2-18-12928/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.03.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12928

Kohtuasi

Nawlins Jazz OÜ hagi AS-i Tallinna Kontserdimaja

vastu kahju hüvitamiseks

AS-i Tallinna Kontserdimaja vastuhagi Nawlins Jazz

OÜ vastu raha tasumiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Nawlins

Jazz

OÜ

apellatsioonkaebus,

hind

31 925,86 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja) Nawlins Jazz OÜ, esindaja

vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja (vastuhagis hageja) AS Tallinna Kontserdimaja,

esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kaisa

Margus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2020 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

3. Määrata, et hagejal tuleb apellatsioonimenetluses kostjale hüvitada menetluskulud

1 500 euro ulatuses.

4. Rahuldada kostja taotlus hageja poolt menetluskulude katteks antud tagatise arvelt

kostja

menetluskulude

hüvitise

väljamõistmiseks.

Käesoleva

kohtuotsuse

jõustumisel

maksta

kohtudeposiidist

välja

AS

Tallinna

Kontserdimaja

arvelduskontole nr EE902200221041515401 menetluskulude hüvitis 1 500 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Nawlins Jazz OÜ (hageja) esitas 29.08.2018 Harju Maakohtule hagi AS Tallinna

Kontserdimaja (kostja) vastu kahjuhüvitise nõudes. Hageja palus mõista kostjalt välja

25 223 USD ja 1 689,67 eurot ning nimetatud summadelt viivist seadusjärgses määras alates

hagi esitamisest kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 12.12.2017 üüri- ja käsunduslepingu Nordea

Kontserdimajas Nawlins Jazz festivali pidamiseks. 2018 veebruarikuu keskel alustasid pooled

läbirääkimisi piletimüügi tingimuste täpsustamiseks, sest hageja soovis muuta ürituse

hinnapoliitikat paindlikumaks. Hageja soovis muuta istekohasüsteemi nii, et kallim (80-eurone)

pilet tagab kogu õhtu vältel konkreetse istekoha ning odavam (45-eurone) pilet tagab võimaluse

istuda ükskõik missugusele vabale kohale.

Kostja edastas hagejale 23.02.2018 e-kirja teel kinnituse piletimüügi tingimuste täpsustamise

kohta, kuid märkis, et kui kindlaksmääratud kohaga pileti ostnud ja kindlaksmääramata kohaga

pileti ostnud inimeste vahel tekib vaidlus, siis kostja selle vaidluse lahendamisega ei tegele ning

kõik kaebused tuleb hagejal lahendada hiljem. Hageja sai kostja e-kirjast aru nii, et kui

kindlaksmääramata ja kindlaksmääratud istekohaga isikud ei suuda leida õiget istekohta, siis

kostja personal, kelle eest on hageja kostjale üürihinna sees juba tasunud, ei osunda õigele

istekohale ehk kostja töötaja ei tule inimeste juurde ega osunda, et kindlaksmääratud istekohaga

isikul on eelisõigus istuda tema piletile märgitud kohale.

Hageja teatas selle peale, et vastavalt kokkuleppele peab kostja tagama personali olemasolu

ürituse ajal. Kostja küsib hagejalt 50 sendist lisatasu iga pileti pealt. Kui kontserdimaja seab

täiendava tingimusena lisapersonali palkamise tulenevalt poolte muudetud piletimüügi

tingimustest, siis hageja selle tingimusega nõus ei ole. Kostja vastas hagejale, et kontserdimaja

töötajad aitavad festivali külastajatel leida enda istekohad, kuid ei lahenda kohapealseid kaebusi

ning hageja peab kaebused hiljem ise ära lahendama. Hageja teatas, et ta ei saa korraldajana

võtta vastutust istekohtadega seotud vaidluste lahendamise eest, sest ta tasub juba

kontserdimajale üüri ning üür sisaldab ka personali olemasolu. Personali kohustuste hulka

kuulub festivali külastajate assisteerimine kõigis tavaliselt ettetulevates küsimustes.

Hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu. Kostja

lepingurikkumine seisnes lepingus sätestatud kohustuse täitmisest keeldumises. Kui isik

keeldub kohustust täitmast, ei oma tähendust kohustuse rikkumise olulisus või täiendava tähtaja

andmine. Lepingust taganemine tõi kaasa hagejale kahju. Hageja tasus artistidele ettemaksu

kokku 20 000 USD ehk 17 079,42 eurot. Samuti tegi hageja tarbetuks muutunud kulutusi

festivali reklaamile (tasus Smooth Jazz raadiojaamale 3 750 USD ja Smooth Entertainment

GmbH-le 1 473 USD). Lisaks kandis hageja kahju seoses Piletilevi osutatud teenustega

(vahendustasu 741,19 eurot ja piletite tagasiost 228,48 eurot). Hageja nõudis tagasi ka kostjale

tehtud ettemaksu 720 eurot, kuivõrd kostjal polnud õiguslikku alust ettemaksu endale hoida.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei rikkunud oma kohustusi. Üürilepingu kohaselt ei olnud

kostjal kohustust tagada hagejale ürituse ajaks abistavat personali, kes juhendaks ürituse

külastajaid või vastaks külaliste küsimustele seoses istumiskohtadega. Selles polnud pooled ka

eraldi kokku leppinud. Pelgalt see, et kostja oli valmis hagejat aitama ning et kostjal olid

kontserdimajas palgal inimesed, kes hageja ürituse ajal olid valmis ürituse külastajaid aitama,

ei tähendanud, et selliste inimeste olemasolu tagamine oli kostja kohustus ning hageja sai sellise

teenuse tagamist nõuda.

Väidetava kahju ja rikkumise vahel polnud põhjuslikku seost. Hageja ei põhjendanud ega

tõendanud, et ürituse ärajätmine oli kostja väidetava rikkumise vältimatu tagajärg. Ürituse

ärajäämise põhjus oli hageja sellekohane otsus. Hageja ei põhjendanud, miks ei olnud võimalik

üritust korraldada mingis teises kohas ning seeläbi tagada, et juba tehtud kulutused ei muutuks

tarbetuks. Lisaks oli kahju ulatus tõendamata. Hageja poolt etteheidetava kohustuse eesmärk ei

saanud olla ürituse ärajätmisest tekkivat kahju ärahoidmine.

Hageja ei määranud kostjale ka täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Üürilepingu

ülesütlemine ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata ei olnud lubatud. Hageja

ei selgitanud kostjale, mida täpselt ta kostjalt nõudis, vaid reageeris kostja esmastele selgitustele

kohe ürituse tühistamisega. Kostja seega ei väljendanud ega olekski saanud väljendada

keeldumist osutada üritusel hageja nõutud teenust. Üürilepingu ülesütlemiseks puudus ka muu

kostjast tingitud mõjuv põhjus, üürilepingu eesmärgi saavutamine oli jätkuvalt võimalik

sõltumata sellest, milliseid selgitusi oleksid kostja töötajad ürituse külastajatele seoses

istekohtadega jaganud.

Üürilepingu ülesütlemine sellisel põhjusel ja moel oli hea usu põhimõtte vastane. Kostja oli

alates 2017 detsembrist, mil pooled sõlmisid üürilepingu, arvestanud sellega, et hageja

korraldab kokkulepitud ajal kostja kontserdimajas ürituse. Hea usu põhimõttega ei olnud

kooskõlas öelda leping üles 1,5 kuud enne ürituse toimumist seetõttu, et kostja saatis hagejale

e-kirja, milles väljendas valmisolekut aidata ürituse külastajaid istekohtade leidmisel, kuid ei

lubanud võtta vastutust hilisemate kaebuste eest. Hageja ei küsinud kostjalt mingisuguseid

täiendavaid selgitusi ega proovinud ühisele arusaamale jõuda, vaid otsustas emotsiooni pinnalt

paari minutiga ürituse ära jätta ning üürilepingu üles öelda. Selline käitumine oli pahatahtlik.

Kostja vastuhagi

4. Kostja esitas 18.03.2019 vastuhagi, milles nõudis hagejalt saamata jäänud üüritasu

10 080 eurot ja viivist 766,63 eurot. Lisaks palus kostja mõista hagejalt välja seadusjärgses

määras edasiulatuv viivis põhinõudelt alates vastuhagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja palus vastuhagi tagada. Kohus rahuldas 18.03.2019 kostja avalduse ja vastuhagi

tagamiseks arestis hagejale kuuluvad arvelduskontod kõigis Eestis tegevusloa alusel

tegutsevates krediidiasutustes ning Eestis registreeritud välisriigi krediidiasutuste filiaalides

nõudesumma 11 655,24 euro ulatuses kostja kasuks.

5. Üürilepingu p 13.2 järgi võis hageja üürilepingu üles öelda, kui kostja ei anna kontserdimaja

kokkulepitud ajaks hagejale üle. Kostja ei rikkunud seda kohustust. Üürilepingu p 5.1 kohaselt

pidi hageja lisaks broneerimistasule maksma kostjale üüritasu 8 400 eurot, millele p 5.1.1 järgi

lisandus käibemaks. Kokkulepitud üüritasu koos käibemaksuga oli seega 10 080 eurot.

Üürilepingu p 13.4 alusel pidi hageja kostjale maksma 10 080 eurot. Kuigi üürilepingu p 13.4

alusel kostja nõude rahuldamisel ei pidanud olema tõendatud kahju tekkimine, siis kostjal tekkis

hageja tegevuse tagajärjel üürilepingu p-s 13.4 märgitud summas kahju. Hagejal puudus

kostjast tingitud mõjuv põhjus üürilepingu ülesütlemiseks. Üürilepingust saamata jäänud üür

oli käsitletav saamata jäänud tuluna ehk kostja kahjuna. Olukorras, kus hageja avaldas soovi

öelda üürileping üles ca 1,5 kuud enne seda, kui üritus pidi kokkuleppe kohaselt toimuma, ei

olnud kostjal võimalik leida üüripinnale uut üürnikku. Nii lühikese ajaga ei olnud sellise

suurusega kontserdimajja võimalik leida üürnikku, kes sooviks kontserdimajas üritust

korraldada. Kostjal ei olnud võimalik kahju vähendada. Kostjal oleks nõue hageja vastu

10 080 euro tasumiseks isegi juhul, kui üürilepingut ei oleks ennetähtaegselt kehtivalt üles

öeldud. Sellisel juhul oleks tegemist üürilepingu täitmise nõudega üürilepingu p 5.1 alapunkti 2

ja p 5.1.1 järgi. Hageja võlgnes kostjale 10 080 eurot sõltumata sellest, millise

materiaalõigusliku nõudena kohus kostja nõude kvalifitseerib.

Hageja vastuväited vastuhagile

6. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja märkis, et kuna tema nõude rahuldamine välistab

kostja nõude rahuldamise, siis esitas hageja vastuväidetena kõik seni kohtule esitatud väited.

Maakohtu otsus

7. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja 10 080 eurot ja viivise 766,63 eurot. Kohus kohustas hagejat tasuma kostjale

seadusjärgses määras viivist põhinõudelt alates 18.03.2019 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus määras kostja menetluskulud kindlaks rahaliselt.

Kohus tuvastas, et pooltel puudus vaidlus selle üle, et nad sõlmisid 12.12.2017 üürilepingu

nr 152K/2017 perioodiks 05.04.2018 – 06.04 2018, mil hageja soovis kontserdimaja suures

saalis korraldada üritust „Nawlin’s Jazz Tallinn Festival“ (kd I lk 66-69). 23.02.2018 teatas

hageja kostjale e-kirja teel, et tühistab ürituse. Pooled käsitlesid seda lepingu ülesütlemisena

(kd I lk 11-14).

Kohus leidis, et pooltevaheline leping oli segatüüpi leping - ruumide üürimist puudutavas osas

oli tegu üürilepinguga VÕS § 271 mõttes ning kostja poolt pakutud täiendavate teenuste osas

käsunduslepinguga VÕS § 619 mõttes. Pooltevaheline vaidlus taandus järgmistele küsimustele:

1) millised olid lepingust tulenevad kostja kohustused, kas kostja rikkus neid kohustusi ja kas

hagejapoolne lepingu ülesütlemine oli õiguspärane; 2) kas hagejal oli õigus nõuda kahju

hüvitamist kostjalt; 3) kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt üüritasu.

8. Pooled leppisid üürilepingus kokku, et üürnikul on õigus leping lõpetada, kui omanik ei anna

kontserdimaja kokkulepitud ajaks üürnikule üle, tingimusel et üürnik on täitnud omaniku suhtes

kõik oma kohustused (p. 13.2). Samuti võimaldasid lepingu p. 13.3 ja 13.4 lepingu üles öelda

mõjuva põhjuseta, kuid sel juhul kaasneb üürnikule siiski poole või kogu üüri tasumise

kohustus. Kohus leidis, et pooled ei välistanud lepingule seadusest tulenevaid üürilepingu

ülesütlemise aluste kohaldamist. Kohus ei tuvastanud, et üürilepingust tulenes sõnaselge kostja

kohustus tagada personal, kes abistab ja suunab külastajaid õigele istumiskohale. Üürilepingu

kohaselt oli kostja kohustus anda kokkulepitud ajal üürilepingu p-s 2.1 sätestatud ruumid hageja

kasutusse. Üürilepingu p-s 5.3.4 leppisid pooled kokku teenused ja kulud, mis olid üüritasuga

hõlmatud. Osutatavatest teenustest pidi üüritasu hõlmama lavatehniku teenuseid (üürilepingu p

5.3.4 alapunkt c) ning tavapärast koristust ja turvateenust (üürilepingu p 5.3.4 alapunkt d).

Üürilepingu p-s 5.3.5 leppisid pooled kokku teenused ja kulud, mis ei olnud üüritasuga

hõlmatud. Muu hulgas ei olnud üüritasuga hõlmatud ürituse korraldamiseks vajalike teenuste

kulud (üürilepingu p 5.3.5 alapunkt a).

Hageja selgitas, et sellise kohustuse andis kostja läbirääkimiste käigus ja see lubadus muutus

lepingu osaks. Hinnates pooltevahelisi läbirääkimisi (e-kirjavahetusi, kd I lk 11-14) ja

arvestades VÕS § 9 lg-t 1 ja § 24 lg-t tuvastas kohus järgmist. Kostja märkis 23.02.2018

e-kirjas, et „kohapeal aitavad meie inimesed külastajatel oma kohad leida. Kui keegi esitab

mõne kaebuse, siis ürituse korraldaja on vastutav ja annab vastuse tarbijale pärast ürituse

toimumist“ (kd I lk 12). Eelnevast nähtuvalt oli kostja valmis tagama ürituse ajaks abistava

personali, kuid kostja ei nõustunud võtma vastustust võimalike kaebuste osas. Hageja

23.02.2018 e-kirjast nähtus, et hageja ei olnud nõus vastutama istekohtadega seotud

probleemide eest enne üritust, selle ajal või pärast seda. Kohus tuvastas, et kostja ei avaldanud

nõusolekut ka läbirääkimistes. Seega polnud istekohtadega seonduvate probleemide

lahendamine kostja kohustus ning selle tagamist ei saanud kostjalt nõuda.

Mõjuvat põhjust ja materiaalseid eeldusi lepingu ülesütlemiseks hagejal ei esinenud.

9. Kuivõrd kostja lepingut ei rikkunud ja hageja poolne lepingu ülesütlemine polnud

õiguspärane (puudus mõjuv põhjus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks), ei saanud hageja

nõuda kostjalt lepingu ülesütlemisega kaasnenud kahju hüvitamist. Hageja nõue kahju

hüvitamise tuli jätta rahuldamata. Kohus leidis, et ka lepingu alusel tasutud ettemaks ei saanud

kuuluda tagastamisele. Üürilepingu p. 5.1 kohaselt kohustus hageja tasuma broneerimistasu

kahe päeva eest 600 eurot (vt lepingu p-d 5.1.1, 5.2.1 ja 5.2.3). Kuigi VÕS broneerimislepingut

kui eraldiseisvat lepinguliiki ei reguleeri, oli sellise kokkuleppe sõlmimine põhimõtteliselt

võimalik. Kuna broneerimistasu loeti lepingu p 5.1 kohaselt üüri sisse arvestatuks, tuli hageja

poolt tasutud broneerimistasu lugeda praeguse vaidluse kontekstis mitte tasuks broneerimise

eest, vaid üüri ettemaksuks. VÕS § 195 lg 5 ja § 198 lg 1 alusel ei saanud ettemaksu tagastada,

sest hagejapoolne lepingu ülesütlemine ei olnud õiguspärane.

10. Kostja vastuhagi saamata jäänud üüri saamiseks tuli VÕS § 271, § 296 lg 3 ja § 108 lg 1

alusel rahuldada. Üürilepingu p 5.1 alapunkti 2 ja p 5.1.1 järgi pidi hageja maksma kostjale

üüritasu 10 080 eurot (koos käibemaksuga). Üürilepingu p-s 13.4 leppisid pooled kokku, et kui

rentnik soovib käesolevast lepingust taganeda mis tahes põhjusel peale lepingu p-s 13.2

sätestatud põhjuste ning teavitab omanikku sellest kirjalikult vähem kui 3 kuud enne lepingu

punktis 3.1 sätestatud rendiperioodi algust, siis jätab omanik rentniku makstud broneerimistasu

endale ja rentnik on kohustatud maksma omanikule lisasumma, mis koos broneerimistasuga

moodustab 100% lepingu punktis 5.1 sätestatud renditasust.

Üürilepingu p 13.4 andis hagejale seega võimaluse öelda üürileping üles ükskõik mis põhjusel,

kuid juhul, kui hageja tegi seda vähem kui kolm kuud enne kokkulepitud üüriperioodi algust,

kaasnes sellega kohustus maksta kostjale kokkulepitud üüritasu. Hageja tühistas ürituse ja

avaldas soovi üürileping üles öelda vähem kui kolm kuud enne kokkulepitud üüriperioodi:

kokkulepitud üüriperiood oli 5. aprill – 6. aprill (vt üürilepingu p 3.1), kuid hageja tühistas

ürituse 23.02.2018 (hagi lisa 2). Üürilepingu p 5.1 kohaselt pidi hageja lisaks broneerimistasule

maksma kostjale üüritasu summas 8 400 eurot, millele p 5.1.1 järgi lisandus käibemaks.

Kokkulepitud üüritasu koos käibemaksuga oli seega 10 080 eurot. Üürilepingu p 13.4 alusel

pidi hageja järelikult kostjale maksma 10 080 eurot. Kuivõrd hageja poolt üürilepingu

erakorraline ülesütlemine ei toimunud kehtivalt ega enne poolte vahelises lepingu p-s 13.4

sätetatud tähtaega, oli kostjal õigus nõuda üüritasu täies ulatuses. Kostja nõue kuuluks

rahuldamisele ka kahju hüvitamise sätete alusel, kuna üürilepingust saamata jäänud üür oli

käsitletav saamata jäänud tuluna ehk kostja kahjuna (VÕS § 128 lg 4). Kostjal polnud võimalik

leida üüripinnale uut üürnikku nii lühikese ajaga (1,5 kuud) ja kostjal polnud võimalik kahju

ära hoida või vähendada. Tegemist on sellise kahjuga, mis oli põhjustatud hageja tegevusest.

Kostja nõudis viivise 766,63 euro tasumist perioodi 06.04.2018-18.03.2019 eest (I kd lk 150).

Kostja nõue muutus sissenõutavaks 06.04.2018. Hageja viivisenõudele vastu ei vaielnud.

Kohus rahuldas hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teise lause ja

üürilepingu p-de 5.1 ja 5.1.3 ning edasiulatuva viivisenõude TsMS § 367 alusel.

Hageja apellatsioonkaebus

11. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja

palus mõista kostjalt välja 25 223 USA dollarit ja 1 689,67 eurot ning viivist nimetatud

summadelt seadusjärgses määras alates hagi esitamise päevast kuni põhinõuete täieliku

tasumiseni. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Juhul kui vastuhagi rahuldamine jääb jõusse,

tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ning mõista maakohtu

menetluses kantud kulud välja mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.

12. Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus tagada personali olemasolu, kuid kohus ei

tuvastanud, et personali kohustuste hulgas oli istekohtadega seotud probleemide lahendamine.

Kohus eksis personali kohustuste ulatuse määramisel ja tõendite hindamisel, kui tugines vaid

hageja 23.02.2018 kirjale, kus hageja kirjutas, et ta ei võta endale vastutust kostja personali

eest. Kuna vaidluse all oli kostja kohustuste ulatus, pidi maakohus tõendeid hindama ja välja

selgitama, kas kostjal oli kohustus tagada teatud oskustega personal või mitte.

Kostja pidi tagama personali, kes suudab selgitada festivali külastajatele istekohtade süsteemi

ja juhendada neid õige istekoha juurde. Kohus lähtus ekslikult istekohtadega seotud

probleemide lahendamisest, kuid hageja polnud kunagi soovinud probleemide lahendamist.

Poolte vahel ei seisnenud vaidlus kaebuste lahendamises, vaid selles, kas kostja kaasaegse

kontserdimaja personal on piisavalt pädev, et juhatada külastajad õigele kohale ning selgitada

piletite erinevusi. Poolte kirjavahetus viitas üheselt, et kostja pidi tagama personali. Personali

tagamise mõte sai ürituse korraldamise juures seisneda vaid selles, et personal abistab ürituse

külastajaid. Sealhulgas abistab personal külastajaid nende kohtade leidmisel ja vajadusel palub

külastajatel istuda õigele kohale.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebuse vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel. Hageja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus

kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus leidis, et poolte vaidlus taandus sellele, kes peaks kandma vastutust istekohtadega

seonduvate probleemide korral ning kas sellel alusel, et kostja keeldus vastutust võtmast, oli

üürilepingu ülesütlemine põhjendatud. Hageja märkis apellatsioonkaebuses, et poolte vahel ei

seisnenud vaidlus kaebuste lahendamises, vaid selles, kas kostja personal oli piisavalt pädev, et

juhatada külastajad õigele kohale ning selgitada piletite erinevusi. Vaidluse all oli kostja

kohustuste ulatus ja seega pidi maakohus tõendeid hindama ja välja selgitama, kas kostjal oli

kohustus tagada teatud oskustega personal või mitte.

Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et maakohus tuvastas ebaõigesti vaidluse eseme.

Vaidluse asjaolude kohaselt pärast kirjaliku lepingu sõlmimist pidasid pooled e-kirja teel

läbirääkimisi, kuna hageja soovis muuta külastajate jaoks istekohasüsteemi. Hageja soovis, et

kallim pilet tagaks kogu õhtu vältel konkreetset istekohta ja odavam pilet ükskõik millisele

vabale istekohale. Kirjavahetuse käigus kinnitas kostja hagejale, et kohapeal aitavad tema

inimesed külastajatel oma kohad leida. Kostja ei vaielnud menetluse ajal vastu, et ta oli valmis

tagama külalistele abistavat personali. Arvestades poolte läbirääkimiste sisu ja konteksti,

nähtub kirjavahetusest, et kostja mõistis, et personal pidi olema võimeline vajadusel osundama

õigele istekohale ja ta oli valmis sellist teenust hagejale tagama. Küll aga ei võtnud kostja aga

endale kohustust lahendada külastajate kaebusi. Kostja teatas läbirääkimistel, et kaebuste korral

on vastutavaks ürituse korraldaja. Poolte kirjavahetusest nähtus mh ka see, et hageja ise polnud

nõus tegelema võimalike kaebustega (I kd lk 56-59).

Hageja ülesütlemise teate kohaselt tekkisid pooltel erimeelsused vastutuse küsimuse osas.

Nimelt kirjutas kostja hagejale, et korraldaja vastutab, kui istekohtadega tekib mingeid kaebusi

või probleeme (I kd lk 58 pöördel), mille peale vastas hageja, et ei aktsepteeri seda tingimust (I

kd lk 58). Hageja teatas, et ta ei võta endale vastutust kontserdisaali istekohtade eest. Hageja

heitis kostjale ette, et ta maksab kostjale pileti pealt raha, kuid kostja soovib, et hageja kannaks

veel mingit vastutust (I kd lk 57). Eeltoodust nähtub selgelt, et lepingu ülesütlemine toimus

vastutuse küsimuse erimeelsuste tõttu (kes vastutab külastajate kaebuste eest) ning ei

puudutanud kostja personali oskusi ja pädevust. Kostja polnud hagejale avaldanud, et ta ei

olnud suuteline külastajaid oma kohale juhatama või jagama selgitusi seoses istekohtadega.

Seega hageja etteheited personali pädevuse osas olid alusetud. Maakohus lahendas hagi õigesti,

kui asus kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuvastama, kas kostja rikkus lepingujärgset

kohustust ehk seda kohustust, mille täitmata jätmise tõttu hageja lepingu üles ütles. Maakohus

ei pidanudki tuvastama kostja personaliga seonduvaid kvaliteedi küsimusi.

Lisaks nähtub, et rendilepingu p-s 4.3.1 leppisid pooled kokku, et rentnik (hageja) korraldab

ürituse kontserdimajas täielikult enda kulude, riskide ja vastutusega. Omanik ei vastuta ühegi

ostetud pileti omaniku eest ega üritusega seotud mis tahes asjaolude eest ning seega ei kata

mingeid sellega seonduvaid kulutusi (I kd lk 66 pöördel).

Kokkuvõtvalt leidis maakohus õigesti, et kostja oma kohustusi hageja ees ei rikkunud.

15. Hageja vaidlustas ka menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja selgitas, et kohus pidas

menetluskulude tagatise määramisel põhjendatuks ligi kaks korda väiksemas summas ja

suuremas summas kulude väljamõistmine ei olnud põhjendatud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3 2 1

115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus

ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt

seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või

oli

menetlusosalise

hinnangul

põhjendatud

õigusabi

osutaja

tunnitasu

väiksem.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

Käesoleval juhul maakohus diskretsiooni piire ei ületanud. Tagatise küsimise ajal annab kohus

esialgse hinnangu menetluskulude võimaliku suuruse kohta ja tagatise suuruse hindamisel ei

ole võimalik anda lõpliku hinnangut kulude suurusele ja tehtavatele toimingutele. Pelgalt

kaebuses toodud põhjusel ei ole alus menetluskulude suuruse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS

§ 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kuivõrd maakohus määras

kindlaks menetluskulud rahaliselt, siis teeb seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 3).

Kostja kulud apellatsiooniastmes on lepingulise esindaja tasu 2 254,50 eurot (0,55 tundi

tasumääraga 250 eurot tunnis, 13,1 tundi tasumääraga 190 eurot tunnis ja 0,8 tundi tasumääraga

190 eurot tunnis). Ringkonnakohus hindas esindajatasu vajalikkust ja põhjendatust ning leidis,

et kostja esindajate toimingud on põhjendatud osaliselt 10 tunni ulatuses arvestades vaidluse

sisu ja kaebuse ulatust ning menetluse käiku (maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüs,

apellatsioonkaebuse vastuse koostamine, kommunikatsioon kliendiga kokku 7 tundi, tagatise

taotluse ettevalmistamine ja koostamine ning 14.08.2020 kohtumäärusega tutvumine kokku

2 tundi ja 02.02.2021 määrusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine kokku

1 tund). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb

hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-115-14, p 14). Arvestades esindaja toimingute ajakulu, toimingute sisu ja asja keerukust

saab käesolevas vaidluses lugeda põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 150 eurot.

Kokku on kostja esindajakulud põhjendatud 1 500 eurot (10 tundi x 150 eurot). Kostjate taotlus

menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata 754,50 euro osas.

Ringkonnakohus kohustas 14.08.2020 määrusega tasuma hagejat kostja menetluskulude

katteks ettemaksu 1 500 eurot. Kohus maksab otsuse jõustumisel menetluskulud kostjale välja

tagatise arvelt.

(allkirjastatud digitaalselt)