1-20-4518/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U MÄ Ä R US

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19 2021, Valga kohtumaja . märts Kriminaalasja number 1-20-4518 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg - Prokurör Margit Pärn ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid M.E osas

vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung M.E,

isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx, Karistusaja kestus: 14.11.2019 - 15.03.2022 Ei soovinud kaugkohtuistung 17.03.2020 RESOLUTSIOON

1. Vabastada temale kriminaalasjas nr 1-20-4518 Harju Maakohtu

M.E

13.08.2020 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. M.E-le katseaeg kuni 15.03.2022. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata

3. KarS § 751 - M.E-le elektroonilise valve kestuseks lg le 3 vastavalt määrata

4 kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse keha külge. M.E

4. KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. llutada M.E kuni 15.03.2022 KarS § 76 lg 5 alusel a käitumiskontrollile , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja - –kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. 2, 2 KarS § 75 lg 2 p 1, 4, 8, 9 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks M.E

järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitama alkoholi

 mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

 otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;

 läbima poolt ette nähtud xxx rehabilitatsiooniprogrammi

 alluma elektroonilisele valvele . määruse p 3 ette nähtud tähtaja jooksul

7. M.E Määrata katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. M.E Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

10. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva M.E kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 13.08.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4518 tunnistati M.E

süüdi KarS § 4231 järgi (11.06.2019 episood ) ja § 424 lg 2 järgi. Kars § 63 lg 1 järgi mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta. Samuti tunnistati M.E süüdi KarS § 423 1 järgi (09.08.19, 15.08.19, 14.09.19 episoodid) ja mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 7 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähenda ristust ühe ti ka kolmandiku võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 20 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 lausel

loeti kinnipidamisajad 11.06.-12.06.19, 09.08.19, 15.08-16.08.19, 14.09.-15.09.19 s.o 7

päeva karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurenda mõist

ti etud karistust Harju

Maakohtu 20.04.2015 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 16 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõist 2 aastat 3 kuud ja 29 päeva eti

vangistust.

06.01.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava M.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla ei toeta

kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt ning tema suhtes elektroonilise järelevalve kohaldamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav koos elektroonilise valve avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist kohaldamisega.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta M.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.E vangistusest elektroonilisele

valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

M.E esimese astme kuritegude toimepanemise kannab käesoleval ajal liitkaristust

eest. KarS § 76 lg p 1 kohaselt võib kohus astme kuriteos süüdlase tingimisi 2 esimese katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on M.E temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut üle , so üle 1/2. Seega on KarS 1 aasta 4 kuu

§ s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest - vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumi ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda ne (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo

toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Peale vabanemist on isik avaldanud soovi elama asuda aadressile xxx, kus isikul oleks võimalus

osaleda 6-12 kuulises alkoholija narkosõltuvuse taastumise programmis vanglast vabanenutele koos majutusja nõustamisteenusega. Asutus on andnud nõusoleku kinnipeetav

M.E võtmise kohta prog on andnud kirjaliku nõusoleku rammi. Juhataja E. V.

elektroonilise valve paigaldamiseks. Asutuse poolt pakutakse eluaset (ühe-ja kahekohalised

toad), toitlustamist (kolm korda päevas) ning vaimset ja psühholoogilist tuge. Abistatakse sõltuvusest vabanemisel, õpetatakse iseseisvat toimetulekut ja toetatakse tavaellu pöördumist.

Peale programmi läbimist on tal võimalus asuda elama oma ema juurde xxx. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puuduvad

distsiplinaarkaristused ning ametnikega suhtlemisel on isik olnud alati viisakas ja valmis koostööks. Ta on ilma vahejuhtumiteta osalenud ka vangla tööhõives. Samuti on läbinud ta kaks rehabiliteerivat sotsiaalprogrammi:

 28.05.2020 – 08.06.2020 osales programmis Eluviisitreening. Läbiviija tagasisidestas

kinnipeetava osavõttu järgmiselt: Töötas programmis aktiivselt kaasa. Analüüsis

probleemteemat ning tegi järeldusi enda uimastisõltuvusest ja õigusvastasest käitumisest. Programmis õppis muutuse olemusest, kaalutlemisest, käitumisanalüüsi,

eesmärkide seadmist, himuga ja sotsiaalse survega toimetulekut, ja koostas isikliku

hädaabiplaani. Viimane tagasilangus tekkis peale tööst ilma jäämist. Tõdes, et on emotsionaalselt keeruline toime tulla, kui on probleeme töö või eluasemega. Positiivse külje pealt nägi seda, et koostöös arstidega on võimalik sõltuvusest välja tulla. Hetkel näeb kaines elus rohkem plusse kui miinuseid.

 10.06.- 29.07.2020 osales programmis Tagasilanguse ennetamine. Läbiviija iseloomustuse kohaselt oli süüdlane piisavalt aktiivne ja motiveeritud osaleja. Töötas kaasa ja võttis grupiaruteludest osa sisukalt. Iseseisva töö ülesandeid sooritas piisava huvi ja põhjalikkusega. Enda jaoks tõi välja suurimate riskidena, lähtudes varasemast

kogemusest, harjumusliku tarvitamise, mis sai alguse füüsiliste vaevuste parandamisest

ning arenes edasi harjumuslikuks rutiiniks tema elus, mis aitas lihtsasti ja kiiresti saavutada head enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt. Uimastivaba elu plaanis pidas enda jaoks oluliseks hoida tervislikku rutiini, hoiduda uimastitest (sh alko ja nikotiin), tegeleda spordi ja mediteerimisega stressi kuhjumise ennetamiseks, kujundada üldiselt stabiilsem eluviis, mis aitaks tagada parema enesetunde ja rahulolu. – Ka kohtuistungil avaldas süüdlane, et tal on sõltuvusprobleemid, kuid ta on end käsile võtnud ning mõistnud, et ta pole võimeline tarbima natukene, vaid peab täiesti loobuma. On teinud endaga nii palju tööd, kui vanglas on see võimalik olnud. Eeltoodust ilmneb, et kinnipeetav mõtleb tõsiselt oma elu muutmisest. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal igati tema

suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele.

Murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on selgelt joovastid. Isik tunnistab, et tarvitab alkoholi. Viimane kuu aega enne vangistust jõi iga päev viina. Isikut on karistatud ka varasemalt

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Alkoholijoobes vägivaldset käitumist ei ole tuvastatud. Samuti on isikul diagnoositud narkootikumide kuritarvitamine. Kanepit hakkas suitsetama 2006. aastal peale autoavariid saadud vigastustest (oli ratastoolis) tekkinud valude

leevendamiseks. Suitsetas kanepit aasta jooksul kord nädalas. On tarvitanud ka kokaiini ja amfetamiini. Esialgu isik sõltuvust ei tunnista, kuid vestluse jooksul siiski tunnistab sõltuvust

ning teadvustab, et viimased kuriteod on seotud olnud just narkootikumide tarvitamisega.

Tarvitas narkootikume igapäevaselt. Üledoose olevat esinenud GHB-st korduvalt. Viimane

süüdimõistmine mootorsõiduki narkojoobes juhtimise eest (tuvastati segajoove - kokaiin,

kanep, amfetamiin).Samas kinnitavad asja materjalid, et M.E on pingutanud sõltuvusest vabanemise nimel ning soovib seda teha ka vabaduses. On kõnekas, et kinnipeetav

on edukalt läbinud sotsiaalprogramme ning pöördunud ise xxx poole vabaduses

rehabilitatsiooniprogrammi läbimiseks. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ongi isikul

võimalik läbida ennetähtaegse vabastamise järel xxx 6-12 kuud kestev ravija

rehabilitatsiooniprogramm. Seega on põhjendatud loota, et suhtub tõsiselt M.E

käeolevasse võimalusse ning suudab ka vastava programmi abiga saada võitu alkoholija narkosõltuvusest ning naasta seeläbi seadusekuulekale teele. On ilmselge, et üksi ja iseseisvalt ta seda ei suuda, kuid läbi sihipärase ja toetatud tegevuste on siiski lootust, et kinnipeetav teeb korrektuurid oma eluviisis.

Hetkel kinnipeetaval garanteeritud töökohta pole. Süüdlane avaldas, et on toeks töö

xxx leidmisel. Vangla iseloomustusest nähtub, et M.E tööpõlgur pole, karistuste kandmise ajal on läbinud sanitaartehniku ja aianduse kursused. Tartu Vanglas omandas puidupingioperaatori

kutse (2015-2016). Seega omab oskusi ning see peaks töö leidmist siiski lihtsustama. 04.12.2020 seisuga on K-raha andmetel isikul tasumata rahalisi nõudeid summas 20 116,81 eurot, vabanemisfondis on raha xxx Kohtuistungil eurot. On huvitatud võlanõuete tasumisest. M.E kinnitas, et 2 aastat tagasi kuulutati välja pankrot, ta on makseid ilusti maksnud ja

teeb seda ka edaspidi. Töökoht ja stabiilne sissetulek vabanemisjärgselt võimaldaks tagada pikaajalisema majandusliku toimetuleku ja sisustaks isiku vaba aega produktiivselt. Samuti on see oluline komponent sõltuvuse rehabilitatsioonis, mistõttu tuleb isikut kohustada asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele.

Ka toetavad lähedased saavad abiks olla isiku motiveerimisel seadusekuulekal teel püsimisel.

Isiku lähivõrgustikku kuulub ema. Isik suhtleb emaga ning suhe on positiivne ning toetav, rehabilitatsioonikeskusest lahkumise järel asubki ema juurde elama. Olemas ka poolõde, xxx

kuid temaga ei suhtle. Isik on lahutatud, abiel

ust täisealine tütar. Tütrega suhtleb harva. Vabaduses soovib isik edaspidi elada seadusekuulekalt.

Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest tervikuna, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Seega on põhjendatud anda M.E-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale,

et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele.

Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte

lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab

uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale

katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas

jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning ta peab ühtlasi mõistma, et on sel

juhul usalduskrediidi lõplikult ära tarvitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik