2-21-1495/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-1495

Tsiviilasi

T. K. hagi A. K. vastu kinnisasja valduse saamiseks ning

7200 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 276 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. K. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja esindaja: vandeadvokaat T. P.

e-post XXX

Kostja: A. K. , isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega T. K. hagi A. K. vastu kinnisasja valduse saamiseks ning

7200 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista A. K. valdusest T. K. otsesesse valdusesse välja kinnisasi asukohaga XXX,

registriosa nr XXX.

3. Tõsta A. K. kinnisasjalt asukohaga XXX, registriosa nr XXX, välja täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

4. Mõista A. K. lt (K.) T. K. kasuks välja:

4.1. 7200 (seitse tuhat kakssada) eurot ja

4.2. viivis 7200 euro jäägilt alates 29. jaanuarist 2021 kuni 7200 euro tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Jätta menetluskulud A. K. kanda.

8. Mõista A. K. lt (K.) T. K. kasuks välja menetluskulu 1320 eurot.

9. Mõista A. K. lt (K.) T. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

T. K. (hageja) esitas 29. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi A. K. (kostja)

vastu kinnisasja valduse saamiseks ning 7200 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus

mõista kostja valdusest hageja otsesesse valdusesse välja kinnisasi asukohaga XXX,

registriosa nr XXX; tõsta kostja kinnisasjalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja

ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 7200 eurot ja viivis põhinõudelt 7200 eurolt

alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX abielu. Hageja ja kostja

sõlmisid XX.XX.XXXX abieluvaralepingu, mille kohaselt jäi kinnisasi asukohaga XXX

hageja lahusvarasse. Poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega

tsiviilasjas nr XXX. Kinnisasja omandiõigus kuulub hagejale ning kostjal puudub õiguslik alus

kinnisasja kasutamiseks ja valdamiseks. Poolte vahel ei ole võlaõiguslikke lepinguid, mis

võimaldaksid kostjal kinnisasja kasutada.

Kostja rikkus hageja omandit. Kostja kasutas hagejale kuuluvat kinnisasja enda eluruumina.

Kostja rikkus hageja omandit ilma hageja nõusolekuta. Hageja ja kostja vahel puudub

lepinguline suhe, millega hageja võimaldaks kostjal hagejale kuuluvat kinnisasja kasutada.

Hageja ei ole väljendanud kostjale nõusolekut kinnisasja kasutamiseks. Mõistlikult saab

eeldada, et kostja kaotas õigustatud ootuse kinnisasja kasutamiseks hiljemalt XX.XX.XXXX,

mil lahutati poolte abielu. Kostja rikastus rikkumise tõttu. Kostja kasutas hagejale kuuluvat

kinnisasja täiendavaid kulutusi kandmata. Kostja rikastus üüri- ja kommunaalmaksete võrra,

mida ta peaks kinnisasja kasutamise eest tasuma, kui see toimuks õiguspäraselt ehk üürilepingu

alusel. Kostjal tuleb hüvitada hagejale rikkumise teel saadu harilik väärtus. Hageja nõuab

kostjalt rikkumise teel saadut, mis hõlmab potentsiaalset üüritulu, mida hageja saaks nõuda,

kui kinnisasja kasutamine oleks toimunud õiguspäraselt. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud

üüritulu 200 eurot kuus. Selline harilik väärtus on alla keskmise turuhinna ehk alla keskmise

üüri, mida Võru linnas elumaja väljaüürimisel küsitakse. Hageja nõuab kolme aasta üüritulu

kokku summas 7200 (3 x 12 kuud x 200 eurot) eurot.

Kostja jätkab, vaatamata poolte abielu lahutamisele ja pöördumatult halvenenud suhetele,

hageja omandisse kuuluva kinnisasja kasutamist enda elukohana. Kostja ei ole hageja

korduvatele palvetele vaatamata kinnisasjalt välja kolinud.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

8. veebruaril 2021. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei

vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud

tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 600 eurot ja

esindajakulud 960 eurot (sh käibemaks), kokku 1560 eurot. Hageja kandis esindajakulusid

seoses järgmiste toimingute tegemisega: kliendiga konsulteerimine, materjalidega tutvumine,

õigusliku

positsiooni

kujundamine,

hagiavalduse

koostamine;

e-toimiku

andmete

kontrollimine, taotluse koostamine hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega ning menetluskulude

nimekirja koostamine ja esitamine. Hageja esindajal kulus toimingute tegemiseks kokku

6 tundi 20 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas kostja vastu hagi kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kinnisasja

õigustamatu kasutamise eest hüvitise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise

vaidlusega. Arvestades esitatud asjaolusid ning dokumente, ei ole vaidlus ka mahukas. Kohus

leiab eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et hageja esitas tagaseljaotsuse tegemise taotluse

korduvalt, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 5 tunni ulatuses. Hageja

esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest tasuda tulevat tunnitasu. Hageja

esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane.

Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada seega käibemaksuga. Hageja

esindajakulu on seega põhjendatud 720 [(5 * 120) + käibemaks] euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku 1320 eurot (600 + 720). Kuna menetluskulud jäid kostja

kanda, tuleb hageja menetluskulud 1320 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik