1-20-6400/9 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6400 (19284000471) Kohtulahend Tartu Maakohtu 03.02.2021 otsus Aimar Vohu süüdimõistmises KarS § 424 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 kuud, millest kandmata karistus 2 kuud ja 28 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 1 aasta Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding

Süüdimõistetu

Aimar Vohu (isikukood: 37211184256; elukoht: xxxxxxxxxxx x xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Asja menetlemine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja KarS §-dest 74 lg 4, 75 lg 2 p 2 kohus

määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Aimar Vohule lisakohustuse määramiseks.

2. Määrata Aimar Vohule katseajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi.

3. Määrus edastada süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele.

Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu.

2

ASJAOLUD

1. Aimar Vohu on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr 1-20-6400 Tartu Maakohtu 03.02.2021 otsusega KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 28.-29.11.2019.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning Aimar Vohul loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Aimar Vohule määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 2 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Aimar Vohu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

2. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Aimar Vohu kohta. Ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine 04.03.2021, kui A. Vohu tutvus ja allkirjastas „Kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused“. 11.03.2021 täitis hooldusalune registreerimiskohustuse korrektselt. 17.03.2021 registreerimisele A. Vohu ei ilmunud, teavitas telefoni teel, et jäi bussist maha. Ametnikud Vesta Golding ja Pirje Lehtna-Sisask teostasid kontrolli isiku elukohta xxxxxxxx x xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx . Isik ust ei avanud, telefonile vastas. Isik väitis telefonis, et on laudas tööl ning andis juhiseid kohalejõudmiseks. Mõne minuti pärast helistas tagasi ning teatas, et ta on siiski kodus. Korteris valitses peojärgne olukord, A. Vohu tunnistas, et jõi eelmisel päeval 74-aastase naabrinaisega 2 pudelit (0,5 l) viina ning ärkas liiga hilja, et bussi peale jõuda. Elutoas laua all vedeles 8 tühja viinapudelit, mis annab alust arvata, et A. Vohu oli alkoholi pruukinud mitu päeva. Kodukülastusel lepiti kokku, et registreerimine toimub 18.03.2021 kell 9.15. 18.03.2021 kell 9.20 helistas A. Vohu ametnikule ning teavitas, et jätkas alkoholi tarbimist ning joobes registreerimisele tulla ei taha. Ametniku telefonile oli töövälisel aja tehtud mitu kõnet, üks neist öösel kell 03.40. Hooldusaluse alkoholilembus takistab kriminaalhoolduse läbiviimist. A. Vohu on karistatud ühiskonnaohtliku kuriteo, joobes juhtimise eest. A. Vohu ütles esimesel registreerimisel, et on alkoholiga lõpparve teinud. Isiku käitumine näitab vastupidist. Alkoholi tarvitanuna lähtub isikust risk uue kuriteo toime panemiseks. Tuginedes eeltoodule teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Aimar Vohule katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul.

Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise,

3

käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13).

4. Tartu Maakohtu 03.02.2021 otsusega on Aimar Vohu karistatud KarS § 424 lg 1 järgi ja mõistetud talle karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 28.- 29.11.2019.a, s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ning Aimar Vohul loeti veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Aimar Vohule määrati katseaeg 1 aasta ning mõistetud vangistust 2 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui Aimar Vohu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Kriminaalhooldusametniku Vesta Goldingu poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt ei ilmunud Aimar Vohu 17.03.2021 registreerimisele ning teavitas, et on bussist maha jäänud. Ametnikud teostasid samal kuupäeval kontrolli isiku elukohta. Aimar Vohu ust ei avanud, vastas aga telefonile ning väitis, et on tööl. Veidi aja möödudes helistas uuesti ning väitis, et on ikkagi kodus. Aimar Vohu korteris valitses peojärgne olukord, isik tunnistas, et oli eelmisel päeval alkoholi tarvitanud ning seetõttu ei jõudnud bussi peale. Elutoas laua all olevate tühjade alkoholipudelite järgi võis arvata, et Aimar Vohu oli tarvitanud alkoholi mitu päeva. Kodukülastusel lepiti kokku registreerimine 18.03.2021. Aimar Vohu helistas 18.03.2021 ametnikule ja teatas, et on joobes ja seetõttu registreerimisele tulla ei taha. Erakorralises ettekandes esitatud asjaoludest on võimalik järeldada, et kontrollnõuete mittetäitmine on seotud alkoholi tarvitamisega, mis ei ole aga mõjuv põhjus registreerimiskohustuste rikkumiseks.

Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku määrata Aimar Vohule käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest, on katseaja eduka kulgemise peamiseks takistuseks süüdimõistetu kalduvus alkoholi tarvitada, mistõttu peab kohus sellise kohustuse määramist asjakohaseks ja põhjendatuks.

5. Kohus nõustub erakorralises ettekandes toodud ettepanekuga määrata Aimar Vohule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustusena - mitte tarvitada alkoholi. Kohus peab otstarbekaks anda süüdistatavale võimalus muuta oma eluviise ja näidata tahet talle määratud kohustuste täitmisel ning edaspidi läbida kriminaalhooldus edukalt. Alkoholi tarvitamisest hoidumine võiks aidata kaasa kontrollnõuete täitmisele ning hoida ära võimalikke uusi kuritegusid. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et käesoleval juhul on otstarbekas määrata KarS § 74 lg 4 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Aimar Vohule täiendav kohustus - mitte tarvitada alkoholi.

Määruse edastamine ja edasikaebe kord

Kohus saadab KrMS § 432 lg 1 kohaselt tehtud määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab (KrMS § 432 lg 4).

4

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki §-des 383 – 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päevajooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik