4-21-451/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-21-451

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. 2021. a Tallinn märts Väärteoasja number 4-21-451 (2302,20,021772) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi N.H (Artamanov) kaitsja kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 13.01.2021 otsusele nr

2302,20,021772 N.H karistamises

LS §

227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Veiko Kiik, Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: N.H , ik: XXX, elukoht xxxx. :

Kaitsja: Vladimir Buldakov, Buldakovide Juriidiline Büroo OÜ, Kentmanni 18-30, 10116 Tallinn RESOLUTSIOON

1. N.H kaitsja kaebus Politseija Piirivalveameti Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 13.01.2021 otsusele nr 2302,20,021772 N.H ja karistamises LS § 227 lg 3 § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude KarS § 63 lg 1 ja LS § 227 lg toimepanemise eest alusel

3 ettenähtud sanktsiooni järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks rahuldamata.

2. Politseija Piirivalveameti Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 13.01.2021 otsus nr 2302,20,021772 N.H karistamises LS § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 ettenähtud toimepanemise eest

sanktsiooni järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks muutmata ja tühistamata.

3. 5- Kohaldatud põhikaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuulise tähtaja möödumisel. 5-

2

4. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Transpordiametile.

5. plaat videosalvestuste ja fotode Asitõend: 1 CD ga, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § väärteotoimikusse 126 lg 3 p 1 alusel . Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 24.03.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg

on 23.04.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 24.04.2021.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas:

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Aivar Hirs 13.01.2021 otsusega nr 2302,20,021772 karistati N.H LS 227 lg 3 § ja § 242 lg 1 ettenähtud väärte

gude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selles, et N.H

25.12.2020 kella 20:12 ajal Pärnu maanteel Hallivanamehe ja Reketi tn vahel,

Kesklinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakon s juhtis na mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114 -4 km/h, +/ millega ületas asulasisesel teel suurima lubatud sõidukiirust t 50 km/h

mitte vähem kui . Samuti juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal, hea nähtavuse 60 km/h tingimustes põlesid esimesed udutuled koos lähituledega. Sellega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja § 42 lg 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 227 lg

3 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärteo Kuna LS § 227 lg 3 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe d. teoga, määrata nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 227 lg 3 järgi ti .

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

Kaebus Politseija Piirivalveameti Põhjaprefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgruppi juhtivspetsialisti Aivar Hirsi poolt 13.01.2021 väärteoasjas nr 2302,20,021772 tehtud otsusele

1. Politseija Piirivalveameti 13.01.2021 otsusega (edaspidi otsus) karistati N.H

(edaspidi ka kaebaja) Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi mootorsõiduki juhtimisõigus äravõtmisega 5 kuuks.

2. asulasisesel teel Otsuse järgi kaebaja 25.12.2020 kell 20:12 ajal juhtis mootorsõidukit

kiirusega 114+-4km/h, suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 60km/h. Juhtis mootorsõidukit, millel sõidu ajal, hea nähtavuse tingimustes põlesid esimesed udutuled koos lähituledega.

3.

Kaebaja vaidlustab eelmärgitud otsuse tervenisti.

4. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 4, milles on sätestatud süütuse presumptsioon, ei tohi kedagi käsitada väärteo toimepanemises süüdlasena enne, kui väärteo eest karistamise

otsus on tema kohta jõustunud. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel rikuti süütuse presumptsiooni. Otsuse tegemiseks ei olnud tõendatud tema poolt väärteo toimepanemine.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 61 lg 1 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu.

5. Kaebaja leiab, et otsuse tegemiseks ei olnud piisavalt tõendeid. Otsus on rajatud

kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli järgi kiirusemõõtmiseks oli kasutanud kiirusmõõturit Stalker.

3

Auto kiiruse ületamise hetke ei ole selgelt fikseeritud. Kohtuvälise menetleja poolt

väärteoasjas kogutud materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just nimelt xxxx

, mis juhtis kaebaja ületas lubatud sõidukiirust.

Väärteoasja materjalides on videosalvestus, millest on näha lubatud sõidukiiruse ületamise

fikseerimise moment. Sõidukiiruse ületamise fikseerimise hetkel sadas vihma. Valesid

kiirusmõõturi Stalkeri näite võivad põhjustada juhendi järgi puulehed, vihm, kõrgepingeliinid, neoonvalgustus, raadiotelefon, ebaseaduslik radar jne.

Videosalvestusel ei ole näha, milline auto ületas lubatud sõidukiirust. Videosalvestusel on

lubatud sõidukiiruse ületamise fikseerimise momendil olemas ka teised sõidukid, mis

liiguvad koos xxxx samas suunas. Kui sõiduteel liigub rohkem kui üks auto, võib teha kiiruse ületajaks suvalise sõiduki.

6. Kokkuvõttes kaebaja leiab, et väärteoasja materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et 25.12.2020 kell 20:12 ta juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114+- 4km/h.

7. Kaebaja soovib

osa võtta kohtuistungist.

Arvestades eeltoodut kaebaja palub:

1. - Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Põhjaprefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgruppi 13.01.2021 otsus väärteoasjas nr 2302,20,021772 ja lõpetada asja menetlemine.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et sõitis linnast Järve poole oma autoga õhtul, sõitis korralikult, siis peatas politsei, ütles, et on kiirust ületanud. Ei olnud sellega nõus, kuna ei ole kiiruse ületamisega niisuguses koguses, see ei saa olla isegi reaalne, sellega ei ole nõus. Liikus korralikult, võib olla oli väike ületamine, mingi 10, mitte 60. Liikus autoga xxxx, reg märk kohe peast ei mäleta, vist, liikus vist Pärnu mnt l. Karistati ka udutulede eest, võis kogemata xxxx - vajutada, seal on nupp niisuguses kohas, kus saab vajutada ka jalaga. Armatuurlaual märgutuld

ei märganud. Liikus vist parempoolses reas, ees sõidukeid vist ei olnud, oli esimene fooril. Kiirus võis olla umbes 65 äkki, 62, midagi niisugust, mitte see mida ette heidetakse. Et võis olla 65, arvab seepärast, et teised autod hakkasid liikuma fooris temaga koos ja lõpus nad tulidki taga, oli sama kiirus, oli lihtsalt natukene eespool, mingi 1-2 autot ja see tõendabki, et ei ole kiirust ületanud peaaegu 2 korda, mis on lubatud, ehk siis vahe peaks olema suurem tagant sõitvate autodega. Seal on foor, hakkasid kõik koos liikuma, natukene hakkas liikuma kiiremini ja ongi kõik ja pärast sõitsid kõik nagu ühes suunas vastava kiirusega, see oligi põhjus, et on kindel. Teised liikusid sama kiirusega mis on lubatud, vaatab spidomeetri näitu kogu aeg, näitas 65. Et udutuled sees olid, seal armatuuril on palju neid lampe, põlevad koos, ei vaata iga peale. Oli vihm, oli kõva vihm, pärast vihma poole tunni pärast hakkas lumesajuks muutuma,

ilmastikuolud olid väga pahad. Arvab, et menetlusdokumente kohapeal ei tutvustatud, kiirusmõõturi protokolli oma autos ja ootas, pärast vaatas juba siis, kui nad vormistasid, istus , tutvustati , . Alla ei kirjutanud, sest ei kiirusmõõturi kasutamise protokolli ei olnud sellega nõus olnud nõus se . Ü llega tleski politseipatrullile, et ei ole nõus, kaua rääkisid seal koha peal, nemad seletasid ühte, rääkis neile tei , et ei ole nõus ja ei ole võimalik, ü tema st tles, et ei allkirjasta kuna ei ole nõus sellega. Nemad rääkisid, et sina olid esimene, sina oledki süüdi, ütles, et ei saa olla see loogika süüdi mõistmiseks, kes on esimene, see ongi süüdi, selle kohta ütles, et ei ole

kindel, et teil on kõik õige ja ei allkirjasta. ist allkirjastas ainult õigused, et on nendega V

tutvunud. seletati, mis sinna pandi, vist ei allkirjastanud seda, allkirjastas Väärteoprotokolli ainult ühe - õigused ja kohustused. Ei allkirjastanud samal põhjusel, et ei ole nõus. Udutuledest üldse rääkimist sellel momendil ei olnud, oli selle kiiruse ületamise , jäi äkki märka st st mata, et väärteoprotokollis selles süüdistati. Mingit näitu näidati arvuti peal, ootas autos, tuli politseinik välja, tõi arvuti, näitas mingi pildi, kus olid mingid numbrid, ütles, et see on sinu kiirus, see oligi vist kõik.

4

Tunnistaja selgitas, et o d -l . R S li sõitmas Pärnu mnt suunaga linnast välja ja peatus foori taga

J i õud s mingi hetke seal seista, kui märkas, et Stalkeri ekraanil hakkavad jooksma tagumise

antenni koha peal suuremad numbrid, alguses nad tõusid, esialgu jäi silma kõige suurema näiduna 112 km/h, videoanalüüsi põhjal oli 114 ja nägi selle suurema kiiruse ära, korraks läks suuremaks, siis hakkas langema, hakkas siis peeglist vaatama, et kes see tuleb ja märkas, et üks auto jõuab sealt lähemale väga kiiresti. Ta jäi eelmise foori juures seisma või aeglustas, täpselt

ei mäleta, aga nägi, et seal on rohkem tulesid põlemas kui teistel autodel, kuidagi väga heledamad, kui auto lähemale jõudis, siis nägi, et autol põlevad ees lähija udutuled ja lasi siis auto endast mööda minna ja peale seda siis peatas Circle-K tanklas. Liikus auto juurde, tutvustas ennast, küsis isiku käest dokumenti, seepeale isik esimese asjana küsis, et mis juhtunud on, et kiirus läks natukene suureks. Esitas dokumendi, peale seda läks politseisõidukisse, hakkas seda

videosalvestist läbi vaatama ja leid s selle kõige suurema kiiruse 114 km/h üles, läks isiku i juurde, näitas isikule ja isik võttis väga kaitsva positsiooni, hakkas seletama, et äkki ta keeras üldse kuskilt välja, siin ei ole kuskilt näha, et see tema kiirus on, hilisemas jutus isik hakkas väitma, et te ei tohi üldse mõõta, et on tugev vihmasadu, et te peaks seadustega tutvuma ja peale

seda jätk s menetlustoimingud. Isik oli lõppkokkuvõttes nõus ainult oma õigustele ja a kohustustele allkirja panema, nendega ta tutvus aga ülejäänud dokumentide allkirjastamisest

keeldus. Lõpuni jäi kindlaks, et temal oli halb nähtavus, temal on õigus udutulesid koos lähituledega kasutada ja peaks minema kooli õppima. Kiirust mõõdeti seadmega politseinik

Stalker DSR 2X, see on politseiautos statsionaarselt sinna paigaldatud. Sellega on mõõtevõimalusi päris palju, saab mõõta eest lähenevaid, kaugenevaid ja tagant lähenevaid ja

kaugenevaid ja seda nii seismise kui liikumise pealt. Konkreetselt o tegu li tagant läheneva

sõiduki mõõtmisega ja kõige kiirema sõiduki režiimis jälgimisega. Seade saadab antenniga

kõrgsageduslaine välja mõõteobjektini, sealt ta peegeldub tagasi antennile ja selle sageduse

erinevuse mõõtmine või hindamine annabki seadmele õige kiiruse teada, mis on see

mõõteobjekti kiirus, mida ta on mõõtnud. On kindel, et isik, kelle kinni pidas, oli see, kes rikkumise toime pani. Menetlusalune isik võttis väga kaitsliku positsiooni, mitte millegagi nõus ei olnud, väitis, et ei või ja, et temal on õigus ja miks te te te ei tohi, ei saa, teda kiusatakse, et tema ei ole midagi teinud. vihma Antud olukorras ei olnud tegemist nii kõva sajuga, mis võiks mõõtmisel kõrvalekaldeid põhjustada i mäleta, kas vihm või lörts

. E oli , aga mingi kerge sadu oli. Teab, e valesid t vihm võib põhjustada kiirusemõõtja näite. Nende mõõteseadmetega ei ole sellist viga veel näinud, tea , et tugeva saju korral mõõtedistants võib kehvemaks muutuda b , aga veateateid ei ole nende mõõteseadmetega näinud, töötab politseis alates 2018, selle aja jooksul ikkagi päris palju väljas käinud, aga ei ole neid näinud veel. Lähenevat sõidukit nägi läbi salongi peegli. Ise oli teisel sõidurajal, sellel hetkel seisi kui toimus mõõtmine s, , seisis foori taga teisel sõidurajal. Umbes 150-200 meetrit tagasi linna poole on ka üks foor, sellest olid mööda sõitnud, see oli sama foor, mille tõttu tõenäoliselt menetlusalune isik aeglustas Kiiruse näit tuli enne . seda kui see mõõdetav sõiduk oli eelmise foorini jõudnud. Ei mäleta enam, kas pärast eelmise

foori lubavat tuld enam kiirust mõõtis, see vahemaa ei olnud enam nii pikk seal kahe foori vahel ja sealt oli juba politseiauto helkureid näha tagant. Lasi sõiduki mööda paremalt poolt esimese sõiduraja kaudu, kui ta oli oma suurema kiiruse kätte saanud, oli teisel sõidurajal ja siis sealt foori juurest, kuna ise ki ei hakanud kohe rohelise tulega üle liikuma, ootas , et ta jõuaks juurde või mööda, siis ta läks esimese sõiduraja peale ja jätkas seal liikumist Edasi liikus mööda ja . andis sinise-punase vilkuriga pe -K tanklas. P atumismärguande ja siis ta peatus Circle öördus isiku poole, tutvustas ennast, küsis dokumenti. Selle peale isik võttis kohe kaitsva seisukoha, et mis juhtunud on ja esitas dokumendi. Selgitas isikule, et kiirus läks suureks, kuna hetkel päris kindel ei olnud, mis see suurim kiirus sellel hetkel oli, läks autosse videot vaatama. Isik võttis kaitsva seisukoha, ütles, et äkki ta üldse keeras kuskilt välja, pakkus seda välja ja siis hiljem hakkas ta otsima erinevaid seaduseakte nagu ei tohiks . sajuga mõõta üldse tema kiirust Tutvustas isikule, et metoodika on muutunud, siis sellele rõhumise ta lõpetas ära aga ikkagi jäi , kindlaks, et see ei ole tema kiirus ja ei tohi ja ei saa. Isik te te oli nõus tutvuma oma õiguste ja

kohustustega, mis on tulenevalt VTMS § 19 aga edasised dokumendid ta keeldus allkirjastamisest, mis oli kiirusemõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused ja

5

väärteoprotokoll. Põhjendas, et ta ei ole sellega nõus ja põhjendamatult koosta nemad vad temale väärteomater need protokollid ära, luges jali, et tema rikkunud ei ole. Tutvustas isikule sisu ette ja isik jäi endale kindlaks, et ei ole nõus allkirjastama, täpselt ei mäleta, kas ütles talle, et ta saab täiendavalt, menetlusaluse isiku ütluste puhul ütles küll, et ta saab oma seisukohad ja arvamused kõik sinna kirja panna, kiirusemõõturi protokolli koha peal ei mäleta kas ütles, et t

võib protokolli oma märkused kirjutada. Esialgu näitas isikule videopilti, ta ütles, et sealt ei ole aru saada, et tema kiirus on, et äkki te kellegi teise kiirust üritate siis pähe määrida ja hiljem siis oli protokoll koostatud selle mõõtmise kohta, kus sai kõik tehiolud kirja pandud ja tutvustas ka seda ja samuti isik ei olnud nõus allkirja panema. Võttis videoregistraatorist videoklipid, millest oli ka pilt tehtud ja sülearvutiga läks isiku auto juurde ja näitas talle seda. Selles autos on 2 videosüsteemi, üks on see, mis näeb ettepoole, teine on ette ja tahapoole, mõlemad salvestised on materjali juures olemas.

Tunnistaja V O selgitas, et 25. detsembril kell võis olla kuskil 8 õhtul, liikusi patrullsõidukiga d

Tallinnas Pärnu mnt suunaga linnast välja, kui paarimees mõõtis tagant poolt läheneva R S sõiduki liikumiskiirust, mis oli lubatust oluliselt suurem. Peatasid sõiduki, seletasid juhile, miks peatasid ja koostasid talle protokolli. R S. statsionaarselt armatuurile Kiirust mõõtis Mõõdeti paigaldatud kiirusemõõturiga Stalker, mõõdetud sõiduk liikus nende taga ja liikus nende suunas

ja n .

n eist mööda Märkas sõidukit siis, kui see sõiduk eist juba mööda sõitis, kuna kiirust mõõdeti tagantpoolt siis ei saanud väga seda sõidukit näha, oli pime aeg ka , . Tagapool olid sõidukid, aga läheduses ei olnud teisi sõidukeid, tema möödus teistest sõidukitest. Oli eraldatav teistest, on kindel, et peeti kinni õige sõiduk. Menetlusalune isik käitus üleolevalt, kolleeg R S läks juhi juurde, seletas miks sõiduk peatatud on, palus dokumenti, isik kui talle seletati, mis põhjusel ta peatati, ägestus ja käitus küllaltki üleolevat ja keeldus koostööst. Isik oli sõidukis üksinda, rikkumisega nõus ei olnud. Kinni peeti punast värvi sõiduk

, praegu ei tule meelde rohkem. P on k olitseisõidukil aamera, see kiirus salvestus, on näha kaamerast. Kaamerad on ees ja taga ti tagumise antenniga. Lisaks kiirusele heideti ette udutulede kasutami . Kiirus mõõde st, nähtavus ei olnud kehv. Isik sellega nõus ei olnud, tema sõnade kohaselt on nähtavus halb ja sellega ta udutulede kasutamist ka põhjendas erge vihmasadu, nähtavus ei olnud kui . Oli k dagi sellest tingituna halb ega piiratud. , et keegi oleks veel udutuledega Sellel ajahetkel ei näinud sõitnud. Isik leidis, et kiirusemõõtmine ei ole õiguspärane, et e ei tohi kiirust mõõta sellise t ilmaga, et see kiirusmõõtur valetab ja tegemist ei ole tema sõiduki kiirusega.

Kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et väärteoasja materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just nimelt 25.12 juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 114

km/h. Toimikus on videosalvestised, aga nendel on ka teised sõidukid, just nimelt lubatud sõidukiiruse ületamise fikseerimise momendil olemas teised sõidukid, mis liiguvad koos xxxx samas suunas. Videosalvestises, see oli linnakaameras, ei ole üldse näha, mis auto seal on ja mis kellaaeg. Kaebaja leiab, et väärteoasja puuduvad veenvad tõendid tema rikkumise kohta.

Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu. Tegu on s kogutud tõendatud asja materjalidega.

, lisaks sellele on see On näha kiirusmõõturi tulemus, on fikseeritud protokollis näha ka video pealt. Patrullsõidukil on videokaamerad, mis filmisid nii ette kui taha ja näha on, et tagant liikuv sõiduk, mis on esimene enne teisi, mis jõudis järgi oli see sama sõiduk, mis , peatati. Ka linnakaamera salvestiselt on näha, mis sõiduk see on ja kes seal ka väljus. Lisaks, kui vaadata teisi tõendeid, siis kõrval oleva hoone salvestiselt on näha, et sõiduk, punane sõiduk, liikus teistest sõidukite grupist eraldatu , ta oli üksinda ning ta läbis selle videolõigu kiiremin lt i kui teised sõidukid. Video alguses oli näha, et kõigepealt sõidab kaadrist läbi politseisõiduk ja pärast siis juba teine sõiduk. Linnakaamera piltide pealt, kui vaadata seda sõidukit , ta näeb xxxx täpselt samasugune välja, punast värvi, kaetud ühtlase lumega nagu ka pärast näha video pealt, kust väljus menetlusalune isik. Kohtuvälise menetleja hinnangul saab omistada menetlusalusele

isikule selle teo toimepanemist. Samuti, kui vaadata mõõtmist, siis Stalker ei näidanud vea

teadet, vaid kuvas oli kuulda tunnistajate sõiduki liikumiskiiruse näitu. Patrullauto, nagu

ütlustest, seisis, mis andis võimaluse tahavaatepeeglisse vaatamiseks ja siis ümbruse

jälgimiseks. Sajuga ei ole iseenesest keelatud mõõta ning samuti ei ole esinenud

6 mõõtemetoodika rikkumisi, tegemist on nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõteseadmega, mida on kasutanud pädev mõõtja ja mõõtmisel on järgitud ka metoodikanõudeid ehk siis mõõtetulem

on jälgitav. Siiski menetlusaluse isiku tegu tuleb võtta täie tõsidusega, taoline olukord, kus piirkiiruse ületamine kasvõi minimaalses ulatuses võib pidada normaalseks, sest piirkiirus on kehtestatud põhjusega ja linna liikluses rohkem kui topelt kiirusega sõites seab see ohtu isiku enda elu ja tervise kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ja vara. Jäetakse tähelepanuta, et suurema liikumiskiirusega kaasneb pikem peatumisteekond, mis omakorda vähendab võimalusi ohu ees aeglustamiseks. Kuulda oli ka menetlusaluse isiku enda hinnangut olukorrale, siis tema jaoks oli tegemist halva nähtavusega, siis tekib üldse küsimus, miks ta sellise kiirusega otsustas sõita

linna sees, kus tema hindas nähtavust halvaks. Samuti näitab teo ohtlikkust ka see, et ta ei

osalenud liikluses üksinda, tema ise mainis, et ümberringi oli teisi liiklejaid, kui ta alustas

esimesena foori tagant kiirendamist ehk ta ei olnud üksinda tee peal. See juba näitab üles

hoolimatust kaasliiklejate suhtes ja seda linnaliikluses tolereerida ei saa. Lisaks kiiruse

ületamisele menetlusalune isik kasutas udutulesid sõites hästi valgustatud teel, kus põlesid tänavavalgustused. Menetlusalune isik ütles, tunnistas täna, et ta sõitis udutuledega, ütles, et

kogemata need jäid peale, ametnikele aga õigustas oma tegu põhjendades seda halva nähtavusega. Samuti menetlusalune isik ütles, et ta vaatas spidomeetrit aga udutulesid ei näinud ehk siis teatavad vastuolud on menetlusaluse ütlustes. Riigikohtu otsusest 3-1-1-58-13 tuleneb,

et kui isik on süüteoasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud mitu erinevat

kvalifitseeritavat koosseisu, tuleb tema süüd hinnata suureks. Käesoleval juhul on meil ka sellega tegemist ehk siis kiiruse ületamine ning ka udutuledega sõitmine ajal kui neid ei oleks tohtinud kasutada. Karistuse määramisel tuleb arvestada eripreventiivseid kaalutlusi, lähtuda sellest, kuidas menetlusalust isikut saaks mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest. Kui

vaadata menetlusaluse isiku karistusregistrit, siis on näha, et ta on samasuguse asja eest varasemalt karistatud. Kahe rikkumise vaheline ajavahe on olnud väike ning isik ei teinud oma

eelmisest rikkumisest järeldusi vaid vastupidiselt jätkab kiiruse ületamist ning seda veelgi ,

suuremas mahus võrreldes eelnevate rikkumistega. Sellest tulenevalt karistus ei saa olla

samalaadne, iigikohtu seisukohtadega. vaid peab olema rangem, mis on koosõlas ka R

Juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena avaldab olulist eripreventiivset mõju tuletades

igapäevaselt isikule meelde oma toimepandud väärtegu ja sundides selle üle järgi mõtlema. Hiljutisel ajal on meediast läbi jooksnud palju juhtumeid, kus vale piirkiiruse valik toob kaasa

liiklusõnnetusi. Praegusel juhul need küll ei realiseerunud aga piirkiirust ületades loob isik ,

palju soodsama võimaluse selle tekkimiseks. Riigikohtu otsusest 3-1-1-6-17 tuleneb, et

liiklussüüteo toimepannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam nagu kujutaks

juhtimisõiguse äravõtmine endast enam piiranguid kaasa toovat karistusliiki ja tuleks kohaldada

üksnes erandjuhtumitel. Tegelikult see nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimisõigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesoleval juhul ellele viitavaid tõendeid ei ole. Kohtuväline menetleja s on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on menetlusaluse isiku rikkumine tõendatud ning palub kohtul jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoh t

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas

7 tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Menetlusaluse isiku kaitsja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et otsuse tegemiseks ei ole

piisavalt tõendeid ning et otsus on rajatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollil. Auto kiiruse ületamise hetke ei ole selgelt fikseeritud ning puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et just xxxx seisukohal, et juht ületas lubatud sõidukiirust. Samuti on menetlusaluse isiku kaitsja sõidukiiruse ületamise fikseerimise hetkel sadas vihma ning et valesid kiirusemõõturi Stalker

näit võivad põhjustada puulehed, vihm, kõrgepingeliinid, neoonvalgustus, raadiotelefon, e ebaseaduslik radar jne. Samuti ei ole kaitsja sõnul videosalvestuselt näha, milline auto ületas lubatud sõidukiirust.

Menetlusaluse isiku kaitsja väide, et otsuse tegemisel on kohtuväline menetleja

väärteomenetluse tuginenud üksnes kiirusmõõturi kasutamise protokollile ei vasta tõele. ,

Väärteo toimepanemist tõendavad lisaks kiirusmõõturi kasutamise protokollile ka

politseiametnik R Si vormikaamera salvestis, fotod xxxx liikumise suunast alates Liivalaia

ristmikust kuni Vineeri tänavani koos kellaaja ja kuupäevaga, videosalvestis politse sõiduki i

kaamerast, millel on näha, läheneb tagantpoolt politseisõidukile ning samuti kuidas xxxx videosalvestised Lincona maja esiselt tänavalt, millelt samuti nähtub kiirust ületanud sõiduk. Väärteotoimikus asuva ja kohtuistungil vaadatud helija videosalvestustelt, mis on VTMS § 31 lg 11

N.H xxxx iseseisvaks tõendiks, nähtub, et kaebuse esitaja juhitud sõiduki

reg. xxxxx 25.12.2020 kella 20: ajal märk sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 12 mõõteseadet Stalker DSR 2X nr DP019604, KC064132, KR020060. Seejuures on videosalvestistelt jälgitav

kogu mõõteprotseduur, kiirusmõõturi näit ja selle muutumine ajas ja kõik väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Video 25.12.2020 salvestiselt nähtub, et kell 20:12 mõõdeti politseisõidukile lähenevat ja samas suunas liikuvat sõidukit ning kiirusmõõturi lugemiks saadi

114 km/h. Kiiruse mõõtmise ajal seisis politseisõiduk valgusfoori keelava tule ees. Sama vaatepilt nähtub ka politseisõiduki tahavaate akna videosalvestiselt. Seejuures on nii kaitsja kui ka menetlusalune isik segamini ajanud mõõtmise aja ja koha. Menetlusalune isik väitis, et tema kiirus ei saanud olla suurem kui 65 km/h. Seejuures nähtubki politseisõiduki tagumise kaamera videosalvestisest, et eelmise foori alt hakkas liikuma korraga mitu sõidukit ja üks sõiduk liikus mõningal määral teistest kiiremini. Samas selgitas tunnistajana üle kuulatud R S, et sellel ajal enam kiirust ei mõõdetud ja kiiruse ületamine mõõdeti tagant läheneval sõidukil enne eelmise foori taga sõidukite peatumist. Tahavaatekaamera salvestisest on näha kiiresti liikuv sõiduk, millel on teistest heledamad tuled ja mis peatub ning seejärel asub taas kiirenda , liikudes ma teistest mõningal määral kiiremini. Linnakaamerate salvestistest on tehtud fotod, millel on näha xxxx sarnaneva kujuga sõidukit liikumas sellel teelõigul ja on näha, et esituled on heledamad.

Samas Lincona hoone küljes olevate kaamerate salvestistest on näha teelõik, mis on enne

eelmist foori ja ristmikku ning uval hoonest möödub linnast välj suunal üksteise järel kolm sõidukit, keskmine neist politseisõiduk, seejärel on ajavahemik, mille jooksul sõidukeid samas suunas ei liigu ja seejärel liigub punane sõiduk, mis on väliskujult sarnane xxxx ja mille kapott, katus ja tagaluuk on lumised ning mõne aja pärast mööduvad hoonest veel mõned sõidukid. Seejuures on sõidukite liikumiskiirusest näha, et politseisõiduk ja tema järel sõitnud ees ning sõidukite ning punase ja lumise sõiduki taga sõitnud sõidukid mööduvad kaamerast kaks korda

aeglasemalt kui punane, lumega kaetud ning kerekujult xxxx

sarnanev sõiduk. Kuivõrd

salvestis on tehtud küljelt, on näha ka seda, et punasel lumega kaetud ja kerekujult xxxx sarnaneval sõidukil põlevad nii lähituled kui ka udutuled. Seega on hoone kaamera salvestisest

näha, et punane lumega kaetud sarnanev sõiduk Pärnu mnt l teistest sõidukitest xxxx liigub -

8 vähemalt kaks korda kiiremini ning ta on ainuke sõiduk, mis sel ajavahemikul nii kiiresti sõidab

ja ainuke sõiduk, millisel põlevad lisaks lähituledele ka udutuled. Sellest tulenevalt saab

järeldada, et sellel lühikesel ajaperioodil liikus sellel teelõigul linnakaamerate ja Lincona

hoonele paigutatud kaamerate salvestiste kohaselt vaid üks kindlate ja individuaalsete välistunnustega sõiduk Seega sai politseisõidukisse paigaldatud kiirusmõõtur mõõta vaid ühe . sõiduki sellises ulatuses kiiruse ületamist ja selleks sõidukiks oli punane lumega kaetud ja xxxx

sarnaneva kerega sõiduk. Politseisõiduki videoregistraatori esimese kaamera salvestisest nähtub, et kell 20:13:17 kui valgusfooris süttib roheline tuli, alustab politseisõiduk sõitmist ning

kell

xxxx 20:13:35 möödub politseisõidukist paremal sõidurajal punane lumega kaetud registreerimis xxxx märgiga . Seejärel reastu sõiduk mootorsõiduki b politsei xxxx taha ning kui järgmises valgusfooris süttis roheline tuli andis politsei xxxx sõidukijuhile peatumismärguande.

Politseiametniku rinnakaamera salvestisest nähtuvalt istus peatatud sõidukis aga juhi kohal menetlusalune isik, kes hiljem sõidukist väljus ja politseinikega vaidlust jätkas.

Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega kogumis üheselt tuvastatud isõiduk , et politse is

asunud kiirusmõõtur mõõtis just sõidukiirust, kuivõrd ka linnakaamerate ja Lincona xxxx hoone kaamerate salvestistest on näha samas suunas liikumas vaid üht kindlatele tunnustele

vastavat sõidukit ja Lincona kaamerast on üheselt tuvastatav, et sellistele tunnustele vastav sõiduk sõitis teistest samal teelõigul liikunud sõidukitest vähemalt kaks korda kiiremini. Seega ei saanud kiirusmõõtur fikseerida ühegi teise sõiduki samas suurusjärgus kiiruse ületamist, sest

videosalvestistel teisi kiirust ületavaid sõidukeid ei nähtu. Vastupidi, kaamerast mööduvad esialgselt kolm sõidukit, nende hulgas ka politseisõiduk, ühesuguse kiirusega ning samasuguse võrreldava kiirusega mööduvad kaamerast ka kaks järgmist sõidukit, mis järgnevad oluliselt

ki xxxx iremini liikunud punast värvi ja lumega kaetud sarnanevale sõidukile. Kuivõrd

statsionaarse on tagumine antenn suunatud tahapoole, saab radarkiirusmõõturi kasutamisel tagumise antenniga mõõta vaid tagant lähenevaid või tahapoole eemalduvaid liikuvaid objekte.

Käesoleval juhul mõõdeti läheneva objekti kiirust ning videosalvestistest on näha nii politseisõiduki ees kui taga liikunud sõidukid, s.t mõõdetavate objektide ring on piiratud ning kiirusmõõtur ei saanud mõõta mõne muu sõiduki liikumiskiirust nagu väidab menetlusalune isik, kuivõrd kiirusmõõturi mõõterežiimiks oli valitud kiirema objekti jälgimise, mis tähendab, et ehkki teel liikus ka teisi sõidukeid, fikseeris kiirusmõõtur suurima kiirusega liikleja sel teel, mis videosalvestiste kohaselt oli punane lumega kaetud xxxx kere kujuga sõiduk, mis liikus

25.12.2020 kella 20.12 -20.13 ajal T

allinnas Hallivanamehe tänava ja Reketi tänava vahel

suunaga Reketi tänava . Videosalvestistelt, s.h nii politseisõiduki videoregistr poole aatori esimese kaamera kui ka politseiametniku rinnakaamera salvestistest nähtuvalt juhtis peatatud

punast värvi ja lumega kaetud xxxx menetlusalune isik, mida on kohtulikul arutamisel

kinnitanud ka menetlusalune isik ise. Seega on tuvastatud, et lubatud suurimat sõidukiirust ületanud sõidukit juhtis menetlusalune isik.

Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti

114 km/h teelõigul, kus suurimaks

lubatud sõidukiiruseks km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel oli 50

laiendmääramatust +/ km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks - 4 mõõtetulemuseks km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem 110

kui 60 km/h. Sõiduki sõidukiirust mõõdeti seisvast sõidukist ning mõõterežiimiks oli valitud kiirema objekti jälgimine. Mõõdetav sõiduk liikus pärisuunavööndis, lähenedes patrullautole samas suunas ning teelõigul liikus ka teisi sõidukeid. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele,

et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud

pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Nimelt nähtub väärteotoimikust, et kiirusmõõtur oli taadeldud 15.01.2020 (taatlustunnistus

TTRS-20/00009) s politseiametnik ning mõõtmist teosta , kes on väärteotoimikus leiduva asjakohase tõendi kohaselt läbinud ka pädeva mõõtja koolituse. materjalidest on näha, et Asja teelõigul, millel sõidukiirust mõõdeti oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks ette nähtud 50 xxxx km/h ning kui võtta arvesse, et N.H ületas sõidukiirust enam kui kaks lubatud korda, siis oli tema sõidukiirus teistest sõidukitest märkimisväärselt suurem ning see ei saanud

jääda märkama ei kiirusmõõturile ega menetlusalusele isikule enesele tuks . Samuti on

9 väärteoasja materjalide hulka lisatud video tänavast Lincona maja ees, millelt nähtub, kuidas videosalvestise 00:43 sekundil ilmub kaamera vaatevälja kerekujuga sõiduk xxxx , mis liigub

suurel kiirusel ja xxxx ületab silmnähtavalt linnaliikluses suurimat lubatud sõidukiirust. oluliselt kiiremat sõidukiirust saab võrrelda ainuüksi selle järgi, kui vaadata, kuidas juba nii vastasliikuvad s temast oluliselt aeglasemalt ning kui ka pärissuunas teised õidukid sõidavad ka temaga samas sõidusuunas liiklejad temast kaugele maha jäävad hetkega . Seega eelviidatud

tõendikogum tõendab üheselt menetlusaluse isiku süüd temale LS § 227 lg 3 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemises.

Menetlusaluse isiku kaitsja on seisukohal, et sõidukiiruse ületamise fikseerimise hetkel sadas vihma ning

- see võis valet kiirusemõõturi näitu näidata. Politseisõiduki salvestussüsteemi esi ja tagakaameratelt ning politseiametniku vormikaa sadanud vihma, meralt on näha, et väljas ei vaid pigem lund või lumelörtsi ning sadu ei ole tugev. See aga ei muuda asjaolu. Vabariigi

Valitsuse määruse „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning

mõõtetulemuste töötlemisele“ ei kiiruse mõõtmist vihma keela ega lumesaju korral.

Sõidukiirust ei ole lubatud mõõta üksnes tunnelis ja peeglilt (nimetatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 e nr 78 Juhul kui vihm oleks kiiru määrus § 8). semõõtmist seganud, siis ei oleks

mõõteseade üldsegi kiirust mõõtnud, vaid oleks kuvanud veateate, mitte mõõdetud kiiruse.

Arvestades politseisõiduki videosalvestist, millel on näha kiirusmõõturi töö, siis on näha, et kiirusmõõtur mõõtis erinevaid kiirusi üheaegselt ega näidanud ühtegi veateadet, s.t mõõtmisel mingeid tõrkeid ei esinenud. Kaitsja viitas seejuures mõõturi kasutusjuhisele, mille kohaselt võib vihm põhjustada eksitavaid mõõtetulemusi. Viidatud kasutusjuhise kohaselt vihm neelab ja hajutab radarisignaali, mis eelkõige vähendab mõõtmisulatust. Selleks, et mõõta langevate

vihmapiiskade kiirust peaks aga olema vihm nii tugev ja tihe, et radarisignaal peegeldub vihmalt

ega ulatu enam mõõdetava objektini. Salvestiselt on aga näha üksikuid helbeid, mis ei saa

mõõtetulemust ega mõõteulatust mõjutada. Peale kiirusmõõturi näidu on oluliselt kiiremini liikuv sõiduk fikseeritud ka tänaval asuvate kaameratega, milliste videopildi salvestamist ei vihm ega lumi ei sega. Vormikaamera salvestiselt on näha kuidas menetlusalune isik vaidleb politseiametnikega ja soovitab neil uuesti kooli minna, sest nad ei tea seda, et vihmasajuga ei tohi kiirust mõõta. Seejuures teeb politseiametnik menetlusalusele isikule selgeks, et ta peaks tutvuma mõõteprotseduurile kehtestatud nõuete kehtiva versiooniga, milline sellist keeldu ei

sisalda. Kohus peab vajalikuks märkida, et menetlusalusele isikule teada olev keeld on tühistatud juba 02.07.2019 ja muudatus jõustus 05.07.2019. Seega on menetlusaluse isiku enda

teadmised puudulikud ning arvestades seda, et menetlusalune isik asus oma vananenud teadmiste pinnalt politseiametnikuga vaidlema, võib järeldada, et menetlusalune isik lootis, et tema kiiruse ületamist ei saa kiirusmõõturiga ilmtingimuste tõttu fikseerida, mis viitab lisaks teadlikule liiklusnõude eiramisele ka teadmisele või vähe , et nõude eiramisele ei malt lootusele järgne karistusõiguslikku tagajärge.

Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 60 millega 15 lg 1 p 2 . km/h võrra, rikkus LS § sätestatud nõuet

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu

menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg ettenähtud väärteo - 3 s na. Seega puuduvad

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik ( 3). Kuna menetlusalune isik § 133 p

juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile sõidukiirust

lubatud suurimat (50 km/h) mitte vähem kui 60 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet ja tegemist on väärteoga LS § 2 3 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 27 lg

133 p 4).

10

Lisaks eelmärgitule nähtub väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest, et menetlusalusele

isikule inkrimineeritakse LS § 242 lg s 1 nimetatud nõuete täitmata jätmist. LS § 42 lg 1 -

kohaselt võivad eesmised udutuled põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral. Väärteoasja materjalidest nähtub, et 25.12.2020 kella 20:12 ajal sadas küll märga e oleks põhjustanud lund, kuid lumesadu ei olnud nii intensiivne, et se halva nähtavuse. Pealegi rikkus sõidukijuht liikluseeskirju linnas liigeldes, kus niigi on tagatud

oluliselt parem nähtavus ainuüksi juba tänavavalgustuse näol kui seda näiteks võrreldes maanteel . pimedal ajal sõitmisega Asjaolu, et tänavavalgustus põles, on näha ka väärteoasjas olevatest rohketest videosalvestistest. Samuti peab kohus vajalikuks tähelepanu pöörata LS § 2 p- 10, mille kohaselt loetakse ile halvaks nähtavuseks ilmast või muudest nähtustest (udu, vihm,

lumesadu, tuisk, hämarus, suits, tolm, vee ja poripritsmed, vastupäike) tingitud ajutist -

olukorda, kui teel vaadeldavat objekti ei ole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300

meetrit. Ehkk politseiniku rinnakaamera videosalvestisest tulenevalt i menetlusalune isik jäi

politseinike etteheite peale endale kindlaks, et tegemist oli tol päeval tema jaoks halva nähtavusega, siis peaks menetlusalune isik mõtlema, kas tal on mõtet üldse autorooli istuda, kui

juba ainuüksi nõrk lumesadu, mis nähtavust ei piira, teeb temal liiklemise niivõrd raskeks. Samas teatas menetlusalune isik kohtuistungil, et ju ta oli udutuled kogemata sisse lülitanud ja

ei märganud seda. Võrreldes politseiniku rinnakaamera salvestiselt nähtuvat kohtuistungil

öelduga saab üheselt tulla järeldusele, et menetlusalune isik oli udutuled sisse lülitanud

teadlikult. Juhul, kui udutuled oleks sisse lülitatud kogemata, siis oleks menetlusalune isik pidanud märkama näidikute paneelil põlemas tavapäratut ja iseloomulikku udutulede märgutuld

ning lisaks sellele aru saama ka sellest, et lisaks lähitulede valgusvihule on valgustatud ka

vahetult sõiduki ees olev teekate, mida lähituled ei valgusta. LS § 42 lg 2 näeb eesmiste udutulede kasutamise osas ette ka erandi, mille kohaselt võib udutulesid LS § 40 lg 1 nimetatud

juhul kasutada lähitulede asemel, s.t liiklusnõuete kohaselt võivad põleda kas lähituled või udutuled, kuid mitte lähija udutuled üheaegselt. Seega peaks udutulede põlemise ko sõidu rral ajal sõidukil põlema eesmised udutuled koos ääre ning numbrituledega. Nimetatud sätetest - tulenevalt saab üheselt tulla järeldusele, et juhul, kui ei ole udust või sajust põhjustatud halba nähtavust esituledega põleda ei Selline nõue peaks olema , eesmised udutuled koos tohi. arusaadav ka menetlusalusele isikule. Menetlusalune isik on aga kogutud tõenditest tulenevalt teadlikult seda nõuet rikkunud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik rikkus LS § 42 lg 1 nõudeid ja pani sellega toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja

pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 3 ja § 242 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 227 lg 3 järgi kui raskeimat karistust ettenägeva sätte järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega LS § 227 lg 5 kuuks. 3 kohaselt karistatakse

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60

kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra.

Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

11

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 60 km/h ei saanud

menetlusalusele isikule sellises ulatuses lubatud suurimat kuidagi jääda märkamata ja

sõidukiirust saab ületada vaid eesmärgipäraselt, siis on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Samamoodi ei saanud menetlusalusele isikule jääda märkamatuks ka udutuled

e ebaõige kasutamine ning väärteoasjas kohtutud tõenditest saab tulla järeldusele, et ka udutulede kasutamise nõude eiramine on toime pandud eesmärgipäraselt, s.o teadlikult ning tahtlikult, s.o kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas lubatud suurimat sõidukiirust km/h mitte vähem kui millega rikkus LS § 50 60 km/h, 15

lg

ning eesmiste udutulede 1 p 2 nõuet ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo kasutamise koos esituledega hea nähtavuse korral, sätestatud nõuet ja eirates LS 42 lg 1

pani toime LS 242 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks 3 rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni . kaheteistkümne kuuni LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on mõlemad

temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud sõidukit juhtides, s.o ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § sätestatud sanktsiooni alusel. 227 lg 3

Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 3 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub mõõdetavate suuruste puhul valdavalt mõõdetud tulemuse, käesoleval juhul

kiirusmõõturi numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest

mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes on

süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks 2 ka LS § 227 lg ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 3 2 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmi e kuuni). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et sõites ne kuni kuu 60 km/h kiiremini

lubatust, on see oluliselt kiiremini kui suurim lubatud piirkiirus ning lubatud sõidukiiruse ületamise vahemikku 41 60 km/h arvestades on kiirust ületatud kõige ülemises - määra , ületad s es lubatud suurimat sõidukiirust poole võrra. Arvestades asjaolu, et LS § 227 lg 3 rohkem kui kohaselt karistatakse lubatud sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h ja menetlusalune isik

ületas lubatud sõidukiirust 60 km/h võrra, on menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes maksimaalne. Isik, kes ise sellisest kiiruse vahest aru ei saa, on aga eriti ohtlik liikluses, kuna ta ei tunneta sõiduki kiirust ega mitte mingisugust endast tulenevat ohtu. Kui aga isik käitub

12 sellisel viisil teadlikult, siis kujutab ta teistele liiklejatele ohtu juba oma mõttelaadilt, kuivõrd sellise käitumisega põhjustab ta ohu juba teadlikult. Arvestades lubatud suurima sõidukiiruse

ületamise määra võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmise

st suuremana. Kuivõrd menetlusalune isik pani samaaegselt toime ka teise liiklusalase süüteo, tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata kogumis suureks.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole ning neid ei ole ka kohus tuvastanud.

Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute

süütegude toimepanemisest. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise esmane eesmärk on juhi liiklusest kõrvaldamisega tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Eripreventiivse eesmärgi tuvastamiseks tuleb karistuse liigi ja määra määratlemisel tuvastada

ka süüdlase käitumine enne süüteo toimepanemist kui ka pärast süüteo toimepanemist,

hindamaks isiku allumist või allumatust õiguskorrale.

Väärteoasja materjalides leiduvast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalusel

isikul 1 keht ning isikut on 0.07.2020 otsusega iv väärteokaristus kohtuvälise menetleja 2 karistatud LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Rahatrahvi on menetlusalune isik tasunud 31.08.2020.

Ülalmärgitud andmetest tuleneb, et menetlusalust isikut on suurima lubatud sõidukiiruse

ületamise eest v küll tasunud, kuid siiski arasemalt juba karistatud ning rahatrahvi on isik jätkanud samalaadse ja iseloomult ohtlikuma väärteo toimepanemist kuu möödudes ning nelja

rahatrahvi tasumisest suurimat lubatud , pannes taas märkimisväärselt sõidukiirust ületanud samaaegselt toime ka teise liiklusalase süüteo Kohtu arvates näitab see menetlusaluse isiku . allumatust kehtestatud korrale ning tegemist ei ole enam juhusüüteoga, vaid teadva ja ohtliku

õigusvastase käitumisega liikluses, mis ajas muutub ohtlikumaks. Seega leiab kohus, et

menetlusaluse isiku karistusandmed viitavad sellele, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik on talle määratud rahatrahv küll tasunud, kuid i jätkanud ühe võimaliku liikluse ohustamist samal viisil. Seega ei ole varasem rahatrahv

karistusliigina täitnud oodatud eesmärki, s.t ei ole sundinud menetlusalust isikut edaspidi

loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kui isik, kes on neli kuud enne käesolevas väärteoasjas menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist tasunud rahatrahvi, mis on määratud samasuguse, kuid vähemohtliku väärteo eest ja jätkab seejärel samalaadset liikluse ohustamist, siis ei saa samasugune karistusliik ka kuidagi mõjutada isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. , et uus rahatrahv mõjutaks menetlusalust Kohtu puudub usk l isikut uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Pealegi on menetlusalune isik seda ise enda

käitumisega ilmekalt tõestanud, sest vastupidisel juhul ei oleks ta uut ja ohtlikumat

õigusrikkumist toime pannud Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb . kohaldada teist liiki karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist, et sellise karistusliigiga kõrvaldada liikluskorda tahtlikult eirav juht liiklusest ja sundida teda loobuma uute liiklusalaste süütegude

toimepanemisest ning võtta ka karistuse kandmise ajaks ära uute süütegude liiklusalaste toimepanemise võimalus. Kohus leiab, et kuna lisaks lubatud sõidukiiruse olulisele ületamisele

on tuvastatud ka varasema karistuse määra ja liigi ebaefektiivsus ja menetlusaluse isiku

hoolimatu suhtumine oma teosse teo toimepanemise ajal, saab juba eripreventiivsetest

kaalutlustest lähtuvalt asuda seisukohale, et juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena on põhjendatud ja ainuke kohaldatav karistuse liik, mida kohtuväline menetleja on ka kohaldanud. Kohtu arvates iseloomustab menetlusaluse isiku õigusvastast käitumist liikluses ka asjaolu, et alates juhtimisõiguse saamisest 17.08.2003 on liiklusregistri andmetel menetlusaluselt isikult juhtimisõigust karistusena ära võetud kaheksal korral ja viimane kord taastus tal juhtimisõigus 22.01.2019. Selline varasem kogemus menetlusalust isikut aga korrale kutsunud ei ole.

K tuleb lisaks aristuse määramisel eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning

kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks

13

teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme

korrektselt. eiras kaebuse esitaja Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik lubatud suurimat sõidukiirust 60 km/h võrra, s.o üle poole võrra lubatust, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Sellisel kiirusel teiste sõidukite vahele suunduva juhi kasvõi väike

vääratus võib põhjustada ohu paljude kaasliiklejate elule ja tervisele, samuti varale.

Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet.

Kohus leiab ukohale, et lisaks muudele , et kohtuväline menetleja on põhjendatult asunud seis põhjendustele ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt rahaline mõjutamine kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt ja teiste ohustamist vältivalt käituma ei sunni ja kaebuse esitaja suhtes

tuleb kohaldada teiseliigilist , mille tulemusena ohtlik liikleja liiklusest põhikaristust

kõrvaldatakse. , et kohtuvälise menetleja poolt Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on peale süü suuruse põhjendatud ka erija üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/