2-21-4149/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-21-4149

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 22.03.2021 Jõgeva Tsiviilasja number 2-21-4149 Tsiviilasi Jxxxxx Jxxx avaldus Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Jxxxxx Jxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx Avaldaja seaduslik esindaja (eestkostja): Tartu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta Jxxxxx Jxxx avaldus menetlusse võtmata ja tagastada määruse jõustumisel avaldajale. Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulud puuduvad. Toimetada määrus kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtu põhjendused 17.03.2021. a saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale Jxxxxx Jxxx avaldus. Jxxxxx Jxxx soovib, et elumajas asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxmaakond töötaks kõik koduelektroonika ning ahjud ei ajaks suitsu sisse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 204 lg 1 kohaselt kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses osaleda. TsMS § 202 lg 2 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul, välja arvatud, kui täisealise isiku teovõime piiratus ei puuduta tsiviilmenetlusõiguste teostamist ja tsiviilmenetluskohustuste täitmist. Vähemalt viieteistaastane alaealine võib menetluses osaleda kõrvuti seadusliku esindajaga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 teise lause kohaselt alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid

2(2) juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. Tartu Maakohtu 18.05.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-8364 on pikendatud Jxxxxs Jxxx üle seatud eestkostet ning määratud Jxxxxx Jxxx eestkostjaks Tartu Linnavalitsus, eestkoste on seatud Jxxxxx Jxxx kõigi asjade ajamiseks. Kohus määras, et eestkoste pikendamine tuleb otsustada hiljemalt 2021. a mais. TsMS § 217 lg 3 kohaselt esindab kohtus tsiviilkohtumenetlusteovõimetut menetlusosalist tema esindaja. Nimetatud sätete üheks tagajärjeks on, et tsiviilkohtumenetlusteovõimetu menetlusosaline ei saa iseseisvalt kehtivaid menetlustoiminguid teha. Eeltoodust tulenevalt saab avaldaja nimel avalduse esitamise üle otsustada eestkostja. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. Seega avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuna avaldusel puudub avaldaja eestkostja (esindaja) allkiri. TsMS § 371 lg 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust (p 1); hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (p 2). Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ka seetõttu, et avaldusest ei nähtu, et avaldaja õigusi oleks kuidagi rikutud, ning et avaldus oleks esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik