2-20-2633/16 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (19)

2-20-2633

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2633

Tsiviilasi

R. H. hagi G. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja

viivise nõudes

Hagihind

3780 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. H. (isikukood xxxxxxxxxxx)

lepingulised esindajad: vandeadvokaat Robert Sarv ja

advokaat Katrin Paulus

Kostja: G. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) lepinguline

esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik

Kohtuistungi aeg

eelistung xx.12.2020. a, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. H. hagi G. P. vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Mõista G. P. R. H. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 600 eurot.

3. Mõista G. P. R. H. kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt

(600 eurolt) 26.03.2021. a seisuga summas 48,48 eurot ja alates 27.03.2021. a VÕS §

113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud G. P. kanda.

2. Mõista G. P. R. H. kasuks välja menetluskulud summas xx eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (19)

1. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.1. R. H. (hageja) esitas 17.02.2020. a kohtule hagiavalduse G. P. (kostja) vastu mittevaralise

kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hageja palub hagis kostjalt hageja kasuks välja mõista

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivise kahjuhüvitiselt

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a

jagatud artikli juures järgneva hagejat puudutava kommentaari: „padofiil ...täiesti tavaline

perverdist pedofiil on see naine.“ Lisaks avaldas kostja Facebookis Ei Eesti laste

Seksualiseerimisele grupis 21. novembri xxxx. a postituse juures järgneva hagejat puudutava

kommentaari: „selline pervert nõuab oma õigust ?!?!“ .

Hageja väitel kahjustas kostja avaldatuga oluliselt hageja mainet. Hageja maine rikkumine

seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, et hageja on „tavaline perverdist

pedofiil“ ja „pervert“. Sellega on kostja rikkunud hageja au ja väärikust.

Kostja avaldatud faktiväited, nagu oleks hageja „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja

„pervert“ on ebaõiged. Tegelikult on hageja kogemustega algklasside ja lasteaiaõpetaja ning

lasteaia juhataja. Alates xxxx. a jaanuarist õpib hageja xxxxxx sihtasutuses xxxxxx. Õpingute

eesmärgiks on saada teadmisi selle kohta, kuidas suhelda lastega intiimsetel teemadel. Hageja

soovib tutvustada lastele nende seksuaalsust läbi selle, et lapsed teaksid ja saaksid aru sellest,

et nende keha on nende oma ja mitte ükski võõras ei tohi neid puutuda. Enda keha

väärtustamiseks on vajalik lapsele selgitada arusaadavalt inimese anatoomiat ja seda just sellel

eesmärgil, et laps teaks, kus kohast võib teda keegi katsuda ja kuskohast mitte. Mitmed

uuringud on näidanud, et laste harimine inimese anatoomia kohta ja selle kohta, mida keegi

võib või ei või teha on hilisemas eas hoidnud ära soovimatuid rasestumisi ning vähendanud

suguhaiguste levikut. Seega on hageja töö tänuväärne, kui see aitab ära hoida hilisemas eas

tekkida võivaid probleeme (sh ennetab ohtu nn kommionude ees). Kostja ei ole tõendanud, ega

saagi tõendada enda avaldatud andmete tegelikkusele vastamist. Järelikult tuleb lugeda kostja

avaldatud faktiväited ebaõigeks. Samuti on selge, et kostja avaldas faktiväited ilma mistahes

viisil andmeid kontrollimata. Kostja eesmärk faktiväidete avaldamisel ei olnud tegelike

asjaolude avaldamine kolmandatele isikutele. Avaldatust ilmneb selgelt, et kostja eesmärk oli

pelgalt teha hagejale haiget. Sellest tulenevalt on ka ilmne, et kostja avaldatud faktiväited on

hageja au teotavad (rikuvad tema isiklikke õigusi). Kostja esitatud faktiväited on põhjustanud

hagejale ja tema lähedastele ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste

inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed

pöörduvad hageja poole väidetega, et hageja ei ole pädev õpetama, ta näeb „kahtlane“ välja, ta

käitub ebasündsalt lastega jms. Hageja oli varem avalikkusele vähetuntud isik, kuid sai endale

sisuliselt üleöö negatiivse kuulsuse seoses meedias ülesastumisega ja sellele järgnenud

kommentaaridega. Kostja kommentaarid on osa hageja pihta suunatud negatiivsetest ja

laimavatest kommentaaridest ning sõimust. Kostja kommentaarid ei ole suunatud objektiivsele

arvamuse avaldamisele, vaid need on suunatud halvustavalt hageja isiku pihta.

Eesti keele seletava sõnaraamatu ja võõrsõnade leksikoni andmetel tähendab „pedofiil“ last

suguliselt ahistavat isikut. Järelikult loob selline väide keskmisele mõistlikule lugejale, kes

kostja avaldatud faktiväidet loeb mulje, nagu oleks hageja lapsepilastaja. Eesti

Õigekeelsussõnaraamatu andmetel tähendab „pervert“ perverset isikut, perversne omakorda

tähendab loomuvastane, paheline, eriti seksuaalsusega seotud. Järelikult loob see keskmisele

mõistlikule lugejale, kes kostja avaldatud faktiväidet loeb mulje, nagu oleks hagejal perverssed

seksuaalsed kalduvused. Eesti Keele Instituudi poolt välja töötatud Emotsioonidetektori

3 (19)

hinnangu järgi kannavad kostja avaldatud faktiväited endas jäägitult negatiivset konnotatsiooni.

Järelikult on väljaspool vaidlust asjaolu, et kostja avaldatud faktiväided, nagu oleks hageja

täiesti tavaline perverdist pedofiil ja pervert, on hageja au teotavad.

Läbi hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise, põhjustas kostja hagejale

märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma

avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi

hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja tekitas avalikkuse silmis hagejast ebaõige

kuvandi. Ka hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema

terviseprobleemide tõttu kodus ning ta pole saanud muuga (sh kutsetegevusega) tegeleda. Kõige

ilmekamalt avaldub kostja (ja ka teiste laimajate) laimava tegevuse negatiivne mõju hageja

maine muutumises. Kui sisestada hageja nimi interneti otsingumootorisse, siis praktiliselt iga

artikli juures on näha midagi negatiivset, solvavat, au teotavat. Kui avalikkuse ette tuli fakt, et

hageja saatis laimajatele välja nõudekirjad, jätkus hageja materdamine sama sisuga

kommentaaridega. Järjekordselt mõnitati hagejat täiesti ilma igasuguse aluseta. Seega

väljendubki esimene põhjus, miks antud juhul on tegemist tõsise laimamisega, mille tõttu

hageja kohtult kaitset palub, just selles, et iga selline kostjasugune laimaja on küll võib-olla tilk

suures ookeanis, kuid kui neid samasuguseid tilku poleks, poleks ka suurt laimulainet, mis

hagejat tabas ja tabab tänaseni. Kostja osales nn karjaefekti tekitamises, kus sajad inimesed

rikkusid hageja isiklikke õiguseid. Seega on kostja süü suur juba selle tõttu, et ta andis enda

õigusvastase kommentaariga hageja vastu suunatud laimutegevusele hoogu juurde. Hagejast on

saanud kindlasti ka kostja laimu tulemusel Eestis üks enim laimatud inimene, kelle pihta

loobitakse valimatuid solvanguid ja keda ei sallita. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited

põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega

suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja

poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses

ja sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid

emotsioone. Lisaks on kostja avaldatud ebaõiged andmed toonud kaasa negatiivseid muudatusi

hageja elukorralduses, kuivõrd hageja peab korduvalt ja väsimatult selgitama kostja avaldatud

andmete ebaõigsust ning seda, et tema tegevus lastega on õige ja kohane. Samuti on hagejal

tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda

oma tavapärase elu elamisel. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka hageja

perekonnaliikmetele ja lähedastele, kes on temaga seotud. On väljaspool igasugust vaidlust, et

lastega töötava inimese avalik just selle tegevusega seonduv negatiivne kuvand võrdub selle

inimese jaoks karjääri lõppemisega. Kasutuks muutuvad kõik õpingutele tehtud suured

kulutused ning hageja kaotas kostja tegevuse tõttu temale kõige südamelähedasema

eneseteostusvõimaluse. Hageja ei ole pärast tema suhtes korraldatud laimulaviine saanud ühtegi

tellimust – lasteaiad vaatavad hirmuga temast mööda. Seda mitte hagejast tulenevatel põhjustel,

vaid just kostjasuguste laimajate tõttu, kuna nemad määrisid täielikult hageja maine ning

lasteaiad kardavad, et ka nende suhtes võetakse samasugune laimukampaania ette, kui nad

peaksid hagejaga koostööd tegema.

Hagiavalduse esitamise seisuga olid kostja avaldatud kommentaarid olnud üleval üle aasta

(alates xx. xxxxxxxxx.a ja alates xx. xxxxxxxx xxxx. a).

Hageja edastas kostjale kohtuväliselt 9. jaanuaril 2020. a nõudekirja kahju hüvitamise nõudes,

andes kostjale vastamiseks kümne päeva pikkuse tähtaja. Kostja otsustas saadud nõudekirjale

mitte reageerida ega otsida mistahes kohtuvälist kokkulepet.

Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades üldise elukalliduse tõusu,

4 (19)

kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine täielikus

hävitamises osalemist ning kostja ükskõiksust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks

hüvitiseks vähemalt 5000 eurot.

1.2. Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude

juurde.

Hageja leiab, et hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust see, et kostja kustutas oma

kommentaarid ja avaldas ligi poolteist aastat hiljem ümberlükkavad kommentaarid. Hageja

leiab, et kostja avaldatud nn vabandused ei saavuta kunagi sellist ulatust, nagu saavutas kostja

laimavad kommentaarid. On selge, et nii pikka aega tagasi tehtud postitusteni ning selle all

avaldatud kostja „vabandusteni“ jõuavad üksnes väga vähesed inimesed. Küll aga jõudsid kõik

Facebook gruppide liikmed kostja algsete, hageja au teotavate kommentaarideni. Kostja

vabandus oleks hüpoteetiliselt kahjuhüvitise suuruse hindamisel arvestatav üksnes siis, kui

kostja oleks teinud grupi esilehele eraldi sama sisuga postituse. Üksnes siis saaks rääkida sellest,

et kostja „vabandust“ saaks arvestada. Hageja leiab ka, et kostja „vabandus“ ei ole

omaalgatuslik ja siiras, nagu kostja soovib sel lasta paista. Kostja avaldas „vabanduse“ E. S. K.

lehel 31. märtsil 2020. a, st umbes kaks päeva enne seda, kui esitas kohtule vastuse hagile ning

ligi kolm kuud pärast hagejalt nõudekirja saamist. Hageja arvates saab järeldada, et kostja

avaldas kommentaari üksnes selleks, et luua endale kohtumenetluse jaoks soodne tõend. Hageja

leiab, et olukorras, kus kostja on kätte saanud ja tutvunud hageja kohtueelselt esitatud

nõudekirjaga, ei ole võimalik rääkida mistahes kostja „omaalgatuslikust“ vabanduse

koostamisest. Samuti on selge, et kostja ei koostanud seda kommentaari ise, vaid selle koostas

tema jaoks õigusabiteenuse osutaja või mõni teine teda nõustav isik. See järeldub eeskätt sellest,

et avaldatud postituse kirjastiil ning väljendusviis ei vasta absoluutselt sellele, milline on kostja

tavapärane väljendusviis.

Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selle kohta, et esmalt oleks pidanud hageja nõudma temalt

ebaõigete andmete ümberlükkamist. Hagejal on õigus kasutada kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, sh õigus nõuda temale tekitatud kahju hüvitamist. Hageja leiab, et kostja

sellist vastuväidet tuleb analüüsida ka kohtueelsete läbirääkimiste valguses. Kostja ei saa

hagivastuses asuda väitma, et talle tehti kahju hüvitamise nõude esitamisega justkui kuidagi

„liiga“, kui ta eelnevalt teadlikult ignoreeris hageja esitatud nõudekirja, milles oli selge viide

ka kompromissi võimalikkusele.

Hageja ei nõustu ka kostja seisukohaga, et tema avaldatud kommentaaride puhul ei ole tegemist

faktiväidete, vaid väärtushinnangutega. Hageja jäi selle juurde, et hageja nimetamine

„perverdiks“ ja „pedofiiliks“ on käsitletav faktiväitena. Hageja leiab ka, et käesolevas asjas

väärtushinnangu ja faktiväite eristamine ei ole üleüldse määrava tähtsusega küsimus. Kahju

hüvitamise õiguskaitsevahend rakendatav nii väärtushinnangute kui faktiväidete puhul. Kohtul

tuleb üksnes analüüsida seda, kas hageja nimetamine „perverdiks“ ja „pedofiiliks“ on

põhjendatud või mitte. Kui kohus leiab, et hagejat niiviisi nimetada ei tohi, jääb üle hinnata

üksnes kahjuhüvitise suurust.

Hageja leiab, et põhjendamata on kostja väide nagu ei oleks tema kommentaari

avalikustatudki. Kommentaar avaldati Facebooki grupis E. S. K. . Sellel Facebooki grupil on

pea 7500 liiget. Hoolimata sellest, et tegemist on suletud grupiga, jõudis kostja avaldatud

teave siiski rohkemate inimesteni, kuna ei ole võimalik prognoosida, kellele grupi liikmed

infot edasi avaldasid ning kellele kostja kommentaar võidi edastada.

Hageja leiab, et kostja seisukoht, et aktiivne kajastus ei ole põhjustatud kostjasugustest

laimajatest, vaid hoopis sellest, et hageja poolt õpetatava vajadus ja lubatavus ei ole saavutanud

5 (19)

ühiskonnas konsensust, on õige üksnes osaliselt. Tõsi on, et hageja kasvatusmeetod oli

päevakajaline just oma uuenduslikkuse tõttu. Küll aga ei nõustu hageja kostja seisukohaga nagu

õigustaks see asjaolu kostjasuguste laimajate käitumist. Inimese ja tema tegevuse kajastamisel

on mitmeid väljendusvorme. See kajastus, millele kostja on hagiavalduses viidanud

(ajaleheartiklid, Pealtnägija saade jne) ongi need kajastusvormid, mis on ühiskonnas tähelepanu

pälviva teo või sündmuse puhul loomulikud. Küll aga ei saa pidada loomulikuks ja normaalseks

seda kajastust, mille avaldas kostja.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hoolimata kostja laimust hagejal mittevaralise kahju

hüvitamist justkui vaja polekski. Hageja väitel ei ole tõenäoliselt isegi kahjuhüvitise

väljamõistmine piisav, et kõrvaldada kostja tehtu negatiivsed tagajärjed. Hageja tegevus lastega

seotud valdkondades on rikutud kogu tema ülejäänud eluks – hageja pole saanud mitte ühtegi

kutset ega pakkumist lastele õpetamiseks. Hageja ei saa mitte kunagi täisväärtuslikult tegeleda

sellega, mille tarvis on ta end aastaid harinud ning milles on tal laialdane kogemus.

Seda kahju, mis hagejale on tekkinud, ei saa tõenäoliselt mitte kunagi täielikult hüvitada. Töö

ja kutsumus moodustab inimese elust väga olulise osa. Hageja jaoks on see oluline osa tema

elust igaveseks rikutud seepärast, et kostja nimetas teda avalikult pedofiiliks.

Hageja leiab, et kostja väljatoodud asjaolu, et tema sissetulek on väike, ei anna alust jätta

kostjalt kahjuhüvitist välja mõistmata. Hageja leiab, et kahjuhüvitise väljamõistmisel ei saa

lähtuda ainuüksi isiku sissetuleku suurusest. See tooks kaasa olukorra, kus mitte üheltki n-ö

„vaeselt“ inimeselt ei saaks kahjuhüvitist välja mõista, mis ei ole aga seadusandja mõte. Lisaks

on kostja toonud välja üksnes tema palga suuruse, kuid on jätnud täpsustamata enda muud

sissetulekuallikad. Kostja ei ole ka välja toonud asjaolu, et talle kuulub xxxxxxxxx kinnistu

ning menetluse kestel võõrandas ta enda xxxxxxxx asunud kinnistu, millest eelduslikult sai ta

ka tulu.

2. KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED

Kostja, G. P. , hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.

Kostja ei vaidlusta seda, et ta postitas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a

jagatud artikli juures kommentaari: „padofiil ...täiesti tavaline perverdist pedofiil on see naine.“

Samuti ei vaidlusta kostja, et postitas Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupis 21.

novembri xxxx. a postituse juures kommentaari: „selline pervert nõuab oma õigust ?!?!“.

Kostja leiab, et avaldatud kommentaare ei saa käsitleda faktiväidetena, vaid tegemist saab olla

väärtushinnangutega. Kostja ei arva, et hageja on pedofiil või pervert selle sõna otseses

tähenduses. Kostja eesmärk ei olnud ka see, et keegi teine arvaks, et hageja on pedofiil või

pervert. Kostja väide oli reaktsioon hageja tegevusele ning emotsionaalselt väljendatud hinnang

sellele.

Kostja võtab omaks, et tema kommentaarides ei olnud sõnakasutus korrektne ning kostja on

selle eest hageja ees ka vabandanud. Kostja on kommentaarid kustutanud ja postitas algsete

kommentaaridega samas kohas alljärgneva teksti: „Ma ei arva, et R. H. on pedofiil või pervert

selle sõna otseses tähenduses. Käesolevaga vabandan R. H. ees selliste sõnade kasutamise

eest. Küll aga ei nõustu ma R. H. poolt kasutatavate õpetamismeetoditega ning pean neid

lasteaialastele ebakohasteks“.

Kostja väitel ei ole hageja ise kordagi tema käest palunud, et ta kustutaks avaldatud

kommentaari või muudaks seda. Selle asemel saatis hageja 9. jaanuaril 2020. a kostjale kirja,

6 (19)

milles nõudis 2726 euro tasumist. Andmete ümberlükkamist ei ole hageja taotlenud ka

käesolevas kohtuasjas, hoolimata sellest, et hageja peab avaldatut ekslikult faktiväiteks.

Faktiväidete puhul on esmane õiguskaitsevahend andmete ümberlükkamine. Seetõttu leiab

kostja, et hageja peamine soov ei ole mitte enda maine kaitse vaid soov rikastuda. Hageja on

saatnud praktilises samas sõnastuses nõudekirju kümnetele internetikommentaatoritele

eesmärgiga saada nende käest raha. On tõenäoline, et vähemalt osa selliste kirjade

adressaatidest ka tõepoolest maksab küsitud summa kohtuväliselt ning selline masspostitus on

hagejale rahaliselt kasulik.

Kostja leiab, et mitte iga kommunikatsiooniakt ei ole au teotav ning seda isegi siis, kui tegemist

on ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnanguga. Selleks, et tegemist oleks au

teotamisega peab see esiteks olema tehtud avalikkusele kättesaadavaks. Antud juhul see nii ei

ole.

Kostja avaldas algse kommentaari Facebooki grupis E. S. K. . Tegemist on suletud grupiga, mis

ei ole avalikkusele juurdepääsetav. Hageja ise selle grupi liige ei ole. Selleks, et saada grupi

liikmeks, tuleb esitada taotlus grupi administraatoritele. Kostjale jääb arusaamatuks, kust on

hageja üldse leidnud vastava grupi ja seal tema kohta avaldatud kommentaarid. Seetõttu jääb

mulje, et hageja on seda eraldi otsinud ning teinud pingutusi selleks, et saada kätte tema kohta

suletud grupis vahetatud info. See tähendab, et hagejal on endal roll kahju tekkimisel, mida

tuleb hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta.

Kostja leiab, et kuigi tema kommentaaride sõnakasutus oli ebakorrektne, ei olnud kostja poolt

avaldatu sisu siiski ebakohane.

Hageja nõue põhineb väitel nagu oleks ta pädev koolitaja, kellel on õigus viia läbi sellist

seksuaalkasvatust, nagu ta on teinud, ning ühiskondlik hukkamõist sellele on kohatu ja

omakorda hukkamõistu vääriv. Kostja selle väitega nõustuda ei saa. Iseenesest on loomulikult

õige, et lapsed vajavad seksuaalkasvatust, kuid selline seksuaalkasvatus peab olema eakohane,

vastama laste arengule ning selle läbiviija peab olema selleks pädev. Laste seksuaalkasvatuse

parim praktika ja tänapäevase teaduse tase on kokku võetud WHO juhendis „International

technical guidance on sexuality education. An evidence-informed approach“ (eesti keeles

„Rahvusvaheline tehniline juhend seksuaalhariduse kohta. Tõenduspõhine lähenemine“).

Sedavõrd väikestele lasteaialastele seksuaalhariduse andmist WHO ei toeta. Kõige noorem

grupp on 5 – 8 aastased, kellele õpetatakse põhitõdesid, nagu sõprus, kõigil on inimõigused,

kiusamine on halb jne. Samadest põhimõtetest lähtub ka Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a

määrus nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“. Hageja poolt tema Tartu Postimehes

9. oktoobri xxxx. a artiklis esitatud masturbeerimiskäsitlus WHO juhendist ega riiklikust

õppekavast tuge ei leia. Hageja metoodikat on Õpetajate Lehes käsitlenud tunnustatud

kasvatusteadlane M. T. . Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) kohaselt on M. T. pikaajaline ning

silmapaistev akadeemiline karjäär ning ta on mh paljude auhinnatud kasvatusteaduslike

raamatute autor. M. T. hinnang hageja tegevusele on hävitav ning ta nimetab hagejat otsesõnu

„soolapuhujaks“, tundes kaasa lastele, kes olid sunnitud tema tundides osalema. Ta heidab

hagejale ette, et viimane ei tunne isegi elementaarseid seksuaalkasvatuse aluseid, rääkimata

sellest, et viia hageja soovi kohaselt selline õpetus lasteaedadesse. Kostja on seisukohal, et M.

T. seisukoha valguses on hageja ülesanne tõendada seda, et tema kasvatusmetoodika on sellest

hoolimata eakohane, kooskõlas WHO juhendi ja Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud

Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. Hageja ei ole väitnud isegi seda, et ta oleks vastava

õppe lõpetanud, rääkimata selle kohta tõendite esitamisest. Samas ei anna xxxxxx SA xxxxxx

läbimine veel õigust Eestis lasteaiaõpetajana tegutseda.

7 (19)

Kostja on ka seisukohal, et hagejale ei ole kostja kommentaaride avaldamisega seoses

hüvitatavat kahju tekkinud.

Kostjale ei ole teada, et keegi oleks hagejat halvustanud kostja poolt postitatud kommentaari

tõttu. Seda ei ole hageja ka ise esile toonud. Tõsi on see, et hagejat on halvustatud tema erialase

töö tõttu, mis ei ole leidnud ühiskonnas mõistmist vaid vastupidi hukkamõistu ja halvakspanu.

Hageja on ise seda põhjalikult avalikult kajastanud ajalehes Tartu Postimees 9. oktoobri xxxx.

a artiklis „R. H. : seksuaalkasvatus alaku lasteaias“. Selles artiklis ütleb hageja muu hulgas

järgmist:“ Aga nii tugevat reaktsiooni mõnelt kohalviibijalt ja seejuures negatiivset ei oleks ma

ealeski osanud arvata. …Vastasin ka kuulajate küsimustele ja mind üllatas eestlaste väga

kategooriline homofoobia ja samuti negatiivne suhtumine unnutamisse [st laste

masturbeerimisse]… Peale minu uue elukutse õnnestus mul kohalviibijaid veel muugagi

šokeerida. Kui teatasin, et tõlgin soome keelest eesti keelde raamatut seksuaalsusest, küsis keegi

otse, kas ma tõesti mingit muud raamatut ei leidnud tõlkimiseks.“

Artikkel avaldati 9. oktoobril xxxx. a. Vaidlusalune kostja kommentaar postitati xx. oktoobril

xxxx. a ehk nädal hiljem. Seega on ilmne, et hageja tegevus pälvis hukkamõistu juba enne seda

kui kostja avaldas oma kommentaari. Puudub mistahes mõistlik põhjus arvata, et hageja poolt

kogetud ühiskondliku hukkamõistu on tinginud kostja tegevus. Hageja ei ole seda tõendanud.

Hageja poolt lasteaialastele läbi viidud tundi on kajastatud ka Eesti Rahvusringhäälingu saates

„Pealtnägija“. Muu hulgas laulab hageja lastele laulu, mis sisaldab sõnu „Kus on sinu noku /

tussu? Siin see on. Siin see on. Kõik on väga hästi. Üks kaks kolm“.

Hageja sõnum lastele, et nende kehad on nende omad ning keegi ei tohi neid puudutada kui laps

seda ei taha, on kostja arvates õiged. Vaieldav on aga hageja õpetusmeetodite kohasus, sh

videos sisalduv laul suguelunditest ning artiklis kajastatud käsitlus laste masturbeerimisest:

„Laps tunneb tutvudes oma kehaga, et suguelundite puudutamine tekitab mõnutunnet, ja

sellepärast tahab ta teha seda uuesti, sageli just enne uinumist“. „vanemad, ärge keelake lapsel

tutvuda oma kehaga, andke tema seksuaalsusele võimalus areneda!“

Hageja artikkel ja „Pealnägija“ saade on pälvinud laialdast meediakajastust. Hageja väide, et

meediakajastus, kommentaariumis ja sotsiaalmeedias toimuv on põhjustatud kostja

kommentaarist, on lihtsalt vale. Kostja kommentaar on vaid üks väike osa kogu laiemast

meediakajastusest, mis on põhjustatud hageja erialasest tegevusest. Hageja tegeleb

valdkonnaga – lasteaialaste seksuaalkasvatusega – mille vajalikkuse, lubatavuse ja kohasuse

üle ei ole ühiskonnas üksmeelt. Hageja meetodid on vaieldavad ning on pälvinud laialdast

vastukaja ning hukkamõistu. Hagejaga teistsugusel seisukohal olijate kesksed argumendid on,

et neid küsimusi peaks lastele selgitama vajaduspõhiselt nende vanemad ning et vanemad ei

peaks julgustama nii väikeste laste seksuaalseid avastusi, kuivõrd see muudab nad kergemini

haavatavaks inimestele, kes soovivad seda kuritahtlikult ära kasutada.

KarS § 147 kohaselt loetakse noorem kui kümneaastane isik seksuaalse enesemääramise suhtes

arusaamisvõimetuks. Õigusteoorias lisatakse, et „noorem kui kümneaastane isik on täielikult

võimetu seksuaalkäitumisest aru saama ja sellekohaseid otsuseid langetama“ . Sõnade täielikult

võimetu rõhuasetus põhineb allikast.

Eeltoodut arvestades leiab kostja, et hageja väide, nagu oleks kostja põhjustanud talle massiivse

mainekahju, on alusetu. Hageja on läbi avalike ülesastumiste ise positsioneerinud ennast

avaliku elu tegelasena, propageerides aktiivselt lasteaialaste seksuaalkasvatust, mis on

vastuvõetamatu mitte ainult olulisele osale ühiskonnast, vaid ka oma ala spetsialistidele.

Sealjuures ei ole hagejal kvalifikatsiooni ega haridust, et lasteaialastele seksuaalkasvatust

8 (19)

õpetada ning tema metoodika ei ole kooskõlas ei WHO juhiste, riikliku õppekava ega

erialaspetsialistide seisukohtadega. Kostja kommentaarid ei ole kuidagi põhjustanud

kolmandate isikute pöördumisi hageja poole ega avalikkuse arusaama, et hageja ei ole pädev

lasteaialastele seksuaalkoolitusi andma.

Kostja leiab, et hageja tegevusele osaks saanud aktiivne kajastus on tingitud sellest, et tema

poolt õpetatava vajaduse ja lubatavuse üle ei ole ühiskonnas konsensust ning hageja meetodid

on vastuolulised ja vaieldavad. Hageja väide, et talle on tekitanud kahju just kostja, ei vasta

tegelikkusele. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt suletud Facebooki grupis postitatud

kommentaarid omaksid sedavõrd suurt ühiskondlikku mõju, et kostjal oleks võimalik

kujundada ühiskondlikku arvamust. Lisaks ei pea seda väidet õigeks ka hageja ise. See nähtub

asjaolust, et hageja on esitanud praktiliselt identsed hagiavaldused ja nõuded ka veel vähemalt

P. K. , E. M. , E. M. , S. S. ja K. T. vastu. Neile kõigile heidab hageja praktiliselt samas

sõnastuses ette, et just nemad on tekitanud hagejale mainekahju, loonud „laimulaviini“,

tekitanud tervisekahju ja põhjustanud töökaotuse. See väide ei saa olla samaaegselt õige kõigi

kostjate suhtes korraga. Iga kostja ei saa olla eraldiseisvalt kõigi nende väidetavate kannatuste

esmapõhjustaja, nagu hageja igas hagiavalduses väidab. Hageja väited suure mainekahju kohta

lükkab ümber ka see, et ta nõuab kõigi kommentaatorite käest raha. Hageja ei ole siiani mitte

kelleltki nõudnud avaldatu kustutamist, ümberlükkamist ega vabandust. Sellest nähtub, et

avaldatul ei ole tegelikult hageja suhtes mingit negatiivset mõju, kuivõrd hagejal puudub

mistahes huvi selle vastu, et kommentaare veebist eemaldada. Seda ei ole ta nõudnud ka kostja

käest, kuid hoolimata sellest on kostja omal initsiatiivil vaidlusalused kommentaarid kustutanud

ning avaldanud avalikud vabandused.

Riigikohus on ka korduvalt leidnud, et mitte iga au teotamise juhtum ei pea kaasa tooma rahalist

hüvitist. Kohtupraktikast tuleneb, et au teotamisega põhjustatud negatiivseid tagajärgi saab

kõrvaldada või vähemalt vähendada ka vabanduse või avaliku parandusega. Sellisel juhul

puudub alus au teotamise kompenseerimiseks rahalise hüvitisega, kuna teotamine on juba

mitterahaliselt kompenseeritud. Antud juhul on kostja enda initsiatiivil avaldanud nii vabanduse

kui paranduse. Kostja on seisukohal, et arvestades eeltoodut kogumis, puudub hageja rahalise

nõude rahuldamiseks alus. Juhul, kui hageja oleks kohtueelselt palunud kostjal avaldada

täpsustuse, oleks kostja seda ka teinud. Asjaolu, et hagejal puudub huvi kommentaari

parandamise või vabanduse vastu, näitab seda, et hagi on esitatud puhtalt raha saamise

eesmärgil ilma, et selle taga oleks hageja isiklike õiguste kahjustamist või reaalset mittevaralist

kahju.

Ehkki mittevaralise kahju tekkimist ei pea tõendama, on siiski hagejal õigus seda teha, et kahju

hüvitamise nõude lahendamisel saaks kontrollida, kas hageja on tõepoolest kannatanud kahju,

mida ta väidab. Hageja on seostanud oma mittevaralise kahju väidetega, et ta sai kostja

kommentaaride tagajärjel tervisekahjustuse, kaotas töö ning inimesed arvavad, et ta ei ole pädev

õpetama. Hageja vastavaid väiteid aga tõendanud ei ole ning need väited on paljasõnalised.

Hageja ei ole selgitanud, millise tervisekahjustuse on ta enda väitel saanud. Eluliselt ei saa ka

usutavaks pidada, et kostja kommentaarid oleks põhjustanud hagejale tervisekahjustuse. Hageja

väide selle kohta, et ta on töö kaotanud, on ka vale, sest hageja töötab tänasel hetkel

seksuaalnõustajana Tartu Noorte Nõustamiskeskuses ja Seksuaaltervise Kliinikus. Seda, et

hageja oleks mõnest teisest töökohast või tellimusest kostja tõttu ilma jäänud, ei ole hageja

tõendanud. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks pädev koolitama

ning et tema vastuolulised õpetusmeetodid vastaksid riiklikule õppekavale ja kasvatusteaduse

tänapäevasele tasemel.

9 (19)

Kui kohus siiski rahuldab hageja nõude, siis palub kostja kahjuhüvitise suuruse määramisel

arvesse võtta tema majanduslikku seisundit. Kostja töötab O. - S. J. turvatöötajana. Kostja

netopalk 2020. aastal 11 kuu jooksul oli kokku 6599,90 eurot ehk kuus keskmiselt 599,99 eurot.

Hageja poolt nõutav summa 5000 eurot on kostja enam kui 8 kuu kogusissetulek ning

aastasissetulekust 7200 eurot 5000 euro suuruse hüvitise mahaarvamine tähendaks seda, et

kostjale jääb kätte 2200 eurot, millega ta peab katma enda ülalpidamiskulud kogu aasta vältel.

Sellega sunnitaks kostja allapoole absoluutset vaesuspiiri, mis ei saa olla hüvitise mõte ega

eesmärk.

3. KOHTU SEISUKOHT

3.1. Kohus leiab, et hagi mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

3.2.

Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

•

Kostja, G. P. , avaldas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a jagatud

artikli „R. H. : seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ juures kommentaari: „padofiil ...täiesti

tavaline perverdist pedofiil on see naine.“

•

Kostja, G. P. , avaldas Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupis 21.

novembri xxxx. a hagejat, R. H. , käsitleva postituse juures kommentaari: „selline

pervert nõuab oma õigust ?!?!“ .

Hageja leiab, et kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“

puhul on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Hageja väitel kahjustas kostja nende ebaõigete

faktiväidete avaldamisega oluliselt hageja mainet ning hageja nõuab hagis kostjalt mittevaralise

kahju hüvitamist ja viivist kahjuhüvitiselt.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja väitel oli tema kommentaaride puhul

tegemist väärtushinnangutega hageja laste seksuaalkasvatuse alase tegevuse kohta. Kostja

leiab, et kuigi tema kommentaaride sõnastus ei olnud korrektne, oli tema antud

väärtushinnangute sisu kohane, hagejal ei saanud kostja kommentaaridega seoses tekkida

mittevaralist kahju ning kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud.

3.3. Kohus leiab, et hageja kahjunõude aluseks saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, mis

võimaldab isikul nõuda teiselt isikult talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kostja

käitumise õigusvastaseks lugemine tuleb kõne alla VÕS § 1046 ja/või § 1047 järgi.

VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel

tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi

ja rikkumise raskuse vahel.

VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on

õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse

huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja

huvide võrdlevast hindamisest.

10 (19)

VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta

ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma.

VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult

kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud

asjaolu vastab tegelikkusele.

Tulenevalt eelnimetatud sätetest tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena kindlaks teha, kas

kostja käitumine on olnud õigusvastane. Selleks, et otsustada, kas kostja käitumise

õigusvastasuse hindamisel kohalduvad VÕS § 1046 või § 1047 sätted, tuleb kohtul esmalt teha

kindlaks, kas kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“

puhul on tegemist faktiväidete või väärtushinnangutega.

3.4. Riigikohus on 18.02.2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14 (p 10) korranud ka juba

varasemas lahendis avaldatud seisukohta, et isiku au on võimalik teotada tegelikkusele

mittevastavate andmete avaldamisega ja/või väärtusotsustusega. Isiku kohta mis tahes andmeid

sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt

kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub

isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on Eesti kultuuriruumis halvustava

tähendusega. Väärtushinnangut saab küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või

väärust. Seetõttu ei saa isiku au teotavat väärtushinnangut ümber lükata.

31.05.2006. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-xx-05 (p 12) on Riigikohus selgitanud, et isiku õigust

olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid

jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta

arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati.

Riigikohtus on asunud seisukohale, et sellisel juhul ei ole VÕS § 1047 rakendatav, sest

faktiväiteid ei ole avaldatud.

Arvestades siinjuures ka eespool viidatud Riigikohtu praktika seisukohti, hindab kohus, et

kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ puhul ei ole

tegemist VÕS § 1047 mõttes andmete ehk faktiväidetega.

Eesti keele seletava sõnaraamatu (EKSS)1 kohaselt tähendab sõna „pervert“ perversset isikut ja

sõna „perversne“ omakorda loomuvastast, pahelist (eriti seksuaalelus). Sõna „pedofiil“

tähendab last suguliselt ahistavat isikut. Võõrsõnade leksikoni (tl xx) kohaselt tähendab sõna

„pedofiil“ lapsepilastajat, last suguliselt ahistavat isikut, seksuaalperverti. Eesti Keele Instituudi

emotsioonidetektori kohaselt on väljend nagu „perverdist pedofiil“ negatiivne tähendus.

Arvestades sõnade tähendust, leiab kohus, et hageja kohta väidete nagu „täiesti tavaline

perverdist pedofiil“ ja „pervert“ avaldamisega, avaldas kostja arvamust nagu hageja oleks isik,

kes tegeleb millegi loomuvastase või lapsi ahistava või pilastava tegevusega. Vastava arvamuse

aluseks olevaid fakte ei ole aga kostja avaldanud. Kohus leiab, et sellised väited nagu „täiesti

tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ ei ole ka objektiivselt kontrollitav ega nende väidete

tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Kohtu hinnangul saaks faktiväitena käsitleda

1 EKSS „Eesti keele seletav sõnaraamat“ 2009. Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=s%C3%B5na

11 (19)

näiteks seda, kui kostja oleks avaldanud väite mingi konkreetse loomuvastase või lapsi

suguliselt ahistava teo kohta, mille hageja toime on pannud.

Arvestades asjaolusid, leiab kohus, et kostja avaldatud väidete nagu „täiesti tavaline perverdist

pedofiil“ ja „pervert“ puhul on tegemist väärtushinnangutega.

3.4. Tulenevalt VÕS § 1046 lg-dest 1 ja 2 tuleb kohtul kostja käitumise õigusvastasuse

tuvastamisel teha kindlaks, kas avaldatud väärtushinnangud on ebakohased, sealjuures tuleb

arvestada väärtushinnangute avaldamise asjaolusid ja kaaluda erihuve.

Riigikohus on 21.12.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10 (p 20) leidnud, et

väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on

oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid

selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist.

Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist.

Varasemalt 10.06.2009. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09 (p xx) on Riigikohus leidnud, et

ebakohased on väärtushinnangud (väärtusotsustused), milliste vulgaarne, inimväärikust

alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.

Arvestades sõnade tähendust, saab kohtu hinnangul lugeda, et väljendid nagu „täiesti tavaline

perverdist pedofiil“ ja „pervert“ on äärmiselt halvustava tähendusega. Keskmiselt mõistliku

isiku seisukohast on sellistel väljenditel solvav ja inimväärikust alanvad tähendus. Need

väljendid viitavad mingile loomuvastasele või pahelisusele ning lapsi suguliselt ahistavale

tegevusele ning selliste väidete avaldamine kellegi kohta, on teise isiku au ja väärikust teotav.

Kohus leiab, et kostja ei ole põhjendanud, et oleks esinenud mingid sellised asjaolud, mis

õigustaks selliste hageja au ja väärikust teotavate väärtushinnangute avaldamist.

Kostja avaldas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril

xxxx.a jagatud artikli „R. H. : seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ all kommentaari:

„padofiil…täiesti tavaline perverdist pedofiil on see naine“.

Kostja kommenteeritud artiklis (tl 39-40) räägib hageja sellest, et ta õpib jaanuarist alates

eestlasena xxxxxx sihtasutuses xxxxxx ja järgmisel aastal alustab seksuaalnõustaja õpinguid

ning tema praktika hõlmab seksuaalkasvatuse tunde ka lasteaialastele ja algklassidele. Hageja

märgib, et ühel koosviibimisel sai ta oma elukutsevaliku kohta negatiivset tagasisidet. Osa

kohalviibijaist ei mõistnud tema elukutsevalikut ja ütlesid, et mingil juhul ei tohiks anda

seksuaalkasvatust väikestele lastele ja tema ametit võrdsustati seksiõpetaja omaga.

Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupis avaldas kostja 21. novembri xxxx. a

postituse juures kommentaari: „selline pervert nõuab oma õigust ?!?!“ .

Kostja kommenteeritud postituses (tl 8) kirjutatakse sellest, et R. H. , kes õpib esimese

eestlasena xxxxxx S. lasteaialaste ja algklasside laste seksiõpetajaks, on solvunud, et

sotsiaalmeedias tema tegemisi laidetakse ja kurjade sõnadega kostitatakse. Postituses

kirjutatakse, et täna salvestatakse Pealtnägija saade, kus ta sel teemal südant puistab ja EKREt

vihakõnes süüdistab.

Kostja on seletanud oma kommentaaride avaldamist sellega, et ta ei nõustu meedias kajastatud

hageja laste seksuaalkasvatuse meetoditega. Meediakajastusest sai kostja muu hulgas teada, et

hageja õpetas lasteaialastele laulu suguelunditest ja julgustab vanemaid lubama lapsi oma

suguelundeid puudutama ja masturbeerima. Kostja leiab, et vastavad hageja õpetusmeetodid ei

ole kohased ega ole kooskõlas WHO juhendiga laste seksuaalkasvatuse kohta ega Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekavaga. Samuti ei poolda hageja

12 (19)

seksuaalkasvatuse meetodeid tunnustatud kasvatusteadlased. Kostja on välja toonud, et WHO

juhendis „International technical guidance on sexuality education. An evidence-informed

approach“ (eesti keeles „Rahvusvaheline tehniline juhend seksuaalhariduse kohta.

Tõenduspõhine lähenemine“) väikestele lasteaialastele seksuaalhariduse andmist WHO ei

toeta. Samadest põhimõtetest lähtub ka Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrus nr 87

„Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ ning hageja 9. oktoobri xxxx. a artiklis esitatud

masturbeerimiskäsitlus WHO juhendist ega riiklikust õppekavast tuge ei leia. Kostja leiab toob

ka välja, et hagejal puudub vajalik väljaõpe lastele seksuaalhariduse alaseks koolitamiseks ning

SA xxxxxx läbimine õigust Eestis lasteaiaõpetajana tegutseda ei anna.

Kostja on esitanud tõendina väljavõtte kasvatusteadlase M. T. 21.12.xxxx. a arvamusartiklist

väljaandes „Õpetajate Leht“ (tl 99). Nimetatud artiklis annab M. T. negatiivse hinnangu selle

kohta, et xxxxxx käinu soovib alustada seksuaalkasvatusega juba lasteaias. M. T. avaldab

arvamust, et lasteaeda pole sellist seksuaalkasvatust vaja. Kostja on esitanud tõendina väljavõtte

Eesti Teadusinfosüsteemist (tl 100-105), millest nähtub, et M. T. on omistatud PhD

pedagoogikas ja ta on avaldanud aastatel 1989-2020. a hulgaliselt pedagoogikaalaseid

publikatsioone. Kostja on esitanud tõendina veel väljavõtte M. N. 28.01.2019. a

blogipostitusest „Kes õpetab teie lastele seksuaalsust?“ (tl 106-107). M. N. teeb postituses

etteheiteid, et organisatsioonide xxxxxx Seta laste- ja noorte seksuaalkasvatuse meetodite kohta

ning leiab, et need ei ole kohased.

Kostja on esitanud veel tõendina väljavõtted ERR kodulehelt (tl 41-45, 48-49), Uute Uudiste

lehelt (tl 46) ja Eesti Uudiste lehelt (tl 47). Nimetatud tõenditest nähtub, et ETV telekanalil

„Pealtnägija saates“ on olnud arutlusel hagejaga seotud teema „laste seksuaalkoolitaja sattus

EKRE-ga seotud foorumis sõimu alla“ ning „Suud puhtaks“ saates teema „külalised läksid

nokulaulu peale raksu: milleks sellist laulu üldse vaja on?“, Uutes Uudiste lehel internetis on

ilmunud hageja seksuaalkasvatuse meetodeid käsitlev artikkel „Kas R. H. ikka on nii süütu

ohver, nagu teda kujutatakse?“, Eesti Uudiste lehel artikkel „Netisõimu ohver R. H. : paljudel

inimestel on tekkinud täielik karistamatuse tunne, kirjutada võib mis tahes inetusi“.

Kohus leiab, et eespool nimetatud tõendid annavad kinnitust, et ühiskonnas esinevad

erimeelsused selle üle, millises vanuses lastele ja milliste meetoditega on õige

seksuaalkasvatust anda. Meedias on olnud diskussioon selle üle, kas hageja, R. H. ,

seksuaalkasvatuse meetodid väikelastele on kohased. Osa inimesi on hageja meetodeid

kritiseerinud. Näiteks kasvatusteadlane M. T. ei pea lasteaias seksuaalkasvatust vajalikuks.

Hageja on esitanud aga omalt poolt tõendina Eesti Seksuaaltervise Liidu (ESTL) 04.06.2020. a

seisukoha seksuaalhariduse vajalikkuse osas Eestis (tl 1xx). ESTL on seisukohal, et

seksuaalhariduse andmine peab algama juba varases lapseeas. ESTL tugineb oma seisukohas

muu hulgas WHO ja teiste vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide töö ja uuringute

tulemustele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 45 näeb ette, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust

võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning

hea nime kaitseks. PS § 17 sätestab, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. PS § 19 kohaselt

peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja

arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.

Arvestades eelnimetatud sätteid, võib küll igaüks oma arvamust avaldada, kuid see ei vabasta

PS §-st 19 tulenevast kohustusest arvestada ja austada seejuures teiste isikute õigusi ja vabadusi.

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja ei nõustunud hageja seksuaalkasvatuse meetoditega,

13 (19)

ei saa õigustada hageja kohta selliste isiku au ja väärikust teotavate väärtushinnangute nagu

„täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“ avaldamist. Kostja ei ole põhistanud, et

selliste ebakohaste väärtushinnangute avaldamine oleks olnud kuidagi õigustatud. Seega saab

lugeda, et kostja on ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hageja au teotanud, mis on

VÕS § 1046 lg 1 kohaselt õigusvastane ning seetõttu saab lugeda, et hageja kahju hüvitamise

nõude eeldused VÕS § 1043 järgi on täidetud.

3.5. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja kahjuhüvitise määramist kohtu

õiglasel äranägemisel.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud.

VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust

ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral,

otsustab hüvitise suuruse kohus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud

kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine

oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on

mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades.

Eelnimetatud sätted lubavad mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitada nii, et kahjuhüvitise

suuruse otsustab kohus.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline.

Vastavalt VÕS § 128 lg-le 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi.

VÕS § 134 sätestab mittevaralise kahju hüvitamise erisused.

VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks

maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise

määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud

isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 näeb ette, et isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase

väärtushinnanguga, isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib

kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

Riigikohus on 13.01.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09 märkinud mittevaralise kahju

tõendamise kohta järgmist. Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja

tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse

rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik

objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi

tõendiga. Samas otsuses on Riigikohus korranud ka juba varasemalt (vt Riigikohtu 09.04.2008.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08) avaldatud seisukohta mittevaralise kahju suuruse kohta ja

leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju

olemasolu ja selle suurust, siis mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest

võimalik. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine,

mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele

kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt

diskretsiooni alusel.

14 (19)

04.10.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-xx on Riigikohus selgitanud, et võrreldes varasema

sätte sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse

olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata.

Arvestades siinkohal eelnimetatud Riigikohtu praktika suuniseid, ei saa kohus nõustuda kostja

seisukohaga, et mitte iga au teotamise juhtum ei pea kaasa tooma rahalist hüvitist ja kahju saab

hüvitatuks ka kahjutekitaja vabandusega. Oma seisukoha juures on viidanud kostja

varasematele Riigikohtu lahenditele (11.02.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-04,

13.05.2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05), kuid 04.10.2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-

15-xx on Riigikohus muutunud VÕS § 134 lg 2 kontekstis oma varasemalt antud suuniseid

muutnud.

Kohus ei nõustu ka kostja vastuväidetega selle kohta, et hageja ei ole temal mittevaralise kahju

tekkimist tõendanud. Isiklike õiguste rikkumise, sh ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega au teotamise korral tuleb mittevaralise kahju olemasolu eeldada. Hageja ei pea

ega saagi temal mittevaralise kahju tekkimist tõendada.

Siinkohal ei nõustu kohus ka kostja vastuväidetega selle kohta, et lisaks temale on ka teised

isikud avaldanud hageja kohta kommentaare, mistõttu ei saa hagejal tekkinud mittevaraline

kahju olla seotud ainult kostja avaldatud hinnangutega.

Kostja on esitanud kohtule tõendina hageja hagiavaldused mittevaralise kahju hüvitamise

nõudes P. K. , E. M. , E. M. ja K. T. vastu ning nõudeavalduse

S. S. vastu (tl 73-97). Hageja ei ole ka vaidlustanud seda, et ta nimetatud isikute vastu on

esitanud hagid või nõudeavaldused ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute

avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kohus leiab aga, et see asjaolu

ei välista kostjalt mittevaralise kahju hüvitamise väljamõistmist.

VÕS § 138 lg 1 näeb ette, et kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on

kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.

VÕS § 138 lg 3 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul nõuda igalt isikult kahju

hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.

Seega võib hageja nõuda kahju hüvitamist kõigilt isikutelt, kelle kommentaarid on tema

isikuõigusi rikkunud. Kostjalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab

tõenäosusele, mil määral tema avaldatud au teotavad ebakohased väärtushinnangud võisid

kahju põhjustada.

Tulenevalt VÕS § 134 lg-test 2, 5 ja 6 tuleb kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõistetava

mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada kostja rikkumise raskust ja ulatust

ning kostja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, samuti arvestama

vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse ka

kostja varalist seisundit.

Hageja leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis vähemalt 5000

eurot.

Kohus, kaaludes kõiki VÕS § 134 lg-des 2, 5 ja 6 sätestatud asjaolusid, leiab, et hageja soovitav

mittevaralise kahju hüvitis summas 5000 eurot on võrreldes kostja rikkumisega

ebaproportsionaalselt suur.

Kohus leiab, et kostja rikkumise ulatuse hindamise juures tuleb arvesse võtta kostja poolt hageja

kohta avaldatud ebakohasete väärtushinnangute iseloomu ja avaldamise viisi. Kostja avaldas

hageja kohta ebaõiged faktiväited nagu „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ ja „pervert“.

Tegemist on äärmiselt halvustava tähendusega ja isiku au ning väärikust teotavate

15 (19)

hinnangutega. Kostja on need ebakohased väärtushinnangud avaldanud eraldi kohtades.

Kommentaar „täiesti tavaline perverdist pedofiil“ avaldati Facebookis E. S. K. lehel ja

kommentaar „pervert“ Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele grupi lehel. Kuigi tegemist

on kinniste gruppidega, võib siiski eeldada, et kostja avaldatu jõudis suurele hulgale inimesteni.

Hageja on esile toonud ja selle üle ei ole vaidlust, et E. S. K. on pea 7500 liiget. Eluliselt on

usutav, et kostja avaldatu sai teatavaks ka hageja lähedastele ja tuttavatele.

Kohtu hinnangul saab kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada ka seda, et pärast rikkumist

on kostja oma kommentaarid kustutanud ja avaldanud kommentaaride avaldamisega samas

kohas ja viisil vabandused. Kostja on esitanud selle kohta tõendid ja selle üle ei ole ka vaidlust,

et kostja postitas Facebookis E. S. K. T. P. poolt xx. oktoobril xxxx. a jagatud artikli „R. H. :

seksuaalkasvatus alaku lasteaias“ juures ning Facebookis Ei Eesti laste Seksualiseerimisele

grupis hagejat käsitleva postituse juures järgmise teksti: „Ma ei arva, et R. H. on pedofiil või

pervert selle sõna otseses tähenduses. Käesolevaga vabandan R. H. ees selliste sõnade

kasutamise eest. Küll aga ei nõustu ma R. H. poolt kasutatavate õpetamismeetoditega ning

pean neid lasteaialastele ebakohasteks“ (tl 55, 108). Oma algsed kommentaarid avaldas kostja

xxxx. aasta oktoobri ja novembri postituste juures. Vaidlust ei ole selle üle, et vabanduse

postitas kostja E. S. K. 31.03.2020. a (tl 55) ja Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele grupis

vähemalt käesoleva kohtumenetluse ajal (tl 108). Hageja esitas kostja vastu kohtuväliselt kahju

hüvitamise nõudeavalduse 09.01.2020. a (tl 13-15) ja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu

17.02.2020. a. Eeltoodust nähtub, et kostja on postitanud vabandused rohkem kui aasta peale

ebakohaste väärtushinnangute avaldamist ning vabandused on avaldatud peale seda, kui hageja

oli pöördunud hagiavaldusega kohtu poole. Kuigi kostja vabandas hageja kohta avaldatud

ebakohaste väärtushinnangute eest rohkem kui aasta hiljem ja eeldatavalt ei teinud ta seda omal

initsiatiivil, vaid pärast hageja nõude saamist, siis on vabandus siiski avaldatud ning kohtu

hinnangul on võimalik seda kahjuhüvitise määramisel arvesse võtta.

Oma varalise seisundi kohta on kostja esitanud tõendina Skarabeus Julgestusteenistuse OÜ

palgatõendi (tl 109), millest nähtub, et 2020. aastal perioodil 11 kuul on arvestatud netopalka

kokku 6599,90 eurot, s.o keskmiselt 599,99 eurot kuus. Hageja on esitanud tõendina

kinnistusregistri väljavõtted (tl 22,23), millest nähtub, et 03.02.2020. a seisuga oli kostja

omandis kaks elamumaa kinnistut: üks nimetusega xxxx, registriosa numbriga xxxxxx,

asukohaga xxxxxxxxx Põlva vallas Rosma külas, ning teine registriosa numbriga xxxxxx,

asukohaga xxxxxxxx xxxxxxx vallas xxxxxxxx. Esitatud andmeid arvestades võib hinnata

kostja majandusliku seisundi heaks. Kostja palk on eelmisel aastal olnud küll miinimumpalga

lähedane, kuid kostjale on kuulunud mitu kinnisasja.

Riigikohus on 2020. aastal avaldanud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded

tsiviilasjades xxxx.–2019. aastal“.2 Nimetatud analüüsist nähtub, et xxxx.-2019. aastal jäid

kohtute poolt välja mõistetud isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot. Kõige suurem hüvitis, s.o 7000 eurot,

mõisteti välja tsiviilasjas, kus kohus tuvastas, et meediaettevõte avaldas ajakirjas ebaõigeid

faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnangud. Tegemist oli mitmete rikkumistega, mis olid

toime pandud juba korduvalt, olukorras, kus eelnevalt oli kostjalt juba mittevaralise kahju

hüvitis välja mõistetud. Kahju hüvitise suuruse määramisel pidas kohus oluliseks, et hüvitis

motiveeriks kostjat edaspidi rikkumisest hoiduma ja hüvitist suurendavaks asjaoluks oli kostja

2 Riigikohus. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal. Kohtupraktika analüüs.

Kättesaadav arvutivõrgus:

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_Mittevaraline_tsivii

l.pdf

16 (19)

hea majanduslik seis ja müüdud ajakirja eest saadud tulu 9656,19 eurot. Kõige väiksem hüvitis,

s.o 200 eurot, mõisteti välja tsiviilasjas, kus kohus tuvastas, et võrguväljaandes

kommentaaridena avaldati hageja suhtes au teotavaid faktiväiteid ja ebakohaseid

väärtushinnanguid. Kohus võttis hüvitise suuruse arvestamisel arvesse, et ükski kostjatest ei

olnud üles näidanud tahet heastada hagejale rikkumine mistahes moel. Kostjad avaldasid hageja

suhtes ebaõigeid andmeid ja ebakohase väärtushinnangu avalikus Interneti portaalis ja viitasid

otseselt hageja nimele.

Kohus tegi Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmete alusel kindlaks, et Tartu Maakohtu

25.08.2020. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-2747 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitis 400 eurot. Kohus tuvastas, et kostja postitas Facebook grupis

postituse all hageja kohta ebakohase väärtushinnangu „Pedofiilitar“. Kohus arvestas hüvitise

määramisel, et ebakohane väärtushinnang avaldati internetis, kus see on kättesaadav suurele

hulgale inimestele, kostja oli üks paljudest inimestest, kes hageja õigusi laimava

kommentaariga rikkus, kostja ka kohtumenetluse ajal kommentaari ei kustutanud ega olnud

nõus hageja ees vabandama. Samuti võttis maakohus hüvitise määramisel arvesse, et kostja

kanda jäävad hageja menetluskulud (1980 eurot). Tartu Ringkonnakohus jättis 07.12.2020. a

otsusega poolte apellatsioonikaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et mittevaralise kahju hüvitis summas 400 eurot kostja rikkumise eest

on mõistlik ja põhjendatud. Erinevalt maakohtust leidis ringkonnakohus siiski, et mõistliku

hüvitise suurust ei saa siduda kohtumenetluse kulude suurusega. Riigikohus jättis 22.03.2021.a

määrusega kostja kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata, millega kohtuotsus hüvitise

määramise kohta jõustus.

Kohus leiab, et võttes arvesse käesolevas asjas kostja poolt avaldatud hageja au ja väärikust

teotavaid ebakohaseid väärtushinnanguid, nende avaldamise kohta ja viisi, et ebakohaseid

väärtushinnanguid avaldati kahel korral ja internetis, kus see sai eeldatavalt teatavaks suurele

hulgale inimestest, seda, et vähemalt kohtumenetluse ajal on kostja need ebakohased

väärtushinnangud kustutanud ja avaldanud samal viisil ja kohas vabandused, kostja varalist

seisundit, samuti kohtute poolt sarnastel asjaoludel välja mõistetud kahjuhüvitiste suurust, on

õiglane mittevaralise kahju hüvitis, mida kostja peab hagejale maksma 600 eurot.

3.6. Lisaks mittevaralise kahju hüvitamisele nõuab hageja kostjalt viivist kahjuhüvitiselt

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et ka hageja viivisenõue on põhjendatud ja võimalik rahuldada.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 2 näeb ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu

hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,

on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

17 (19)

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Eeltoodud sätete alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis kahjuhüvitiselt

alates hagi esitamisest, s.o alates 17.02.2020. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täieliku täitmiseni. Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Viivis 600 euro suuruselt kahjuhüvitiselt

VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o perioodi eest

17.02.2020. a kuni 26.03.2021. a) 48,48 eurot (600 eurot x 0,02% x 404 päeva). Edasiulatuvalt

mõistab kohus viivise välja protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

3.7. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

mittevaralise kahju hüvitise summas 600 eurot ja viivise mittevaraliselt kahjuhüvitiselt

kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o 26.03.2021. a seisuga summas 48,48 eurot ning alates

27.03.2021. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § xx lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud juhul rahuldab kohus hagi. Seega tuleb TsMS § xx lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja

kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalise suuruse.

5.1.

Hageja menetluskulude nimekirja (tl 143) kohaselt on tema menetluskulud

kokku summas 4847,90 eurot, sh eeltõendamismenetlusega seotud õigusabi kulud

summas 826,90 eurot, hagilt tasutud riigilõiv summas 325 eurot ja hagimenetlusega

seotud lepinguliste esindajate kulud summas 3696 eurot.

Kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskulude suuruse kohta (tl 134-135). Kostja leiab,

et ülepaisutatud on hageja lepinguliste esindajate ajakulu ja selle eest nõutav tasu. Kostja toob

seejuures välja, et hagejate esindajate tunnitasu xx eurot ilma käibemaksuta on tavapärases

lepingulise esindaja tasust mõnevõrra suurem. Lisaks ei ole hageja menetlusdokumendid oma

sisult väga mahukad ja hageja on kasutanud praktiliselt samasisulisi standardokumente

kümnetes menetlustes. Kostja toob ka võrdluseks välja, et tema lepingulise esindaja kulu

menetluses oli 1908 eurot.

5.2.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja kuuluvad hüvitamisele

üksnes osaliselt.

5.3.

Kohus leiab, et TsMS § 138 lg 1, § 144 p-de 1 ja 4 ning § 170 lg 2 alusel on

eeltõendamismenetlusega seotud hageja lepingulise esindaja kulud põhimõtteliselt

põhimenetluses

hüvitatavad

menetluskulud.

Kohus

leiab

aga,

et

eeltõendamismenetlusega seotud kulud ei kuulu hüvitamise hageja taotletud ulatuses,

s.o summas 826,90 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

18 (19)

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja on menetluskulude nimekirjas välja toonud, et eeltõendamismenetluse menetluskulud

koosnevad muu hulgas nõupidamisest hagejaga, tõendite kogumisest, õiguslikust analüüsist,

eeltõendamismenetluse avalduse koostamisest ning kohtuga suhtlemisest.

Arvestades eeltõendamismenetluse olemust, selle eeldatavat keerukust ja mahukust, samuti

lepingulise esindaja eeldatavalt vajalikku tööaega ning kohtupraktikas keskmiselt mõistlikuks

peetud advokaadist esindaja tunnitasu, hindab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hageja

eeltõendamismenetlusega seotud menetluskulud summas 360 eurot.

5.4.

Kohus leiab, et põhjendatud hageja menetluskuluks saab lugeda hagilt tasutud

riigilõivu summas 325 eurot.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 kohaselt on riigilõiv hüvitatav menetluskulu. Kohus tegi kindlaks, et

hageja on tasunud hagilt riigilõivu 325 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras,

lähtudes hagihinnast.

5.5.

Kohus leiab, et hageja lepinguliste esindajate kulud hagimenetluses on

põhjendatud vaid osaliselt.

Hagejat on kohtumenetluses esindanud vandeadvokaat Robert sarv ja advokaat Katrin Paulus.

Hageja menetluskulude nimekirja ja selle lisa (tl 143, 144) kohaselt oli esindajate ajakulu kokku

20 tundi, sh: 1) hagi koostamine ja lisade komplekteerimine – 4 tundi 15 minutit; 2) kostja

02.04.2020. a vastuse analüüs, vastuse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine – 3

tundi 45 minutit; 3) kostja 07.05.2020. a menetlusdokumendi analüüs – 30 minutit; 4)

ettevalmistus kohtuistungiks – 1 tund; 5) esindus kohtuistungil – 1 tund 30 minutit; 6)

18.01.2021. a seisukoha koostamine – 2 tundi 50 minutit; 7) komplekteerimine ja

menetlusdokumendi koostamine – 45 minutit; 8) kostja 18.01.2021. a vastuse analüüs – 40

minutit; 9) menetluskulude nimekirja koostamine – 20 minutit; 10) vastuse koostamine kostja

18.01.2021. a seisukohale, vastuväidete koostamine kostja menetluskuludele – 3 tundi 40

minutit; 11) lõppseisukohtade koostamine – 30 minutit; 12) menetluskulude nimekirja

koostamine – 15 minutit.

Hageja esindajad taotlevad tasu määras xx eurot üks töötund, millele lisandub käibemaks,

kokku koos käibemaksuga 192 eurot üks töötund. Hageja esindajad taotlevad 20 töötunni eest

tasu koos käibemaksuga kokku summas 3840 eurot.

Arvestades asjaolusid, nõustub kohus kostja seisukohaga, et hageja lepinguliste esindajate

kulud taotletud ulatuses on ülepaisutatud ning põhjendatud ei ole kulude hüvitamine teise poole

poolt taotletud ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on sarnastel asjaoludel

nõudnud mittevaralist kahju ka teistelt isikutelt ning koostanud hagiavaldusi ja nõudeavaldusi.

Kostja on esitanud hageja esindaja koostatud hagiavaldused nelja isiku vastu (tl 72-97), mis on

olulises osas käesolevas asjas esitatud hagiavaldusega identsed, eelkõige osas, mis puudutab

õiguslikke

põhjendusi.

Seda

arvestades

võib

järeldada,

et

käesolevas

asjas

menetlusdokumentide koostamisele ja õiguslikule analüüsile, kulus hageja esindajatel

tavapärasest vähem aega. Hagi aluseks olevad asjaolud ei ole oluliselt keerukad ning oluliselt

mahukaks ei saa pidada ka asja materjale ja esitatud tõendeid ega kostja esitatud

menetlusdokumente. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et vajalikuks ja põhjendatuks saab

pidada hageja esindajate tööaega kõikidele menetlustoimingutele kokku 12 töötunni ulatuses.

Hageja esindajate taotletav tasumäär on 192 eurot tund koos käibemaksuga. See on oluliselt

kõrgem, kui kohtupraktikas keskmisel taotletav advokaadist esindaja tasu (120 eurot ilma või

19 (19)

koos käibemaksuta). Arvestades käesoleva asja keerukusastet ja mahtu, leiab kohus, et

keskmiselt taotletavast lepingulise esindaja tasumäärast kõrgema tasu määramine ei ole

põhjendatud. Kõiki asjaolusid arvesse võttes loeb kohus põhjendatuks hageja lepinguliste

esindajate tasu koos käibemaksuga kokku summas 1728 eurot.

5.6.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku

summas xx eurot, sh eeltõendamismenetlusega seotud hageja lepingulise esindaja kulud

summas 360 eurot, hagilt tasutud riigilõiv summas 325 eurot ja hageja lepinguliste

esindajate tasu hagimenetluses summas 1728 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas xx eurot

hageja kasuks välja kostjalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik