas 11 meetrini, kuna olemasolev ehitise kõrgus on 10,6 m

ning ehitis on oma loogilise ruumilise kõrguse saavutanud ning ei ole põhjendatud ega

otstarbekas määrata ehitusõigust 12 m kõrgusele ehitisele.“ (vastustaja 20.12.2019

menetlusdokumendi lisa 12, lk 69). Lisaks on Harju maavanem oma 04.05.2017 kirjas

märkinud seoses viidatud K. Kuke ettepanekuga, et detailplaneeringut on korrigeeritud ning

kavandatavat hoonestuskõrgust on vähendatud 10,6 meetrini; maavanema hinnangul hoone

kõrgus ja selle sobimine keskkonda on planeeringu sisuline lahendus, mille otstarbekuse üle

otsustamine ei ole maavanema pädevus (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12, lk

118). Asjaolu, et maksimaalne ehitise kõrgus on 11 m, nähtub ka Sadama tee 10 maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu põhijooniselt (koostatud 08.02.2017; vastustaja 20.12.2019

menetlusdokumendi lisa 1) ning Sadama tee 10 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

seletuskirja punktist 3.4 (vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 13, lk 13). Eeltoodust

lähtuvalt on põhjendamatu ja alusetu kaebaja väide, et vastustaja ei ole K. Kuke ettepanekuga

planeeringuala hoonete kõrguste osas arvestanud.

83. Kokkuvõtvalt viitab kohus Riigikohtu halduskolleegiumi 06.11.2002 otsuse nr 3-3-1-62-

3-18-1512

15(17)

02 punktile 16, milles on märgitud järgmist: „Kaalutlusõiguse teostamine peab toimuma

vastavuses kaalutlusõiguse eesmärgiga. Silmas tuleb pidada, et planeerimismenetluse üheks

eesmärgiks on ka planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ja erinevate isikute huve ning

avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse

erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele Planeerimis- ja

ehitusseaduses ette nähtud piisavalt võimalusi oma seisukohtade väljendamiseks ning

planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda.“

84. Käesolevas asjas on huvitatud isikud saanud menetluse käigus oma seisukohti ja

vastuväiteid avaldada, vastustaja on neile vastanud ning erimeelsusi on püütud lahendada ka

maavanema järelevalve raames. Seetõttu on ebaõige kaebaja väide, et teda ei ole

planeeringumenetlusse kaasatud (vt vastustaja 20.12.2019 menetlusdokumendi lisa 12

(Sadama_DP_Menetlusdokumendid.pdf), lk 29, 44-48, 56-57).

85. Kohus nõustub kolmanda isikuga AS Respectus Capital, et seminarihoone osas

ehitusjärelevalve teostamine ei takista detailplaneeringu vastuvõtmist. Tegemist on kahe

eraldiseisva ning üksteisest sõltumatu haldusmenetlusega. Lisaks ei ole käesoleval juhul

vaidlusaluseks küsimuseks ehitamise õiguspärasus või ehitusõigus Sadama tee 10 kinnistul.

86. Vaidlusaluses otsuses on asjakohaselt selgitatud, et kui detailplaneeringust huvitatud isik

oleks enne ehitustegevuse alustamist taotlenud detailplaneeringu algatamist samasuguse

ehitusmahu kavandamiseks nimetatud asukohas, siis oleks tõenäoliselt kõiki menetlusreegleid

jälgides isik saavutanud taotletava eesmärgi toitlustushoone rajamiseks õiguslikul alusel.

Vaidlusalune otsus on proportsionaalne. Juba ehitatud hoonet on võimalik tagantjärgi

seadustada, kui sisuliselt vastab hoone kehtivatele õigusnormidele. Sellises olukorras oleks

hoone lammutamine ebaproportsionaalne meede.

87. Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse. Kuivõrd vaideotsust ei ole vaidlustatud

eraldiseisvalt vaide esemeks olevast haldusaktist, siis jääb ka vaideotsuse tühistamisnõue

rahuldamata.

88. Eeltoodust lähtuvalt jääb MTÜ Neeme Sadam (pankrotis) kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

89. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja

kanda. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi

nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

90. Kolmas isik AS Respectus Capital esitas 21.01.2021 menetluskulude nimekirja, milles

selgitab järgmist. Kolmas isik AS Respectus Capital on esitanud oma menetluskulude

nimekirjad koos kuludokumentidega kohtule 05.09.2019 ja 25.03.2020 ning jääb nende juurde.

Ühtlasi palub kolmas isik kaebajalt välja mõista täiendavad menetluskulud summas 419,50

eurot (ilma käibemaksuta), mis hõlmab Advokaadibüroo Sorainen poolt õigusabiteenuse

osutamist seoses järgnevate toimingutega: 1) kohtu 06.05.2020 määrusega tutvumine,

strateegia analüüs seoses võimaliku kompromissiga, kompromissettepaneku koostamine ning

kooskõlastamine kliendiga (kuupäevad 07.-11.05.2020, ajakulu 1,6h) – arve 1956/20EE; 2)

seisukoha koostamine kaebaja määruskaebusele (kuupäev 04.06.2020, ajakulu 0,7h) – arve

2415/20EE; 3) Riigikohtu 29.09.2020 määrusega tutvumine, menetlusstrateegia analüüs ning

kooskõlastamine kliendiga (kuupäev 06.10.2021, ajakulu 0,4 h) – arve 3654/20EE.

3-18-1512

16(17)

91. Kolmas isik AS Respectus Capital palub 25.03.2020 menetluskulude taotluses kaebajalt

välja mõista menetluskulu summas 11 545 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on

advokaadibüroo Sorainen AS osutanud käesolevas haldusasjas AS-le Respectus Capital

õigusabi kolmes kohtuastmes 82,5 tunni ulatuses, summas 11 542 eurot, keskmise tunnitasuga

139,90 eurot (ilma käibemaksuta). Õigusabikulule lisanduvad õigusabi osutamisega seotud

otsene kulu 3 eurot (ilma käibemaksuta), mis hõlmab elektroonilise kinnistusraamatu väljavõtte

maksumust. Kokku on AS Respectus Capital kandnud käesolevas haldusasjas seisuga

25.03.2020 menetluskulusid summas 11 545 eurot (ilma käibemaksuta). Seisuga 05.09.2019

tehtud õigusabitoimingute nimekiri (koos õigusabitoimingute täpsema kirjelduse ja ajakuluga),

nende õigusabitoimingute eest esitatud arved ning arvete tasumist tõendavad maksekorraldused

kajastuvad AS Respectus Capital poolt kohtule 05.09.2019 esitatud menetlusdokumendis.

Seisuga 25.03.2020 on 05.09.2019 menetlusdokumendis viidatud kuludele lisandunud

Advokaadibüroo Sorainen AS esitatud arvetel 0024/20EE ja 0916/20EE toodud

õigusabitoimingud,

mille

täpsem

kirjeldus

ja

ajakulu

on

toodud

25.03.2020

menetlusdokumendile lisatud menetluskulude nimekirjas. Kolmanda isiku AS Respectus

Capital esindajate keskmine tunnihind on 139,90 eurot ning esindajad ei ole menetluses

toiminguid dubleerinud.

92. Seega palub kolmas isik AS Respectus Capital kaebajalt välja mõista menetluskulu kokku

summas 11 964,50 eurot (11 545 + 419,50), millest õigusabikulu on 11 961,50 eurot (ilma

käibemaksuta) ning kinnistusraamatu väljavõtte eest kantud kulu 3 eurot. Menetluskulude

taotluste kohaselt on kolmandale isikule AS Respectus Capital õigusteenust osutatud keskmise

tunnihinnaga 139,90 eurot (ilma käibemaksuta) ning kokku 85,2 (82,5 +2,7) tundi.

93. Arvetele numbritega 2851/19EE, 2181/19EE, 1359/19EE, 0994/19EE, 0916/20EE,

0024/20EE, 2415/20EE ning 3654/20EE ei ole märgitud käesoleva haldusasja numbrit ega

tehtud viidet isikule, kellega vaidlus on puhkenud. Samas on arvetele märgitud

planeerimisvaidlus esimeses astmes või apellatsioonis või kassatsioon. Arvestades, et kohtute

infosüsteemist ei nähtu, et kolmandal isikul AS Respectus Capital oleks olnud või käimas samal

ajal muid planeerimisvaidlusi (haldusasju), siis järeldab kohus, et esitatud arved on käesoleva

haldusasjaga seotud.

94. Kohtu hinnangul ei saa pidada perioodi 05.09.2019-21.01.2021 õigusabikulu ülemääraseks

või ebamõistlikuks. Tegemist on menetluskuludega läbi kolme kohtuastme, arvestades, et

haldusasi on tagasi saadetud halduskohtule, kus see on omakorda jõudnud määruskaebe korras

Riigikohtusse. Lisaks on tegemist mahuka vaidlusega. Küll aga on kohtu hinnangul ülemäärane

esialgsele kaebusele vastuse koostamiseks kulunud aeg (39,6 h; AS Respectus Capital

05.09.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Kohus peab perioodi 21.11.2018-28.08.2019

põhjendatud kuluks 66,5 h (76,5-10). Seega loeb kohus mõistlikuks ja põhjendatuks

õigusabikuluks 10 162,50 eurot (11 961,5 – 1399).2

95. Kohus ei pea põhjendatuks kohaldada HKMS § 108 lõiget 11, mille kohaselt võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Asjaolu, et menetlusosalise majanduslik seisukord on halb, ei tähenda ilmtingimata, et

menetluskulude väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik HKMS

§ 108 lg 11 mõttes3. Seejuures on kolmas isik AS Respectus Capital teinud menetluse vältel

kaebajale ettepaneku sõlmida menetluskulude osas kokkulepe, vähendades tekkinud

menetluskulusid poole võrra (vt kolmanda isiku AS Respectus Capital 11.05.2020

2 Keskmine tunnitasu 139,90 eurot x 10 = 1399.

3 K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013.

Kommentaar paragrahvile 108, punkt F, lk 398.

3-18-1512

17(17)

menetlusdokument), kuid kaebaja ei ole sellele ettepanekule reageerinud. Lisaks on kohus oma

09.02.2021 määruses selgitanud kaebajale, et kaebus ei ole perspektiivikas. Kohtu hinnangul

tingiks HKMS § 108 lg 11 kohaldamine kolmanda isiku AS Respectus Capital suhtes

ebaõiglase tulemuse. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku AS

Respectus Capital kasuks välja menetluskulud summas 10 165,50 eurot (ilma käibemaksuta),

millest 10 162,50 eurot moodustavad õigusabikulud (ilma käibemaksuta) ning 3 eurot

kinnistusraamatust elektroonilise väljavõtte tegemise kulud (HKMS § 101 lg-d 1 ja 2 ning §

102 p 2).

96. Vastustaja, kolmas isik Neeme Marina OÜ ja kaasatud haldusorganid menetluskulude

nimekirja ega kuludokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja, kolmanda isiku

Neeme Marina OÜ ja kaasatud haldusorganite võimalikud menetluskulud nende enda kanda

(HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik