2-21-3216/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K OHT UM Ä Ä R US

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

25. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-3216

Tsiviilasi

A. E. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. E. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja: Eesti Vabariik Eesti Vabariigi valitsuse kaudu;

asukoht Rahukohtu 3, 15161 Tallinn.

RESOLUTSIOON

1. Jätta A. E. hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata.

2. Edastada A. E. riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtule osas, milles A. E. soovib riigi

õigusabi sundvõõrandatud XXX korteri eest hüvitise ja korteri sundvõõrandamisest

tuleneva kahju nõuete esitamiseks.

3. Jätta A. E. riigi õigusabi taotlus ülejäänud osas rahuldamata (sh osas, milles A. E. soovib

riigi õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku

esindamiseks täitemenetluses, seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega,

õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi

õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis).

4. Jätta menetluskulud A. E. kanda.

5. Määrus toimetada kätte hagejale.

6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

A. E. (hageja) esitas 2. märtsil 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Eesti Vabariigi

Eesti Vabariigi Valitsuse kaudu (kostja) vastu kahju hüvitamiseks.

Tartu Maakohus jättis 10. märtsil 2021 hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so selgete nõuete esitamiseks, hagi aluseks

olevate asjaolude põhjendamiseks ning riigilõivu 2100 euro tasumiseks või nõuetekohase

menetlusabi taotluse esitamiseks.

Hageja esitas 15. märtsil 2021 avalduse puuduste kõrvaldamiseks ning menetlusabi ja riigi

õigusabi taotluse.

KOHTU SEISUKOHT

Maakohtud vaatavad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 11 järgi esimese astme

kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Tsiviilasi on TsMS § 1 kohaselt eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtu pädevuses on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi

avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust

menetluskorda.

Hageja heidab kostjale ette, et kostja võttis hagejalt ära korteri, kus hageja elas alates XXXX.

aastast ja mille omanik hageja oli, ega maksnud hagejale selle eest hüvitist. Korteri äravõtmine

toimus XXXX. aastal. Hageja soovib saada korteri eest hüvitist

1995. aasta

sundvõõrandamisseaduse alusel. Kohtu pädevuse määramiseks tuleb seega tuvastada, kas

hagejalt korteri äravõtmisel / sundvõõrandamisel tekkis hageja ja Eesti Vabariigi vahel

eraõiguslik või avalik-õiguslik suhe.

Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (vastu võetud 22.02.1995) § 2 lg 1 järgi on kinnisasjade

sundvõõrandamine kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja

kohese hüvitamise eest. Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (vastu võetud 22.02.1995) § 2

lg 2 järgi otsustab kinnisasja sundvõõrandamise Vabariigi Valitsus. Seaduses sätestatud

juhtudel võivad sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus.

Kinnisasja sundvõõrandamise saab seega otsustada riik või kohaliku omavalitsuse üksus.

Eraõiguslik isik ei seda teha. Kinnisasja sundvõõrandamisel tekib kinnisasja omaniku ja riigi

või kohaliku omavalitsuse üksuse vahel seega alluvussuhe, milles riik või kohaliku

omavalitsuse üksus teostab kinnisasja omaniku suhtes avalikku võimu. Kinnisasi

sundvõõrandatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (vastu võetud 22.02.1995), so

avalik-õiguslikes normides, sätestatud eesmärkidel ja korras. Kinnisasja sundvõõrandamisel

tekib riigi või kohaliku omavalitsuse ja kinnisasja omaniku vahel seega avalik-õiguslik suhe,

millest tulenevad vaidlused kuuluvad HKMS § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus.

Hagiavalduse kohaselt heidab hageja kostjale, so riigile, ette, et hageja kaotas kostja tegevuse /

tegevusetuse tulemusena korteris elamise õiguse / korteri omandiõiguse. Hagiavalduses

väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et hageja ja kostja vahel oleks olnud eraõiguslik suhe, millest

tulenevalt oleks hagejal olnud korteris elamise õigus või millest tingituna hageja kaotas korteris

elamise õiguse / korteri omandiõiguse. Korteris elamise õiguse kaotamine ja korteri

omandiõiguse kaotamine toimus hagiavaldusest tulenevalt riigi poolt avaliku võimu teostamise,

mitte riigi ja hageja kui kahe võrdse eraisiku vahelise suhte käigus. Hageja korteri äravõtmisel

/ sundvõõrandamisel tekkis hageja ja kostja vahel seega avalik-õiguslik suhe.

Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, võib riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise

taotlus esitatakse RVastS § 17 lg 1 järgi kahju põhjustanud haldusorganile. Kui haldusorgan

jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei

nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu RVastS § 18 lg 2 järgi 30 päeva jooksul

esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Tartu Maakohus ei ole seega pädev menetlema hageja nõuet, milles hageja soovib saada

sundvõõrandamisseaduse aluse sundvõõrandamishüvitist või riigi tegevuse / tegevusetuse tõttu

korteris elamise õiguse kaotamise / korteri omandiõiguse kaotamise eest hüvitist. Hagi tuleb

jätta selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hageja saab pöörduda

nimetatud nõudega kahju põhjustanud haldusorgani või halduskohtu poole.

Hageja heidab hagiavalduses mh ette ka seda, et XXX Linnakohus tegi tsiviilasjas nr XXX

otsuse, millega muudeti hageja kolmeks ja pooleks aastaks kodutuks. Hageja hinnangul ei oleks

tohtinud sellist kohtuotsust teha. Hageja soovib seega, et talle hüvitataks kahju, mis tekkis

kohtumenetluse käigus ja kohtuotsuse tulemusena. Kohtumenetluse käigus põhjustatud kahju

hüvitamist reguleerib samuti riigivastutuse seadus. Kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise

taotlus esitatakse RVastS § 17 lg 1 järgi Justiitsministeeriumile. Kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu RVastS § 18 lg 2 järgi 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Tartu Maakohus ei ole seega pädev menetlema hageja nõuet, mis tuleneb sellest, et hagejale

tekitati kohtumenetluse käigus või kohtuotsusega kahju. Hagi tuleb jätta selles osas

TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Hageja saab nimetatud nõudega pöörduda

asjakohase haldusorgani või halduskohtu poole.

Hageja palub muuhulgas tunnistada XXX Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX lubamatuks.

XXX Linnakohtu otsus tsiviilasjas nr XXX jõustus XX.XX.XXXX(tl 6). Jõustunud

kohtulahendi võib TsMS § 702 lg 1 kohaselt hagimenetluses poole avalduse alusel, hagita

menetluses menetlusosalise või muu isiku, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel

kaasama, avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.

Teistmisavaldus esitatakse TsMS § 706 lg 1 järgi Riigikohtule. Teistmisavaldust ei või

TsMS § 704 lg 3 järgi esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on

möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud või

esindatud või TsMS § 702 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul, ei või esitada, kui kohtulahendi

jõustumisest on möödas kümme aastat.

Tartu Maakohus ei saa seega ka jõustunud kohtuotsust lubamatuks tunnistada. Hagi tuleb jätta

selles osas TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmata. Kui hageja soovib teistmisavalduse

esitada, saab ta pöörduda Riigikohtu poole.

Hagiavaldusest ei ole selgelt aru saada, kas hageja soovib korteri väärtuse hüvitamist summas

250 000 eurot või moraalse kahju hüvitamist summas 250 000 eurot või nii korteri väärtuse kui

ka moraalse kahju hüvitamist, so kokku 500 000 euro väljamõistmist. Kohus selgitas hagejale

selge nõude esitamise vajadust ning varalise ja moraalse kahju erinevust, kuid hageja ei esitanud

selle vaatamata selget nõuet. Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude

oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta ka TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

Hageja esitas kohtule ka riigi õigusabi taotluse. Hageja soovib riigi õigusabi selleks, et saada

sundvõõrandatud korteri eest ja korteri kaotusega seotud tervisekahju eest hüvitist.

Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 järgi kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks

asja menetleda. Kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses kaebuse

koostamiseks, esitab ta RÕS § 10 lg 2 järgi taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse

läbivaatamine. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse

RÕS § 10 lg 31 järgi taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava

koha järgsele halduskohtule. Kuna hageja soovib riigi õigusabi asjas, mis kuulub eeltoodust

tulenevalt halduskohtu pädevusse, kuulub hageja riigi õigusabi taotluse läbivaatamine samuti

halduskohtu pädevusse.

Hageja riigi õigusabi taotluse kohaselt soovib hageja riigi õigusabi ka seoses tsiviilasja

menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku esindamiseks täitemenetluses, seoses

Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks

õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu

liikmesriigis. Hageja ei ole riigi õigusabi taotluses probleemi kirjeldusena toonud välja ühtegi

asjaolu, mis viitaks sellele, et hagejal oleks pooleli või ta kavatseks alustada mingit vaidlust

mõnes muu Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus kui Eestis, hageja suhtes oleks pooleli mõni

täitemenetlus, hageja sooviks esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebust, mis oleks

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav, või koostada

kohtuväliselt mõnda õigusdokumenti. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon

art 35 lg 1 näeb ette, et kohus võib kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste

õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud

normidega ning kuue kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Hageja esitatud asjaoludest

ei nähtu, et hageja oleks kõik riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendanud ja saaks seeläbi

esitada Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse. Riigi õigusabi andmine enne, kui on tekkinud

tegelik riigi õigusabi vajadus, ei ole põhjendatud, kuivõrd ennetavalt ei ole võimalik hinnata

kõiki riigi õigusabi andmise eeldusi. Hagejal on võimalik siis, kui tal tekib tegelik vajadus

eelnimetatud riigi õigusabi järele, esitada kohtule vastavasisuline uus taotlus.

Hageja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta seega osas, milles hageja soovib riigi õigusabi seoses

tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, isiku esindamiseks täitemenetluses,

seoses Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega, õigusdokumendi koostamiseks ja muuks

õigusnõustamiseks või esindamiseks ning tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu

liikmesriigis RÕS § 7 lg 1 p 2 ja 5, § 33 lg 1, § 34 lg 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata.

Kohus edastab RÕS § 10 lg 7 alusel hageja riigi õigusabi taotluse osas, milles hageja soovib

riigi õigusabi avalikust-õiguslikust suhtest tuleneva kahju hüvitamise nõuete esitamiseks,

kuuluvuse järgi Tartu Halduskohtule. Kohus ei edasta hageja hagiavaldust halduskohtule. Kui

hageja soovib esitada kaebuse halduskohtule, tuleb tal see ise koostada ja halduskohtule esitada.

Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik