Legislator Case Law & Legislation
2-19-18073/19 AI generated

2-19-18073/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-18073/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda YY ja WW apellatsioonkaebusele ja XX apellatsioonkaebuse vastusele Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta võrdsetes osades YY ja WW kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-19-18073/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda YY ja WW apellatsioonkaebusele ja XX apellatsioonkaebuse vastusele Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta võrdsetes osades YY ja WW kanda.

Keywords

AI generated
relocation of child residence asylum application of Ethiopian family asylum parental maintenance duty grounds for asylum delayed asylum application
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.03.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18073

Kohtuasi

XX hagi YY ja WW vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.10.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja WW apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja QQ, lepinguline esindaja Janika Drobot

Kostja I (apellant I) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II (apellant II) WW (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Oksana Smirnova

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.10.2020 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Keelduda YY ja WW apellatsioonkaebusele ja XX apellatsioonkaebuse vastusele

lisatud tõendite vastuvõtmisest.

4. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta võrdsetes osades YY ja WW kanda.

5. XX

taotlus

apellatsiooniastme

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada.

Määrata

XX

apellatsiooniastme

menetluskulude suuruseks 293,35 eurot.

6. Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 146,68 eurot.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (146,68 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Välja mõista WW-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 146,67 eurot.

Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

2-19-18073

menetluskuludelt (146,67 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja WW (kostja II) vastu

elatise väljamõistmiseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel mõista

kummaltki kostjalt välja 150 eurot elatist hageja kasuks alates hagi esitamisest.

2. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XX.XX.XXXX QQ (ema) ja WW (isa) kooselust.

Pärast poolte lahutamist jäi hageja elama ema juurde. Isalt on hageja kasuks välja mõistetud

igakuine elatis 300 eurot kuus alates 26.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2026.

Isa ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ega täitemenetluses. Isal on

täiteasjas nr 008/2019/467 seisuga 31.10.2019 elatise võlg 3950 eurot.

3. Puudub lootus, et võlgnik tasub oma lapsele elatist, võlgnikult ei ole võimalik ülalpidamist

saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kuna lapse isa hoiab kõrvale lapse ülalpidamisest,

peavad osalema selles isa vanemad. Hageja hinnangul on kostjatel võimalik anda lapselapsele

ülalpidamist, kostjatel on selleks piisavalt rahalisi võimalusi.

4. Menetluse käik

5. Kohus võttis hagi 19.12.2019 määrusega menetlusse ja rahuldas hagi 10.03.2020

tagaseljaotsusega. 29.04.2020 esitasid kostjad tagaseljaotsusele kaja viidates, et kostjatel esines

mõjuv põhjus hagile mittevastamiseks. Kohus rahuldas 21.05.2020 määrusega kostjate kaja ja

taastas menetluse.

Kostjate vastuväited hagile

6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.

7. Kostjatelt ei ole alust elatist välja mõista, kuna elatis on kohtuotsusega välja mõistetud lapse

isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna temal

puudub sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt.

8. Lapse isa ei olnud teadlik, et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus elatise tasumiseks. Hageja

peab tõendama, miks lapse isa ei tasunud elatist, vanavanemad peavad täitma

2-19-18073

ülalpidamiskohustust siis, kui isa ei maksa. Lapse isal ei olnud ühtegi dokumenti, mille alusel

ta peab maksma. Kostjad teavitasid hageja isa nende vastu esitatud hagiavaldusest ning seejärel

ta saatis kostjatele raha. Kostjad on esitanud kohtule maksekorraldused elatise tasumise kohta.

Kostjate pojal ei ole Eestis arveldusarvet ja ta saadab raha oma vanematele, kuna summa ei ole

väike ja vene arvelt eesti arvele saates lisandub teenustasu. Kaja esitamise seisuga kinnitab

lapse isa, et hakkab tasuma kohtuotsusega ettenähtud elatisraha hageja ülalpidamiseks ning

jätkab elatisraha tasumist ka edaspidi. Kostjad leppisid lapse isaga kokku, et viimane hakkab

alates aprillist 2020 täitma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult kostja I kaudu.

9. Lapse isa ei ela pikemat aega Eestis, ta viibib juba ammu Venemaal Sankt-Peterburgis, tal ei

ole Eestis vara ega sissetulekut, tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus.

10. Kostjate hinnangul on hageja käitumine pahatahtlik, kuna hagejal oleks olnud võimalik

võtta kostjatega ühendust, et saada lapse isa kontaktandmed.

11. Kostjad viitavad PKS § 102 lg-tele 1 ja 2, millest lähtuvalt kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning kostjad viitavad ka lapse

vajadustele.

Hageja seisukohad kostja vastuväidetele

12. Kostjad olid teadlikud, et kohtulahend nende poja suhtes on jõustunud. Samas

ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ja selle täitmiseks on vanem kohustatud ka

kohtuotsuseta.

13. Elatise menetluses teatas lapse isa, et tahab osaleda lapse kasvatamises, kuid ei ole seda

siiani teinud. Hooldusõiguse menetluses teatas lapse isa, et teab, et on olemas maksekäsk ja et

ta peab elatist maksma. Kostjate väide, et lapse isa hakkab alates aprillist 2020 täitma

ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult, on paljasõnaline, kuna 18.05.2020 seisuga

ei ole hagejale raha laekunud. Lapse isa tegi kostjale I ülekande 79 000 rubla, s.o 890 eurot,

kuid kostja I ei ole raha hagejale üle kandnud. Ei vasta tõele, et ülekandetasu on väga kallis –

see on 1% ülekande summast – isa saab vabatahtlikult täita oma kohustust lapse ees. Üksnes

ülalpidamise lubadus ei saa olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmisele.

14. Kostjad on pensionärid, kellel on pension ja kinnistu ning nad saavad poja abiga maksta

elatist hageja ülalpidamiseks. Kostjad ei ole haiged inimesed, nagu märgivad kajas. Kajale on

lisatud kostja I haiguslugu, aga haigusloost nähtuvad vanad 2014–2017 haigused.

Maakohtu otsus

15. Harju Maakohus rahuldas 13.10.2020 otsusega hagi ja mõistis kummaltki kostjalt hageja

kasuks välja igakuise elatise 150 eurot alates 19.11.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni

20.02.2026. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate

enda menetluskulud nende endi kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude

suuruse ja mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 161,67 eurot

ja riigi kasuks menetluskulude hüvitise 40 eurot.

16. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kostjad peaksid andma hagejale ülalpidamist olukorras,

kus kostjate väitel on hageja isa selleks kohustatud enne kostjaid ning tal on selleks võimalus.

17. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et lapse isa on kätte saanud tsiviilasjas nr 2-18-121071

tehtud lahendi. Seega on paljasõnalised kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et lapse isa

2-19-18073

ei olnud teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist. Kohus nõustus hagejaga, et

ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus, mistõttu lapse isal tuli täita

ülalpidamiskohustust hageja suhtes ka ilma kohtulahendita.

18. Asjaolud, et lapse isa viibib juba ammu Venemaal Sankt-Peterburgis, et tal ei ole Eestis

vara ega sissetulekut ning tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus, tõendavad, et lapse isalt

on elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus lapse isa ei ole taganud hagejale stabiilset,

regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses.

19. Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud kolme elatisemakse maksekorraldused

(18.06.2020 300 eurot, 05.07.2020 300 eurot, 05.08.2020 300 eurot) heaks alguseks hageja

suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, kuid pelgalt esimese kolme makse osas ei ole

kohtul võimalik teha pikemaajalisi järeldusi selle kohta, et lapse isa tõsikindlalt tasub edaspidi

hagejale igakuiselt väljamõistetud elatist ja tasub ka varasemalt tekkinud elatise võlgnevuse

hageja ees. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elatise tasumine lapse isalt

otse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele oleks ebamõistlikult keeruline või kulukas,

mistõttu asus kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust saab lapse isa täita hageja suhtes otse,

mitte läbi kostja I.

20. Maakohus selgitas, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes

siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei

kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Kostjad ei ole hageja esitatud väitele vastu vaielnud

ega toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et kostjate varaline seisund ei

võimaldaks hagejale ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt väljatoodud

asjaolud ning tõendid alust järelduseks, et kostjatel ei oleks võimalik hagejale ülalpidamist

anda. Maakohus asus seisukohale, et vanavanemate varaline seisund võimaldab elatise hageja

kasuks välja mõista.

Apellatsioonkaebus

21. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

22. Maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme.

23. Kostjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et menetluses on tõendatud, et lapse isa on kätte

saanud tsiviilasjas nr 2-18-121071 tehtud lahendi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et lapse isa

oleks kinnitanud isiklikult allkirjaga tsiviilasjas 2-18-121071 tehtud kohtuotsuse kättesaamist

või esitanud elektroonilise kättesaamise kinnituse. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et nii

hageja kui ka tema ema on teadlikud sellest, et lapse isa viibib juba ammu Venemaal, et tal ei

ole Eestis vara ega sissetulekut, et tal puuduvad siin töösuhted või äritegevus. Seega ei ole lapse

isal olnud võimalust tsiviilasjas 2-18-121071 tehtud kohtuotsust kätte saada. Ekslik on

maakohtu järeldus selle kohta, et kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et lapse isa ei olnud

teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist, on paljasõnalised.

24. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla

eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Kostjate arvates

ei ole alust mõista nendelt elatist välja, sest kohtuotsusega on elatis juba välja mõistetud lapse

isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna tal

puudub Eestis sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt.

2-19-18073

25. Maakohus ei arvestanud kostjate esitatud tõendeid ja ignoreeris kostjate antud seletusi.

Kostjad esitasid maksekorraldused, mis kinnitavad, et hageja isa hakkas tasuma elatist

vabatahtlikult kostja I vahendusel. Maakohus hindas kostjate tõendeid ebaõigesti ja tegi

maksekorraldustest väära järelduse.

26. Seoses PKS § 106 lg 2 kohaldamisega juhivad kostjad tähelepanu sellele, et hageja

esindajale on teada hageja isa elukoht ja kontaktandmed ühenduse võtmiseks. Samuti on

tõendatud, et hageja isa on võimeline tasuma elatist hageja ülalpidamiseks, kuna tal on piisav

sissetulek ja vara Venemaal. Maakohus tegi ebaõige järelduse hageja väidetest, et lapse isalt on

elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus isa ei ole taganud hagejale stabiilset,

regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

29. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse

põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.

30. Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad ette, et maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse

norme ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme. Kostjad on seisukohal, et neilt ei ole alust mõista

välja elatist asenduskohustusena, sest elatis on juba välja mõistetud lapse isalt ning isal on

võimalik elatist maksta ja viimane on käesoleva menetluse ajal asunud elatist ka tasuma.

31. Ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget

kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti

tõendamiskoormuse ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus

on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Järgnevalt

vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.

32. Kostjate tõlgendus PKS § 106 lg 2 kohaldamise kohta ei ole kooskõlas Riigikohtu

praktikaga, mille kohaselt tekib vanavanemal asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema

viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine

kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis

välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni,

kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-75-11, p 18). Tegemist ei ole Riigikohtu poolt toodud ammendava loeteluga.

2-19-18073

33. Perekonnaseaduse seletuskirjas on märgitud, et ülalpidamise saamine võib olla võimatu või

ülemäära raske muu hulgas näiteks juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud isiku viibimiskoht

pole teada, isik viibib vangis või on pidevalt välismaal. Samuti võib asenduskohustuse

tekkimine olla seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Näiteks võib asenduskohustus

kohalduda siis, kui ülalpidamist andma kohustatud isik hoidub kohustuse täitmisest kõrvale,

tema vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja

mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses pole viinud soovitud tulemuseni, kuna

tal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Samuti võib ülalpidamise saamine olla ülemäära

raske siis, kui isik on maksejõuetu või kui tal on küll vara, kuid see on vähelikviidne.

34. Seega ei ole vanavanematelt elatise väljamõistmine välistatud ka siis, kui elatis on välja

mõistetud lapsevanemalt.

35. Kostjad on esile toonud, et hageja isa, kellelt elatis on välja mõistetud, viibimiskoht on

teada, tal on Venemaal piisavalt vara ja ta on võimeline ise oma lapsele elatist maksma ning

seega PKS § 106 lg 2 alusel elatise väljamõistmise eeldused ei esine. Kostjad heidavad hagejale

ette pahatahtlikkust, kuna viimane ei võtnud elatise tasumise küsimuses ühendust oma isaga.

Ringkonnakohus märgib, et kõik need väited on jäänud paljasõnaliseks. Selliste vastuväidete

korral oleksid kostjad pidanud tegema usutavaks, et hageja isalt elatise saamine ei nõua hagejalt

ebamõistlikke pingutusi. Kostjad ei ole esitanud hageja isa täpseid kontaktandmeid, millelt

hageja oleks pidanud nende hinnangul elatise sissenõudmiseks kontakti võtma. Kostjate väited

hageja isa hea varandusliku seisu kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata.

36. Kostjate ja nende poja vaheline väidetav kokkulepe, et nende poeg hakkab edaspidi

vabatahtlikult elatist tasuma kostja I kaudu, ei ole hageja ja tema isa vahelistes suhetes siduv

ega täida seega hageja soovitud eesmärki saada edaspidi regulaarselt elatist. Asjaolust, et

kostja I on tasunud perioodil juuni–oktoober 2020 elatist, ei saa teha järeldust, et hageja isa

täidab edaspidi hageja ülalpidamiskohustust.

37. Seega tulenevalt asjaoludest, et hageja isa on viibinud pikemat aega hagejale täpsemalt

teadmata kohas Venemaal, puudub tõendatud info hageja isa sissetulekute ja vara kohta ning

täitemenetlus on senini ebaõnnestunud, asus maakohus põhjendatud seisukohale, et kostjatel on

tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejale kui oma lapselapsele tema isa asemel

ülalpidamist.

38. Kostjad väitsid, et hageja isale ei ole kätte toimetatud maksekäsku, millega temalt elatis

välja mõisteti, mistõttu ei ole ta saanud oma kohustust täita. TsMS § 484 lg 3 järgi tuleb

võlgnikule kätte toimetada makseettepanek. TsMS § 496 lg 1 järgi teeb kohus maksekäsu, kui

võlgnik ei ole esitanud makseettepanekule vastuväidet ja § 489 lg 6 järgi toimetakse maksekäsk

võlgnikule kätte. TsMS § 489 lg 7 järgi kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata

selle kättetoimetamisest võlgnikule. Kohtule on esitatud maksekäsu menetluse toimiku

väljaprint, mille kohaselt on 17.12.2018 maksekäsk WW-le e-kirjaga kätte toimetatud

21.12.2018 (tl 80). Eeltoodust saab järeldada, et lapse isale on maksekäsk kätte toimetatud.

Samas TsMS § 489 lg 7 järgi ei ole maksekäsu täitmisel selle kättetoimetamine oluline.

39. Kostjad vastutavad vanavanematena PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustuse täitmise

eest osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama

õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kuivõrd kostjad ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud

asjaolusid, milleks saaks teha järelduse, et nad ei ole oma varalise seisundi tõttu võimelised

ülalpidamiskohustust kandma ega ka seda, et nende varaline seisund oleks erinev, siis on

2-19-18073

põhjendatud maakohtu otsus mõista välja elatis kostjatelt võrdsetes osades kokku samas

ulatuses, s.o kokku 300 eurot, nagu see on väljamõistetud hageja isalt.

40. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega maksekorraldused kostja I poolt elatise 300

eurot tasumise kohta 05.08.2020, 23.09.2020 ja 15.10.2020. Kuna enne kohtuotsuse tegemist

toimunud ülekannete kohta oleks saanud kostjad esitada tõendid maakohtu menetluses ja

kostjad ei ole põhistanud, miks nad ei esitanud tõendeid maakohtule, ning hageja on vastuses

apellatsioonkaebusele nõustunud, et 15.10.2020 on 300 eurot tasutud, siis TsMS § 231 lg 2 ja

§ 652 lg 4 järgi jätab ringkonnakohus tõendid vastu võtmata. Hageja poolt koos

apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõend menetlusdokumentide vastuvõtmise kohta on

esitatud ka maakohtule, mistõttu puudub vajadus selle vastuvõtmiseks. Kuna tõendid on

esitatud elektrooniliselt, siis neid menetlusosalistele ei tagastata, kuid eemaldatakse toimikust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt

määratud menetluskulude jaotust.

42. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate (apellantide) kanda.

43. Hageja (vastustaja) esitas vastuses apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille

kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsiooniastmes tööd 2 tundi tunnitasuga 110 eurot

(käibemaksuta).

12.03.2021

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

hageja

apellatsioonimenetluses kandnud täiendavalt kulusid 40 minuti osutatud õigusabi eest

(tutvumine kohtu kirjaga ja kliendi nõustamine 15 minutit; seisukoha koostamine ja kohtule

esitamine 25 minutit) 73,35 eurot.

44. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutoimikust nähtuvalt

on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks pidi ta tutvuma

apellatsioonkaebusega ja eeldatavalt suhtlema kliendiga, ning 12.03.2021 seisukoha ja

menetluskulude

nimekirja.

Kolleegium

leiab,

et

hageja

lepingulise

esindaja

õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud ja tunnitasu vastav tavapärasele.

Hageja on palunud hüvitada kulud ilma käibemaksuta.

45. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku 293,35 eurot.

TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kaasapellandid menetluskulude eest võrdsetes osades. Kuna

kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise summa ei jagu täpselt, siis mõistab ringkonnakohus

kostjalt I välja 146,68 eurot ja kostjalt II 146,67 eurot. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-

le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

46. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

2-19-18073

(allkirjastatud digitaalselt)