2-19-139366/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Kohtujurist Annika Iliste Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-139366 Tsiviilasi Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 3 korteriühistu avaldus J. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Avalduse lahendamine, kirjalik menetlus. Hind 1 673,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Avaldaja: Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn3 korteriühistu (registrikood 80158703, asukoht Kooli 3-29, Aseri alevik, 43401 Viru-Nigula vald, Lääne-Virumaa) Avaldaja esindaja: Aljona Melter (M&A Impresa OÜ; e-post ma.impresa@hotmail.com) Puudutatud isik: J. B. (endine perekonnanimi T.; endine perekonnanimi B.; isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx) Resolutsioon 1. Rahuldada Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 3 korteriühistu avaldus J. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Välja mõista J. B.’lt Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 3 korteriühistu kasuks võlgnevus 1 673,14 eurot. Menetluskulude jaotus 3. Menetluskulud jätta täies ulatuses J. B. kanda. 4. Välja mõista J. B.’lt Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 369 eurot.

Edasikaebamise kord

2

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue Kohtule 11.06.2020. a esitatud avalduse kohaselt kuulub J. B.´le korteriomand asukohaga xxx. Korterelamus Kooli 3 on moodustatud korteriühistu Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 3 korteriühistu. Korteriühistu tagab ka kommunaalteenuste osutamist korterelamus Kooli 3, olles nö vahendajaks korteriomanike/KÜ liikmete ja teenindavate ettevõtete vahel.

Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 3.2 ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi ja osamakseid, mille suuruse ja korra kehtestab ühistu juhatus. Põhikirja punkti 18 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. Täishooldustasu) ning tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteris tegelike kasutajate arvule.

Vastavalt 20.05.2013 korteriühistu üldkoosoleku poolt vastu võetud otsusele on alates 01.06.2013 hooldustasu tariifiks 0,50 eurot /m2 kohta (vaata Lisa 3- 20.05.2013 üldkoosoleku otsus).

Hageja on esitanud kostjale igakuised arved tasumiseks, kostja aga ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on jätnud tasumata arved kogusummas 1673.14 eurot. Kostja küll tasub aeg-ajalt korteriühistu arvele erinevad summad, kuid vastavalt VÕS § 88 lõikele 6 makstavad summad arvestati varasemat sissenõutavaks muutunud kohustuste kasuks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata järgmised arved:

Periood Arve kuupäev Arve summa Tasutud Võlgnevus mai.18 01.06.2018 50.47 7.2 43.27 juuni.18 01.07.2018 51 0 94.27 juuli.18 01.08.2018 45 0 139.27 aug.19 01.09.2018 48 0 187.27 sept.18 01.10.2018 27.23 0 214.5 okt.18 01.11.2018 91.1 0 305.6 nov.18 01.12.2018 92.75 0 398.35 dets.18 01.01.2019 116.61 0 514.96 jaan.19 01.02.2019 127.23 0 642.19 veebr.19 01.03.2019 92.73 0 734.92 märst 19 01.04.2019 94.42 0 829.34 apr.19 01.05.2019 61.43 0 890.77 mai.19 01.06.2019 39.83 0 930.6 juuni.19 01.07.2019 45 0 975.6 juuli.19 01.08.2019 48 0 1023.6 aug.19 01.09.2019 51 0 1074.6

3

sept.19 01.10.2019 57.26 0 1131.86 okt.19 01.11.2019 60.33 0 1192.19 nov.19 01.12.2019 78 0 1270.19 dets.19 01.01.2020 81.97 0 1352.16 jaan.20 01.02.2020 78.56 0 1430.72 veebr.20 01.03.2020 77.64 0 1508.36 märst 20 01.04.2020 73.66 0 1582.02 apr.20 01.05.2020 56.19 0 1638.21 mai.20 01.06.2020 34.93 0 1673.14

VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning seda nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal.

Vastavalt Korteriomandija korteriühistuseaduse § 40 lõigetele 1 ja 2 korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda õigeaegselt hageja poolt esitatud arved. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolsete kohustuste rikkumise korral nõuda muuseas kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik avaldusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ning lisatud tõenditega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 1 673,14 eurot. Puudutatud isik ei ole tasunud Kooli tn 3, Aseri alevikus asuva korteri majandamisja kommunaalkulude võlgnevuse eest perioodil mai 2018. a kuni mai 2020. a.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama.

Kohus on tuvastanud, et J. B. oli xxx alevikus asuva korteri omanik perioodil mai 2018. a kuni mai 2020. a. J. B. võlgnevus korteri majandamiskulude eest seisuga 01.06.2020 oli 1 673 eurot ja 14 senti.

4

Korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

Kohtule on esitatud avaldaja põhikiri, mille punkt 3.2 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma elamu majandamise kulusid. Põhikirja punkt 18 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. Täishooldustasu) ning tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteris tegelike kasutajate arvule. Korteriühistu üldkoosolek on 20.05.2013. a vastu võtnud otsuse, mille kohaselt on alates 01.06.2013 hooldustasu tariifiks 0,50 eurot /m2 kohta.

KrtS § 40 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja nõude aluseks olev avaldaja poolt osutatud teenus seisneb järgnevates: vesi, vee soojendamine; üldvesi; elekter, üldelekter; ampritasu, prügivedu; soojusenergia, haldus, heakorrateenus, tehnohooldus; reservfond, jooksvad hooldustööd, kindlustus, parklakoht, valveteenus. Puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on eelpool nimetatud teenused saanud, kuid jätnud kahetsusväärselt nende eest tasumata.

Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et avaldaja on koostanud ja esitanud puudutatud isikule arved. Puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Korteriühistu liikme ning korteri omanikuna tarbib puudutatud isik maja hooldusteenust, prügivedu, samuti on puudutatud isik kohustatud tasuma remondifondi. Iga keskmiselt mõistlik isik saab kohtu hinnangul aru, et tarbitud teenuste eest tuleb ka tasuda. Arvete tasumata jätmisega suurendab puudutatud isik nende korteriühistu liikmete kohustusi, kes enda arveid korteriühistule korrektselt tasuvad. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kokku summas 1 673,14 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt kohustuse täitmata jätmisest, mistõttu jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

5

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kasutanud lepingulise esindaja teenust 3 tundi ning avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista õigusabikulud summas 144 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivu summas 225 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja mahu ja keerukusega. Avaldaja esindaja tunnitasu 40 eurot (lisandub käibemaks) ei ületa kohtute poolt mõistlikuks peetud õigusabiteenuse hinda. Eeltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele 369 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Sonntak kohtunik