2-20-145845/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-145845

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

25. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-145845

Tsiviilasi

Osaühing ICT Projekt hagi OÜ JG Plonbye vastu

651,36 euro ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

739,92 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja osaühing ICT Projekt (rg-kood 10440504; asukoht

XXX), seadusjärgne esindaja juhatuse liige R.L, e-post

XXX ja lepinguline esindaja advokaat M.M, e-post XXX;

kostja OÜ JG Plonbye (rg-kood 14013153; asukoht XXX;

e-post XXX), seadusjärgne esindaja juhatuse liige K.K, e-

post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaühing ICT Projekt hagi OÜ JG Plonbye vastu 651,36 euro ja viiviste

nõudes.

2. Välja mõista OÜ-lt JG Plonbye osaühing ICT Projekt kasuks 700,23 eurot, millest

651,36 eurot on põhinõue ja 48,87 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 25.03.2021 seisuga.

3. Välja mõista OÜ-lt JG Plonbye osaühing ICT Projekt kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 651,36 eurot alates 26.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 602,49 eurot.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud OÜ JG Plonbye kanda.

6. Määrata osaühing ICT Projekt menetluskulude rahaliseks suuruseks 575 eurot, millest

125 eurot on riigilõiv ja 450 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga.

7. Välja mõista OÜ-lt JG Plonbye osaühing ICT Projekt kasuks menetluskulud 575 eurot.

8. Välja mõista OÜ-lt JG Plonbye osaühing ICT Projekt kasuks viivis menetluskuludelt

575 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte poolte esindajatele.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

2(5)

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse.

Kohtu põhjendused

1. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas

võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab

kohus TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. TsMS § 444 lg 2

kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

Hageja on tõendanud O.A. gaasipaigaldise põhiprojekti (dtl 30-52) alusel XXX asuvale

kinnistule maagaasi tarbijapaigaldise rajamise ajavahemikul 23.03.2020 kuni 27.03.2020. Tööde

teostamise kohta on XX.XX.XXXX koostatud gaasipaigaldise vastavusdeklaratsioon (dtl 53-56).

Töö vastavust lepingutingimustele VÕS § 641 lg 1 järgi kinnitab XX.XX.XXXX väljastatud

gaasipaigaldise kasutusele eelnev audit (dtl 57-58), mille kohaselt vastab gaasipaigaldis seadme

ohutuse seaduse (SeOS) nõuetele ning on kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks ohutu teostatud

kontrolli ulatuses.

Hageja on XX.XX.XXXX väljastanud kostjale teostatud tööde eest arve nr XXX (dtl 27)

summas 651,36 eurot tasumise tähtajaga 16.04.2020. Kostja ei ole 17.06.2020, 04.08.2020 ja

07.10.2020 meeldetuletustele ja omapoolsetele lubadustele (dtl 28-29) vaatamata tehtud töö eest

käesoleva ajani tasunud.

Eeltoodust tuleneb, et hageja on täitnud oma lepingulise põhikohustuse – teha kokkulepitud töö –

nõuetekohaselt, kuid kostja on oma põhikohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – jätnud

täitmata.

3. Hageja on esitanud kohtule töövõtulepingu rikkumisest tuleneva nõude.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib

võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei

tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine

võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista töövõtutasu 651,36 eurot koos seadusjärgses määras

viivisega.

3(5)

Kostja väitel puudub poolte vahel lepinguline suhe. Samuti ei ole kostja poolt temale esitatud

arvet nr XXX aktsepteeritud. Summa arvel ei vasta ka kokkulepitule – õige summa peaks olema

117 eurot.

Kohus selgitab, et VÕS § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või

enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad

midagi tegema või tegemata jätma, kusjuures leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik

(VÕS § 8). VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib

sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi.

Töövõtulepingule ei ole seaduses sätestatud kohustuslikku vormi. Kohtu hinnangul on pooled

antud juhul sõlminud suulise töövõtulepingu. Kokkulepitud töö nähtub ka kostjale kui töö

tellijale esitatud arvelt kirjelduse alt – XXX gaasi osa ja selle audit. Samuti viitab lepingu

olemasolule kostja poolt vastuses märgitu, et summa arvel ei vasta kokkulepitule ehk pooled on

tehtava töö osas kokku leppinud teistsuguses tasus kui arvel märgitud, nimelt summas 117 eurot.

Samas on kostja oma väidet esitades jäänud paljasõnaliseks, kuigi kohus on hagiavalduse

menetlusse võtmise määruses (dtl 61-62) selgitanud, et kostjal on kohustus iga esitatud faktiline

väide tõendada. Antud juhul ei ole kostja seda teinud, mistõttu on põhjendatud lähtuda tasust

summas 651,36 eurot. Kostja ei ole 04.08.2020 ja 07.10.2020 elektronkirjades nimetatud tasu

suurust ka vaidlustanud, vaid lubanud oma lepingulise kohustuse täita (tasumata mingil juhul ei

jäta, selle (2020) aasta jooksul saab kõik tasutud, lihtsalt palju ettenägematuid asjaolusid tuli

korraga ning hetkel väga raske aeg).

5. Kuna tellija (kostja) peamiseks kohustuseks on VÕS §-s 637 väljendatud tasu maksmise

kohustus töövõtjale (hageja), mida kostja on rikkunud, on hagejal õigus nõuda kostjalt rahalise

kohustuse täitmist vastavalt VÕS § 108 lõikele 1.

Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest.

Vastavalt VÕS § 103 lõikele 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuivõrd

rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

Arvestades asjaolu, et kostja ei ole antud kohtumenetluses hageja tasunõudele põhjendatud

vastuväiteid esitanud ja hageja nõuab tasu juba tehtud töö eest, kuulub hageja tasunõue kohtu

hinnangul rahuldamisele täies ulatuses.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

651,36 eurot põhivõla katteks.

6. Hageja on esitanud kohtule VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivisenõude, taotledes

kostjalt nii sissenõutavaks muutunud viivise kui lisanduva viivise väljamõistmist.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette,

et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kuna kostja on oma lepingulise kohustuse – maksta tehtud töö eest tasu – jätnud täitmata,

rikkudes sellega lepingut, on hageja lisaks lepingu täitmisele õigustatud nõudma viivist.

4(5)

Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates

17.04.2020 (kohustuse sissenõutavaks muutumisest) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas

summas ning edasi kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 651,36 eurot. Seega on

hageja ise piiranud viivisenõuet põhinõude suurusega.

Hageja 25.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 48,87 eurot (arvestus

esitatud viivisekalkulaatorit kasutades): viivis tasunõudelt 651,36 eurot perioodi 17.04.2020 kuni

25.03.2021 eest 48,87 eurot (viivituses päevi 343).

Kohus on seisukohal, et põhjendatud on ka hageja lisanduva viivise nõue. Kohus märgib, et

viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva

kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise

lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada

võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu mittekohane

täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis

seadusjärgses määras põhinõudelt 651,36 eurot alates 26.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid mitte enam kui 602,49 eurot.

7. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu ning mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 700,23 eurot, millest 651,36 eurot on põhinõue ja 48,87 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 25.03.2021 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

põhinõudelt 651,36 eurot lisanduva viivise seadusjärgses määras alates 26.03.2021 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 602,49 eurot.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 järgi

näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv 125 eurot ja lepingulise

esindaja kulud 870 eurot koos käibemaksuga.

10.1. Kuna hageja poolt haginõudelt tasutud riigilõiv 125 eurot on kohtukulu TsMS § 138 lg 2

järgi, mis vastab tsiviilasja hinnale, on riigilõivu tasutud seaduses sätestatud määras. Kuivõrd

riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja

menetluskulu summas 125 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

10.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need

kulud peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Seejuures on

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu

kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on

vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud kliendi esitatud asjaolude ja

dokumentidega tutvumises, Pärnu Maakohtu ja Tartu Maakohtu 18.01.2021 määrustega

tutvumises, hagiavalduse koostamises ja lisade komplekteerimises, Tartu Maakohtu 27.01.2021

määrusega tutvumises ning menetluskulude nimekirja koostamises ajakuluga kokku 4 tundi

50 minutit ning tunnihinnaga 180 eurot koos käibemaksuga.

5(5)

Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (töövõtulepingu mittekohane täitmine), hageja nõude

olemust (kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja –mahukas,

lihtmenetluse asi kirjalikus menetluses, kostja vastuväited on paljasõnalised) ning hagiavalduses

esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1

mõttes hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise eest on kokku 2 tunni 30 minuti

eest 450 eurot koos käibemaksuga. Kohus märgib, et kuna kohtuasja menetlemine ning asja

lahendamine sõltuvad ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad

menetlusosalised kohtule, loeb kohus kliendiga konsulteerimise ja materjalide läbitöötamise

hõlmatuks menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega (eeskätt

hagiavalduse koostamine). Kohus lähtub menetluskulude rahalist suurust vähendades ka

asjaolust, et hageja esindaja kvalifikatsiooni arvestades võib eeldada, et menetlusdokumendi

koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja et menetlusdokumentide koostamine ei ole

esindajale olnud õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise

esindaja tasu 180 eurot tunnis koos käibemaksuga pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 575 eurot

(125 + 450). Nimetatud summa tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

10.3. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

575 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik