1-10-8456/4 · 1-10-8456/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 10- 8456 –

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2010. a Jõgeva Kriminaalasja numb

er 1-10-8456 Kriminaalasi A.E vastu esitatud süüdistus KarS § 424, § 329 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad

süüdistatav: A.E (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); emakeel-

eesti keel, - põhiharidus, töökoht töötu;

varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu poolt 25.05.2010

KarS § 424 järgi vangistusega 2 kuud tingimuslikult 18-

kuulise katseajaga ja lisakaristusega mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmiseks 2 kuuks; väärteokorras karistatud kahel korral. Tõkend- kohaldatud ei ole. Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Liane Peets Kaitsja : advokaat Aivar Hint. Kohtuistungi toimumise aeg 29. juunil 2010. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.5, § 256

4, § 2565 lg.1 p.2, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus

o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 424 ja § 329 järgi ja karistuseks mõista 11 A.E

(üksteist) kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada A.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Põlva

kohtumaja 25.05.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistust võrra

2 ning mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 69 lg.1 alu le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, sel asendada A.E*i

mõistes kokku 790 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg.3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta 10 (kümme

) kuud.

KarS § 69 l üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § g.4 alusel kohustada A.E*i 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata A.E käitumiskontrolli nõuete täitmise kontrollimiseks üldkasuliku töö

tegemise ajal Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna a talituse juhataja poolt Põlv määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta A.E*ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus

1 (üheks) aastaks 2(kaheks) kuuks.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja A.E*ilt sundraha 3500 krooni riigi tuludesse. Sundraha tuleb kanda

Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Määrata tasu õigusabi eest kohtumenetluses summas 120 krooni. Mõista välja A.E*ilt tasu õigusabi eest kohtueelses menetluses ja kohtus kokku

summas 960 krooni riigi tuludesse.

Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874.

Pikendada menetluskulude tasumise tähtaega kuue kuu võrra ja määrata menetluskulude

(sundraha 350 krooni) tasumine 0 krooni, tasu õigusabi eest 2104.80 krooni, kokku 5604.80 osade kaupa iga kuu vähemalt 801 krooni, nii et menetluskulud oleksid tasutud kogusummas hiljemalt 31.jaanuariks 2011.a.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalasja kohtueelne menetlemine on toimunud kiirmenetluse korras. Kriminaalasi on kohtu menetlusse saabunud menetlemiseks kokkuleppemenetluses.

3 Prokurör palub asja lahendada kiirmenetlusena. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise ja karistuse valiku asjaolusid. Prokurör palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse. Süüdistatav A.E annab selgituse, et ta on ennast esitatud süüdistuses süüdi

tunnistanud.

Ta ei oska üldse öelda, miks ta nii sõitma läks. Eelmine kohtuotsus oli meeles. Elukohas arvab olevat

. Palub kohtuotsuse tööd küll, et kokku lepitud üldkasulikku tööd teha teha kokkuleppe alusel. Süüdistata kinnitab kokkuleppe sõlmimi va kaitsja advokaat Aivar Hint st vabatahtlikult ja seaduslikuklt. Palub kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Kohus kohtuistungi ja kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et Margus Jerlov 17.06.2010.a. kella tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. tema juhtis 20:00 ajal Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu Jõgeva - -Aravete mnt 23 km Aravete suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga 141 ASH, olles alkoholijoobes –

s.o väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,14 mg/l kohta, seega pani i kvalifitseeritava kuriteo. toime KarS § 424 järg

Peale selle A.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 25.05.2010.a. karistatud kohtuotsusega nr 1-10-6845 Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas KarS § 424 järgi KarS § 74 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 18 kuud ning lisaks võeti ära

sõiduki juhtimise õiguse 2 kuuks, juhtis 17.06.2010.a. kella 20.00 ajal Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Tartu- - Jõgeva Aravete mnt 23 km Aravete suunas mootorsõidukit Ford Mondeo registreerimismärgiga 141 ASH, hoidudes seega kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, seega pani toime KarS § järg 329 i kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: ei ole tekkinud. Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Karistuse liik ja määr: KarS § ja § 329 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab

424

prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks karistuseks

11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A.E-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 25.05.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, A.E-le mõistes kokku . KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö 790 tundi üldkasulikku tööd tegemise tähtajaks 1 (üks aasta 10 (kümme) kuud ) .

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 A.E sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1) elada kohtu määratud alalises –

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

4 Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A.E Tartu Vangla kriminaal

hooldusosakonna Põlva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 50 lg 1 p 1 alusel A.E*ilt 1 aastaks 2 kuuks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Esitatud asjaolud annavad aluse kvalifitseerida Margus Jerlov*ile es

itatud süüdistus kui kuriteod KarS § 424 ja § 329 järgi.

Kokku lepitud karistusega saab kohus nõustuda, kuna see vastab toimepandud teo laadile ja

raskusastmele, aga ka võimalusele mõjutada isikut hoiduma edaspidi süütegude

toimepanemisest. Karistuse valikul on arvestatud, et isik on umbes kahe nädala eest

karistatud samaliigilise kuriteo eest. Arvestades seda, käesolevas teos sisalduvat kaht

kvalifikatsiooni ja üsna kaalukat joovet (alkoholisisaldus 1,14 mg/l kohta) ei pea kohus võimalikuk jätta lisakaristus suurendamata s .

Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest. Sundraha kuulub KrMS § 2565 lg.2 alusel . vähendamisele

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates Eesti Adavokatuuri juhatuse 15.12.2009 otsusega kinnitatud korrale: - 1 pooltund 100 krooni. osavõtt kohtuistungist – Lisandub k aks 20%, kokku taotletav tasu 120 krooni. äibem Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigus t “Riigi õigusabi seadusele” abi mahtu vastaval ja selle muudatustele.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt kehtestatud määradele leb määrata taotletud ulatuses ehk summas 120 krooni ja tu . Kohtueelse uurimise lõpuleviimisel ja prokuratuuris on määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 1984.40 18-20,29-31 krooni advokaat A. Hint õigusabi eest (tl. ).

KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes

menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189

lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või

kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja tasu ja kulud

kohtueelses menetluses 1984.40 krooni ja kohtumenetluses summas 120 krooni, kokku 2104.80 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kul M.Jerlov*il. una hüvitada süüdimõistetul

Kaitsja taotleb menetluskulude hüvitamist ositimaksmisena, määrates maksmise võrdsetes osades tema , kuna kohese ja korraga tasumise nõue seaks süüdimõistetu keerulisse olukorda väga vahese sissetuleku tõttu.

Kohus peab võimalikuks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist kuue kuu võrra ja

maksmise määramist osade kaupa KrMS § 423, § 424 alusel

nii, et tasumine toimukski osade kaupa võrdsetes osades. Kohtunik Ü.Raag

5