Legislator Case Law & Legislation
1-10-8398/3 AI generated

1-10-8398/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-10-8398/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Kriminaalasi nr . 1 10- 8398 – K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010. a Jõgeva Kriminaalasja numb er 1-10-8398 Kriminaalasi E.H vastu esitatud süüdistus KarS § 199 lg.2 p.4 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: E.H (isikukood xxx, elu...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Kriminaalasi nr . 1 10- 8398 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2010. a Jõgeva Kriminaalasja numb

er 1-10-8398 Kriminaalasi E.H vastu esitatud süüdistus KarS § 199 lg.2 p.4 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad

süüdistatav: E.H (isikukood xxx,

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-

eesti keel, põhiharidus, töökoht- AS E-Betoonelement,

puusepp; varem kriminaalkorras karistatud 11 korral: 1) 12.02.1991 a Lääne Viru Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - järgi 1 a vabadusekaotust tingimisi 2 a katseajaga; 2)31.01.1994 a Lääne Viru Maakohtus KrK § 107 lg - 2 p 1, 2 ja KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 5 a vabadusekaotust (KrK § 41

alusel liidetud 12.02.1991 a mõistetud kandmata karistuse osa 6 kuud vangistust); 3)02.08.1994 a Lääne Viru Maakohtus KrK § 141 lg 2 p 1, 2 - ja KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 a vabadusekaotust; 4) -Viru Maakohtus 21.01.2000 a Lääne KrK § 204 lg 3 järgi 9 i kuud vabadusekaotust ühes juhtimisõ guse äravõtmisega 3 aastaks; 5)07.02.2001 Järva Maakohtus KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 a ja 3 k vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 3 alusel 5 kuud vabadusekaotust; 6)23.05.2003 Lääne Viru Maakohtus KrK § 195 lg 2; KrK - § 1243 lg 2; KrK § 204 lg 3; KrK § 185 lg 2; KrK § 1762;

KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 4 a

vangistust, KarS § 74 lg 2 alusel 2 a vangistust, § 74 lg 1

2 alusel 2 a vangistust 2 a katseajaga;

7)19.11.2004 Lääne Viru Maakohtus KarS § 424 järgi 4 -

kuud vangistust ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, KarS § 65 lg 2 alusel 2 a 4 k

vangistust, vabanes karistuse kandmiselt 19.03.2007 pärast karistuse kandmist; 8) 08.04.2008 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas KarS § 329 järgi 3 kuud vangistust 18 - kuuse katseajaga; 9) 25.02.2009 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajas KarS § 424, KarS § 329, KarS § 280 lg 1 järgi KarS § 64 lg 1 alusel rahaline karistus 250 päevamäära, s o 12500 EEK ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks ( tl 61 - 67, 68 - 70 ); Tõkend- elukohast lahkumise keeld. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Rainer Ob . järtel Kohtuistungi toimumise aeg 28. juunil 2010. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 127, § 128 lg.3

maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

KarS Süüdi tunnistada E.H § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada E.H *ile mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.04.2008.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuud vangistust võrra, mõistes

liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 69 lg.1 alusel asendada E.H*ile mõistetud vangistus üldkasuliku toga,

mõistes kokku 730 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö

tegem

ise tähtajaks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud.

KarS § 69 lg.4 alusel kohustada E.H*i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

3

KarS § 75 lg.2 p.1 alusel kohustada E.H*i hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks

iga kuu 28.kuupäe aks vähemalt 1500 krooni alates juulikuust 2010 kuni kogu kahju v hüvitamiseni.

Määrata E.H käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks katseajal Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend alukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. -

Pärnu Maakohtu 25.02.2009.a. otsusega mõistetud rahaline karistus 250 päevamäära, s.o. 12500 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks jätta iseseisvaks täitmiseks.

xxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 5046 krooni saamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 7550 krooni saamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtsiviilhagi 1650 krooni saamiseks rahuldada.

Mõista välja E.H *ilt 5046 krooni kasuks. Hüvitis kahju xxxxxxxxxxxxxxxxxx

heastamiseks tuleb kanda

xxxxxxxxxxxxxxxxxarvele nr . xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSwedbankis.

Mõista välja E.H*ilt 7550 krooni kasuks. Hüvitis kahju xxxxxxxxxxxxxxxxxxx heastamiseks tuleb kanda Olga Lazurina arvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbankis.

Mõista välja E.H * kasuks. Hüvitis kahju ilt 1650 krooni xxxxxxxxxxxxxx heastamiseks tuleb kanda xxxxxxxxxxxxxxarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxSwedbankis.

Asitõendid ümmargune kullavärvi metallist kõrvarõngas ja ripatskõrvarõngas, mis on hoiul -

Jõgeva politseijaoskonna asitõendite hoiukambris, kohtuotsuse jõustumisel tagastada E.H-le KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja E.H*ilt sundraha 6525 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 120 krooni.

Mõista välja E.H*ilt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku

summas 1689.60 krooni riigi tuludesse.

Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui menetluskulud pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

4

Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. On töökoht ja töökohast positiivne iseloomustus. See tagab võimaluse kahjud hüvitada. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Süüdista use, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi tav E.H annab selgit tunnistanud. Kokkulepe on vabatahtlik. Ta on elus pöörde teinud. On elukaaslane ja kolm ülalpeetavat On valmis tegema mistahes tööd. Saab teha väljaspool tööaega ja . puhkepäevadel. Kahjuhüviseid maksta väga enam ei ole, ta on neid varem ära maksnud.

Kahju hüvitamiseks saab makseid teha. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Rainer Objärtel kinnitab kokkuleppe sõlmimist

vabatahtlikult.

ka ÜKT tegematajätmise tagajärgi on selgitatud, töökoht võimaldab üldkasulikku tööd teha. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel.

Kohus kohtuistu ise tulemusena on veendumusel, et Arvo ngi ja kohtulike tõendite uurim

Kreek

tema isikuna, kes on varem tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. toime pannus varguse, ajavahemikul 28.08.2009 kl 20.00 kuni 29.08.2009 kl 10.00 - ni

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära võõrad vallasasjad - sektsioonkapi riiulilt rahakotist xxxxxxxxxkuuluva

meeste kuldketi väärtusega 4500 krooni, mustrilise pinnaga abielusõrmuse väärtusega 900

krooni, sileda pinnaga abielusõrmuse väärtusega 800 krooni, kuldsõrmuse väärtusega 700 krooni, kuldsõrmuse väärtusega 800 krooni, 35 eurot 546 EEK väärtuses, 1300 EEK ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalle kuuluv Viasat´i tüüner koos kaardiga väärtusega 4500

krooni; xxxxxxxxxxxxxsaunast xxxxxxxxxxxxxxxx ga 800 ´le kuuluva hõbeketi maksumuse krooni, hõbeketi maksumusega 650 krooni ja soonelise hõbesõrmuse väärtusega 200 krooni ja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxsektsioonkapilt xxxxxxxxxxxxxx´i videokaamera väärtusega

5000 krooni; rahatasku väärtusega 350 krooni koos rahataskus o ´i lnud xxxxxxxxxxxxxxxx traktoristilubade, Ühispanga kaardi, Soome pangakaardi ja tööturvakaardiga väärtusega 2200

krooni ja rahalist väärtust mitteomava metallist kaelaketi, millega tekitas kannatanule

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxle varalise kahju kokku 14046 krooni, xxxxxxxxxxxxxxxxx´le varalise kahju 1650 krooni ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxx

´ile varalise kahju 7550 krooni,

seega pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanutele on tekitatud varaline kahju ja

tsiviilhagi esitatud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 5046 krooni ( tl 42 -

43),kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxx - 48) ja kannatanu ´i poolt summas 7550 krooni ( tl 47

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt summas 1650 krooni ( tl 51 - 52). Tekitatud kahju hüvitamata.

Kohtule on

esitatud järgmine kokkulepe:

Karistuse liik ja määr: § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab KarS prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks . 9 (üheksa) kuud vangistust KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.H-le mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 08.04.2008 a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada E.H-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku . KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö 730 tundi üldkasulikku tööd tegemise tähtajaks 1 aasta ja 8 (kaheksa) kuud (üks) .

5 KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 E.H sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamisek s.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata E.H Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja

järelevalve alla. Kannatanud haldamiseks. on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluse ko

VÕS § 1043 alusel E.H-lt mõista välja kuriteoga tekitatud kahju katteks:

- kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx`le , mis kanda arveldusarvele nr 5046 krooni xxxxxxxxxxxxxxxxx ; Swedbank - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx poolt summas , mis kanda arveldusarvele nr ´ile 7550 krooni xxxxxxxxxxxxxx Swedbank;

- kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxpoolt summas , mis kanda arveldusarvele nr 1650 krooni xxxxxxxxxxxxxxx

Swedbank.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada E.H hüvitama kuriteoga tekitatud kahju

alates juulikuust 2010 kuni kogu katteks iga kuu 28 kuupäevaks vähemalt 1500 krooni kahju hüvitamiseni. Asitõendid ning nende asukoht:

- asitõendiks tunnistatud tüüner ja kuldkett tagastatud ´le (tl 41), xxxxxxxxxxxxx

- asitõendiks tunnistatud metallist kaelakett tagastatud ´ile (tl 46), xxxxxxxxxxxxxx

- ümmargune kullavärvi metallist kõrvarõngas ja ripatskõrvarõngas on asitõenditena hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiukambris Jõgeva Politseijaoskonnas ( tl 55) tagastada E.H-le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Arvo Kreek*ile

esitatud süüdistus kui kuritegu KarS § 199 lg.2 p.4 järgi.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja

raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on varem korduvalt karistatud, ta on kandnud reaalset vangistust ja et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus kuulub liitmisele.

Kannatanud on esitanud tsiviilhagid nendelt varastatud ja kätte saamata esemete väärtuse

hüvitamiseks. xxxxxxxxxxxxxxxhindab temalt varastatud ja tagasi saamata nelja

kuldsõrmuse, 35 euro ja 546 krooni väärtust 5046 kroonile. Kannatanu on kätte saanud

6 kuldketi ja tüüneri. Kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitanmist ja on esitanud selle kohta tsiviilhagi (tl.42-43).

xxxxxxxxxhindab temalt varastatud ja tagasi saamata videokaamera, rahatasku koos

dokumentidega väärtust 7550 kroonile. Kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitamist ja on esitanud selle kohta tsiviilhagi (tl.47-48).

xxxxxxxxxxxxxxhindab temalt varastatud ja tagasi saamata kahe hõbeketi ja hõbesõrmuse väärtust 1650 kroonile. Kannatanu soovib tekitatud kahju hüvitamist ja on esitanud selle kohta

tsiviilhagi (tl.51-52).Süüdistatav ei ole esitatud tsiviilhagisid vaidlustanud ja on nõus kahju hüvitama. Kohus leiab, et tsiviilhagid tuleb rahuldada

ja mõista süüdistatavalt VÕS § 127, § 128 lg.3 alusel välja hüvitis, mis korvaks neilt kaotsiläinud vara väärtuse. Kannatanutele on tekkinud

otsene kahju neile kuulunud varast ilmajäämise tõttu. Kahju on tekitatud E.H õigusvastase teoga rgusega ja kannatanud on varast ilma jäänud E.H tegevuse tõttu. - va Sellega on loodud põhjuslik seos kannatanutel kahju tekkimise ja E.H tegevuse vahel. E.H on kahju tekitanud süüliselt õigusvastase teoga, mis on sooritatud kannatanute - omandi vastu. Sellega on E.H vastutuse aluseks VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - 1 pooltund 100 krooni. osavõtt kohtuistungist –

Lisandub k aks, kokku taotletav tasu 120 krooni. äibem Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastav t “Riigi õigusabi seadusele”. al

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele leb määrata ja tu taotletud ulatuses ehk summas 120 krooni. Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja määratud riigi õigusabi tasu 1569.60 prokuratuuris on krooni vandeadvokaat R.Objartel gusabi eest (tl.94-95,96 õi ).

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuots asu kohtueelses usega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja t menetluses 1596.60 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 1689.60 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul E.H*il.

Asitõendiks on kriminaalasjas muu hulgas kullavärve metallist ümmargune kõrvarõngas ja

ripatskõrvarõngas, mis on läbiotsimisel E.H-lt ära võetud (tl.17-19). Kannatanu O.Lazurina kinnitusel (tl.41) ei ole temalt kõrvarõngaid varastatud. Kõrvarõngad vaadeldud

ja fotografeeritud (tl.31,36,37). E.H-lt läbiotsimisel ära võetud kõrvarõngaid ei ole

kannatanud tunnistanud enda omadeks ega ole kõrvarõngaste varguse kohta avaldust esitanud. Seetõttu tuleb need KrMS § 126 lg.3 p.2 alusel tagastada E.H-le kui emed, es mille kuuluvust ei ole vaidlustatud.

7

Kohtunik Ü.Raag