2-19-18073/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKeelduda YY ja WW apellatsioonkaebusele ja XX apellatsioonkaebuse vastusele Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta võrdsetes osades YY ja WW kanda.
Legislator headnote
AI generated2-19-18073/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda YY ja WW apellatsioonkaebusele ja XX apellatsioonkaebuse vastusele Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta võrdsetes osades YY ja WW kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-19-18073
Kohtuasi
XX hagi YY ja WW vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY ja WW apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2700 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),
seaduslik esindaja QQ, lepinguline esindaja Janika Drobot
Kostja I (apellant I) YY (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja II (apellant II) WW (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostjate lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 13.10.2020 otsus jätta muutmata.
2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Keelduda YY ja WW apellatsioonkaebusele ja XX apellatsioonkaebuse vastusele
lisatud tõendite vastuvõtmisest.
4. Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta võrdsetes osades YY ja WW kanda.
5. XX
taotlus
apellatsiooniastme
menetluskulude
rahalise
suuruse
kindlaksmääramiseks
rahuldada.
Määrata
XX
apellatsiooniastme
menetluskulude suuruseks 293,35 eurot.
6. Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 146,68 eurot.
Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt (146,68 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
7. Välja mõista WW-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 146,67 eurot.
Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt
2-19-18073
menetluskuludelt (146,67 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. XX (hageja) esitas 19.11.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja I) ja WW (kostja II) vastu
elatise väljamõistmiseks. Hageja palub perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 alusel mõista
kummaltki kostjalt välja 150 eurot elatist hageja kasuks alates hagi esitamisest.
2. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja XX.XX.XXXX QQ (ema) ja WW (isa) kooselust.
Pärast poolte lahutamist jäi hageja elama ema juurde. Isalt on hageja kasuks välja mõistetud
igakuine elatis 300 eurot kuus alates 26.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni 20.02.2026.
Isa ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ega täitemenetluses. Isal on
täiteasjas nr 008/2019/467 seisuga 31.10.2019 elatise võlg 3950 eurot.
3. Puudub lootus, et võlgnik tasub oma lapsele elatist, võlgnikult ei ole võimalik ülalpidamist
saada või seda on ülemäära raske saavutada. Kuna lapse isa hoiab kõrvale lapse ülalpidamisest,
peavad osalema selles isa vanemad. Hageja hinnangul on kostjatel võimalik anda lapselapsele
ülalpidamist, kostjatel on selleks piisavalt rahalisi võimalusi.
4. Menetluse käik
5. Kohus võttis hagi 19.12.2019 määrusega menetlusse ja rahuldas hagi 10.03.2020
tagaseljaotsusega. 29.04.2020 esitasid kostjad tagaseljaotsusele kaja viidates, et kostjatel esines
mõjuv põhjus hagile mittevastamiseks. Kohus rahuldas 21.05.2020 määrusega kostjate kaja ja
taastas menetluse.
Kostjate vastuväited hagile
6. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
7. Kostjatelt ei ole alust elatist välja mõista, kuna elatis on kohtuotsusega välja mõistetud lapse
isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna temal
puudub sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt.
8. Lapse isa ei olnud teadlik, et tema suhtes on jõustunud kohtuotsus elatise tasumiseks. Hageja
peab tõendama, miks lapse isa ei tasunud elatist, vanavanemad peavad täitma
2-19-18073
ülalpidamiskohustust siis, kui isa ei maksa. Lapse isal ei olnud ühtegi dokumenti, mille alusel
ta peab maksma. Kostjad teavitasid hageja isa nende vastu esitatud hagiavaldusest ning seejärel
ta saatis kostjatele raha. Kostjad on esitanud kohtule maksekorraldused elatise tasumise kohta.
Kostjate pojal ei ole Eestis arveldusarvet ja ta saadab raha oma vanematele, kuna summa ei ole
väike ja vene arvelt eesti arvele saates lisandub teenustasu. Kaja esitamise seisuga kinnitab
lapse isa, et hakkab tasuma kohtuotsusega ettenähtud elatisraha hageja ülalpidamiseks ning
jätkab elatisraha tasumist ka edaspidi. Kostjad leppisid lapse isaga kokku, et viimane hakkab
alates aprillist 2020 täitma ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult kostja I kaudu.
9. Lapse isa ei ela pikemat aega Eestis, ta viibib juba ammu Venemaal Sankt-Peterburgis, tal ei
ole Eestis vara ega sissetulekut, tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus.
10. Kostjate hinnangul on hageja käitumine pahatahtlik, kuna hagejal oleks olnud võimalik
võtta kostjatega ühendust, et saada lapse isa kontaktandmed.
11. Kostjad viitavad PKS § 102 lg-tele 1 ja 2, millest lähtuvalt kohus võib mõjuval põhjusel
vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ning kostjad viitavad ka lapse
vajadustele.
Hageja seisukohad kostja vastuväidetele
12. Kostjad olid teadlikud, et kohtulahend nende poja suhtes on jõustunud. Samas
ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ja selle täitmiseks on vanem kohustatud ka
kohtuotsuseta.
13. Elatise menetluses teatas lapse isa, et tahab osaleda lapse kasvatamises, kuid ei ole seda
siiani teinud. Hooldusõiguse menetluses teatas lapse isa, et teab, et on olemas maksekäsk ja et
ta peab elatist maksma. Kostjate väide, et lapse isa hakkab alates aprillist 2020 täitma
ülalpidamiskohustusi hageja suhtes vabatahtlikult, on paljasõnaline, kuna 18.05.2020 seisuga
ei ole hagejale raha laekunud. Lapse isa tegi kostjale I ülekande 79 000 rubla, s.o 890 eurot,
kuid kostja I ei ole raha hagejale üle kandnud. Ei vasta tõele, et ülekandetasu on väga kallis –
see on 1% ülekande summast – isa saab vabatahtlikult täita oma kohustust lapse ees. Üksnes
ülalpidamise lubadus ei saa olla aluseks hagiavalduse rahuldamata jätmisele.
14. Kostjad on pensionärid, kellel on pension ja kinnistu ning nad saavad poja abiga maksta
elatist hageja ülalpidamiseks. Kostjad ei ole haiged inimesed, nagu märgivad kajas. Kajale on
lisatud kostja I haiguslugu, aga haigusloost nähtuvad vanad 2014–2017 haigused.
Maakohtu otsus
15. Harju Maakohus rahuldas 13.10.2020 otsusega hagi ja mõistis kummaltki kostjalt hageja
kasuks välja igakuise elatise 150 eurot alates 19.11.2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni
20.02.2026. Maakohus jättis hageja menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate
enda menetluskulud nende endi kanda, määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude
suuruse ja mõistis kummaltki kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 161,67 eurot
ja riigi kasuks menetluskulude hüvitise 40 eurot.
16. Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kostjad peaksid andma hagejale ülalpidamist olukorras,
kus kostjate väitel on hageja isa selleks kohustatud enne kostjaid ning tal on selleks võimalus.
17. Maakohtu hinnangul on tõendatud, et lapse isa on kätte saanud tsiviilasjas nr 2-18-121071
tehtud lahendi. Seega on paljasõnalised kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et lapse isa
2-19-18073
ei olnud teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist. Kohus nõustus hagejaga, et
ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus, mistõttu lapse isal tuli täita
ülalpidamiskohustust hageja suhtes ka ilma kohtulahendita.
18. Asjaolud, et lapse isa viibib juba ammu Venemaal Sankt-Peterburgis, et tal ei ole Eestis
vara ega sissetulekut ning tal puuduvad Eestis töösuhted või äritegevus, tõendavad, et lapse isalt
on elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus lapse isa ei ole taganud hagejale stabiilset,
regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses.
19. Maakohtu hinnangul on kohtule esitatud kolme elatisemakse maksekorraldused
(18.06.2020 300 eurot, 05.07.2020 300 eurot, 05.08.2020 300 eurot) heaks alguseks hageja
suhtes ülalpidamiskohustuse täitmise kohta, kuid pelgalt esimese kolme makse osas ei ole
kohtul võimalik teha pikemaajalisi järeldusi selle kohta, et lapse isa tõsikindlalt tasub edaspidi
hagejale igakuiselt väljamõistetud elatist ja tasub ka varasemalt tekkinud elatise võlgnevuse
hageja ees. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elatise tasumine lapse isalt
otse hageja seadusliku esindaja arveldusarvele oleks ebamõistlikult keeruline või kulukas,
mistõttu asus kohus seisukohale, et ülalpidamiskohustust saab lapse isa täita hageja suhtes otse,
mitte läbi kostja I.
20. Maakohus selgitas, et vanavanematelt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes
siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei
kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Kostjad ei ole hageja esitatud väitele vastu vaielnud
ega toonud kohtu ette asjaolusid ja tõendeid, millest nähtuks, et kostjate varaline seisund ei
võimaldaks hagejale ülalpidamist anda. Kohtu hinnangul ei anna kostjate poolt väljatoodud
asjaolud ning tõendid alust järelduseks, et kostjatel ei oleks võimalik hagejale ülalpidamist
anda. Maakohus asus seisukohale, et vanavanemate varaline seisund võimaldab elatise hageja
kasuks välja mõista.
Apellatsioonkaebus
21. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue
otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.
22. Maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse norme ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme.
23. Kostjad ei nõustu maakohtu järeldusega, et menetluses on tõendatud, et lapse isa on kätte
saanud tsiviilasjas nr 2-18-121071 tehtud lahendi. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et lapse isa
oleks kinnitanud isiklikult allkirjaga tsiviilasjas 2-18-121071 tehtud kohtuotsuse kättesaamist
või esitanud elektroonilise kättesaamise kinnituse. Poolte vahel puudus vaidlus selle üle, et nii
hageja kui ka tema ema on teadlikud sellest, et lapse isa viibib juba ammu Venemaal, et tal ei
ole Eestis vara ega sissetulekut, et tal puuduvad siin töösuhted või äritegevus. Seega ei ole lapse
isal olnud võimalust tsiviilasjas 2-18-121071 tehtud kohtuotsust kätte saada. Ekslik on
maakohtu järeldus selle kohta, et kostjate vastuväited seonduvalt asjaoluga, et lapse isa ei olnud
teadlik kohustusest tasuda hageja ülalpidamiseks elatist, on paljasõnalised.
24. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla
eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Kostjate arvates
ei ole alust mõista nendelt elatist välja, sest kohtuotsusega on elatis juba välja mõistetud lapse
isalt. Asjaolu, et lapse isalt ei ole õnnestunud väljamõistetud elatist piisavalt saada, kuna tal
puudub Eestis sissetulek, ei anna alust mõista elatist välja vanavanematelt.
2-19-18073
25. Maakohus ei arvestanud kostjate esitatud tõendeid ja ignoreeris kostjate antud seletusi.
Kostjad esitasid maksekorraldused, mis kinnitavad, et hageja isa hakkas tasuma elatist
vabatahtlikult kostja I vahendusel. Maakohus hindas kostjate tõendeid ebaõigesti ja tegi
maksekorraldustest väära järelduse.
26. Seoses PKS § 106 lg 2 kohaldamisega juhivad kostjad tähelepanu sellele, et hageja
esindajale on teada hageja isa elukoht ja kontaktandmed ühenduse võtmiseks. Samuti on
tõendatud, et hageja isa on võimeline tasuma elatist hageja ülalpidamiseks, kuna tal on piisav
sissetulek ja vara Venemaal. Maakohus tegi ebaõige järelduse hageja väidetest, et lapse isalt on
elatist ülemäära raske saavutada, olukorras, kus isa ei ole taganud hagejale stabiilset,
regulaarset, igakuiselt makstavat elatist kohtulahendis väljamõistetud suuruses.
Vastustaja seisukoht
27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud
kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et
maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus
rahuldamata.
29. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks
esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused
vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava
ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude
tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse
põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
30. Apellatsioonkaebuses heidavad kostjad ette, et maakohus tõlgendas vääralt materiaalõiguse
norme ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme. Kostjad on seisukohal, et neilt ei ole alust mõista
välja elatist asenduskohustusena, sest elatis on juba välja mõistetud lapse isalt ning isal on
võimalik elatist maksta ja viimane on käesoleva menetluse ajal asunud elatist ka tasuma.
31. Ringkonnakohus kostjate apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget
kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud.
Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete
materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti
tõendamiskoormuse ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus
on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Järgnevalt
vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
32. Kostjate tõlgendus PKS § 106 lg 2 kohaldamise kohta ei ole kooskõlas Riigikohtu
praktikaga, mille kohaselt tekib vanavanemal asenduskohustus eelkõige juhul, kui vanema
viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine
kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis
välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni,
kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (Riigikohtu 19.10.2011 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-75-11, p 18). Tegemist ei ole Riigikohtu poolt toodud ammendava loeteluga.
2-19-18073
33. Perekonnaseaduse seletuskirjas on märgitud, et ülalpidamise saamine võib olla võimatu või
ülemäära raske muu hulgas näiteks juhul, kui ülalpidamist andma kohustatud isiku viibimiskoht
pole teada, isik viibib vangis või on pidevalt välismaal. Samuti võib asenduskohustuse
tekkimine olla seotud sellega, et kohustatud isikul pole vara. Näiteks võib asenduskohustus
kohalduda siis, kui ülalpidamist andma kohustatud isik hoidub kohustuse täitmisest kõrvale,
tema vastu on esitatud elatise nõue, mis on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja
mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses pole viinud soovitud tulemuseni, kuna
tal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Samuti võib ülalpidamise saamine olla ülemäära
raske siis, kui isik on maksejõuetu või kui tal on küll vara, kuid see on vähelikviidne.
34. Seega ei ole vanavanematelt elatise väljamõistmine välistatud ka siis, kui elatis on välja
mõistetud lapsevanemalt.
35. Kostjad on esile toonud, et hageja isa, kellelt elatis on välja mõistetud, viibimiskoht on
teada, tal on Venemaal piisavalt vara ja ta on võimeline ise oma lapsele elatist maksma ning
seega PKS § 106 lg 2 alusel elatise väljamõistmise eeldused ei esine. Kostjad heidavad hagejale
ette pahatahtlikkust, kuna viimane ei võtnud elatise tasumise küsimuses ühendust oma isaga.
Ringkonnakohus märgib, et kõik need väited on jäänud paljasõnaliseks. Selliste vastuväidete
korral oleksid kostjad pidanud tegema usutavaks, et hageja isalt elatise saamine ei nõua hagejalt
ebamõistlikke pingutusi. Kostjad ei ole esitanud hageja isa täpseid kontaktandmeid, millelt
hageja oleks pidanud nende hinnangul elatise sissenõudmiseks kontakti võtma. Kostjate väited
hageja isa hea varandusliku seisu kohta on üldsõnalised ja konkretiseerimata.
36. Kostjate ja nende poja vaheline väidetav kokkulepe, et nende poeg hakkab edaspidi
vabatahtlikult elatist tasuma kostja I kaudu, ei ole hageja ja tema isa vahelistes suhetes siduv
ega täida seega hageja soovitud eesmärki saada edaspidi regulaarselt elatist. Asjaolust, et
kostja I on tasunud perioodil juuni–oktoober 2020 elatist, ei saa teha järeldust, et hageja isa
täidab edaspidi hageja ülalpidamiskohustust.
37. Seega tulenevalt asjaoludest, et hageja isa on viibinud pikemat aega hagejale täpsemalt
teadmata kohas Venemaal, puudub tõendatud info hageja isa sissetulekute ja vara kohta ning
täitemenetlus on senini ebaõnnestunud, asus maakohus põhjendatud seisukohale, et kostjatel on
tekkinud PKS § 106 lg 2 järgne kohustus anda hagejale kui oma lapselapsele tema isa asemel
ülalpidamist.
38. Kostjad väitsid, et hageja isale ei ole kätte toimetatud maksekäsku, millega temalt elatis
välja mõisteti, mistõttu ei ole ta saanud oma kohustust täita. TsMS § 484 lg 3 järgi tuleb
võlgnikule kätte toimetada makseettepanek. TsMS § 496 lg 1 järgi teeb kohus maksekäsu, kui
võlgnik ei ole esitanud makseettepanekule vastuväidet ja § 489 lg 6 järgi toimetakse maksekäsk
võlgnikule kätte. TsMS § 489 lg 7 järgi kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata
selle kättetoimetamisest võlgnikule. Kohtule on esitatud maksekäsu menetluse toimiku
väljaprint, mille kohaselt on 17.12.2018 maksekäsk WW-le e-kirjaga kätte toimetatud
21.12.2018 (tl 80). Eeltoodust saab järeldada, et lapse isale on maksekäsk kätte toimetatud.
Samas TsMS § 489 lg 7 järgi ei ole maksekäsu täitmisel selle kättetoimetamine oluline.
39. Kostjad vastutavad vanavanematena PKS § 105 lg 3 järgi ülalpidamiskohustuse täitmise
eest osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks
võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama
õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kuivõrd kostjad ei ole ka apellatsioonkaebuses esile toonud
asjaolusid, milleks saaks teha järelduse, et nad ei ole oma varalise seisundi tõttu võimelised
ülalpidamiskohustust kandma ega ka seda, et nende varaline seisund oleks erinev, siis on
2-19-18073
põhjendatud maakohtu otsus mõista välja elatis kostjatelt võrdsetes osades kokku samas
ulatuses, s.o kokku 300 eurot, nagu see on väljamõistetud hageja isalt.
40. Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega maksekorraldused kostja I poolt elatise 300
eurot tasumise kohta 05.08.2020, 23.09.2020 ja 15.10.2020. Kuna enne kohtuotsuse tegemist
toimunud ülekannete kohta oleks saanud kostjad esitada tõendid maakohtu menetluses ja
kostjad ei ole põhistanud, miks nad ei esitanud tõendeid maakohtule, ning hageja on vastuses
apellatsioonkaebusele nõustunud, et 15.10.2020 on 300 eurot tasutud, siis TsMS § 231 lg 2 ja
§ 652 lg 4 järgi jätab ringkonnakohus tõendid vastu võtmata. Hageja poolt koos
apellatsioonkaebuse vastusega esitatud tõend menetlusdokumentide vastuvõtmise kohta on
esitatud ka maakohtule, mistõttu puudub vajadus selle vastuvõtmiseks. Kuna tõendid on
esitatud elektrooniliselt, siis neid menetlusosalistele ei tagastata, kuid eemaldatakse toimikust.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41. Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt
määratud menetluskulude jaotust.
42. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsiooniastme menetluskulud
TsMS § 171 lg 1 järgi võrdsetes osades kostjate (apellantide) kanda.
43. Hageja (vastustaja) esitas vastuses apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille
kohaselt on hageja esindaja teinud apellatsiooniastmes tööd 2 tundi tunnitasuga 110 eurot
(käibemaksuta).
12.03.2021
menetluskulude
nimekirja
kohaselt
on
hageja
apellatsioonimenetluses kandnud täiendavalt kulusid 40 minuti osutatud õigusabi eest
(tutvumine kohtu kirjaga ja kliendi nõustamine 15 minutit; seisukoha koostamine ja kohtule
esitamine 25 minutit) 73,35 eurot.
44. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks
määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja
kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtutoimikust nähtuvalt
on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks pidi ta tutvuma
apellatsioonkaebusega ja eeldatavalt suhtlema kliendiga, ning 12.03.2021 seisukoha ja
menetluskulude
nimekirja.
Kolleegium
leiab,
et
hageja
lepingulise
esindaja
õigusabitoiminguteks kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud ja tunnitasu vastav tavapärasele.
Hageja on palunud hüvitada kulud ilma käibemaksuta.
45. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku 293,35 eurot.
TsMS § 165 lg 1 järgi vastutavad kaasapellandid menetluskulude eest võrdsetes osades. Kuna
kindlaksmääratud menetluskulude hüvitise summa ei jagu täpselt, siis mõistab ringkonnakohus
kostjalt I välja 146,68 eurot ja kostjalt II 146,67 eurot. Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-
le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
46. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi
võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude
summa ületab 200 eurot.
2-19-18073
(allkirjastatud digitaalselt)