3-20-2665/21 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.03.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2665

Haldusasi

ZVS holding, a.s. kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse 23.11.2020 käskkirja nr 355H p 1.5 ja

riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.12.2020 otsuse nr

264-20/225047 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – ZVS holding, a.s., esindajad

vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Mari Kelve-

Liivsoo

Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, volitatud esindaja Ringo Heidmets

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ZVS holding, a.s. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 11.03.2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ZVS holding, a.s. apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2665. Teha uus

otsus, millega rahuldada ZVS holding, a.s. kaebus ning tühistada Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 23.11.2020 käskkirja nr 355H p 1.5 ja riigihangete

vaidlustuskomisjoni 22.12.2020 otsus nr 264-20/225047.

3. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt ZVS holding, a.s. menetluskulude

katteks välja 9855 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12.04.2021 (HKMS § 278

lg 1). Vastukassatsioonkaebust ei saa hankeasjas esitada (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija, vastustaja) avaldas 20.07.2020 riigihangete

registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke

3-20-2665

2(8)

„Suurekaliibriline laskemoon“ (viitenumber 225047) hanketeate ja tegi kättesaadavaks

riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihange on jagatud seitsmeks osaks. Tähtpäevaks

(17.09.2020) esitas hanke osas VII taotluse mh ZVS holding, a.s. (kaebaja).

2. Hankija kõrvaldas 23.11.2020 käskkirja nr 355H p-ga 1.5 riigihangete seaduse (RHS) §

95 lg 4 p 9 alusel kaebaja hankemenetlusest hanke VII osas.

Hankija on kehtestanud RHS § 95 lg-s 4 toodud asjaolude puudumise kinnitamiseks vormi (lisa

1), mille taotleja pidi allkirjastama ja esitama koos taotlusega. Kaebaja on esitanud kinnituse,

kuid tegemist on RHS § 95 lg-s 1 toodud asjaolude puudumise kinnitustega ja tegemist ei ole

hankija kehtestatud vormiga. Kuna esitatud kinnitused erinevad hankija kehtestatud vormis

olevatest kinnitustest sisuliselt, ei saa esitatud dokumenti nõude täitmiseks arvesse võtta.

3. ZVS holding, a.s. esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse hankija

23.11.2020 käskkirja p 1.5 kehtetuks tunnistamiseks.

Kaebaja jättis inimliku eksimuse tõttu RHAD lisa 1 esitamata. Kaebaja kõrvaldamine formaalse

puuduse tõttu ei ole proportsionaalne. Kaalutlusõiguse teostamine eeldab selgituse küsimist ja

hankija oli kohustatud küsima kaebajalt selgitusi. Selgitada saab nii kohustusliku kui ka

valikulise kõrvaldamise aluse kohta käivaid sätteid. Võimaluse andmine ebatäpsuse

parandamiseks isikule, kelle suhtes tegelikkuses ei esine kõrvaldamise aluseid, ei takista ausat

konkurentsi. Kui isik on esitanud pakkumuse, siis peab hankijale olema selge, et isik soovib

ühtlasi kinnitada, et tema suhtes puuduvad kõrvaldamise alused. Kaebaja kinnituse ebaselgus

seisneb asjaolus, et ta kinnitas vormil RHS § 95 lg 4 asemel lg 1 aluste puudumist.

Kõrvaldamine oleks põhjendatud üksnes juhul, kui andmete esitamata jätmise eesmärgiks oli

hankijat eksitada. Hankija ei ole kaalutlusõigust teostanud. Analoogses vaidluses on Riigikohus

möönnud hankijal selgituse küsimise kohustust.

RHS § 95 lg 4 p 9 ei ole kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangetes kohustuslik kõrvaldamise

alus, mis nähtub Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 direktiivi 2009/81/EÜ, millega

kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate

ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse

direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, art 39 lg 2 p-st h. Ka RHS § 177 lg 2 p 2 viitab otseselt,

et RHS § 95 lg 4 p 9 on vabatahtlik kõrvaldamise alus. Sõltumata eelnevast tuleneb

kaalutlusõigus selgituste küsimiseks igal juhul RHS §-st 3.

4. VAKO jättis 22.12.2020 otsusega nr 264-20/225047 vaidlustuse rahuldamata.

RHS § 95 lg 4 p 9 on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes sätestatud kohustusliku

kõrvaldamise alusena (RHS § 177 lg 1). Direktiivi 2009/81/EÜ ei ole valesti üle võetud, sest

selle art 39 lg 2 kohaselt on liikmesriikidele antud õigus määratleda art 39 lg 2 rakenduskord

riigisisese õiguse alusel, mis võimaldab mh kehtestada direktiivist rangema regulatsiooni. Seda

ongi seadusandja teinud. Kuna kaebaja jättis taotluses lisa 1 esitamata, esines tema suhtes RHS

§ 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alus. Hankija ei ole kaalutlusõiguse reegleid rikkunud,

sest ei pidanud kaalutlust teostama ega selgitusi küsima.

Lisaks on hankija RHAD p-s 1.4 sätestanud, et kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel

esineb ükskõik milline RHS § 95 lg-s 4 esitatud asjaolu. Kuna kõrvaldamise alus tuli sõnaselgelt

RHAD-st, siis on kaebaja kõrvaldamine kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise

põhimõttega.

3-20-2665

3(8)

5. ZVS holding, a.s. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija 23.11.2020 käskkirja p

1.5 ja VAKO 22.12.2020 otsuse tühistamiseks. Kaebaja jäi VAKO-le esitatud seisukohtade

juurde ja lisas järgmist.

Kinnituse esitamine pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei muuda pakkumust. Pakkumusi ei ole

veel esitatud ja kinnitus kõrvaldamise aluste puudumise kohta ei ole pakkumuse osa. Kaebaja

suhtes ei esine ühtegi kõrvaldamise alust, seega ei saa ta kinnituse hilisema esitamisega

konkurentsieelist.

Seadusandja tahteks ei olnud muuta kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas vabatahtlikke

kõrvaldamise aluseid kohustuslikeks. RHS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsuse lisast nähtuvalt esineb võimalik vastuolu RHS § 177 lg 1 ning direktiivi 2009/81/EÜ

art 39 lg-te 1 ja 2 vahel. Direktiiv 2009/81/EÜ art 39 lg 2 ei anna liikmesriikidele õigust

sätestada riigisiseses õiguses direktiivist rangemaid reegleid.

Lisa 1 on ebaoluline dokument, mille esitamise kohustust ei näe RHS ette. Vastustaja oleks

võinud võimaldada registris lihtsalt kinnitada diskretsiooniliste kõrvaldamise aluste puudumist.

Igasuguste dubleerivate vormide küsimine on ebavajalik halduskoormus.

6. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.

Alus kaebaja kõrvaldamiseks tuli RHS § 177 lg-st 1 ja § 95 lg 4 p-st 9. Liikmesriik võib

kehtestada direktiivis toodud vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kohustuslikena. Sama on välja

toodud ka RHS eelnõu seletuskirjas (lk 125). Seda võimalust on seadusandja kasutanud.

Vastustaja on pöördunud RHS § 177 lg-te 1 ja 2 vastuolu küsimuses Rahandusministeeriumi

poole, kes on tunnistanud vastuolu esinemist ja leidnud, et vastustajal tuleb lähtuda rangemast

regulatsioonist. Sama on leitud RHS kommenteeritud väljaandes.

RHS § 177 lg 3 järgi ei kohaldu kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses RHS § 104 lg

7, mis võimaldaks hankijal küsida dokumente tagantjärgi. Puudub vaidlus, et kaebaja jättis

kohustusliku dokumendi esitamata. Vastustajal ei ole võimalik selgitusi küsida millegi kohta,

mida pole esitatud, samuti ei saanud võimaldada kaebajal esitada dokumenti tagantjärgi, sest

sellisel juhul koheldaks kaebajat ebavõrdselt. Ilmseid ebatäpsusi oleks olnud võimalik

kõrvaldada juba esitatud dokumentides. Dokumendi tagantjärele esitamine ei ole samaväärne

esitatud dokumendis sisalduvate andmete täpsustamise või parandamisega. Tegemist oli olulise

dokumendiga, mida nõuti nii hanketeates kui ka RHAD p-s 1.4.

Hankijal on keelatud kalduda kõrvale tema enda poolt RHAD-s sätestatud tingimustest mh

juhul, kui puudulikult esitatud dokumendid olid tingitud inimlikust eksimusest. Ka Euroopa

Kohus on asjas C-131/17 (p 33) leidnud, et selgituste nõudmisega ei tohi kõrvaldada sellist

puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises.

7. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 08.02.2021 otsusega rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

RHS § 177 lg-te 1 ja 2 vastuolu ei ole praeguse asja lahendamise seisukohalt määrav. Olenemata

sellest, kas viidatud sätete järgi oli vastustajal õigus või kohustus kaebaja hankemenetlusest

kõrvaldada, tuli kaebaja kõrvaldamise kohustus RHAD-st, milles on sätestatud RHS § 95 lg-s 4

toodud kõrvaldamise alused kohustuslikuna.

RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja,

kes on esitanud valeandmeid samas paragrahvis sätestatud või RHS §-des 98–101 sätestatu

alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need

andmed või RHS § 104 lg-te 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.

3-20-2665

4(8)

RHAD alapeatüki „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja

kvalifitseerimistingimused“ p 1 „Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ p 1.4

kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb

ükskõik milline RHS § 95 lg-s 4 esitatud asjaolu või mõni neist (Lisa 1).

RHAD ei näe ette, et tegemist oleks valikulise kõrvaldamise alusega, kuigi RHS § 95 lg 4 näeb

kõrvaldamise alused ette valikulistena ja ka RHS § 177 lg-t 2 võiks sellisena tõlgendada. Samuti

ei näe RHAD selles osas ette selgituste küsimise ja esitamise võimalust. Kaebaja ei ole RHAD-

d vaidlustanud ja see haldusakt kehtib sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest. RHAD

vaidlustamise tähtaeg on möödas, sest RHS § 189 lg 2 p 2 järgi tulnuks vaidlustus esitada

hiljemalt 5 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Ka kohus ei saa praeguses asjas enam

RHAD õiguspärasust kontrollida (HKMS § 268 lg 4). Järelikult on RHAD-s toodud tingimused

järgimiseks kohustuslikud ka vastustajale endale, olenemata sellest, et see sätestas kõrvaldamise

alused RHS-s sätestatust erinevalt.

Kaebaja jättis lisa 1 oma taotlusele lisamata, mitte lihtsalt allkirjastamata. Lisa 1 esitamine oli

RHAD p 1.4 järgi kohustuslik. Vaidlus selle üle, kas nimetatud dokumendi nõudmine oli

põhjendatud või piisanuks registrisse kinnituse lisamisest, ei ole enam asjakohane, sest kaebaja

ei ole RHAD-d vaidlustanud. Lisaga 1 „Annex 1 – Confirmation“ nõuti pakkujatelt kinnitust

RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kaebaja on dokumendis

„225047_ZVS_holding,_a.s._(36305600)_kinnitused“ kõrvaldamise aluste juures RHS 95 lg 4

osas viidanud oma lisale „4_1_Confirmation about the absence of any elimination

Circumstances_Annex 4_RF225047_36305600“. Viidatud dokumendis kinnitab kaebaja aga

RHS § 95 lg-s 1, mitte RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kaebaja ei

ole ka muudes taotlusele lisatud dokumentides kinnitanud RHS § 95 lg-s 4 sätestatud

kõrvaldamise aluste puudumist. Seega jättis kaebaja nõutava kinnituse tähtaegselt esitamata ja

see tõi põhjendatult kaasa tema kõrvaldamise hankemenetlusest.

Vastustajal puudus RHAD järgi võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Kaebaja väited

kaalutlusõiguse teostamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Väiteid sellise kõrvaldamise aluse

ebaproportsionaalsuse kohta oleks saanud hinnata RHAD peale esitatud kaebust lahendades.

Kaebaja viide Riigikohtu 20.12.2019 otsusele nr 3-19-1501 ei ole asjakohane, sest selles nägi

RHAD hankijale ette võimaluse selgitusi küsida. Praegusel juhul ei olnud see nii.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. ZVS holding, a.s. esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsus ja rahuldada kaebus ning jätta vaidlustus- ja

kohtumenetluse menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus tuvastas vääralt, et kaebaja suhtes esines RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud

kõrvaldamise alus. Kaebaja ei ole jätnud nõutud teavet (lisa 1) koos taotlusega esitamata, vaid

esitas puudustega dokumendi. Kaebaja kinnitas ekslikult RHS § 95 lg-s 1, mitte § 95 lg-s 4

sätestatud aluste puudumist. Tegemist on ebaolulise puudusega, mille vastustaja oleks saanud

ja pidanud lahendama selgituste küsimisega. Riigikohtu otsuse nr 3-19-1501 (p 17) järeldused

on kohaldatavad ka praeguses asjas. Selgituse küsimise õigus tulenes RHS § 46 lg-st 4, mida

tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kaebaja kõrvaldamine oli

ebaproportsionaalne.

Halduskohus kohaldas vääralt materiaalõiguse normi, kui leidis, et Euroopa Liidu õiguse ja

RHS-ga vastuolus olev RHAD säte annab vastustajale õiguse apellant hankemenetlusest

kaalutlusõigust teostamata kõrvaldada. RHS ei anna hankijale õigust kohaldada õigusvastast

3-20-2665

5(8)

RHAD-d pelgalt põhjusel, et keegi seda ei vaidlustanud. Kaebaja polekski saanud RHAD p-e

1.15.2 ja 1.4 vaidlustada, sest need puudutavad hankija, mitte kaebaja õigusi.

Vastustajal oli kõrvaldamise aluse kohaldamisel ja selgituse küsimisel kaalutlusõigus, mida ta

ei rakendanud – see tuleneb RHS § 177 lg-te 1 ja 2 koostoimest ning selline oli ka seadusandja

tahe. Tegemist on kaalutlusveaga, sest vastustaja oli ekslikult arvamusel, et seadus ei ole talle

kaalutlusõigust andnud. Euroopa Liidu õigus ei luba hankijalt kaalutlusõigust ära võtta (vt

direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2).

Halduskohtu otsus on erakordselt ebaõiglane, sest kaebaja konkurent jätkab pärast VAKO

otsust riigihankes osalemist, ehkki on teinud täpselt samasuguse eksimuse.

9. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Halduskohus tuvastas õigesti, et esineb kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamise alus. RHAD

faili „RKIK_Riigihanke alusdokument EST_suur kaliiber_31082020.rtf“ hankemenetlusest

kõrvaldamise aluseid puudutava osa p 1 kohaselt kõrvaldab hankija hankemenetlusest taotleja,

kellel p 1.4 kohaselt esineb ükskõik milline RHS § 95 lg-s 4 esitatud asjaolu või mõni neist.

Viidatud punktide kohaselt tuli taotlejatel nende kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks

täita ja esitada koos taotlusega RHAD lisa 1. Kaebaja ei ole taotluse koosseisus RHAD lisa 1

esitanud. Kaebaja on taotluse koosseisus esitanud dokumendi, mille faili nimi on „lisa 1“, ent

selle sisu ei ole see, mis on RHAD lisa 1.

RHAD kehtib sõltumata sellest, kas kõik selles sätestatud tingimused on RHS-s sätestatuga

kooskõlas. Järelikult on jõustunud ka RHAD tingimus, mille kohaselt kõrvaldatakse

hankemenetlusest taotleja, kelle suhtes esineb mõni vabatahtlik hankemenetlusest

kõrvaldamine alus RHS § 95 lg 4 mõistes. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaselt kõrvaldab vastustaja

hankemenetlusest taotleja, kes on jätnud esitamata dokumendid või andmed kõrvaldamise

aluste puudumise kohta.

Kuna kaebaja ei ole taotluse koosseisus esitanud RHAD kohaselt kohustuslikku dokumenti

kõrvaldamise aluste puudumise kohta ja vastustaja on RHAD-s reguleerinud õigusliku tagajärje

sellise dokumendi esitamata jätmise korral, puudub vastustajal õigus kaalutlusõiguse

rakendamiseks. Isegi kui vastustajal oleks õigus rakendada kaalutlusõigust, ei oleks selle

teostamata jätmine nii suur eksimus, et vaidlustatud haldusakt tuleks tühistada. Säärane

kaalutlus saaks seisneda üksnes selles, kas lubada apellandil esitada hankemenetluses

kohustuslikke dokumente pärast taotluste esitamise tähtaega. See rikuks aga taotlejate võrdse

kohtlemise põhimõtet.

RHS § 177 lg-te 1 ja 2 kohta tuleneb RHS eelnõu seletuskirjast, et seadusandja on teadlikult

muutnud kaitse- ja julgeoleku valdkonnas RHS § 95 lg 4 kohustuslikuks. Praeguse vaidluse

lahendamisel on oluline, millises sõnastuses kehtisid hankemenetluses otsuste vastuvõtmise ajal

RHS ja RHAD.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Vastustaja kõrvaldas kaebaja RHS § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest põhjusel, et

kaebaja ei esitanud koos taotlusega RHAD-s ettenähtud vormi kohast kinnitust RHS § 95 lg-s

4 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Vaidlus käib selle üle, kas vastustaja on

rikkunud kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel kaalutlusreegleid. Pooltel on erinev arusaam

sellest, kas kaebaja jättis RHAD-s nõutud dokumendi sootuks esitamata või esitas puudustega

dokumendi; kas vastustaja oleks pidanud kaaluma kaebajalt täiendavate selgituste ja

3-20-2665

6(8)

dokumentide küsimist ning kas RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused on praeguses

riigihankes kohustuslikud või valikulised.

11. Halduskohus leidis õigesti, et RHAD-s olid RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise

alused sätestatud kohustuslikuna ja vastustaja pidi 23.11.2020 käskkirja andmisel lähtuma

RHAD-st. Ringkonnakohus ei pea selles osas halduskohtu otsuse kõigi põhjenduste kordamist

vajalikuks (HKMS § 201 lg 4). RHAD p 1.4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja

kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb ükskõik milline RHS § 95 lg-s 4 sätestatud

asjaolu. RHAD sõnastus on selles osas selge ja vastab ka vastustaja tahtele. RHAD on vastustaja

23.11.2020 käskkirja eelhaldusakt, mis on kehtiv, ja RHAD-s sätestatud tingimused olid seega

vastustajale vaidlusaluse käskkirja andmisel siduvad. Kehtiv haldusakt on kõigile täitmiseks

kohustuslik ka juhul, kui see oleks õigusvastane. Seejuures ei ole tähtsust, kas haldusakti

väidetav õigusvastasus seisneks vastuolus riigisisese või Euroopa Liidu õigusega. Seetõttu ei

ole praeguse asja lahendamisel tähtsust, kas RHS § 117 lg-d 1 ja 2 näevad kaitse- ja

julgeolekuvaldkonna hankemenetluses RHS § 95 lg 4 aluste esinemise korral hankemenetlusest

kõrvaldamise ette kohustuslikuna või kaalutlusõigust andvana ning kas need RHS normid on

kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

12. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu seisukohaga, et eeltoodu välistas vastustaja

õiguse küsida kaebajalt RHS § 95 lg 4 kohaldumisega seonduvalt täiendavaid selgitusi või

dokumente. Selgituste küsimine või küsimata jätmine ei ole igas olukorras vahetus seoses

sellega, kas hankija on õigustatud või kohustatud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldama.

13. RHS järgi peab hankija kontrollima nii RHS §-s 95 sätestatud kohustuslike kui ka

mittekohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. Järelikult on hankijal RHS kohaselt

põhimõtteliselt õigus nõuda pakkujalt selliste tõendite või selgituste esitamist, mille alusel

hankija saab veenduda mistahes kõrvaldamise aluse olemasolus või puudumises, arvestades

siiski seaduses sätestatud piiranguid (vt RHS § 46 lg 4, § 95, § 96, § 104 lg 7). Hankija

kaalutlusõiguse puudumine RHS § 95 kontekstis tähendab seda, hankijal on keelatud sõlmida

hankelepingut isikuga, kelle puhul esineb mõni kohustuslik kõrvaldamise alus. Mõne

mittekohustusliku kõrvaldamise aluse esinemise korral tuleb aga hankijal kaaluda, kas pakkuja

kõrvaldamine oleks kõiki asjaolusid arvestades siiski proportsionaalne ja ka muude riigihanke

korraldamise põhimõtetega kooskõlas (RHS § 3). Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna

hankemenetluse korraldamisel tuleb arvestada ka RHS 6. ptk-s sätestatud erisusi (RHS § 168).

14. RHS § 95 lg 4 p 9 järgi võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada muu hulgas taotleja või

pakkuja, kes on jätnud esitamata andmed, mis puudutavad tema suhtes hankemenetlusest

kõrvaldamise aluste esinemist. Kõnealuses riigihankes on RHAD-s see kõrvaldamise alus

sätestatud kohustuslikuna (vt eespool otsuse p 11). Teisalt näeb RHAD alapeatüki

„Hankemenetluse

esimene

etapp.

Hankemenetlusest

kõrvaldamise

alused

ja

kvalifitseerimistingimused“ p 6.3 ette, et hankijal on õigus nõuda taotlejalt või pakkujalt

taotluses või pakkumuses esitatud andmete selgitamist või selgitamist võimaldavate

dokumentide esitamist. Vastustaja kinnitas ringkonnakohtu istungil (kell 10:32:38), et p 6.3 on

kohaldatav ka RHAD lisa 1 puhul. Seega tuleneb ka RHAD-st ja vastustaja selgitustest, et

täiendava teabe ja dokumentide küsimine on vaidlusaluses riigihankes põhimõtteliselt võimalik

muu hulgas RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks.

15. Ringkonnakohus ei nõustu vastustajaga, et kaebaja jättis RHAD lisas 1 nõutud kinnituse

(Confirmation about the absence of any elimination circumstances, dtl 84) sootuks esitamata.

RHAD lisas 1, mille allkirjastamist kaebajalt nõuti, on ükshaaval üles loetud RHS § 95 lg-s 4

sätestatud kõrvaldamise alused. Taotlejalt või pakkujalt sooviti sellega kinnitust, et ta on

loetletud kõrvaldamise alustest teadlik ning tema suhtes ei kohaldu ükski neist. Vastustaja ei

3-20-2665

7(8)

eeldanud taotlejalt või pakkujalt lisasse 1 täiendavate andmete lisamist, v.a allkirjastajate

isikuandmed, vaid üksnes lisa 1 allkirjastamist. Kaebaja esitas vormikohase lisa 1 asemel koos

taotlusega dokumendi, mille sisuks oli kinnitus RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste

puudumise kohta (vt taotlus dtl 87–88 ja vaidlusalune lisa dtl 134). Kaebaja taotlusest (lk 2) on

siiski selgelt näha, et kaebaja tahe oli kinnitada kõnealuse dokumendiga RHS § 95 lg-s 4 toodud

kõrvaldamise aluste puudumist. Dokumendi pealkiri oli sama, mis vastustaja nõutud lisal 1 ja

selles oli viidatud ka õigele riigihanke numbrile. RHS § 95 lg-s 1 toodud aluste kohta esitas

kaebaja vastustajale eraldi tõendid või kinnitused (vt taotluse lk-d 1–2 ja taotluse lisad).

Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kaebaja ei jätnud lisa 1 üldse esitamata, nagu leidis vastustaja,

vaid esitas RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta puudustega

dokumendi.

16. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei leia konkreetset vastust küsimusele, millised

selgitused ja muudatused on pärast taotluse või pakkumuse esitamise tähtaega lubatud.

Põhimõtted, mille raames konkreetse juhtumi asjaolusid hinnata, on senise kohtupraktika

kohaselt järgmised. Hankijal on kohustus kohelda pakkujaid võrdselt ja tegutseda läbipaistvalt

(RHS § 3 p-d 1 ja 2). Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab, et kõigil pakkujatel on pakkumuse

koostamiseks võrdsed võimalused, ja eeldab, et kõik pakkumused esitatakse samadel

tingimustel. Hankija tegevuse läbipaistvuse kaudu välistatakse hankijapoolse soosimise ja

meelevaldsuse oht. Teisalt on ka riigihankes vajalik teatav paindlikkus, kuna inimlikke eksimusi

ei saa täielikult välistada ning iga puudus dokumentides ei tähenda tingimata, et pakkuja oleks

tehingupartnerina ebausaldusväärne (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 17).

Põhimõtteliselt ei tohi pakkumust pärast selle esitamist muuta ei pakkuja ega ka hankija

algatusel. Lubatud on parandada või täiendada pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui

ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. Hankija võib nõuda ka

selliste andmete täpsustamist või parandamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need

on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg. Hankija peab seejuures rangelt kinni pidama

enda poolt RHAD-s kindlaks määratud tingimustest (vt RHS § 46 lg 3 ja § 114 lg 2; Riigikohtu

20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p 17; vt ka nt Euroopa Kohtu otsus C-599/10, p 40; otsus C-

336/12 p-d 36–40; otsus liidetud asjades C-523/16 ja C-636/16, p 52).

17. Hankija peab otsustama, arvestades konkreetse juhtumi asjaolusid, millised pakkuja

esitatud andmed lugeda sisuliseks ja millised mitte. Praeguses asjas on vaidluse all dokument,

mis puudutab taotleja usaldusväärsuse kontrolli. Riigikohus on leidnud, et pakkujate

kvalitatiivse valiku kontekstis on oht selgituste kaudu pakkumuse sisuliseks muutmiseks

väiksem võrreldes olukorraga, kui kõne all on pakkumuse tehnilised üksikasjad, hind,

lepingutingimused vms (13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-13, p 21). Euroopa Kohus on pidanud

ettevõtjate kvalitatiivse valiku puhul sisuliseks muudatuseks näiteks seda, kui ettevõtja soovis

pärast dokumentide esitamise tähtaega tugineda sellise ettevõtja kogemusele, keda algses

pakkumuses ei olnud nimetatud (C-387/14, p-d 41–43). Riigikohus on aga leidnud, tuginedes

Euroopa Kohtu otsusele C-336/12, et hankijal tuli kaaluda pakkujalt selgituste küsimist

olukorras, kus pakkuja pidi elektroonilises süsteemis kinnitama valikuga „jah/ei“, et vastab

halduskoostöö seaduse § 12 lg-s 2 loetletud tingimustele, kuid pakkuja jättis vastava kinnituse

esitamata ning hankijal endal ei olnud võimalik andmeid ka muudest allikatest kontrollida

(Riigikohtu 20.12.2019 otsus nr 3-19-1501, p-d 2 ja 18).

18. Ringkonnakohus möönab, et kaitse- ja julgeolekusektori tundlikkust arvestades on

riigihankelepingu sõlminud ettevõtjate usaldusväärsus ülioluline. Samas on ka praeguses asjas

kohaldatav RHS § 46 lg 3. Ka Euroopa Liidu õiguse järgi on selle valdkonna riigihangetes

hankijal põhimõtteliselt õigus küsida taotlejalt või pakkujalt nende kvalitatiivse valiku

kontekstis täiendavaid selgitusi või dokumente. Kõrgendatud usaldusväärsuse nõue seondub

3-20-2665

8(8)

eelkõige taotlejate või pakkujate vastavusega hankija kehtestatud tarnekindlus- ja

teabeturbenõuetele (vt direktiivi 2009/81/EÜ preambuli p 67 ja art 45). Seetõttu saab otsuse p-

des 16–17 toodud põhimõtetest lähtuda ka praeguse asja lahendamisel.

19. Ringkonnakohus näeb praegusel asjal sarnasust asjaga nr 3-19-1501. Kaebaja on

menetlusdokumentides kinnitanud, et tema puhul ei esinenud taotluse esitamise ajal ega ka

hiljem RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid. Vastustaja ei väida ja ka toimikust ei

nähtu vastupidist. Otsuse p-s 15 kirjeldatud asjaoludel pidi vastustaja aru saama, et kaebaja

soovis oma taotluses kinnitada, et tema suhtes ei kohaldu RHS § 95 lg-s 4 nimetatud

kõrvaldamise alused, kuid ta ei olnud seda tahet väljendanud nõutud vormil. Seega on usutav,

et RHAD lisa 1 kohane kinnitus ei jäänud esitamata tahtlikult (nt aja võitmiseks), eriti kuna

riigihange oli jaotatud osadeks ja pakkumusi ei ole veel esitatudki. Toimiku materjalidest ei

nähtu, et kaebaja oleks saanud RHAD lisas 1 nõutud vormi esitamata jätmisega eelise teiste

taotlejate ees. Seda eeskätt asjaolu tõttu, et vastustaja nõudis RHS § 95 lg-s 4 sätestatud

kõrvaldamise aluste puudumise kohta üksnes taotleja kinnitust. Vastustaja selgitas

ringkonnakohtu istungil, et vaidlusaluses hankes ei küsinud hankija teistelt taotlejatelt sellises

olukorras selgitusi, kuid märkis, et ükski teine taotleja ei olnud ka kaebajaga sarnases olukorras.

20. Kokkuvõttes tegi vastustaja ringkonnakohtu hinnangul vea, sest ei kaalunud võimalust

küsida kaebajalt selgitusi ning see tõi kaasa ebaproportsionaalse tulemuse. Konkreetse vaidluse

asjaoludel pole alust arvata, et isegi selgituste küsimise korral tulnuks kaebaja ikkagi

vaidlusalusest riigihankest kõrvaldada, s.o sama sisuga haldusakt tuleks uuesti välja anda.

21. Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu

08.02.2021 otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab vastustaja

23.11.2020 käskkirja p-i 1.5, millega kaebaja kõrvaldati hankemenetlusest, samuti VAKO

22.12.2020 otsuse, millega kaebaja vaidlustus jäeti rahuldamata.

22. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse ja

apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

välja mõista vastustajalt ning vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg

1 ja § 109 lg 6). Kaebaja vaidlustusmenetluse kulud olid riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud

3907,20 eurot (sh käibemaks; riigilõivu tasumise maksekorraldus dtl 30; ajaaruanne dtl 56).

Halduskohtus olid kaebaja menetluskuludeks riigilõiv 1295 eurot ja õigusabikulud 5253,60

eurot (sh käibemaks; ajaaruanne ja arve dtl 178–179) ning ringkonnakohtus riigilõiv 1280 eurot

ja õigusabikulu 5728,20 eurot (sh käibemaks; ajaaruanne ja arved dtl 241–242 ja 254–255).

Ringkonnakohus leiab, et kaebaja tasutud riigilõiv 1280 + 1295 + 1280 = 3855 eurot on vajalik

kulu, mis tuleb täies ulatuses vastustajalt välja mõista. Õigusabikulud ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Arvestades asja keskmisest väiksemat mahtu ja keerukust ning menetluse käiku,

sh erinevates menetlusdokumentides seisukohtade kordamist, loeb ringkonnakohus kaebaja

vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks vaidlustusmenetluses 1500, halduskohtus 2500 ja

ringkonnakohtus 2000 eurot (sh käibemaks). Kokku tuleb seega vastustajalt kaebaja kasuks

välja mõista 3855 + 1500 + 2500 + 2000 = 9855 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)