2-20-117646/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-117646 Tsiviilasi Eesti Inkasso OÜ hagi S. U.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1709,12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291, aadress: Tartu mnt 25-21, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Julia Vaganova (e-post: julia@capitalgate.ee) Kostja: S. U. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, tegelik elukoht teadmata) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista S. U.ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks 02.10.2019 kostja ja B OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 1000 eurot, intress 89,03 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 67,55 eurot, kõik kokku 1156,58 eurot. 3. Välja mõista S. U.ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevuselt (1000 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.11.2020 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud S. U.i kanda. 5. Välja mõista S. U.ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 90 eurot, kokku 315 eurot. 6. Välja mõista S. U.ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). 7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Eesti Inkasso OÜ esitas 10.11.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse S. U.i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus saatis 24.11.2020 kohtumäärusega käesoleva tsiviilasja kohtualluvusel menetlemiseks Harju Maakohtule. Hageja nõuab põhivõlgnevuse 1000 euro, intresside 89,03 euro, seisuga 10.11.2020 sissenõutavaks muutunud viiviste 284,29 euro ja jooksvate viiviste tasumist. Viiviste arvestamisel on aluseks võetud lepinguline määr 0,0920% päevas ehk 33,58% aastas. Lisaks nõuab hageja menetluskulude tasumist summas 417 eurot (riigilõiv 225 eurot ja lepingulise esindaja tasu 192 eurot). TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavaldusele lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt on viivise määraks 0,0920% päevas ehk 33,58% aastas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija, kuivõrd laenu andjaks on kutsevõi majandustegevuses tegutsev isik, kelle igapäevane äritegevus on laenuandmine. Kostja on laenu võtnud isikuna, kes ei tegutsenud oma kutsevõi majandustegevuses. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05). Kohus on seisukohal, et viivisemäär 0,0920% päevas ehk 33,58% aastas võlgnetavalt summalt on eeltoodust tulenevalt tühine, sest ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda.

3 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd laenulepingutele lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra. Viivist on arvestatud hagiavalduse kohaselt järgmiselt  Viivise arvestuse algus 02.11.2019, viivise arvestuse lõpp 16.01.2020, võlgnevus 71,43 eurot, viivisemäär päevas 0,0920% viivis 4,99 eurot;  Viivise arvestuse algus 02.12.2019, viivise arvestuse lõpp 16.01.2020, võlgnevus 73,40 eurot, viivisemäär päevas 0,0920% viivis 3,11 eurot;  Viivise arvestuse algus 01.01.2020, viivise arvestuse lõpp 16.01.2020, võlgnevus 75,43 eurot, viivisemäär päevas 0,0920% viivis 1,11 eurot;  Viivise arvestuse algus 17.01.2020, viivise arvestuse lõpp 10.11.2020, võlgnevus 1000 eurot, viivisemäär päevas 0,0920% viivis 275,08 eurot. Vastaval perioodil kehtis järgmine seadusjärgne viivise määr: 8% aastas. Seadusjärgset viivise määra arvestades kujuneb seadusjärgseks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 67,55 eurot. Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 192 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja kulutanud 2 h dokumentidega tutvumisele ja analüüsimisele ning hagi koostamisele. Kohus leiab, et vastav ajakulu nimetatud toimingutele pole põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda märgitud ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamiseks antud nõude sisu arvestades lugeda 1,5 h. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot ilma käibemaksuta ja mõistab vastavas summas lepingulise esindaja kulud välja kostjalt. Eelmärgitud summad on ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja pole esitanud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust ning hageja on äriregistrist nähtuvalt käibemaksukohustuslane. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik