2-19-118189/49 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (16)

2-19-118189

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.03.2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-118189

Tsiviilasi

I MainerInvest OÜ hagi H. P. vastu võla ja viivise

nõudes

II H. P. vastuhagi MainerInvest OÜ vastu saamata

jäänud töötasu nõudes

Hagihind

I 2318,58 eurot

II 2450,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastuhagis

kostja):

MainerInvest

OÜ

(registrikood 12436323);

seaduslik esindaja: Aivar Kroll;

lepinguline esindaja: advokaat Maris Tekkel

Kostja (vastuhagis hageja): H. P.

(isikukood

xxxxxxxxxxx);

esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Heiki Kuningas

Kohtuistungi aeg

26.02.2021. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata MainerInvest OÜ hagi H. P. vastu võla ja viivise nõudes.

2. Jätta rahuldamata H. P. vastuhagi MainerInvest OÜ vastu saamata jäänud töötasu

nõudes.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

2. H. P. antud riigi õigusabi kulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 (16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MainerInvest OÜ hagi ja seisukohad

1.1.

MainerInvest OÜ (hageja) esitas kohtule hagiavalduse H. P. (kostja) vastu võla ja

viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19.03.2018. a suulise tähtajatu laenulepingu, mille

alusel andis hageja perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kostjale laenu kokku 2460

eurot. Hageja kandis laenusummad üle kostja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxxxxxxxxxx

järgnevalt: 19.03.2018. a summa 200 eurot; 29.03.2018. a summa 100 eurot; 27.04.2018. a

summa 100 eurot; 05.05.2018. a summa 300 eurot; 10.06.2018. a summa 500 eurot;

12.06.2018. a summa 50 eurot; 21.06.2018. a summa 500 eurot; 04.08.2018. a summa 100

eurot; 08.09.2018. a summa 200 eurot; 17.09.2018. a summa 250 eurot ja 06.01.2019. a

summa 160 eurot. Nimetatud laenust tagastas kostja hagejale 05.01.2019. a summa 160 eurot

ja 06.01.2019. a summa 160 eurot. 26.02.2019. a saatis hageja esindaja kostjale e-posti teel

laenulepingu ülesütlemise avalduse. Avaldus väljastati kostjale postiasutuse kaudu

02.03.2019. a. Avalduses teatas hageja kostjale, et ütleb 19.03.2018.a sõlmitud laenulepingu

korralisel üles alates 01.05.2019. a. Seoses laenulepingu ülesütlemisega palus hageja kostjal

tagastada hiljemalt 30.04.2019. a hageja pangakontole tagastamata laenusumma 2140 eurot.

Kostja laenu määratud tähtajaks ei tagastanud. Peale hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamist 24.04.2019. a tagastas kostja hagejale 50 eurot. Ülejäänud laenusumma

2090 eurot on tagastamata.

Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu põhiosa

summas 2090 eurot ning viivise põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

lepingu ülesütlemisest, s.o alates 01.05.2019. a kuni nõude täitmiseni. Hageja on arvestanud

hagiavalduse esitamise, s.o 11.09.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks

61,38 eurot. Hageja taotleb, et edasiulatuvalt, s.o alates 12.09.2019. a mõistaks kohus kostjalt

hageja kasuks välja viivise protsendina põhinõudelt kuni nõude täitmiseni.

1.2.

Hageja kostja vastuväidetega hagile ei nõustunud ja jäi hagiavalduses esitatud nõude

juurde. Samuti ei tunnistanud hageja kostja vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes ning

palub jätta see kohtul rahuldamata.

Hageja väitel on vale ja tõendamata kostja väide, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping.

Hageja leiab, et sellise väitega soovib kostja üksnes kohut eksitusse viia ja seeläbi vabaneda

oma kohustuse täitmisest hageja ees. Hageja väitel ei ole kostja kunagi hageja objektidel

töötanud ei töölepingu ega muu võlaõigusliku lepingu alusel. Kõik kanded kostjale on hageja

poolt tehtud selgitusega laen/võlg, mis viitab üheselt, millise iseloomuga kandega on

tegemist. Olukorras, kus poolte vahel oleks olnud töösuhe, puuduks igasugune mõistlik

põhjendus, miks pidi hageja töötasu maksekorralduse selgitusse märkima, et tegemist on

laenuga/võlaga. Samuti ei ole kostja kunagi küsinud selgitust, miks teostatud maksetel on

selgitusena kirjas laen/võlg ja mitte töötasu. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus

poolte vahel on töösuhe ning hageja on viivituses töötasu maksmisega, esitab kostja alles

nüüd esmakordselt töötasu maksmise nõude. Eelnev viitab, et tegemist on tagantjärgi otsitud

nõudega, et mitte täita oma kohustust hageja ees. Kostja väide, et ajal, mil maksekorraldused

tehti, elasid kostja ja hageja seaduslik esindaja Aivar Kroll koos, ei vasta tõele. Aivar Krollil

ning kostjal oli küll lühiajaline intiimsuhe, kuid koos ei ole Aivar Kroll kostjaga kunagi

elanud. Põhjus, miks kostja mõnel hageja ehitusobjektil viibis ning neist teadlik oli, on see, et

kostja sõitis hageja juhatuse liikme Aivar Krolliga kaasas, kui viimane käis objekte üle

vaatamas ning töötajate ja ka klientidega suhtlemas. Kostja ei ole aga ühelgi objektil

teostanud töid, mille eest oleks ta õigustatud nõudma töötasu. Lisaks eelnevale töötab kostja

3 (16)

hagejale teadaolevalt igapäevaselt hoopiski juuksurina ning kostjal puuduvad vajalikud

teadmised ning oskused, et teostada hageja objektidel ehitustöid.

Hageja jäi selle juurde, et poolte vahel on sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping, mille alusel

hageja kandis kostja kontole perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a üle laenu kokku

summas 2460 eurot. Hageja ütles ülesütlemisavalduse esitamisega laenulepingu üles alates

05.01.2019. a ja nõudis kogu laenuna antud summa, s.o 2140 eurot tagasi maksmist. Kostja on

tagastanud laenust 370 eurot ning võlgneb seega hagejale 2090 eurot. Juhul, kui kohus leiab,

et laenuleping ei ole tõendatud, siis palub hageja kvalifitseerida tema nõude alusetust

rikastumisest tuleneva nõudena. Kui hageja on tõendanud raha ülekandmise, siis tuleb kostjal

tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kandis

kostja arvelduskontole 2460 eurot. Hageja hinnangul ei ole kostja tõendanud, et hagejal ei ole

õigust raha tagasi saada. Töölepingu või mõne muu võlaõigusliku lepingu sõlmimist poolte

vahel ei ole kostja tõendanud.

2. H. P. seisukohad ja vastuhagi

2.1.

H. P. vaidleb vastu MainerInvest OÜ hagile laenulepingust tuleneva võla ja viivise

nõudes. Kostja ei nõustu hageja väitega, et pooled sõlmisid 19.03.2018. a suulise

laenulepingu. Kostja ei vaidlusta seda, et perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kandis

hageja kostja kontole erinevate maksetega kokku 2460 eurot. Kostja leiab aga, et hageja ei ole

tõendanud poolte vahel laenulepingu sõlmimist, mille alusel saaks tekkida kostja kohustus

raha tagastada. Hageja ei ole tõendanud väidet nagu oleks 19.03.2018. a sõlmitud laenuleping

laenu ositi väljamaksmiseks. Kostja sellist kokkulepet sõlminud ei ole ja kostja sellist hageja

käsitlust ei kinnita. Kui poolte vahel olekski laenusuhe, siis saaks olla tegemist erinevate

iseseisvate tähtajatute suuliste laenulepingutega. Hageja ei ole tõendanud vastavate

laenukokkulepete sõlmimist poolte vahel. Kostja leiab, et ainuüksi see, et maksekorralduste

selgitusse on hageja märkinud selgituseks „laen“, laenulepingute sõlmimist ei tõenda. Peale

selle on hageja 06.01.2019. a maksekorraldusel märkinud 160 euro maksmise selgituseks

„võlg“. Võlg ei ole käsitletav laenuna, vaid see tähendab ülekande tegija võlga, s.o. hageja

võlga kostja ees. Kostja väitel oli hageja poolt temale kantud summade puhul tegemist töötasu

maksetega. Kostja väitel töötas ta hageja juures 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprilli

lõpuni ning hagejal on selle perioodi eest kostjale maksmata töötasu summas 2450 eurot.

2.2.

Koos kirjaliku vastusega esitas kostja hageja vastu vastuhagi saamata jäänud töötasu

nõudes.

Kostja väitel, elas ta ajal, kui hageja temale maksekorraldusi tegi, koos hageja juhatuse liikme

Aivar Krolliga. Nende kooselu algas veebruaris 2018 ja lõppes juunis 2019. Hageja

tegevusalaks oli ehitustegevus. Kostja leppis Aivar Krolli kui hageja seadusliku esindajaga

suuliselt kokku, et kostja asub tööle hageja objektidel. Pooled leppisid kokku, et hageja tasub

kostjale kui töötajale ettemaksu. Kuu lõppedes pidi hageja arvestama töötajale töötasu.

Töötasuks oli igakuiselt kokku lepitud miinimumpalk 500 eurot. Kuu lõppedes pidi hageja

palga tasaarvestama ettemaksuga ning lisaks maksma puudujääva osa. Kui ettemaks ületas

kokkulepitud tasu, kanti see osa üle järgmisse kuusse.

Kostja väitel töötas ta perioodil 2018. aasta märts, aprill ja mai hageja objektil Lääne-

Virumaal Vao majutuskeskuses. Kostja teostas vannitubade remonti. Selle töö eest tasus

hageja ettemaksudena 2018. a märtsis 300 eurot, aprillis 100 eurot ja mais 300 eurot.

Maksekorraldusel märkis hageja ettemaksu laenuna. Kokku maksis hageja kolme kuu eest

700 eurot, oleks aga pidanud tasuma 1500 eurot. Seega on hagejal 2018. aasta märtsi, aprilli

ja mai eest maksmata töötasu 800 euro ulatuses.

Perioodil 2018. aasta juuni, juuli ja august töötas kostja Lääne-Virumaal Vinni vallas

Ristimäe külas Lossi kinnistul. Kolme kuu eest oleks hageja pidanud maksma kostjale töötasu

4 (16)

1500 eurot. Ettemaksuna tasus hageja sellel objektil juunis 1050 eurot ja augustis 100 eurot,

kokku 1150 eurot. Maksmata töötasu 2018. aasta juuni, juuli ja augusti eest on 350 eurot.

2018. aasta septembris tegi kostja korteri remonti hageja objektil Rakveres Võidu 53. Tööks

oli koristustöö. Töötasuna oleks hageja pidanud tasuma kostjale 500 eurot. Ettemaksuna tasus

hageja septembris 200 eurot. Maksmata töötasu septembri 2018 eest on seega 300 eurot.

17.09.2018. a makse summas 250 eurot teostas kostja hagejale raha tagastusena. Nimelt andis

kostja Aivar Krollile sularaha selleks, et osta hageja tööks vajalikku ehitusmaterjali. Aivar

Kroll oli pangakaardi maha unustanud ja ei saanud seetõttu makset teha. Hageja on

maksekorraldusel

märkinud

selgitusena

„laen

ehitus

materjal“.

Kostja

nõustub

maksekorralduse selgitusega, sest hageja kantud summa oli kostja poolt hagejale laenatud

raha, mille hageja tagastas.

2019. aasta jaanuaris töötas kostja hageja objektil Türil Raja 17, kus tegi siseviimistlust.

Töötasu oleks hageja pidanud tasuma kostjale 500 eurot, mis on hageja poolt täielikult

maksmata.

2019. aasta aprillis teostas kostja töid hageja objektil Tartus Lootuse 14-8. Töötasu oleks

hageja pidanud tasuma kostjale 500 eurot, mis on hageja poolt samuti täielikult maksmata.

2019. aasta veebruari ja märtsi eest kostja töötasu ei nõua, kuna nendel kuudel ta tööd ei

teinud. Peale aprilli 2019. a asus kostja tööle hagejale kuuluvasse teise äriühingusse

Intelectica OÜ.

05.01.2019. tegi kostja hagejale ülekande summas 160 eurot selgitusega tagasimakse. Paraku

ei mäleta kostja, mis oli selle makse põhjus. 06.01.2019. a tegi hageja sama summa, s.o 160

euro suuruse ülekande kostjale, selgitusega võlg. Samal päeval kandis kostja hagejale tagasi

160 eurot, märkides makse selgituseks võlg.

24.04.2019. a tegi kostja hagejale ülekande summas 50 eurot, selgitusega laenu tagasimakse.

Kostja selgitab, et 13.03.2019. a oli hageja kandnud temale 50 eurot Aivar Krolli lapsele

ostetud riiete eest, selgitusega tagasimakse. Kostja leidis, et selliseks ülekandeks alust ei

olnud ning kandis selle summa 24.04.2019. a maksekorraldusega hagejale tagasi. Sellest ka

selgitus laenu tagasimakse maksekorraldusel. Tagasimakse ajendiks oli ka järjekordne tüli

kostja ja Aivar Krolli vahel ning etteheited nagu oleks Aivar Kroll teinud alusetu makse.

Kokkuvõttes leiab kostja, et hagejal on perioodi 2018. aasta märts kuni 2019. aasta aprill

tasumata kostjale töötasu kokku summas 2450 eurot, mille kostja palub vastuhagis hagejalt

kostja kasuks välja mõista.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu MainerInvest OÜ hagi H.

P. vastu võla ja viivise nõudes ega ka H. P. hagi MainerInvest OÜ vastu saamata jäänud

töötasu nõudes.

3.1.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et MainerInvest OÜ (edaspidi nimetatud hageja)

on kandnud H. P. (edaspidi nimetatud kostja) pangakontole perioodil 19.03.2018. a kuni

06.01.2019. a kokku 2460 eurot alljärgnevalt:

• 19.03.2018. a - 200 eurot, selgitusega „laen“ (tl 18);

• 29.03.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 18p);

• 27.04.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 19);

• 05.05.2018. a - 300 eurot, selgitusega „laen“ (tl 19p);

• 10.06.2018. a - 500 eurot, selgitusega „laen“ (tl 20);

• 12.06.2018. a - 50 eurot, selgitusega „laen“ (tl 20p);

5 (16)

• 21.06.2018. a - 500 eurot, selgitusega „laen“ (tl 21);

• 04.08.2018. a - 100 eurot, selgitusega „laen“ (tl 21p);

• 08.09.2018. a - 200 eurot, selgitusega „laen (tl 22);

• 17.09.2018. a - 250 eurot, selgitusega „laen ehitus materjal“ (tl 22p) ja

• 06.01.2019. a - 160 eurot, selgitusega „võlg“ (tl 23).

Poolte vahel ei ole ka vaidlust selle üle, et kostja on teinud hageja pangakontole makseid

alljärgnevalt:

• 05.01.2019. a – 160 eurot, selgitusega „tagasimakse“ (tl 24);

• 06.01.2019. a – 160 eurot, selgitusega „võlg“ (tl 24p) ja

• 24.04.2019. a – 50 eurot, selgitusega „laenu tagasimakse“ (tl 25).

Pooled vaidlevad selle üle, milliste kohustuste täitmiseks eelnimetatud maksed tehti. Hageja

väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline laenuleping ning maksed on tehtud laenulepingu

täitmiseks. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenu summas 2090 eurot ja selle summa

tagastamisega viivitamise eest viivist. Kostja väitel oli aga poolte vahel sõlmitud suuline

tööleping ning hageja poolt kostja kontole kantud summade puhul on tegemist osaliselt

töötasuga ning osaliselt muude kohustuste täitmiseks tehtud maksetega, mida hagejal ei ole

õigust tagasi nõuda. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt saamata jäänud töötasu summas 2450

eurot.

Poolte nõuete lahendamisel tuleb kohtul teha kindlaks, kas ja millised lepingulised võlasuhted

poolte vahel olid ning kas kummalgi poolel on õigus nõuda teiselt kohustuste täitmist, mida

hagis ja vastuhagis nõutakse.

3.2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe

isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja)

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda

võlgnikult kohustuse täitmist.

Vastavalt VÕS §-le 3 saab võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.

VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert)

lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja

(oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult

seotud. VÕS § 21 lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi

teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg-te 2 ja 3 kohaselt on otsene

tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg ning kaudne

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

TsÜS § 77 lg 1 järgi võib tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

tehingu kohustuslikku vormi. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi.

6 (16)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti.

Antud juhul tuginevad mõlemad pooled oma nõuetes ja vastuväidetes erinevate suuliste

lepingute sõlmimisele poolte vahel. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline

laenuleping ja kostja väitel suuline tööleping. Arvestades eelnimetatud sätteid, peab kumbki

pool oma nõude rahuldamise eeldusena tõendama väidetava lepingu sõlmimist poolte vahel,

s.o tõendama poolte tahteavaldusi väidetud lepingu sõlmimiseks.

3.3.

Kohus käsitleb esmalt seda, kas poolte vahel oli sõlmitud laenuleping.

VÕS § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Laenulepingule ei ole seadusega kehtestatud vorminõuet, st selle võib sõlmida ka suuliselt.

Riigikohus on 24.11.2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11 (p 11) avaldanud

seisukohta, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud

poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt on lepingu jõustumiseks

olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui

pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse

sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega

võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete

tahteavaldustega.

Hageja, MainerInvest OÜ, puhul on tegemist juriidilise isikuga. Juriidiline isik saab lepinguid

sõlmida üksnes esindaja kaudu. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga

(volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Vastavalt TsÜS § 34

lg-le 1 loetakse suhtes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks juriidilise isiku

juhatus või seda asendav organ. Ehk hageja sai kostjaga lepingu sõlmimiseks teha

tahteavaldusi kas volitatud esindaja või seadusliku esindaja kaudu.

Hageja väitel sõlmisid pooled 19.03.2018. a suulise tähtajatu laenulepingu, mille alusel andis

hageja kostjale laenu perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kokku summas 2460 eurot.

Hageja väitel avaldas kostja 19.03.2018. a hageja juhatuse liikmele Aivar Krollile soovi saada

laenu osamaksete kaupa pikema perioodi vältel vastavalt kostja poolt igakordselt esitatavatele

vajadustele, mida kostja väljendas igakordselt suuliste tahteavaldustena. Kostja sooviks oli, et

hageja väljastaks temale esimese laenu osamaksena 200 eurot. Hageja väitel väljendas Aivar

Kroll peale kostja pakkumust suuliselt kostjale, et ta nõustub andma kostjale laenu pakutud

tingimustel ja lubas esimese kostja poolt soovitud laenu osamakse 200 eurot kanda kostja

pangakontole veel samal päeval. Hageja väitel kinnitas ta nõustumust sõlmida laenuleping

kostja pakutud tingimustel veel teoga, kui kandis 19.03.2018. a kostja kontole 200 eurot.

Samuti kandis ta edaspidi vastavalt kostja suulistele tahteavaldustele soovitud summad kostja

pangakontole. Kostja võttis omalt poolt hageja kantud summad vastu ja kasutusele ning täitis

ka laenulepingut osaliselt, tagastades osamaksetena osa laenust.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Aivar Kroll oli kostjale raha ülekandmise perioodil

hageja juhatuse liige. Kohus tegi äriregistri andmete alusel kindlaks, et Aivar Kroll on alates

05.08.2013. a kuni käesoleva ajani hageja ainuke juhatuse liige. Seega saab lugeda, et Aivar

Kroll oli kostjaga tehingute tegemise ajal hageja seaduslik esindaja, kellel oli hageja nimel

õigus tehinguid teha.

Hageja on esitanud poolte vahel laenulepingu sõlmimise tõendamiseks dokumentaalsete

tõenditena maksekorraldused poolte vastastikuste maksete kohta (tl 18-25), hageja

7 (16)

pearaamatu väljavõtted 2018. aasta ja 2019. aasta kohta (tl 58-59), hageja 2018. aasta

majandusaasta aruande (tl 60-65) ja bilansi seisuga 30.04.2019. a (tl 66) ning laenulepingu

ülesütlemise avalduse (tl 28) ning selle kostjale kättetoimetamist tõendavad dokumendid (tl

25-30).

Hageja esitatud maksekorraldustega (tl 18-23) on tõendanud ja selle üle ei ole ka vaidlust, et

perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a tehti hageja pangakontolt kostja kontole makseid

kokku summas 2460 eurot. Perioodil 19.03.2018. a kuni 08.09.2018. a tehtud üheksa makse

selgituseks on maksekorraldustel märgitud „laen“. Hilisemalt 17.09.2018. a tehtud 250 euro

suuruse makse selgituseks on märgitud „laen ehitus materjal“ ja 06.01.2019. a tehtud 160 euro

suuruse makse selgituseks „võlg“.

Hageja esitatud pearaamatu väljavõttest 2018. aasta ja 2019. aasta kohta (tl 58-59) nähtub, et

hageja raamatupidamises on 2018. ja 2019. aastal kostjale tehtud maksed summas 2460 eurot

kirjeldatud lühiajalise laenuna.

Hageja esitatud 2018. aasta majandusaasta aruandest (tl 60-65) ja bilansist (tl 66) nähtub, et

2018. majandusaasta aruande lisas 3 „Nõuded ja ettemaksed“ on hageja kajastanud

31.12.2018. a seisuga laenunõudeid summas 3122 eurot ja bilansis 30.04.2019. a seisuga

muid lühiajalisi nõudeid summas 4563,99 eurot. Hageja väitel sisaldavad kajastatud

laenunõuete ja muude lühiajaliste nõuete hulgas kostja poolt tagastamata laenusummad.

Hageja esitatud laenulepingu ülesütlemisavalduses (tl 28) on hageja kostjale teatanud, et ütleb

19.03.2018. a sõlmitud laenulepingu korraliselt üles alates 01.05.2019. a ning palub kostjal

tagastada laenusumma 2140 eurot hiljemalt 30.04.2019. a. Hageja esitatud väljastusteate (tl

30) kohaselt on kostja saadetise vastu võtnud 02.03.2019. a.

Kostja taotles menetluses tema vande all ülekuulamist. Hageja selleks nõusolekut ei andnud ja

kohus otsustas omal algatusel vande all üle kuulata mõlemad pooled, s.o hageja seadusliku

esindaja ja kostja.

Hageja seaduslik esindaja, Aivar Kroll, andis vande all seletusi (tl 118p-119p) selle kohta, et

ta tutvus kostjaga kas 2017. aasta või 2018. aasta veebruaris tutvumise lehel. Umbes nädal

pärast tutvumist said nad kostjaga Aivar Krolli juures kokku. Kostja ütles, et elab ema juures

ühetoalises korteris ja lepiti kokku, et hakatakse koos olema Aivar Krolli juures, kus oli

mugavam elada. Kooselu lõppes 2018. aastal enne jaanipäeva. Aivar Krolli sõnul, helistas

kostja talle paar päeva pärast esimest kohtumist ja ütles, et tal on autoliisingu jaoks abi vaja

200 eurot. Kaks päeva hiljem kandiski Aivar Kroll kostjale 200 eurot. Peale seda tahtis kostja

jälle raha saada. Kostja töötas juuksurina oma salongis Tartus ja ütles, et tal oli kaup tellitud,

kuid tal ei olnud raha nii palju, kui palju oli vaja kauba eest maksta. Samuti küsis kostja

hiljem raha oma laenude tagasimaksmiseks, salongi üüri maksmiseks ja kauba tellimiseks.

Raha küsimised olid telefoni teel. Kostja lubas, et maksab raha hiljem tagasi. Aivar Kroll oli

raha laenamisega nõus. Ta nägi, et kostjal käib kohustuste täitmine üle jõu. Ta ütles kostjale

aga, et maksab temale raha MainerInvest OÜ arvelt, et siis on hiljem selge, mis summad on

üle kantud. Kirjalikult ta laenu vormistada ei soovinud. Kostja lubas, et maksab raha tagasi

siis, kui ta oma Toyota maha müüb. Toyota müümine oli kevade lõpus või suve alguses. Peale

Toyota müümist kostja raha tagasi ei maksnud ja pärast seda läksid Aivar Krolliga laiali.

Aivar Kroll esitas kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse ja nõudis kogu raha

tagasimaksmist.

Kostja, H. P. , vande all antud seletuste (tl 120-121p) kohaselt tutvus ta Aivar Krolliga 2018.

aasta veebruaris. Kostja kinnitas, et pärast Aivar Krolliga tutvumist tekkisid neil isiklikud

suhted ning nad olid elukaaslased. Kostja hagejaga laenulepingu sõlmimist ei tunnistanud.

Kostja sõnul sõlmis ta 2018. aasta lõpus hagejaga suulise töölepingu ja kostja asus hageja

8 (16)

juures tööle 2018. aasta märtsis ja hageja poolt tema kontole makstud summade puhul oli

tegemist töötasuga. Kostja ei küsinud Aivar Krollilt, miks maksekorraldustel oli selgituseks

märgitud laen mitte töötasu. Kuna nad elasid koos, siis pidas ta seda normaalseks ja arvas, et

nii on hagejal lihtsam maksudest eemale hoida. Kostja sõnul juhtus ühel korral nii, et Aivar

Kroll oli unustanud enda pangakaardi automaati ja siis kostja andis talle raha, et osta

ehitusmaterjale. 17.09.2018. a kandis Aivar Kroll hageja kontolt kostjale 250 eurot tagasi.

Kostja seletas, et need summad, mis tema hageja kontole kandis, ei olnud laenu tagasimaksed.

2019. aasta jaanuaris pidid nad kandma reisiraha reisifirmale 170 eurot. Kuna Aivar Krolli

enda kontod olid kinni kohtutäiturite poolt, siis lepiti kokku, et raha kantakse kostja kontolt. 5.

jaanuaril läksid kostja ja Aivar Kroll tülli ning kostja kandis 160 eurot tagasi hageja kontole.

Järgmise päeva hommikul avastas kostja, et summa oli temale tagasi kantud ja siis kostja

kandis selle omakorda hagejale tagasi. Kostja seletas veel, et 13.03.2019. a kandis Aivar Kroll

hageja kontolt kostjale tema lapsele ostetud mänguasjade või riiete eest 50 eurot. Kostja

tagastas 50 eurot hageja kontole ja pani makse selgituseks laenu tagasimakse. Kostja sõnul ei

ole Aivar Krolli jutt kostja auto müügi kohta õige. Kostjal väitel ei olnud tal Toyota, vaid

Hyundai. Selle auto otsustas kostja müüa, kuna Aivar Kroll tegi ettepaneku, et kuna temal on

Chrysler, siis ei ole neil kahte autot vaja ja saab tema autoga sõita.

Kohus, hinnates kõiki eelnimetatud tõendeid, leiab, et tõendatuks ei saa lugeda hageja väidet

poolte vahel laenulepingu sõlmimise kohta. Tõendatud on küll raha ülekandmine kostjale,

kuid üksnes see ei anna alust lugeda laenuleping sõlmituks. Kohus leiab, et uuritud tõendid ei

tõenda, et pooled on teinud vastastikuseid tahteavaldusi vaidlusaluste rahasummade suhtes

laenulepingu sõlmimise kohta. Eelkõige ei ole tõendatud kostja vastavad tahteavaldused

laenulepingu tunnustele vastava lepingu sõlmimiseks.

Kohus leiab, et laenulepingu sõlmimist ei anna alust eeldada üksnes asjaolu, et hageja on

märkinud maksekorraldustel kostjale tehtud rahaülekannete selgituseks „laen“ ja kajastanud

makstud summad raamatupidamises laenuna. Ka ei saa tõendite põhjal järeldada, et kostja

väljendas tahet sõlmida laenuping tegudega, asudes lepingut täitma. Hageja on esitanud

kostjale laenulepingu ülesütlemisavalduse, millega ütles lepingu üles alates 01.05.2019. a ja

nõudis laenu tagastamist hiljemalt 30.04.2019. a. Kostja on teinud hageja kontole makseid

enne seda, vastavalt 05.01.2019. a 160 eurot, 06.01.2019. a 160 eurot ja 24.04.2019. a 50

eurot. Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline tähtajatu laenuleping. Hageja ei ole

tõendanud, et ta oleks enne ülesütlemisavalduse esitamist kostjalt laenu tagasi nõudnud.

Seetõttu on kohtu hinnangul ka eluliselt ebausutav, et kostja enne väidetava laenulepingu

ülesütlemist hakkas suvaliste maksetega laenu tagasi kandma. Kostja andis ka hagejale kantud

summade kohta vande all seletusi. Kostja seletuste kohaselt kandis ta hageja kontole tagasi

raha, mis oli temale kantud muude kohustuste täitmise eest (hageja esindaja antud reisiraha ja

lapsele mänguasjade või riiete ostmise kulud).

Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja, Aivar Krolli, vande all antud seletused kostjaga

sõlmitud kokkulepete kohta on paljasõnalised ega tõenda poolte vahel laenulepingu

sõlmimist. Kostja vande all antud seletustega laenulepingu sõlmimist õigeks ei võtnud. Kostja

seletuste kohaselt oli hageja poolt temale kantud summade puhul tegemist osaliselt töötasuga

ja osaliselt muude kohustuste katteks kantud rahaga. Hageja seadusliku esindaja vande all

antud seletused ei ole ka kooskõlas hagiavalduses esitatud hageja väitega selle kohta, et

19.03.2018. a sõlmisid pooled suulise tähtajatu laenulepingu, mille kohaselt pidi hageja

andma kostjale laenu osamaksete kaupa pikema perioodi vältel. Hageja esindaja seletuste

kohaselt kandis ta kostja palvel temale hageja kontolt esmalt 200 eurot ja hiljem küsis kostja

väidetavalt raha juurde. Hageja esindaja ei osanud öelda täpset kokkulepete sõlmimise aega

ega ka kokkulepete täpsemaid tingimusi. Hageja esindaja seletustest ei nähtu, et kostjaga

9 (16)

oleks 19.03.2018. a sõlmitud kokkulepe, et hageja laenab temale pikema perioodi jooksul

osade kaupa raha.

Eeltoodut arvestades loeb kohus, et hageja väited poolte vahel laenulepingu sõlmimise kohta

ei ole tõendatud.

Riigikohus on 27.03.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-08 (p-d 10 ja 11) korranud ka

varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku

kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud

nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Juhul kui laenuleping ei

osutu tõendatuks, on samade asjaolude alusel võimalik hageja nõue kvalifitseerida alusetust

rikastumisest tuleneva nõudena. Riigikohus on leidnud, et kui laenuandja on tõendanud raha

ülekandmise, siis tuleb laenusaajal tõendada, et laenuandjal ei ole õigust raha tagasi saada.

Antud juhul on tõendatud ega ole vaidlust selle üle, et hageja on kostjale üle kandnud

summad, mille tagastamist ta hagis nõuab. Arvestades siinkohal ka eespool viidatud

Riigikohtu praktika suuniseid, leiab kohus, et hageja võlanõue on võimalik rahuldada alusetu

rikastumise sätete alusel, kui kostja ei tõenda, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.

Järgnevalt käsitlebki kohus kostja väiteid selle kohta, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping.

3.4.

Kostja väitel sõlmis ta 2018. aasta veebruaris hageja seadusliku esindaja Aivar

Krolliga suulise töölepingu, mille alusel töötas ta hageja objektidel alates 2018. aasta märtsist

kuni 2019. aasta aprilli lõpuni. Kostja väitel lepiti kokku töötasuna miinimumpalk 500 eurot

kuus.

Kostja väitel tegi ta hageja objektidel tööd alljärgnevalt:

1) perioodil 2018. aasta märts, aprill ja mai tegi Lääne-Virumaal Vao majutuskeskuses

(edaspidi Vao objekt) vannitubade remonditöid;

2) perioodil 2018. aasta juuni, juuli ja august teostas Lääne-Virumaal Vinni vallas Ristimäe

külas Lossi kinnistul (edaspidi Lossi kinnistu objekt) maja seinte, akende ja uste

värvimise töid;

3) 2018. aasta septembris tegi koristustöid Rakveres Võidu 53 (edaspidi Rakvere objekt)

asuvas korteris;

4) 2019. aasta jaanuaris tegi xxxxxxxxxxxxxx (edaspidi Türi objekt) siseviimistlustöid;

5) 2019. aasta aprillis töötas objektil Tartus Lootuse 14-8 (edaspidi Tartu objekt.

Kostja väitel kandis hageja temale töötasu katteks raha perioodil 19.03.2018. a kuni

08.09.2018. a kokku summas 2050 eurot. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt saamata jäänud

töötasu summas 2450 eurot.

Hageja kostjaga töölepingu sõlmimist ja kostja tööle asumist ei tunnista.

Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 järgi teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele

isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö

eest tasu.

TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks aga ka

juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes

tasu eest. TLS § 4 lg 4 näeb ette, et sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõude järgimata

jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Riigikohus on 19.01.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-16-5811 (p 12) on korratud ka

varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et tulenevalt TLS § 4 lg-st 2 ja TsÜS § 68 lg-st

3 võib töölepingu sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos,

millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudseks tahteavalduseks sõlmida

tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Riigikohus on

10 (16)

selgitanud, et TLS § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik

ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Kui tööandja ei lubanud töötajat

tööle ja töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, siis saab olla tegemist muus vormis sõlmitud

töölepinguga, mille täitmine on pooltele kohustuslik. Selleks, et tuvastada, kas tööleping on

sõlmitud, tuleb tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68)), mille

eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud.

Arvestades eelnimetatud Riigikohtu suuniseid, peab poolte vahel suulise töölepingu

sõlmimise tuvastamiseks olema tõendatud, et pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused,

mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1

on vastavate asjaolude tõendamise koormis kostjal, kes töölepingu sõlmimisele oma hagi

vastuses ja vastuhagis tugineb.

Kostja on esitanud töölepingu sõlmimise tõendamiseks kohtule alljärgnevad dokumentaalsed

tõendid:

J. S. 13.04.2020. a e-kirja kostjale (tl 72), milles J. S. kinnitab, et H. P. viibis Vao

majutuskeskuses vannitubade remondi teostamise ajal ja oli tegev nende renoveerimisel.

Maksekorralduse (tl 73), millest nähtub, et hageja on 02.05.2018. a kandnud kostjale 100

eurot. Makse selgituseks on märgitud „vannitubade kardinad vaosse“.

E. K. 17.02.2020. a e-kirja kostjale (tl 74), milles E. K. teatab, et kuna tema vanaisa E. K.

on liiga vana, et teda traumeerida ja muretsema panna, siis kinnitab ta ise, et H. P. teostas

maja värvimist, aknaraamide värvimist, uste värvimist, koristustöid ajavahemikus juuni 2018

kuni august 2018.

Maksekorralduse (tl 75), millest nähtub, et hageja on 17.09.2018. a kandnud kostjale 250

eurot. Makse selgituseks on märgitud „laen ehitus materjal“.

M. R. 15.04.2020. a e-kirja kostjale (tl 76), milles M. R. teatab, et sõlmis Mainerinvest OÜ-

ga lepingu aadressil xxxxxxxxxxxxx linn halli remonditööde (tapeetimine, laetööd ja põranda

uuendamine) teostamiseks. Lepingu järgselt esindas Mainerinvest OÜ-d Aivar Kroll. M. R.

kinnitab, et piltidel on tõesti Aivar Krolliga sõlmitud lepingu alusel teostatud töödega

(tapeetimine). M. R. märgib, et aga kindlasti ei saa tema ema, L. S. , ega ka tema ise

kinnitada, kes olid Aivar Krolli alltöövõtjad ja kui palju Aivar Kroll neile tasus.

Üheksa fotot (tl 78-80, 82-84 ja 86-89), millel on kujutatud siseruumi põrandat, seina, uksi ja

akent. On näha, et põrandal on parkett ja seinad ning uksed on värvitud. Kostja selgituste (tl

17, 81, 85) kohaselt on tegemist Türi objektil tehtud fotodega, mis Aivar Kroll käskis kostjal

enne sealt lahkumist teha.

Maksekorralduse (tl 109), millest nähtub, et 17.01.2019. a on kostja teinud makse saajale Türi

Ehitustarbed summas 4,10 eurot.

S. A. 11.02.2020. a allkirjastatud dokument koos nelja fotoga (tl 89-90). Nimetatud

dokumendis tunnistab S. A. , et H. P. teostas siseviimistlustöid (korteri remont) aadressil

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx 08.04.2019 kuni 12.04.2019. S. A. märgib, et lihtkirjalik

töövõtuleping remondi teostamiseks oli sõlmitud OÜ Mainerinvestiga, kontaktisik Aivar

Kroll. Veel märgib ta, et on lisanud fotod korteris tehtud töödest. Dokumendile lisatud

esimesel fotol (tl 89) on kujutatud siseruumi taustal kostjat ühekordses valges tööriietuses.

Ülejäänud kolmel fotol (tl 89p-90p) on kujutatud siseruum, kus sein on värvitud heledaks ja

põrandal on parkett.

Kohtuistungil kuulas kohus omal algatusel vande all üle kostja ja hageja seadusliku esindaja.

11 (16)

Kostja andis vande all seletusi (tl 120-121p) selle kohta, et ta sai kokku Aivar Krolliga 2018.

aasta veebruaris. Kostja töötab juuksurina ja on ettevõtja. Lisakohana töötas ta eelnevalt

koristajana ja edasi õmblusfirmas. Aivar Kroll tegi ettepaneku, et tema firmas saab ka lisatööd

teha ja pakkus, et kostja tuleks õmblusfirmast ära. Kostja tuligi õmblusfirmast ära.

Alustuseks asus tööle Vao objektil, kus käisid seinte ja lagede värvimistööd. Kostjal paluti

kõigepealt pesta seal ära kaks vannituba. Sellest ei tulnud aga midagi välja, oli vaja

korralikumat puhastust. Kostja tegi suurpuhastuse kolmes vannitoas. Vaos tuli kõik vannitoa

kardinad välja vahetada ja uued kardinad sinna ostis kostja. Kostja leidis Tartust sobivad

kardinad ja pärast hageja kandis talle raha. Järgmine objekt oli Lossi kinnistu, kus kostja

värvis maja. Värvida tuli kõik akna- ja ukseliistud, uksed ja aknad. Lossi kinnistu omaniku

lapselaps E. K. käis ka seal vahepeal ja nägi kostjat seal töötamas. Peale Lossi kinnistut tegi

kostja Rakveres lihtsalt koristustööd. Siis tuli Türi objekt. Seal tuli panna krohvitud seinale

eelnev materjal nagu liim, et sinna tapeet kinnituks. Siis tuli veel tapeetimine, radikate

värvimine ja lõpuks ruumide koristamine. Aivar Kroll palus talle pildid saata enne sealt

lahkumist. Edasi oli Tartu Lootuse tänava objekt. Seal oli tapeetimine, värvimine ja pärast

kõige koristamine. Kostja sõnul jagas temale töökorraldusi Aivar Kroll. Töövahendid sai ka

Aivar Kroll. Tööaja osas kokkulepet ei olnud. Tööaeg oli selline, kuidas oli vaja teha ja

kuidas ilm lubas. Vao objekti kohta ütles, et see oli rohkem kui üks päeva, aga ta ei olnud seal

järjest neid päevi ja koristas erinevatel päevadel. Roelas värvis maja niikaua kui valmis sai.

Rakveres tegi koristustöid kusagil 3-4 tundi. Türil tegi hommikust õhtuni seinte tapeetimist,

seinte üle värvimist. See oli terve suur esikuhall. Vahepeal sai seal tapeediliim otsa ja siis käis

seda ehituspoes ostmas. Selle kohta on arve ka esitatud. Vahepeal sõitis kostja Aivar Krolliga

ringi ja ostsid ehitusmaterjale. Objektidele kohale läks ta ka koos Aivar Krolliga, kuna nad

olid elukaaslased. Töötasus oli suuline kokkulepe 500 eurot kuus. Palka sai tehtud töö eest,

mitte aja eest. Ajalõikes olid need tööd erinevad ja lihtsalt miinimumpalga alusel oli arvestus.

Aivar Kroll ütles selle summa, mis kostja objekti eest saab. Mõnikord maksti palka ette,

mõnikord pärast. Vahepeal maksis hageja kostjale vähem, aga kuna kostja elas Aivar Krolliga

koos, siis ei teinud sellest välja ja see tundus mõistlik. Kostja sõnul sõlmiti tööleping suuliselt,

kuna Aivar Kroll ei tahtnud maksta makse maksuametile. Kostja ei nõudnud kirjalikku

lepingut, kuna usaldas Aivar Krolli. Kostjale kantud summade ülekannetel märkis hageja ka

selgituseks laen, et ei peaks makse maksma. Kostja ei küsinud, miks on ülekannetel märgitud

laen mitte töötasu. Kostja pidas seda normaalseks, kuna nad elasid Aivar Krolliga koos ja tal

oli niimoodi lihtsam maksudest eemale hoida. Hageja juures töötamise ajal 2018. ja 2019.

aastal toimis kostja juuksurisalong edasi ja toimib ka praegu. Kostja sättis juuksuri tööajad

siis, kui ei olnud vaja teha remonditöid hageja juures. Alates 2019. aasta 8. aprillist asus

kostja ametlikult tööle Intelectica OÜ-s ja töötas seal kuni 16. juulini 2019. a. Tegi seal

samasuguseid töid nagu MainerInvest OÜ-s, ehitustöid ja ehitusabitöid. Lootuse tänava

objektil oli selline naisterahvas, kes tundus Aivar Krollile kuri ja sellepärast ta tõenäoliselt

vormistas kostja ametlikult tööle. Kostja saamata jäänud töötasu maksmist ei nõudnud, sest

nad läksid Aivar Krolliga laiali ja ei tahtnud enam selle inimesega mingit tegemist teha.

Hageja seaduslik esindaja, Aivar Kroll, andis vande all seletusi (tl 118p-119p) selle kohta, et

tal on kolm ettevõtet, sh MainerInvest OÜ ja Intelectica OÜ. Intelectica ostis ta kostjalt.

MainerInvest OÜ tegevus on kõik ehitusalane. Olenevalt objektidest on olnud ettevõttel ka

töötajaid. Aga tavaliselt on raamatupidaja teinud lühiajalised töövõtulepingud. Kirjalikke

lepinguid enam ei tehta. Raamatupidaja sisestab andmed. Aivar Kroll tunnistas, et ta tutvus H.

P. kas 2017. aasta või 2018. aasta veebruaris, neil tekkisid isiklikud suhted. Elasid koos

Intelectica kontoris Väike-Maarjas. Kui kostjal oli tööd kolm kuni neli päeva Tartus, siis elas

kostja ema juures. Kooselu lõppes 2018. aastal enne jaanipäeva. Aivar Krolli sõnul ei ole H.

P. MainerInvest OÜ-s töötanud. Kostja on juuksur ja tal oli oma salong Tartus. Vabadel

päevadel käis kostja temaga objektidel kaasas, jalutasid objektid läbi ja läksid randa. Kostja

12 (16)

on töötanud Intelecticas ühe kuu koristajana. Aivar Krolli sõnul ei ole tal ühelegi

naisterahvale olnud tööd. On võimatu, et 2019. aasta septembris Rakveres Võidu 5 ja 2018. a

jaanuaris xxxxxxxxxxxxxx kostja nendel objektidel ehitus- või renoveerimistöid. Rakveres oli

seina- ja laepaneelide panemine. Teadaolevalt ei ole kostjal ehitus- ja renoveerimistööde

oskusi ning neid töid ei saagi naisterahvas teha. Kui on olnud suurem objekt, siis

koristamiseks on tellitud koristusfirma. Kui Tartu objektil olid mehed tööd ära lõpetanud, siis

läks Aivar Kroll koos kostjaga sinna, et põrand pühkida ja asjad kokku panna. Kostja ütles, et

kuule sul on bussis need kostüümid, et võin sind aidata. Aivar Kroll nägi siis esimest korda

kostjat sellises riietuses ja tegi kostjast pilti, et juuksur on maalri kostüümis. See on pilt, mille

kostja on kohtule esitanud.

Hageja taotlusel kuulas kohus kohtuistungil tunnistajatena ära V. T. ja A. M. .

V. T. andis ütlusi (tl 117p-118) selle kohta, et ta oli Aivar Krolli juures tööl. Täpset aega ei

mäletanud, aga ütles, et oli tööl Vao keskuse objektil, kus plaatis ja tegi torutöid, ning oli

Tartu objektil, kus värvis, pani parketti ja liiste. V. T. sõnul käis H. P. Aivar Krolliga

objektidel kaasas. Ta teadis, et H. P. ja Aivar Kroll on koos. Tunnistaja ütles, et ei tea, kas H.

P. töötas seal, aga tema teda töötamas ei näinud. Ta käis Aivar Krolliga niisama kaasas.

Tööriideid tal seljas ei olnud, olid heledad riided, pluus ja seelik.

A. M. andis ütlusi (tl 118-118p) selle kohta, et tal oli suusõnaline kokkulepe Aivar Krolliga

ning ta töötas Lossi kinnistul. Tegi seal soklit. Ei mäletanud täpselt, mis aastal, kas eelmisel

või üleelmisel aastal, aga võis olla juuli või august ja töötas seal umbes nädal aega. Aivar

Kroll käis objektilt aegajalt läbi. Korra käis Aivar Kroll sealt koos H. P. läbi, siis läksid nad

randa või ujuma. Ta ei näinud, et tema tööl oldud aja jooksul oleks H. P. teinud objektil

ehitus- või renoveerimistöid. Aivar Kroll on temale juba varasemast ajast tuttav. H. P. ta ei

tunne. On teda vaid koos Aivar Krolliga näinud. Arvas, et H. P. on Aivari pruut.

Hageja on esitanud kohtule tõendina päringu vastuse töötamise registrist (TÖR) (tl 39), mille

kohaselt kostja, H. P. , töötamist perioodil 01.01.2018. a kuni 21.11.2019. a ei ole

registreeritud.

Hageja on esitanud tõendina veel MainerInvest OÜ ja E. K. poolt allkirjastatud käsikirjalise

kokkuleppe (tl 100). Kokkuleppega on E. K. ja Aivar Kroll MainerInvest leppinud

27.06.2018. a kokku, et MainerInvest OÜ teeb ehitustöid E. K. Lossi talus Roelas. Samal

kokkuleppel on E. K. ja Aivar Kroll 16.07.2018. a oma allkirjadega kinnitanud, et töö on

teostatud 16.07.2018. a ja omanikul makstud.

Hinnates eelnimetatud tõendeid kogumis, saab kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et poolte

vahel oli töölepingu tunnustele vastav võlasuhe.

Hageja ei ole vaidlustanud seda, et teostas tellimuste alusel töid nendel aegadel ja objektidel,

kuna ja kus kostja väitel tema tööd tegi, s.o 2018. aasta märtsis, aprillis ja mais Vao objektil,

2018. aasta juunis, juulis ja augustis Lossi kinnistu objektil, 2018. aasta septembris Rakvere

objektil, 2019. aasta jaanuaris Türi objektil ja 2019. aasta aprillis Tartu objektil (edaspidi

hageja objektid).

Kohus leiab, et kostja esitatud dokumentaalsed tõendid ja kostja vande all antud seletused,

tõendavad, et kostja töötas perioodil 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprillis hageja

objektidel. Kostja vande all antud seletused tema töötamise kohta on dokumentaalsete

tõenditega kooskõlas.

Kostja esitatud J. S. e-kirjas (tl 72) antud kinnitus on kooskõlas kostja seletustega tema

töötamise kohta Vao objektil, E. K. e-kirjas (tl 74) antud kinnitus kooskõlas kostja

seletustega tema töötamise kohta Lossi kinnistu objektil ja S. A. kinnitus koos fotodega (tl

89-90) kostja seletustega tema töötamise kohta Tartu objektil. Iseenesest nõustub kohus

13 (16)

hageja vastuväidetega selle kohta, et ei ole tõendatud, et kinnituse andnud isikud oleksid ise

kohapeal kostja töötamist näinud ning ainuüksi nö kaudsete tunnistajate ütlustega töötamist

tõendada ei saa. Kohtu hinnangul ei ole aga hageja esitanud asjaolusid, et lugeda need tõendid

sel põhusel ebausaldusväärseteks. Tõendeid on võimalik hinnata kogumis koos teiste

tõenditega. Hageja ei ole vaidlustanud, et kinnituse andnud isikud olid seotud objektide

tellijad või tellijatega seotud isikud. Vaidlust ei ole selle üle, et J. S. oli Vao objekti tellijaga

seotud ja S. A. oli Tartu objekti tellija. Vaidlust ei ole ka selle üle, et E. K. on Lossi kinnistu

objekti omaniku ning tellija lapselaps. Isegi, kui need isikud vahetult kostja töötamist pealt ei

näinud, said nad olla sellest siiski teadlikud. Nende kinnitused kostja töötamise kohta, sh

konkreetsetel objektidel tehtud tööde kohta on kooskõlas kostja vande all antud seletustega.

Kostja on esitanud tõendina maksekorralduse (tl 73), millest nähtub, et hageja on 02.05.2018.

a kandnud kostjale 100 eurot, selgitusega „vannitubade kardinad vaosse“. Kostja on esitanud

ka maksekorralduse (tl 109), millest nähtub, et 17.01.2019. a on kostja teinud makse saajale

Türi Ehitustarbed summas 4,10 eurot. Kohus leiab, et iseenesest ei tõenda kostja poolt

kaupade soetamine tema töötamist hageja objektidel, kuid need tõendid kinnitavad kostja

vande all antud seletusi selle kohta, et ta oli nii Vao kui Türi objektil tegev, ostis objektidele

vajalikke kaupu ning tööks vajalikke vahendeid. Türi objekti kohta on esitanud kostja fotod (tl

78-80, 82-84 ja 86-89). Kohus leiab, et samamoodi nagu objektidele kaupade soetamine, ei

tõenda iseenesest ka objektil fotode tegemine kostja seal töötamist. Samas on neid tõendeid

võimalik hinnata kooskõlas teiste tõenditega, sh kostja vande all antud seletustega. Kohus

hindab, et fotod tõendavad seda, et kostja oli Türi objektil kohal. Kohus leiab, et kostja vande

all antud seletused koos dokumentaalsete tõenditega, tõendavad, et kostja tegi hageja

objektidel koristus- ja siseviimistlustöid.

Kohus leiab, et hageja ei ole omapoolsete tõenditega kostja töötamist tema objektidel ümber

lükanud. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja vastuväited selle kohta, et kostja on

naisterahvas ja tal ei ole remondi- ja renoveerimistööde tegemiseks vajalikku väljaõpet. Ei saa

hinnata, et need tööd mida kostja tegi, s.o remondijärgsed koristustööd ja siseviimistlus nagu

pindade värvimine või tapeetimine, eeldaks kindlasti spetsiaalset väljaõpet või ei oleks need

tööd jõukohased naisterahvale. Kohus leiab ka, et hageja taotlusel üle kuulatud tunnistajate V.

T. ja A. M. ütlused ei lükka ümber kostja töötamist hageja objektidel. Tunnistaja V. T.

kinnitas oma ütlustega, et nägi kostjat koos hageja seadusliku esindajaga Vao ja Tartu

objektidel ning tunnistaja A. M. kinnitas, et nägi kostjat Lossi kinnistu objektil. Mõlemad

tunnistajad ütlesid küll, et ei näinud kostjat töötamas, aga kohtu hinnangul ei välista see seda,

et kostja tegelikult tööd ka tegi.

Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ja kostja vahel kirjalikku töölepingut sõlmitud ei olnud ja

kostja töötamist töötajate registris registreeritud ei olnud, mida tõendab ka hageja esitatud

tõend (TÖR päringu vastus, tl 39).

Hageja seadusliku esindaja vande all antud seletused annavad alust ka arvata, et hageja poolt

suuliste töölepingute sõlmimine, ei olnud midagi tavatut. Hageja seaduslik esindaja andis

ütlusi selle kohta, et hageja tavaliselt kirjalikke lepinguid ei sõlmigi.

Tulenevalt TLS § 4 lg-st 4 ei too ka kirjaliku vorminõude järgimata jätmine vorminõude

järgimata kaasa töölepingu tühisust ning TLS § 4 lg 2 järgi saab tööleping lugeda sõlmituks

poolte kaudsete tahteavaldustega.

Kostja on tõendanud, et ta tegi hageja objektidel tööd, mille tegemist mõistlikult võttes saab

eeldada üksnes tasu eest. Hageja ei ole kostja väiteid töötamise kohta ümber lükanud ega

tõendanud, et ta ei lubanud kostjat tööle. Seega saab lugeda, et poolte vahel oli kaudsete

tahteavaldustega sõlmitud tööleping.

14 (16)

3.5.

Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas ja kui palju on kostjal on õigus nõuda hagejalt

töötasu.

TLS § 29 lg 1 näeb ette, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades

eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui

töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei

suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel

sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.

Antud juhul väidab kostja, et hagejaga oli kokku lepitud töötasuna miinimumpalk 500 eurot

kuus. Kohus leiab, et kostja ei ole väidetavat töötasu kokkulepet tõendanud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava

töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017. a määrusega nr 189 oli kehtestatud alates

1. jaanuarist 2018. a tunnitasu alammääraks 2,97 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 500 eurot ning Vabariigi Valitsuse 13.12.2018. a määrusega nr 117 alates 1.

jaanuarist 2019. a tunnitasu alammääraks 3,21 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral 540 eurot.

Kuna kostja ei ole tõendanud töötasu kokkulepet suuremas ulatuses, siis eeltoodud sätteid

arvestades saab lugeda, et hageja pidi kostjale maksma töö eest tasu vähemalt Vabariigi

Valitsuse määrustega kehtestud alammäära ulatuses. Kuutasu alammäära, mis 2018. aastal oli

500 eurot ja 2019. aastal 540 eurot, maksmise eelduseks on aga täistööajaga töötamine. TLS §

43 lg 1 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul

(täistööaeg).

Kohus leiab, et tõendatud on küll kostja töötamine hageja objektidel, kuid kostja ei ole

tõendanud töötamise täpset aega ega mahtu. Kostja seletas vande all, et tööaega neil hagejaga

kokku lepitud ei olnud ja tööaeg oli selline, kuidas oli vaja teha. Täpsemalt igal objektil

tehtud tööaega kostja nimetada ei osanud. Kostja seletas, et hageja juures töötamise ajal töötas

ta ka juuksurina oma ettevõttes. Seda arvestades leiab kohus, et ei saa järeldada, et kostja

töötas hageja juures täistööajaga ning oleks pidanud saama töötasu Vabariigi Valitsuse

määrustega kehtestatud kuutasu alammäära ulatuses.

Nagu kohus seda eespool ka juba käsitles, siis on tõendatud ja selle üle ei ole vaidlust, et

hageja tegi perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kostja kontole makseid kokku summas

2460 eurot. Perioodil 19.03.2018. a kuni 08.09.2018. a tehtud üheksa makse selgituseks on

märgitud „laen“, 17.09.2018. a tehtud 250 eurose makse selgituseks „laen ehitus materjal“ ja

06.01.2019. a tehtud 160 euro suuruse makse selgituseks „võlg“. Vaidlust ei ole ka selle üle,

et kostja on 05.01.2019. a maksnud hagejale 160 eurot, selgitusega „tagasimakse“,

06.01.2019. a 160 eurot, selgitusega „võlg“ ja 24.04.2019. a, selgitusega „laenu tagasimakse“.

Hageja on teinud kostjale perioodiliselt makseid ajal, kui kostja hageja objektidel töötas.

Laenulepingu olemasolu poolte vahel tuvastamist ei leidnud. Samuti ei ole tuvastatav poolte

vahel ka mingi muu raha maksmise aluseks olev õigussuhe peale töösuhte. Asjaolusid

arvestades, saab kohtu hinnangul mõistlikult järeldada, et hageja poolt perioodil 19.03.2018. a

kuni 08.09.2018. a kostjale tehtud maksed, selgitusega „laen“, kokku summas 1840 eurot, olid

makstud kostjale samal perioodil hageja objektidel tehtud töö eest. Kohus leiab, et kostja

vande all antud seletused selle kohta, et hageja märkis töötasu maksete selgituseks laen

maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, on eluliselt usutavad.

Vastuhagis nõuab kostja hagejalt perioodil 2018. aasta märtsist kuni 2019. aasta aprill

saamata jäänud töötasu summas 2450 eurot. Hageja on arvestanud perioodil 2018. aasta

märtsist kuni 2019. aasta aprill hageja objektidel tehtud töö eest tasu kokku summas 4500

eurot. Arvestuse aluseks on kostja võtnud 500 eurot kuus. Kuna kostja ei suutnud tõendada

15 (16)

töötasu kokkulepet 500 eurot kuus ega tõendanud ka täpset tööaega ega mahtu, siis leiab

kohus, et kostja vastuhagis esitatud nõue saamata jäänud töötasu nõudes ei ole põhjendatud.

Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks õigus nõuda hagejalt töötasu suuremas ulatuses, kui

hageja on temale juba maksnud. Seega ei ole kostja vastuhagi saamata jäänud töötasu nõudes

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Eeltoodut arvestades saab lugeda, et põhjendatud ei ole ka hageja nõue kostjalt võla nõudes.

Hageja nõuab hagis kostjalt tagasi perioodil 19.03.2018. a kuni 06.01.2019. a kostjale kantud

raha kostja poolt tagastamata ulatuses, summas 2090 eurot. Kohus ei tuvastanud poolte vahel

laenulepingu olemasolu, mis annaks hagejale õiguse raha tagasi nõuda. Kohus leiab, et kostja

on tõendanud, et hagejal ei ole õigust raha tagasi nõuda, mistõttu ei ole võimalik rahuldada

hageja nõuet ka alusetu rikastumise sätete alusel.

Eespool tuvastas kohus, et hageja poolt perioodil 19.03.2018. a kuni 08.09.2018. a kostjale

tehtud maksed, selgitusega „laen“, kokku summas 1840 eurot, saab lugeda kostjale makstud

töötasuks, mida hagejal ei ole õigust kostjalt tagasi nõuda.

Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et hagejal ei ole õigust temalt tagasi nõuda ka ülejäänud

tagastamata summat 250 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et 17.09.2018. a kandis hageja kostjale 250 eurot, selgitusega „laen

ehitus materjal“ (tl 22p). Kostja andis vande all seletusi selle kohta, et ühel korral, kui Aivar

Kroll oli unustanud enda pangakaardi automaati, siis kostja andis talle raha ehitusmaterjalide

ostmiseks ning hiljem kandis Aivar Kroll temale hageja arvelt selle raha tagasi. Kostja

kinnitas vande all, et hageja arvelt 17.09.2018. a temale kantud 250 eurot oli makstud just

selle kohustuse katteks. Kostja vande all antud ütlused on ka kooskõlas maksekorralduse (tl

22p) selgitusega „laen ehitus materjal“. Siinjuures arvestab kohus, et varasemalt hageja poolt

kostjale tehtud maksete selgituseks oli märgitud „laen“. Hageja ei ole kostja väiteid ümber

lükanud. Seega saab lugeda, et 17.09.2018. a kandis hageja kostjale 250 eurot kostja poolt

hagejale laenatud raha katteks, mistõttu ei ole hagejal õigust seda raha kostjalt tagasi nõuda.

Kuna hageja võlanõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ka hageja viivise nõue.

Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on viivise nõude eelduseks rahalise kohustuse täitmisega

viivitamine. Kuna kohus ei tuvastanud kostja rahalist kohustust hageja ees, siis ei saa olla

kostja kohustuse täitmisega ka viivituses ning hagejal ei ole õigust viivist nõuda.

3.6.

Eeltoodu alusel jätab kohus rahuldamata nii MainerInvest OÜ hagi H. P. vastu võla ja

viivise nõudes ning ka H. P. vastuhagi MainerInvest OÜ vastu saamata jäänud töötasu

nõudes.

Menetluskulude jaotus

4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 4 näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Antud juhul jätab kohus rahuldamata hageja hagi kostja vastu võla ja viivise nõudes ning ka

kostja vastuhagi hageja vastu saamata jäänud töötasu nõudes. Seda arvestades leiab kohus, et

ebamõistlik oleks jaotada eraldi hagi ja vastuhagiga seotud menetluskulud ning TsMS § 162 lg 4

alusel jätab kohus kõik poolte menetluskulud poolte endi kanda.

16 (16)

Tartu Maakohtu 30.03.2020. a määrusega määrati kostjale riigi õigusabi tema esindamiseks

kohtus käesoleva tsiviilasja menetluses, kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud. Kuigi kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda, siis vastavalt nimetatud

määrusele ei kuulu kostja riigi õigusabi kulud kostjalt riigituludesse sissenõudmisele ning need

kulud jäävad riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik