1-10-8502/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 10- 8502 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2010. a Jõgeva Kriminaalasja numb

er 1-10-8502 Kriminaalasi S.L vastu esitatud süüdistus KarS § 424 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: S.L (isikukood xxx,

elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-eesti keel,

algh - rem kriminaalkorras aridus, töökoht ei tööta; va karistamata, korral. väärteokorras karistatud ühel Tõkendkohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 29. juunil 2010. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 2564, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

KarS ) kuud Süüdi tunnistada S.L § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli vangistust.

Rakendada KarS§ 74 lg.1, lg.3 sätteid ja määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult

täitmisele, kui S.L 18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustused:

1)elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

2 registreerimisele ;

3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata S.L käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks üldkasuliku töö

tegemise ajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta S.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10

(kümneks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja S.L-ilt sundraha 3500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 120 krooni. Mõista välja S.L*lt tasu õigusabi eest kohtueelses menetlu

ses ja kohtus kokku summas 1380 krooni riigi tuludesse.

Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Pikendada menetluskulude

tasumise tähtaega 1 (ühe) aastani ja määrata menetluskulude (sundraha 3500 kr krooni) tasumine osade ooni, tasu õigusabi eest 1380 krooni, kokku 4880

kaupa iga kuu vähemalt 406 krooni, nii et menetluskulud oleksid tasutud kogusummas hiljemalt 01.juuliks 2011.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses. Prokurör palub asja lahendada kiirmenetlusena. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Süüdistatav S.L annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi

tunnistanud. Palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. Kulusid saab maksma hakata alles siis kui hakkab saama puude toetust. Süüdistatava kaitsja advokaat Aivar Hint kinnitab kokkuleppe sõlmimist vabatahtlikult ja seaduslikuklt. Palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

3 Kohus kohtuistungi j n veendumusel, et S.L a kohtulike tõendite uurimise tulemusena o

juhtis 23.06.2010.a. tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. tema kella 22.58 ajal Jõgeva maakonnas Puurmani vallas Tallinn Võru -Tartu- -Luhamaa mnt 150 km mootorsõi 21011 registreerimismärgiga 715 JAA, olles alkoholijoobes – dukit VAZ- s.o väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,85 mg/l kohta. Sellega pani S.L-i i kvalifitseeritava kuriteo. toime KarS § 424 järg

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kahju ei ole tekkinud.

Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab

424 prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks

4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Endel

Uustalu ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja 18 (kaheksateist)-kuulisel katseajal täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elada kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamisek s.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.L Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja

järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel S.L-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida S.L-ile

kui kuriteod KarS

esitatud süüdistus § 424 järgi.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja

raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isikul puudub igasugune sissetulek,

mistõttu rahalise karistuse valimine ei ole võimalik. Veel on arvestatud, et aastal 2008 on asset leidnud samaliigiline väärtegu ja sellega on kaasnenud juhtimisõiguse äravõtmine.

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565

lg.2 alusel vähendamisele.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - 1 pooltund 100 krooni. osavõtt kohtuistungist – Lisandub k aks 20%, kokku taotletav tasu 120 krooni. äibem

4 Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja selle muudatustele.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele leb määrata taotletud ulatuses ehk summas 120 krooni. ja tu

Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määrat i õigusabi tasu ja kulud ud riig 1260 krooni vandeadvokaat U.Paimets

õigusabi eest (tl. 16,17,24,25).

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud kohtueelses menetluses 1260 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 1380 krooni S.L. ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul

Kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamist ositimaksmisena, määrates maksmise võrdsetes osades, kuna kohese ja korraga tasumise nõue seaks süüdimõistetu keerulisse olukorda temal sissetuleku puudumise tõttu.

Kohus peab võimalikuks menetluskulude tasumise tä ühe aastani htaja pikendamist ja maksmise määramist osade kaupa KrMS § 423, § 424 alusel, kuna süüdimõistetul puuduvad

vahendid menetluskulude kandmiseks kohe.

Kohtunik Ü.Raag