2-20-141525/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 23. märts 2021 Tsiviilasja number 2-20-141525 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi Edvy Palu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Marek Aunver Vastustaja (kostja): Edvy Palu (isikukood XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus osaliselt. 2. Tühistada Viru Maakohtu 23. veebruari 2021. a määrus ja saata tsiviilasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

2

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 12. novembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Edvy Palu (kostja) võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd kohtul ei õnnestunud makseettepanekut kostjale kätte toimetada, andis Pärnu Maakohus tsiviilasja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis hagiavalduse 11. jaanuari 2021. a määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, hagihinna nimetamiseks, riigilõivu tasumiseks, menetluskulude nimekirja esitamiseks ning kohtualluvuse põhistamiseks. Hageja esitas 8. veebruaril 2021. a täiendatud hagiavalduse. Maakohus jättis hagi 10. veebruari 2021. a määrusega teistkordselt käiguta ning andis hagejale tähtaja kohtualluvuse põhistamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT 2. Viru Maakohus keeldus 23. veebruari 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hagiavaldus on esitatud puudustega, hageja ei kõrvaldanud kohtu 10. veebruari 2021. a määruses toodud puuduseid. Kuivõrd hageja ei ole kohtualluvuse valikut põhistanud, leidis maakohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, võtta hagi menetlusse ning jätta menetluskulud kostja kanda.

3

Määruskaebuse kohaselt on hageja hagiavalduses selgitanud oma nõude kujunemist ning toonud välja andmed kostja enda poolt esitatud elukoha kohta laenulepingu sõlmimisel. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Eesti Vabariigis. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel ei saa kohus lähtuda ainuüksi kostja tütre selgitustest. Maakohus ei ole menetlusosalisi kohelnud võrdselt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel põhjusel, et hageja ei ole hagis olevaid puudusi kõrvaldanud. TsMS § 3401 lg 2 ei anna iseseisvat õiguslikku alust menetlusdokumendi menetlemisest keeldumiseks, vastav alus peab olema seaduses välja toodud (Riigikohtu 21. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11). Maakohus ei ole TsMS § 371 lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid tuvastanud. 5. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud sättest tulenevalt on kohtul ka kohustus teha mõistlikud jõupingutused kostja elukoha teadasaamiseks. Kohtul on võimalik koguda kostja kohta andmeid erinevatest registritest, sh Politseija Piirivalveametilt, äriregistrist, kinnistusraamatust, liiklusregistrist, täitemenetluse registrist jms. Samuti võib kohus TsMS § 372 lg 3 järgi vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Sellisel juhul on võimalik kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, siis võib Eesti kohtu alluvus tuleneda rahvusvahelise õiguse normidest. Kohtualluvus on TsMS § 69 lg 1 esimese lause järgi isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus ning TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (Brüssel I bis määrus). Arvestada tuleb, et Suurbritannia on Euroopa Liidust lahkunud. 6. Hageja on palunud määruskaebuses võtta hagi menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et hagi menetlusse võtmise peab otsustama maakohus, ringkonnakohus seda määruskaebuse lahendamisel teha ei saa. Seega rahuldatakse määruskaebus osaliselt. 7. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

4

Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke