Legislator Case Law & Legislation
2-21-335/16 AI generated

2-21-335/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-21-335/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

NPM Silmet OÜ (avaldaja) esitas 10. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule avalduse kohtutäitur Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes 3. novembril 2020 Rhodia Operations

Legislator headnote

AI generated

2-21-335/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: jaanuaril 2021 Viru Maakohtule avalduse kohtutäitur Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes 3. novembril 2020 Rhodia Operations

Keywords

AI generated
compliance with formal requirements formal procedural defect notice of defects registered security irregular pledge rectification reservation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. märts 2021

Tsiviilasja number

2-21-335

Tsiviilasi

NPM Silmet OÜ avaldus kohtutäitur Raigo Pärsi

taandamiseks täiteasjas nr 158/2020/1192

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NPM Silmet OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): NPM Silmet OÜ

(registrikood 10294959), vandeadvokaat Annika Jaanson

Vastustaja: kohtutäitur Raigo Pärs

RESOLUTSIOON

1. Jätta NPM Silmet OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 8. veebruari 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebemenetluse

menetluskulud

NPM Silmet OÜ kanda. Kohtutäitur Raigo Pärsile

hüvitatavad kulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. NPM Silmet OÜ (avaldaja) esitas 10. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule avalduse kohtutäitur

Raigo Pärsi taandamiseks täiteasjas nr 158/2020/1192.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes 3. novembril 2020 Rhodia Operations

S.A.S. (sissenõudja) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määruse

tsiviilasjas nr 2-20-13011 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 158/2020/1192. Avaldajal tekkis

kahtlus kohtutäituri sõltumatuses ja erapooletuses. Viru Maakohtu menetluses on avaldaja

kaebus kohtutäituri tegevuse peale tsiviilasjas nr 2-20-17692.

Kohtutäitur on kinnitanud kohtumääruse nr 2-20-13011 ebaselgust. Kohtutäitur jättis tagamata

avaldaja õigused täitetoimingute läbiviimisel ja väljus määruse piiridest. Kohtutäitur ei olnud

ega ole erapooletu ja sõltumatu, sh võis olla ja on sissenõudja esindajate poolt mõjutatud ja on

asunud selgelt sissenõudja poolele, loonud sissenõudjaga mitteformaalsed suhted. Avaldaja

esitas 18. detsembril 2020 kohtutäiturile taotluse taandamiseks, mille kohtutäitur jättis

31. detsembri 2020. a otsusega rahuldamata. Samuti jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja

taotluse täitemenetluse raames kogutud tootenäidiste üleandmiseks teisele kohtutäiturile.

Kohtutäitur on jätnud ennast ebaõigesti taandamata, mistõttu tuleb kohtul kohtutäitur taandada.

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Täitur on oma tööd teinud erapooletult ja sõltumatult

ning taandamiseks puuduvad õiguslikud alused. Vastuse kohaselt on kõik täitetoimingud tehtud

ja täitemenetlust enam läbi ei viida. Kohtutäitur algatas menetluse oma siseveendumuse põhjal,

mitte kellegi mõjutustest tingituna. Täituril on diskretsiooniõigus kas menetlus algatada või

mitte. Praegusel juhul leidis täitur, et kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud ja

menetluse saab algatada. Täitur peab algatama täitemenetluse kui täitmiseks esitatud dokument

vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea ja tal ei ole õigust kontrollida materiaal-

õiguslikke asjaolusid.

Kõik protokollis märgitud andmed, kogutud info, mis on kirja pandud menetlustoimingu

protokolli/akti, on kirja pandud ainult täituri enda poolt. Ainus isik, kes täiturile juhiseid andis,

oli kohtu poolt määratud ekspert A.A.. Vaatamata täitemenetluse lõppemisele, ei lõppe

tootenäidiste hoiustamise kohustus. Nimetatud kohustus saab lõppeda ainult juhul, kui kohus

teeb uue määruse ja kohustab täiturit andma tootenäidised üle selleks ettenähtud isikule. Seda

ei saa otsustada ei sissenõudja, ega võlgnik.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 8. veebruari 2021. a määrusega avalduse kohtutäituri taandamiseks

täiteasjas nr 158/2020/1192 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 9 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi

viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või

kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. TMS § 9 lg 4 sätestab, et kui

kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse

kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse

kohtule. TMS § 9 lg 5 teise lause kohaselt, kohus lahendab taanduse määrusega.

Maakohus leidis, et kohtutäituri taandamiseks alus puudub ning täitemenetluse läbiviimine

täiteasjas nr 158/2020/1192 kohtutäituri poolt on teostatud seaduslikult ning erapooletult. Täitur

on käitunud vastavalt Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrusele tsiviilasjas

nr 2-20-13011. Avalduses märgitud asjaolud ei viita kohtu hinnangul kuidagi kohtutäituri

erapoolikusele, sellele ei osunda ka ainuüksi suhtlus täitemenetluse osalistega. Avaldaja väited

kohtutäituri erapoolikuse kohta on põhjendamata ja alusetud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles palub tühistada maakohtu

määrus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus kohtutäituri

taandamiseks täiteasja nr 158/2020/1192 menetlusest, anda täiteasi nr 158/2020/1192 koos

asjas kogutud tootenäidistega üle teisele kohtutäiturile avaldaja esindaja juuresviibimisel ja

kooskõlastada üleandmise aeg avaldaja esindaja vandeadvokaat Annika Jaansoniga. Avaldaja

palub jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõista avaldaja menetluskulud

kohtutäiturilt välja.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus avaldaja väiteid ja tõendeid hinnanud. Maakohus on

ebaõigesti kohaldanud TMS § 9 lg 1 p 6 leides, et kohtutäituri taandamiseks puudub alus.

Täitemenetluse seadustik ei reguleeri detailsemalt, mida kohtutäituri erapooletuse all on

mõeldud. Seetõttu tuleks TMS § 9 lg 1 p 6 sisustada koosmõjus muudest õigusaktidest

tulenevate nõuetega kohtutäituri erapooletusele ja sõltumatusele. Avaldaja hinnangul

väljenduvad vastavad nõuded kohtutäituri seadustiku ja kohtutäiturite hea ametitava sätetes.

Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, kas need õigusnormid ja avaldaja õiguslikud

seisukohad on maakohtu hinnangul asjakohased ja kohaldatavad või mitte.

Kohtutäitur alustas täitemenetlust ja viis läbi täitetoiminguid ebaselge kohtumääruse alusel,

olles ise kinnitanud kohtumääruse ebaselgust. Kohtutäitur viis menetlust läbi ja koostas

menetlusprotokolli vastavalt sissenõudja esindajate juhistele.

Kohtutäitur jättis tagamata avaldaja õigused täitetoimingute läbiviimisel. Kohtutäitur ei

selgitanud avaldajale, millised õigused avaldajal üldse on, kuigi eelnev on otseselt kohtutäituri

kohustuseks. Kohtutäitur võimaldas täitetoimingute läbiviimise juurde ka sissenõudja

esindajad, kuigi vastavalt TMS § 28 lg-tele 1 ja 2 ei olnud sissenõudja esindajatel seda õigust.

Kohtutäitur ei andnud avaldaja esindajale määruse ärakirja, vaid võimaldas sellega üksnes

põgusalt ja ebapiisavalt tutvuda ning keeldus ärakirja andmisest enne täitetoimingute

läbiviimist, kuigi vastav kohustus tuleneb TMS § 28 lg-st 4.

Kohtutäitur väljus määruse piiridest. Kohtutäitur lubas erinevalt Harju Maakohtu 23. oktoobri

2020. a määrusest ning erinevalt oma esialgsest seisukohast kõiki täitetoiminguid läbi viia ja

tõendeid koguda A.A.l. Kohtutäitur edastas sissenõudja esindajatele oluliselt rohkem

informatsiooni, kui oli Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määruse alusel lubatud, kuigi

avaldaja oli kohtutäituri tähelepanu juhtinud selle lubamatusele.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kohtutäituri ja sissenõudja esindajate suhtlus ei viita

kohtutäituri erapoolikusele. Kohtutäitur ei lahendanud avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse

peale erapooletult. Sissenõudja andis kohtutäiturile juhiseid seoses avaldaja kaebusega.

Avaldaja ei olnud vastavasse mitteametlikku kaebuse lahendamisesse kaasatud.

5. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

Täitur on käitunud vastavalt Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrusele tsiviilasjas

nr 2-20-13011. Ainuüksi suhtlus täitemenetluste osalistega ei näita kohtutäituri erapoolikust.

Täitemenetlust hetkel läbi ei viida, sest kõik täitetoimingud on tehtud. Kohtutäitur ei ole

täitemenetlust lõpetanud põhjusel, et avaldaja on esitanud kaebuse täituri tegevuse peale

tsiviilasjas nr 2-20-17692.

Avaldaja soovib kahes erinevas menetluses (kaebus täituri tegevusele tsiviilasjas nr 2-20-17692

ja avaldus täituri taandamiseks praeguses tsiviilasjas) kohtu hinnangut samadele toimingutele.

Avaldaja ei ole välja toonud mitte ühtegi selgitust, miks täitur ei tohiks tootenäidiseid enam

hoida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Menetluskulud määruskaebemenetluses jätab

ringkonnakohus avaldaja kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole määruse

põhjendustes kõikidele avaldaja väidetele vastanud. Nimetatud menetlusõiguse rikkumine ei

ole aga ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruse tühistamise aluseks.

Avaldaja on vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-20-17692 kohtutäituri poolt täitetoimingu läbiviimist.

Sisuliselt kattuvad tsiviilasjas nr 2-20-17692 esitatud väited ja etteheited täiturile käesolevas

asjas esitatud väidetega. Avaldaja väited, mis puudutavad täitedokumendiks oleva

kohtumääruse ebaselgust, avaldaja õiguste rikkumist täitetoimingu läbiviimisel ja kohtutäituri

poolt täitedokumendiks oleva määruse piiride ületamist, hinnatakse avaldaja kaebuse

lahendamisel kohtutäituri otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-17692.

8. Avaldaja palub kohtutäitur taandada, anda täiteasi koos asjas kogutud tootenäidistega üle

teisele kohtutäiturile avaldaja esindaja juuresviibimisel ja kooskõlastada üleandmise aeg

avaldaja esindajaga.

Pooled ei vaidle selle üle, et täiteasjas nr 158/2020/1192 on täitedokumendiks Harju Maakohtu

23. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-13011, millega maakohus algatas

eeltõendamismenetluse tõendite kogumiseks. Vaidlus puudub ka selle üle, et täitur tegi

määruses kirjeldatud toimingud 4. novembril 2020. a.

TMS § 9 lg 1 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega

taandama, kui esinevad sama paragrahvi lg 1 p-des 1-6 sätestatud alused. Avaldaja hinnangul

peab täitur ennast taandama TMS § 9 lg 1 p 6 alusel, sest täitur ei ole erapooletu.

Ringkonnakohus leiab, et selles sättes nimetatud aluseid ei ole asja menetlemisel tuvastatud.

TMS § 9 lg 6 kohaselt antakse kohtutäituri taandamise korral täitedokument sissenõudja

avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Viidatud sätte järgi on täitedokumendi üleandmise

eesmärk täitemenetluse jätkamine. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et

tavapärast täitemenetlust ega sundtäitmist täiteasjas nr 158/2020/1192 ei toimu. Kohtutäitur on

teinud konkreetsed täitedokumendiks olevas määruses nimetatud toimingud ning täitemenetlust

saab lugeda sellega lõppenuks.

Avaldajad ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks läbiviidud menetlustoimingu kaudu kogutud

tootenäidiseid ei saa täitur enam hoida ning miks tuleks neid üle anda teisele täiturile.

Tootenäidiste hoidmine ei ole samastatav täitemenetluse läbiviimisega, s.t aktiivseid

täitetoiminguid avaldaja suhtes või avaldajat kohustavaid toiminguid kohtutäitur läbi ei vii.

9. Kuigi kohtutäitur palus vastuses määruskaebusele jätta menetluskulud poolte endi kanda,

otsustab kohus menetluskulude jaotuse tulenevalt seadusest. Määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10).

Ringkonnakohtu hinnangul analoogselt kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse peale

tekkinud kuludega ei kuulu kohtutäituri kulud hüvitamisele ka täituri taandamise taotluse

lahendamisel (TsMS §175 lg 31). Ringkonnakohus lahendas käesoleva asja kirjalikus

menetluses ning vastuse avaldaja kaebusele esitas kohtutäitur ise. Seega ei ole täituril

eelduslikult kulusid tekkinud. Kohtutäiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke