2-20-14809/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-14809

Hagi ese

M. L. ja T. L. hagi M. K. ja V. K. vastu kahju 14

euro

87 sendi

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 610 eurot 18 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: M. L.; isikukood XXX.

Hageja II: T. L.; isikukood XXX.

Hagejate lepinguline esindaja: advokaat J. R.; e-post

XXX

Kostja I: M. K.; isikukood XXX.

Kostja II: V. K. ; isikukood XXX.

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. P.; e-

post XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et M. L. ja T. L. poolt tsiviilasjas nr 2-20-14809 M. K. ja V. K. vastu

esitatud kahju 14 453 euro 87 sendi hüvitamise nõue ja kahjuhüvitiselt viivise

väljamõistmise nõue on aegunud.

2. Jätta M. L. ja T. L. hagi M. K. ja V. K. vastu kahju 14 453 euro 87 sendi

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt M. L. ja T. L. kanda.

4. Mõista M. L. ja T. L. solidaarselt M. K. ja V. K. kasuks välja menetluskulu 1248

eurot.

5. Mõista M. L. ja T. L. M. K. ja V. K. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

6. Toimetada otsus pooltele kätte.

2/8

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. M. L. (hageja I) ja T. L. (hageja II) esitasid 9. oktoobril 2020 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale hagi M. K. (kostja I) ja V. K. (kostja II) vastu kahju 14 453 euro 87 sendi

hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad ja kostjad 22. aprillil 2016 notariaalse müügilepingu

(edaspidi: müügileping). Müügilepingu esemeks oli korter asukohaga xxx, registriosa

number xxx (edaspidi: korter). Kostjad avaldasid müügikuulutuses, et korter on renoveeritud

ja korteris on uus elektrijuhtmestik. Kostjad kinnitasid müügilepingus, et korteril ei ole

varjatud puuduseid, millest kostjad ei ole hagejaid teavitanud või mida hagejad ei saa

ülevaatusel märgata. Hagejad vaatasid korteri üle eriteadmisi omava isikuta. Korteri

ülevaatamisel ei ilmnenud, et elektrijuhtmestik ei ole tegelikult vahetatud ja on tuleohtlik.

Korterisse sissekolimisel paigaldas elektrik uue laelambi. Elektrik ilmselt ei teadnud, et

hagejatel ja kostjatel on kokkulepe, et korteris peavad olema uued juhtmed. Elektrik ei

teavitanud hagejaid vanade juhtmete olemasolust.

Hagejad said jaanuaris 2018 teada, et ühe laelambi juhe on vahetamata. Hagejatel oli

jaanuaris 2018 probleem laelambiga. Kohale tulnud elektrik ütles, et sellel lambil on vana

juhe. Hagejad võtsid telefoni teel kohe ühendust kostjatega, kes kinnitasid, et juhtmed on

korras ning laelambi puuduse tõttu ei ole kostjad nõus midagi hüvitama. Hagejad tegid

laelambi korda, kuna tegemist oli pigem väikese veaga ning uskusid kostjate avaldatud

informatsiooni, et muidu on juhtmed uued. Hagejad ei soovinud ühe vana juhtme pärast

õigusvaidlust algatada, kuna üks vana juhe ei saanud nende arvates olla tuleohtlik.

Hagejad said veebruaris 2020 teada, et korteri elektrisüsteem on tuleohtlik. Korteris oli

29. veebruaril 2020 põleng. Lähemal uurimisel selgus, et korteri elektrijuhtmestik ei ole

vahetatud. Korteri elektrijuhtmestik on eluohtlik, kuna omavahel on ühendatud alumiinium-

ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud. Isegi korrektse

ühenduse korral tekib aja jooksul oksüdeerumine, mis viib ülekuumenemiseni. Sellisel kujul

elektrijuhtmete ühendamine ei ole kooskõlas ehituse hea tavaga. Seinte sees tehtud ühendusi,

kus vanad juhtmed on ühendatud uute juhtmetega, ei olnud korteri ostmise ajal näha.

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveamet teostas 4. märtsil 2020 elektripaigaldiste

erakorralise auditi, millega otsustati, et elektripaigaldis ei vasta kehtestatud ohutusnõuetele

ega ole ettenähtud otstarbel kasutamiseks ohutu. Tuvastati puudused: elektrijuhtmete

„vahetus“ on läbi viidud selliselt, et seinakontaktist tulevad uued juhtmed on ühendatud

3/8

seinte sees vanade juhtmetega, enamikus osas on kasutusel vana alumiiniumjuhtmestik,

kaablite jätkamise kohad on täidetud selleks sobimatu üldehituses kasutatava

isolatsioonivahuga. Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalveamet leidis, et olukord on

tuleohtlik ja puuduste kõrvaldamine nõuab kapitaalremonti.

Korteril ei ole seega kokkulepitud omadusi ning see ei ole elektrisüsteemi ohtlikkuse tõttu

elamiseks kasutatav.

Hagejatele

on

tekkinud

kahju.

Kahju

koosneb

asja

parandamise

kuludest,

asenduselamispinna üürikulust korteri remondi perioodil ja kohtuvälistest õigusabikuludest.

Elektritööd maksavad 6307 eurot 20 senti ja siseviimistlus 6388 eurot 80 senti.

Elektrikaablite vahetus koos siseviimistlusega kestab umbes kaks kuud. Asenduspinna üüri

kulu on keskmiselt 558 eurot kuus. Asenduspinna üürimisega seotud kahju on kokku 1116

eurot 67 senti. Kuivõrd kostjad eitasid esimesel korral, kui hagejad kostjate poole pöördusid,

vastutust, kaasasid kostjad õigusnõustaja. Hagejate nõustamiseks, kostjatele kohtuvälise

nõude

koostamiseks

ning

kostjate

esindajaga

suhtlemiseks

osutati

hagejatele

õigusabiteenuseid 3 h 49 min. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on 140 eurot, millele

lisandub käibemaks. Õigusabiteenuse kasutamisega seotud kahju on 641 eurot 20 senti.

Hagejad teavitasid kostjaid laelambi puudusest 2018. aasta jaanuaris. Hagejad pöördusid

pärast põlengut ja elektrisüsteemi täiendavate puuduste avastamist 29. mail 2020 kostjate

poole nõudekirjaga ning palusid kahju hüvitada. Kostjad ei hüvitanud kahju.

Hagejate hinnangul ei ole nõue aegunud. Kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg. Kostjad

panid korteri müügikuulutusse kirja, et korteris on uus elektrijuhtmestik, kuigi teadsid, et

elektrisüsteem ei ole vahetatud. Kostjad ei tõendanud, et nad tellisid 2011. aastal elektritööd

asjatundjalt ning et nende teadmiste kohaselt olid tööd teostatud nõuetekohaselt. Isegi kui

oleks tuvastatud, et elektrik teostas 2011. aastal korteris mingid elektritööd, ei kinnita see,

et elektrik nende tööde käigus elektrisüsteemi uuendas, nagu kostjad müügikuulutuses

väitsid. Kostjate väide elektritööde tellimise osas ei ole eluliselt usutav, kuna

elektrisüsteemis ilmnesid olulised puudused, mida asjatundja ei oleks saanud teha. Juhul,

kui elektritöid mingis ulatuses tehti, pidid kostjad möönma, et eriteadmisteta isiku poolt

tehtud elektritööd ei pruugi vastata kõikidele nõuetele ja olla ohutud. Kostjatele pidi seega

olema teada, et elektrijuhtmestik ei ole uus ega vahetatud või on vahetatud vaid osaliselt

ning ilmselt pädevustunnistuseta ning erialaste oskusteta isiku poolt ja seega ei vasta korter

lepingutingimustele. Kostjatel oli kohustus sellest hagejaid teavitada. Selle asemel, et

avaldada, et elektrijuhtmestik vajab vahetust, teavitasid kostjad, et see on uus.

2. Kostjad paluvad jätta hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kostjad paluvad teha aegumise

kohta vaheotsuse.

Kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg. Korteri valdus anti hagejatele üle 22. aprillil 2016.

Aegumistähtaeg hakkas kulgema 23. aprillil 2016. Aegumistähtaeg möödus 23. aprillil

2019. Hagejad esitasid nõudekirja 29. mail 2020, so enam kui aasta pärast aegumistähtaja

möödumist.

Antud juhul ei kohaldu 10-aastane aegumistähtaeg. Kostjad ei rikkunud kohustusi, mis

tulenevad müügilepingust ja/või seadusest. Kostjad ei rikkunud kohustusi tahtlikult. Kostjad

ei tekitanud hagejatele teadlikult ja eesmärgipäraselt kahju.

Kostjad ei pidanud müügilepingu ega müügikuulutuse alusel andma hagejatele üle

renoveeritud elektrisüsteemiga korteri. Uute elektrijuhtmete paigaldamine ei ole sama, mis

elektrisüsteemi renoveerimine. Korteris olid uued elektrijuhtmed. Hagejate etteheide seisneb

selles, et elektrijuhtmete „vahetus“ on läbi viidud viisil, kus seinakontaktist tulevad uued

4/8

juhtmed on ühendatud seinte sees vanade juhtmetega ja see on ohtlik. Kostjad ei olnud sellest

teadlikud ega saa olla tegutsenud mistahes tahtluse ning hagejate kahjustamise eesmärgiga.

Kostjad tellisid elektritööd 2011. aastal asjatundjalt. Kostjate teadmise kohaselt teostati tööd

nõuetekohaselt. Juhul, kui kostjad oleksid teadnud, et korteri elektrisüsteem on puudulik ja

tuleohtlik, ei oleks kostjad pärast elektritöid ise koos lastega korteris enam kui viis aastat

elanud. Kostjad teostasid elektritööd endale, mitte korteri müümiseks ja hagejate arvel tulu

teenimiseks.

Asjaolu, et laelambi juhe oli vahetamata, oli hagejatele lepingu sõlmimise ajal teada. Pooled

rääkisid läbi, et valdus antakse üle laelambita, st sinna jääb juhe rippuma. Asjaolu, et kostjad

võtavad laelambi kaasa, kooskõlastati ka müügilepingus. Hagejad said kostjatelt korteri

valduse selliselt, et pooled viibisid korteris, mis oli kostjate asjadest tühjaks kolitud (sh oli

eemaldatud lamp). Laelambi juhe oli valduse üleandmisel näha. Eluliselt ei ole usutav, et

elektrik sai paigaldada lambi selliselt, et hagejad juhet ei näinud. See eeldanuks, et valdus

anti kostjate poolt üle elektrikule, mida tegelikkuses ei tehtud. Laelambi juhe oli nähtav ka

elektrikilbist, mida kostjad samuti hagejatele tutvustasid. Kuna kostjad pidid hagejaid

teavitama varjatud puudustest, mida hagejad ei saa ülevaatuse teostamisel märgata, ja

vahetamata juhe oli hagejatele nähtav, ei tulnud kostjad selle peale, et peaksid

müügilepingus juhtme kohta märke tegema. Isegi, kui juhtmestik oli osaliselt vahetamata ja

kostjad ei teavitanud sellest hagejaid, ei olnud see rikkumine hagejate kahjustamise

eesmärgiga. Kostjad ei püüdnud tegelikku olukorda hagejate eest varjata, vaid eemaldasid

laelambi ja tõid ise vana juhtme nähtavale. Kostjad tutvustasid hagejatele ka elektrikilpi.

Kostjad ei käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt, kuna nad ei varjanud elektrisüsteemi

puudusi. Kostjad ei soovinud õigusvastase tagajärje saabumist, so hagejatele kahju

tekkimist. Kostjad ei pea tõendama endi tahtluse puudumist. Hagejad peavad tõendama selle

olemasolu. Hagejad ei ole seda teinud.

3. Kohus kuulas 4. märtsil 2021 kostjad hageja poolt taotletud dokumentide esitamata

jätmise kohta vande all üle.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 kohaselt teha vaheotsuse

aegumise kohaldamise kohta, jättes vaheotsusega aegumise kohaldamata või kohaldades

aegumist teha lõppotsuse, jättes hagi rahuldamata. Kostjad esitasid taotluse aegumise kohta

vaheotsuse tegemiseks. Kohus rahuldas 10. detsembri 2020 määrusega kostjate taotluse.

5. Hagejad ja kostjad sõlmisid 22. aprillil 2016 müügilepingu, millega hagejad ostsid

kostjatelt korteri asukohaga XXX (tl 11 – 23). Pooled ei vaidle kehtiva müügilepingu

sõlmimise üle. Hagejad nõuavad kostjatelt müügilepingu ja VÕS § 115 lg 1 alusel

müügilepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahju hüvitamist ning VÕS § 113 lg 1 alusel kahju

hüvitise tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmist. Hagejate nõuded kostjate vastu

tulenevad seega poolte vahel sõlmitud müügilepingust, so tehingust.

6. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on

TsÜS § 146 lg 4 järgi kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates

ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Müüdud

asja lepingutingimustele mittevastavusest

tuleneva nõude

aegumistähtaeg algab

VÕS § 227 järgi asja üleandmisest ostjale.

5/8

Pooled ei vaidle, et korteri valdus anti hagejatele üle 22. aprillil 2016 (tl 72 pöördel ja tl 77).

See nähtub ka müügilepingu punktist 4.1 (tl 17). Aegumistähtaeg hakkas TsÜS § 135 lg 1

järgi seega kulgema 23. aprillil 2016. Pooled ei ole aegumise katkemise ega peatumise

aluseks olevatele asjaoludele tuginenud. Aegumistähtaeg ei ole TsÜS §-de 158-159 alusel

katkenud ega TsÜS §-de 160-167 alusel peatunud. Hageja esitas hagiavalduse

9. oktoobril 2020. TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev kolme aasta pikkune aegumistähtaeg oli

hagiavalduse esitamise ajaks seega möödunud.

7. Selleks, et tuvastada, kas müügilepingust tulenev nõue on aegunud, tuleb välja selgitada,

kas kohaldub TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud kümne aasta pikkune aegumistähtaeg, so kas

kostjad rikkusid oma kohustusi TsÜS § 146 lg 4 mõttes tahtlikult. Kohustuse tahtliku

rikkumisega on TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui isik paneb tahtlikult toime

heade kommete vastase teo ja soovib õigusvastase tagajärje saabumist, so kahju tekkimist

või muud õigusvastast tulemust. Tahtlik heade kommete vastane tegu võib olla kas aktiivne

või passiivne. Esimesel juhul rikutakse kohustust tahtlikult heade kommete vastase

tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (sh tahtlikult

täitmata jätmine) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4

kohaldamiseks piisav (vt Riigikohtu 16. septembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09,

p 11; 25. märtsi 2020 lahend tsiviilasjas nr 2-16-14644, p 20).

8. Hagiavalduse kohaselt rikkusid kostjad müügilepingut sellega, et andsid hagejale üle

korteri, millel ei ole müügilepingus kokkulepitud omadusi ning mis ei ole elektrisüsteemi

ohtlikkuse tõttu elamiseks kasutatav. Hagiavaldusele lisatud korteri müügikuulutusest

nähtub, et korteris on uus elektrijuhtmestik, korteris on vahetatud elektrijuhtmestik,

paigaldatud on rohkem pistikuid, magamistoa ja elutoa valgustite valgustugevus on

reguleeritav, valgustid on eraldi lülitatavad (tl 24 – 25). Korteri müügikuulutuses esitatud

teave saab olla müügieseme kokkulepitud omadus VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Müügilepingu

osaks saavad AÕS § 119 lg 2 kohaselt olla ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja

jäid, kuid milles siiski kokku lepiti. Notariaalselt tõestamata kinnisasja võõrandamise

kohustustehing muutub AÕS § 119 lg 2 järgi kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud

asjaõigusleping ja tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse (vt Riigikohtu 30. mai 2017

lahend tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑46‑17, p 19). Hagejate väitel on korteri puuduseks see, et korteri

elektrijuhtmestik ei ole tegelikult vahetatud, so uus. Korteris oleval ühel laelambil on vana

juhe. Korteri elektrijuhtmestik on eluohtlik, kuna seinte sees on omavahel ühendatud

alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud. Isegi

korrektse ühenduse korral tekib aja jooksul oksüdeerumine, mis viib ülekuumenemiseni.

Sellised ülekuumenemised on aset leidnud mitmel korral. Hageja poolt kirjeldatud korteri

puudused saavad VÕS § 217 lg 2 punktidest 1 ja 2 ning § 77 lõikest 1 tulenevalt olla

müügilepingu rikkumiseks.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad eemaldasid enne korteri valduse hagejatele üleandmist

laelambi, et hagejad paigaldasid pärast korteri valduse saamist uue laelambi ning et selle

laelambi juhe ei olnud uus (tl 5 – 6, 77, 95). Laelambi laest eemaldamisel paljastub laelampi

ühendatav elektrijuhe. Kostjad pidid seega enne korteri valduse üleandmist teadma, et

vähemalt ühte laelampi ühenduv juhe ei ole uus. Kostjad väitsid korteri müügikuulutuses, et

korteris on uus elektrijuhtmestik. Müügilepingust ega muudest tõenditest ei nähtu, et kostjad

oleksid hagejaid enne lepingu sõlmimist ja valduse üleandmist teavitanud, et vähemalt ühte

laelampi ühenduv juhe ei ole uus. Kostjad lõid korterist laelambi eemaldamisega samas

hagejatele võimaluse teada saada, et vähemalt ühte laelampi ühenduv juhe ei ole uus. Kohus

leiab, et selle ühe laelambi juhtme osas ei saa lugeda, et kostjad oleksid hagejate eest

teadlikult varjanud korteril olevat puudust ning käitunud seeläbi tahtlikult heade kommete

vastaselt. Asjaolu, et hagejad ei näinud pärast korteri valduse saamist, et laelambi juhe ei ole

6/8

uus, kuna hagejate asemel paigaldas uue lambi väidetavalt elektrik, ei saa tekitada kostjatele

tagasiulatuvalt tahtlust hagejate eest vana juhtme olemasolu varjamise osas ega soovi

põhjustada hagejatele sellega kahju.

10. Hageja väitel on korteri puuduseks ka see, et seinte sees on omavahel ühendatud

alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud. Isegi

korrektse ühenduse korral tekib aja jooksul oksüdeerumine, mis viib ülekuumenemiseni. M.

E. O. poolt koostatud „Elektripaigaldise erakorralisest auditist“ nähtub, et korteris on

kasutusel vana alumiiniumjuhtmestik, mida on seina sees jätkatud viisil, mis on tuleohtlik.

Kaablite jätkamise kohad on täidetud üldehituses kasutatava isolatsioonivahuga, mis ei ole

lubatud (tl 30 – 33). Tegemist on seega varjatud puudusega, so puudusega, mida hagejatel

ei olnud korteri tavapärase ülevaatamise käigus korteri seinu eemaldamata ja elektrialaseid

eriteadmisi omamata võimalik tuvastada.

Kostjate väitel tellisid nad 2011. aastal elektritööd asjatundjalt ning nende teadmiste kohaselt

olid tööd teostatud nõuetekohaselt (tl 73). Kostjad ei esitanud samas elektritööde tellimise

ega teostamise kohta tõendeid. Korteri müügikuulutusest ja „Elektripaigaldise erakorralisest

auditist“ nähtub, et maja, milles korter asub, ehitati XXX. aastal. Hagejate poolt esitatud

fotodelt nähtub, et mingid elektritööd on pärast maja ehitamist tehtud, kuna fotodelt

nähtuvad pistikute augud ei pärine maja ehitamise ajast, so aastatest XXX. Kostjate väide,

et korteris on elektritöid tehtud, on seega usutav. Elektritööd ei ole sellised tööd, mille puhul

võiks eeldada, et korteri omanik teeb need ise. Seda eriti olukorras, kui ei ole esitatud väiteid

ega tõendeid selle kohta, et korteri omanikul, so kostjatel, oleks vastavate tööde tegemiseks

vajalikud erialased teadmised ja oskused. Elektritööde osas hiljem ilmnevatest puudustest ei

saa järeldada, kes tööd tegi, so kas kostjad või kolmas isik. Kostjate vande all antud ütlustest

nähtub, et kostjatel ei ole elektritööde teostamise kohta dokumente, kuna kostjad leidsid

tööde teostamiseks elektriku internetist ning tööde teostamise kohta ei vormistatud kirjalikke

dokumente. Kuna tööde teostamisest on möödunud väga palju aega, ei ole kostjatel säilinud

töid teostanud isiku andmeid. Kostjate väited selle kohta, et kostjad ei teinud korteris

elektritöid ise, vaid lasid need teha kolmandal isikul, on usutavad.

Selleks, et tõendada, et kostjad teadsid korteri elektrisüsteemi puudustest, soovisid hagejad

nõuda kostjatelt välja elektritööde teostamist puudutava teabe ja dokumendid. Kohus

rahuldas hagejate taotluse ja kohustas kostjaid esitama 2011. aastal tehtud elektritöid

puudutav teave ja dokumendid. Kostjad kinnitasid, et nende valduses ei ole kohtu poolt

nõutud teavet ega dokumente. Kohus kuulas kostjad TsMS § 283 lg 1 alusel dokumentide

esitamata jätmise kohta vande all üle. Kohus luges 5. märtsi 2021 määruses kostjate väited

dokumentide esitamata jätmise kohta usutavaks. Kohus jääb oma seisukoha juurde ega korda

seda. Kostjate poolt elektritööde teostamise kohta dokumentide esitamata jätmine ei anna

seega alust lugeda TsMS § 283 lg 2 järgi tõendatuks asjaolu, et kostjad teadsid korteri

elektrisüsteemi puudustest. Seda eriti olukorras, kus hagejad ei väida selgelt, et esitamata

jäetud dokumentidest see kindlasti nähtub. Hagejad soovisid dokumentide väljanõudmist,

kuna neist võib nimetatud asjaolu nähtuda (tl 92).

Hagejad järeldavad korteri elektrisüsteemi puudustest, et kostjad ei valinud elektritöid

teostanud isikut piisavalt hoolsalt. Kohtu hinnangul ei saa aga ainuüksi korteri

elektrisüsteemi puuduste põhjal tagantjärgi väita, et kostjad ei valinud korteris elektritöid

teostanud isikut piisavalt hoolsalt. Seda eriti olukorras, kus kohtule ei ole esitatud asjaolusid

ega tõendeid selle kohta, millist hoolsust kostjad elektritööde teostaja valikul tegelikult

rakendasid. Elektritööde teostaja valimisel näidatud hoolsusest ei saa kohtu hinnangul ka

järeldada, et kostjad pidid teadma, et nende poolt valitud isik ühendab seinte sees omavahel

alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud, ning mis

7/8

võivad isegi korrektse ühenduse korral tekitada aja jooksul oksüdeerumise ja

ülekuumenemise, ning jätab vana alumiiniumjuhtmestiku vahetama ja täidab kaablite

jätkamise kohad selleks sobimatu isolatsioonivahuga.

Pooled ei esitanud kohtule asjaolusid, mis kirjeldaksid elektritööde tegemise protsessi, ega

ka vastavaid tõendeid. Kohtul ei ole seega alust järeldada, et kostjad pidanuks elektritööde

tegemise käigus või nende tegemise järgselt aru saama, et vana alumiiniumjuhtmestik ei ole

uue vastu vahetatud ja ühendused ei ole korrektselt tehtud. Seda eriti olukorras, kus ei ole

tõendeid selle kohta, et kostjatel olid elektritööde teostamise ajal piisavad teadmised

elektrisüsteemidest, et sellist järeldust teha.

Elektritööde tellimise ja teostamise asjaolude kohta ei ole kostjate vande all ülekuulamist

taotletud ning kostjaid ei ole nende asjaolude tõendamiseks vande all üle kuulatud. Kostjad

kuulati vande all üle üksnes dokumentide esitamata jätmise kohta (vt tl 102 pöördel ja 108

pöördel). Poole vande all antud seletus on TsMS § 229 lg 2 järgi tõend. Poole vande all

ülekuulamisega saab TsMS § 267 – 2681 järgi tõendada neid asjaolusid, mille tõendamiseks

on poole vande all ülekuulamine korraldatud. Poole vande all ülekuulamise kaudu ei saa

tekitada uusi asjaolusid ja seejärel lugeda need vandega tõendatuks. Kohus saab kostjate

vande all antud ütlustega lugeda tõendatuks neid asjaolusid, mille kohaselt ei ole kostjate

valduses kohtu poolt nõutud dokumente, ega saa lugeda tõendatuks asjaolusid, mis

puudutavad seda, kas kostjad teadsid või pidid teadma korteri elektrisüsteemi puudustest.

Asja materjalidest ei nähtu, et kostjad oleksid kasutanud elektritöid teostanud isikut pidevalt

oma majandus- või kutsetegevuses või oma kohustuse täitmiseks. Kostjad ei vastuta

TsÜS § 132 alusel seega elektritöid teostanud isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude

eest nagu endi käitumise ja sellest tulenevate asjaolude eest. Kostjatele ei saa TsÜS § 133

alusel omistada ka elektritöid teostanud isiku teadmisi, mille elektritöid teostanud isik

elektritööde tegemise käigus omandas.

Kohus leiab eeltoodust tulenevalt kogumis, et ei ole tõendatud, et kostjad teadsid või pidid

teadma, et korteri seinte sees on omavahel ühendatud alumiinium- ja vaskjuhtmed, mis

reageerivad, kui ühendus ei ole korrektselt tehtud, ning mis võivad isegi korrektse ühenduse

korral tekitada aja jooksul oksüdeerumise ja ülekuumenemise, ning et vana

alumiiniumjuhtmestik on vahetamata ja kaablite jätkamise kohad on täidetud selleks

sobimatu isolatsioonivahuga. Asjaolule, et kostjad ei teadnud nimetatud varjatud puudustest,

sh korteri elektrisüsteemi tuleohtlikkusest, viitab ka see, et kostjad elasid pärast elektritööde

tegemist koos lastega aastaid korteris edasi (vt tl 97). Kohtu hinnangul on usutav, et kui

kostjad oleksid teadnud nimetatud varjatud puudustest, sh korteri elektrisüsteemi

tuleohtlikkusest, ei oleks nad korteris koos lastega aastaid edasi elanud.

11. Kuna kostjate teadmine eespool käsitletud varjatud puudustest ei ole tõendatud, ei saa

kostjate poolt korteri müügikuulutuses esitatud väiteid korteri elektrijuhtmestiku kohta ega

hagejate korteri elektrisüsteemi tegelikust olukorrast teavitamata jätmist pidada tahtlikuks

heade kommete vastaseks käitumiseks, millega kostjad soovisid tekitada hagejatele kahju.

Kuna kostjad renoveerisid korteri elektrisüsteemi aastaid enne korteri müüki (tl 97), siis tehti

seda kostjate endi elamistingimuste parandamiseks, mitte korteri müügi eest võimalikult

suure tulu teenimiseks. Elektritööd ning selle käigus tehtud võimalikud vead ei olnud seega

tehtud soovist tekitada hagejatele kahju või tuua kaasa muu hagejate suhtes õigusvastane

tagajärg.

12. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjad ei rikkunud TsÜS § 146 lg 4 mõttes

oma kohustusi tahtlikult. Hagejate nõudele ei kohaldu seega TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud

10 aasta pikkune aegumistähtaeg. Hagejate müügilepingust tulenev kahju hüvitamise nõue

on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Kuna põhinõue on aegunud, on TsÜS § 144 alusel ka

8/8

viivise nõue aegunud. Kuna hagejate nõuded on aegunud, jätab kohus hagi TsÜS § 142 lg 1

alusel rahuldamata.

13. Kohus ei analüüsi T. E. O. ja N. V. O. poolt esitatud hinnapakkumisi, elektriku ja ehitaja

e-kirju tööde teostamise perioodi kohta, asenduspinna eeldatavat kulu kajastavaid

dokumente ega kohtuvälise õigusabikulu suurust tõendavaid dokumente. Need tõendid

puudutavad kahju suurust. Kuna hagejate kahju hüvitamise nõue on aegunud ning hagi jäi

sellest tulenevalt rahuldamata, ei ole kahju suuruse väljaselgitamine vajalik.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate

kanda. Kuna hagejad teostasid kostjate vastu hagi esitamisega ühist õigust, vastutavad nad

TsMS § 165 lg 1 alusel menetluskulude eest solidaarselt.

15. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulu lepingulise

esindaja kulu kokku 1817 eurot 41 senti (4.03.2021 ja 17.03.2021 dokumendid). Kostjate

esindaja ajakulu on kokku 11 tundi 39 minutit. Kostjate esindaja tunnitasu on 130 eurot,

millele lisandub käibemaks. Kostjad kinnitavad, et nad ei ole käibemaksukohustuslased.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas hagi müügilepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitise väljamõistmiseks ja kahju

hüvitamisega viivitamise eest viivise saamiseks. Pooled vaidlesid nõude aegumise üle, so

ennekõike selle üle, kas kostjad rikkusid oma kohustusi TsÜS § 146 lg 4 mõttes tahtlikult.

Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega laiaulatusliku vaidlusega. Arvestades poolte

esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu, ei olnud vaidlus ka mahukas. Kostjate

esindaja esindas kostjaid kohtumenetlusele eelnenud pooltevahelises vaidluses (41 – 42,

50 jj). Esindaja oli kohtumenetluse alguseks seega vaidlusaluste asjaoludega üldjoontes

kursis. Kohus leiab sellest tulenevalt ning arvestades kohtuistungi protokollis märgitud

kohtuistungi toimumise aega, et kostjate esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 8 tunni

ulatuses. Kostjate esindaja tunnitasu on 130 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Kostjate esindaja tunnitasu on seega

põhjendatud. Kostjate esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 1248 [(8 tundi * 130 eurot) +

käibemaks] euro ulatuses. Kuna menetluskulud jäid solidaarselt hagejate kanda, tuleb

kostjate menetluskulu 1248 eurot hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks välja mõista.

Arvestades kostjate taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik