2-20-16486/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16486

Kohtuasi

XX ja YY hagi CC vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

(vastustajad):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja QQ

Kostja (apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda CC apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta CC menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

4. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-16486

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX ja YY esitasid 10.11.2020 CC vastu hagi elatise väljamõistmiseks miinimummääras.

Kostja võttis 13.01.2021 vastuses hagi õigeks ja palus hagiavalduse rahuldada.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas hagi 18.01.2021 õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt

mõlema hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, alates 01.11.2020 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras kindlaks, et hagejatel

hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 1 p 1

alusel tunnistas maakohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas 18.02.2021 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse osaliselt tühistada.

3.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on apellant hagi küll sisuliselt õigeks võtnud, kuid ei nõustu

elatise suuruse ja perioodiga. Elatise summa 292 + 292 eurot kuus on liiga palju, kuna hagejate

ema ei kasvata lapsi üksi ning ühe lapse igakuiseks vajaduseks oli hagis märgitud 415 eurot.

Apellant palub otsuse ümber sõnastada selliselt, et kostja maksaks lastele elatist kuni

kinnipidamisasutusest vabanemiseni. Pärast seda hakkab hagejaid ise ülal pidama. Lisaks on

hagejate seaduslik esindaja esitanud hagis valeandmeid hagejate elukoha ja kostja tasumata

laenu kohta.

Koos apellatsioonkaebusega esitas kostja taotluse menetlusabi saamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb selle esitajale tagastada. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioon-

kaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

Hagejad esitasid hagi elatise väljamõistmiseks miinimumsummas. Perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Otsuse tegemise ajal 2021. aastal on kuupalga alammäär 584

eurot, pool sellest seega 292 eurot. Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et loeb hagiavaldust

igati õigustatuks ja palus hagiavalduse nõuded rahuldada. Kuna kostja võttis selgesõnaliselt

hagi õigeks, rahuldas maakohus TsMS § 440 lg 1 alusel hagi.

Õigeksvõtu tagasivõtmine apellatsioonimenetluses on uute asjaolude ja tõendite esitamise

piirangute tõttu TsMS §-s 652 sätestatu kohaselt piiratud. Apellatsioonimenetluses ei saa

algatada uut vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust

võrreldes sellega, mida maakohtus peeti. TsMS § 652 lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu

menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Seega on ringkonnakohus kostja

õigeksvõtuga seotud. Kostja vastusest ei tulenenud, et kostja võtaks hagi õigeks vaid osaliselt.

Maakohus lähtus hagi rahuldades põhjendatult hagiavaldusest ja rahuldas hagejate nõuded

tervikuna. Apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes ei saaks ringkonnakohus teha teistsugust

2-20-16486

lahendit. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei annaks alust ka hagiavalduses märgitud hagejate

elukoha ja tasumata laenu tõele mittevastavus, kuna need ei saanud mõjutada asja lahendust.

PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Antud juhul mõistis

kohus elatise välja muutuva suurusena. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus elatise

nõude aluseks olevad asjaolud on muutunud (näiteks asub kostja kinnipidamisasutusest

vabanemise järgselt hagejatele ülalpidamist pakkuma vahetult), võib TsMS § 459 järgi esitada

hagi elatise suuruse muutmiseks. Seega on asjaolude muutumisel võimalik tulevikus

elatisenõude kohta tehtud kohtulahendit muuta.

Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse

perspektiivi

hindamine

on

põhjendatud

menetlusökonoomilistel

kaalutlustel,

sest

perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada

vastaspoole menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks

menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle

rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja

väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejatele vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejatel

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kuna ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest ning elatise nõudmise asjas

ei ole riigilõivu tasumise kohustust, jääb apellandi menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav