2-20-13463/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

18. märts 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13463

Tsiviilasi

Osaühing Kodiaros hagi TIMO Houses OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Terje Eipre (endine haldur Veli Kraavi) ja

aktsiaselts FEB vastu nõude tunnustamiseks TIMO Houses OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Kodiaros (registrikood 10710518, asukoht

Tartu mnt 84a, 10112 Tallinn), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Peeter Viirsalu ja vandeadvokaat Siret Saks

(Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: menetlus@tgsbaltic.com)

Kostja I: TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje

Eipre (e-post: info@eipre.ee) (endine haldur Veli Kraavi)

Kostja II: aktsiaselts FEB (registrikood 10109270, asukoht

Forelli 4, 10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kaarel Berg (Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co,

e-post: kaarel.berg@eversheds-sutherland.ee)

Kirjalikus menetluses

Kohtuotsuse resolutsioon

1. Jätta Osaühing Kodiaros hagi TIMO Houses OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eipre (endine

haldur Veli Kraavi) ja aktsiaselts FEB vastu nõude tunnustamiseks TIMO Houses OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Osaühing Kodiaros kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on

märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute

tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja Osaühing Kodiaros palub tunnustada TIMO Houses OÜ (pankrotis, võlgnik)

pankrotimenetluses järgnevaid Osaühing Kodiaros nõudeid:

a) 20.10.2017.a sündikaatlaenulepingu tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue

hüpoteegiga tagatud nõuete maksimaalses summas 3 042 349,49 eurot ning tingimuslikuna

(PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

b) 15.10.2018.a sõlmitud laenulepingu nr 33548 tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue

hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 700 000 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98)

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

c) 27.02.2020.a. ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 157 tagamiseks seatud

hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 1 900 000 eurot ning

tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.

Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 31.12.2019 kohtumäärusega välja TIMO

Houses OÜ pankroti. Hageja esitas 28.02.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse.

Võlgniku võlausaldajate 18.08.2020.a üldkoosolekul esitasid võlgniku pankrotihaldur Veli

Kraavi ja võlausaldaja AS FEB kõigile hageja nõuetele vastuväite summas 5 642 349,49 eurot

ning nõue loeti tunnustatuks teise rahuldamisjärgu nõudena summas 13 169,68 eurot. Seetõttu jäi

hageja nõue nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Hageja esitas hagiavalduse 28.02.2020

nõudeavalduses esitatud nõuete tunnustamiseks PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus summas

5 655 519,17 ehk ulatuses, millises esitati kostjate poolt pankrotimenetluses vastuväide.

3. Võlgnik on sõlminud xxx AS-ga ja Xxx AS (likvideerimisel) 20.10.2017 sündikaatlaenulepingu

olemasolevate laenukohustuste refinantseerimiseks, laenulimiidi avamiseks ja pangagarantiide

väljastamiseks. Lepingu punkti 3.1 kohaselt on laenusummaks kokku kuni 3 688 000 eurot, mida

antakse vastavalt lepingu lisas 1 toodud osalustele vastavas osalaenus. xxx AS osalus oli

osalaenus 1 summas 1 433 000 eurot ning osalaenus 2 summas 500 000 eurot. Xxx AS osalus oli

osalaenus 1 summas 1 433 000 eurot ning osalaenus 2 summas 500 000 eurot. Laenud olid antud

lepingujärgse intressimääraga 4,85% aastas + 6 kuu EURIBOR. xxx AS on esitanud

pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse, mille kohaselt sündikaatlepingust tuleneva nõude

summaks on 1 303 816,62 eurot, millest põhiosa moodustab 1 279 869,66 eurot, intress 22 775,65

eurot ja viivis 1171,31 eurot. Xxx AS on esitanud pankrotimenetluses esialgse nõudeavalduse,

mille kohaselt sündikaatlepingust tuleneva nõude summaks on 1 303 816,62 eurot, millest põhiosa

moodustab 1 279 869,66 eurot, intress 22 775,65 eurot ja viivis 1171,31 eurot.

Sündikaatlaenulepingu p 9.1 kohaselt tagavad tagatised laenu Agendi (xxx AS) kasuks, kes

tegutseb Laenuandjate huvides tagatiste hoidjana. Tulenevalt sündikaatlaenulepingust on

tagatised seatud ka Xxx AS (likvideerimisel) kasuks. Sündikaatlepingutest tulenevate xxx AS ja

Xxx AS (likvideerimisel) nõuete esialgseks kogusummaks võlgniku vastu on 2 607 633,24 eurot,

mida tagavad hageja omandis olevatele kinnistutele seatud hüpoteegid kogusummas 3 042 349,49

eurot. Täna on Xxx AS nõude omandanud xxx AS. Nõudeavalduse esitamise seisuga ning

hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud xxx AS või Xxx AS (likvideerimisel) asunud hüpoteeke

realiseerima. Nii xxx AS kui ka Xxx AS (likvideerimisel) nõudeavaldused olid esitatud

esialgsetena. Seega ei ole teada, kas nõuete suurus võib olla oluliselt suurem kui nõudeavaldustest

märgitud ning välistatud ei ole ka asjaolu, et tegelike nõuete summa võib olla võrdne

hüpoteekidega. Pole ka teada, millistel tingimustel ja millise hinnaga oleks võimalik tagatisvara

võõrandada. Samas ei saa printsiibis välistada ka seda, et pooled võiks suurendada hüpoteegiga

tagatavat nõuet hüpoteegi maksimaalses ulatuses. Seega võivad pooled täna sõlmida ka

kokkuleppeid, millise ulatuses ei ole tänased hüpoteegipidajad veel lepinguid sõlminud, mistõttu

ei kaitse hagejat pankrotimenetluses AÕS § 349 lg 3 alusel tekkiv võimalik eriõigusjärglus millele

kostja II on viidanud. Tulenevalt eeltoodust esitab hageja hagiavalduse Timo Houses OÜ

(pankrotis) pankrotimenetlusse hüpoteegiga tagatud nõuete tunnustamiseks (sündikaatleping)

maksimaalses summas 3 042 3349,49 eurot tingimuslikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud

teises järgus.

4. 15.10.2018 sõlmisid xxx AS ja võlgnik investeerimislaenulepingu nr xxx summas 500 000 eurot,

lepingujärgse intressimääraga 5% aastas. xxx AS on esitanud pankrotimenetluses esialgse

nõudeavalduse, mille kohaselt investeerimislaenulepingust tuleneva nõude summaks on 538

386,89 eurot, millest põhiosa moodustab 500 000 eurot, intress 2843,89 eurot ja viivis 1171,31

eurot. xxx AS on esitanud nõudeavalduse esialgsena, mistõttu ei ole välistatud, et nõude suurus

võib olla võrdne hüpoteegi suurusega. Investeerimislepingu tagatiseks seati I järjekoha

ühishüpoteek hagejale kuuluvale kinnistule summas 700 000 eurot. Nõudeavalduse esitamise

seisuga ning hagiavalduse esitamise seisuga ei olnud xxx AS asunud hüpoteeke realiseerima. xxx

AS nõudeavaldus olid esitatud esialgsena. Seega ei ole teada, kas nõude suurus võib olla oluliselt

suurem kui nõudeavaldustest märgitud ning välistatud ei ole ka asjaolu, et tegelik

investeerimislaenulepingust xxx AS nõude summa võlgniku vastu võib olla võrdne

hüpoteekidega. Pole ka teada, millistel tingimustel ja millise hinnaga oleks võimalik tagatisvara

võõrandada. Samuti ei saa printsiibis välistada ka seda, et pooled võiks suurendada hüpoteegiga

tagatavat nõuet hüpoteegi maksimaalses ulatuses. xxx AS nõuet on pankrotimenetluses

tunnustatud summas 3 146 020,13 eurot. AÕS § 349 lg 3 regulatsioon ei välista hageja

tingimusliku nõude rahuldamist käesolevas pankrotimenetluses ning esitatud nõude tunnustamise

hagi rahuldamist. Käesoleval juhul on olukord, kus võlgniku kohustusi tagavad hageja

kinnistutele seatud hüpoteegid. Juhul kui pankade nõuete tasumiseks hüpoteegid realiseeritakse

ning hageja selle tasub, siis tõepoolest saab hageja nõuda nõuete üleandmist eriõigusjärglusele

tuginedes. Nimetatud asjaolu aga ei tähenda seda, et hageja ei saaks esitada täna iseseisvat

tingimuslikku nõudeavaldust käesolevas pankrotimenetluses. Seega on põhjendatud hagiavalduse

rahuldamine hageja tingimuslikult esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja

hagiavalduse Timo House OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusse hüpoteegiga tagatud nõude

tunnustamiseks maksimaalses summas 700 000 eurot tingimuslikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2

märgitud teises järgus.

5. Hageja kinnistud nr xxx, xxx, xxx, xxx, xxx on koormatud ühishüpoteegiga summas 1 900 000

eurot XXX Xxx Osaühingu kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele

sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. XXX Xxx OÜ on esitanud

pankrotimenetluses nõude summas 1 568 555,56 eurot, nõue on tunnustatud. Hüpoteegid tagavad

XXX Xxx OÜ nõudeid võlgniku vastu. Nõudeavalduse esitamise seisuga ei olnud XXX Xxx OÜ

asunud hüpoteeke realiseerima. Välistatud ei ole, et XXX Xxx OÜ nõue, mis on tagatud hageja

kinnistut koormava hüpoteegiga on võrdne hüpoteegi suurusega. Pole ka teada, millistel

tingimustel ja millise hinnaga oleks võimalik tagatisvara võõrandada. Samuti ei saa printsiibis

välistada ka seda, et pooled võiks suurendada hüpoteegiga tagatavat nõuet hüpoteegi

maksimaalses ulatuses. AÕS § 349 lg 3 regulatsioon ei välista hageja tingimusliku nõude

rahuldamist käesolevas pankrotimenetluses. Tulenevalt eeltoodust esitab hageja hagiavalduse

Timo House OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses hüpoteegiga tagatud nõude tunnustamiseks

(tulenevalt XXX Xxx OÜ kasuks seatud hüpoteekidest) maksimaalses summas 1 900 000 eurot

tingimuslikuna PankrS § 153 lg 1 p-s 2 märgitud teises rahuldamisjärgus.

6. Hageja ei nõustu kostja II käsitlusega selle osas, et nõue oleks esitatud alusetult või puuduks alus

käesoleval juhul rahuldada hageja nõuet tingimuslikuna. Seega kuulub hagiavaldus

rahuldamisele.

Kostja I (pankrotihaldur) vastuväited

7. Kostja I vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

8. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13 punktis 14 selgitanud, et AÕS § 349 lg 3 alusel üle

läinud tunnustatud nõuet ei tule võlgniku pankrotimenetluses uuesti tunnustada. Kui

pankrotivõlausaldaja tunnustatud nõue rahuldatakse kolmandale isikule kuuluva hüpoteegiga

koormatud kinnisasja arvel täielikult või osaliselt, läheb pankrotimenetluses tunnustatud nõue

seaduse alusel täielikult või osaliselt nõude rahuldatud kinnisasja omanikule ilma tunnustamata

üle. Hageja nõue ei saa eksisteerida samaaegselt hüpoteegipidajate nõuete kõrval.

9. Hageja on esitanud enda nõude tingimuslikuna. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada

ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrval tingimusega haldusaktist, mille

edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse

pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene

teisiti. Seega muutub hageja nõue sissenõutavaks, kui edasilükkav või äramuutev tingimus

saabub. Kui hageja peab selleks AÕS § 349 lg 3 olukorra saabumist, siis sellisel juhul ei ole

tegemist tingimusega, mille saabumisel muutuks hageja nõue sissenõutavaks, vaid hagejale

lähevad üle hüpoteegipidaja nõuded, mis on juba varasemalt muutunud sissenõutavaks ja hagejal

tekib õigus nõuda nende nõuete üleandmist ja hagejal ei teki täiendavat nõuet võlgniku vastu,

mille tunnustamist on tal õigus võlgniku pankrotimenetluses nõuda. Hagejal ei saa tekkida

täiendavat tingimuslikku nõuet, mille tunnustamist saaks nõuda võlgniku pankrotimenetluses.

Kostja II (aktsiaselts FEB) vastuväited

10. Kostja II vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

11. Kostjale II jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel hageja tingimuslik nõue võib tekkida. Juhul,

kui hageja peab silmas, et vaidlusalune tingimuslik nõue tekibki AÕS § 349 lg 3 alusel, siis selline

käsitlus on ebaõige. Riigikohtu selgituse järgi AÕS § 349 lg 3 alusel nõude ülemineku korral ei

ole vaja üle minevat nõuet eraldi tunnustada, vaid kolmandast isikust kinnisasja omaniku korral

läheb hüpoteegipidaja nõue ka pankrotimenetluses talle üle AÕS § 349 lg 3 alusel. Järelikult, kui

käesoleval juhul müüakse pankrotivõlgniku pankrotimenetluses hagejale kuuluvad kinnisasjad ja

rahuldatakse selle arvel hüpoteegipidajate nõuded, lähevad hüpoteegipidajate nõuded täielikult

või osaliselt hagejale üle. Seetõttu puudub ka hagejal kui kolmandast isikust kinnisasja omanikul

õigus nõuda täiendavalt enda nõude tunnustamist pankrotimenetluses lisaks hüpoteegipidajate

nõuetele. Sisuliselt on tegemist ühe ja sama nõudega, mis ei saa eksisteerida samaaegselt

hüpoteegipidajate nõuete kõrval.

12. Hagejal ei teki tingimuslikku nõuet hüpoteegipidajate nõuete kõrvale. Hageja on esitanud enda

nõude tingimuslikuna. PankrS 98 kohane tingimuslik nõue tähendab, et võlausaldaja nõue muutub

sissenõutavaks, kui tehingust või haldusaktist tuleneb edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole

veel saabunud. Ehk teisisõnu nõue muutub sissenõutavaks, kui edasilükkav või äramuutev

tingimus saabub. Hageja ei ole täpsemalt selgitanud, milles seisneb tema nõude sissenõutavaks

muutumise edasilükkav või äramuutev tingimus. Kui hageja peab selle all silmas AÕS § 349 lg 3

kohase olukorra saabumist, siis selline käsitlus on ekslik. Tegemist ei ole tingimusega, mille

saabumisel muutub hageja nõue sissenõutavaks. Hagejale lähevad sellisel juhul üle

hüpoteegipidajate nõuded, mis on juba varasemalt muutunud sissenõutavaks. Hagejal tekib

üksnes õigus nõuda juba tekkinud nõuete üleandmist, mis ei tähenda uue nõude sissenõutavaks

muutumise tingimuse saabumist. Hagiavalduse punktides 11 – 13 on hageja seoses viitega

Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-152-13 leidnud, et viidatud Riigikohtu lahendi seisukoht ei

tähenda, et nõue läheb üle täies ulatuses ning mahus selliselt, et tagatud oleks ka hageja õigused

võlgniku pankrotimenetluses. Hageja hinnangul, olukorras, kus puudub teave, millises osas

kuuluvad hüpoteegipidajate nõuded rahuldamisele, ei saa eeldada, et hüpoteegipidajate nõuded

võivad kattuda hageja nõuetega. Kostja II hinnangul võib sellest järeldada hageja arusaama, et tal

võib siiski tekkida täiendav nõue, kui hüpoteekidega tagatud nõuete rahuldamiseks ei realiseerita

tema kinnisasju või rahuldatakse nõuded kinnisasjade müügist vaid osaliselt. Hageja selline

võimalik käsitlus on samuti ebaõige. Juhul, kui mingil põhjusel pankrotimenetluses hagejale

kuuluvaid kinnisasju ei müüda, jääb hageja kinnisasjade omanikuks ja tal ei teki ka õigust nõuda

AÕS § 349 lg 3 alusel hüpoteegipidajate nõuete üleandmist. Seevastu kui hüpoteegipidajate

nõuded rahuldatakse hagejale kuuluvate kinnisasjade müügi tulemusel vaid osaliselt, siis lähebki

hagejale AÕS § 349 lg 3 alusel üle see osa hüpoteegipidajate nõudest, mis rahuldati hagejale

kuuluva kinnisasja müügist. Seetõttu on küll võimalik, et hüpoteegipidajate nõuded ei pruugi

hagejale AÕS § 349 lg 3 alusel täielikult üle minna, kuid sellisel juhul ei teki hagejal täiendavat

nõuet pankrotivõlgniku vastu, mille tunnustamist on hageja õigus pankrotimenetluses nõuda.

Kohtu põhjendused

13. Kohus on 22.09.2020 hagi menetlusse võtnud ja kostjad on saanud tähtaja hagile vastamiseks.

27.11.2020 määrusega on kohus määranud TsMS § 403 alusel asja menetlemise kirjalikku

menetlusse. 16.02.2021 e-kirjaga on kohus teavitanud menetluse käigust seoses pankrotihalduri

vahetumisega (05.01.2021) uut haldurit. Hageja on rahuldanud pankrotimenetluses xxx AS nõude

summas 1 600 000 eurot vastavalt 04.12.2020 asjaõiguslepingule nr 1817. Lisaks üldkoosolekul

tunnustatud nõudele tuleks täiendavalt tunnustada 1 600 000 eurot, kokku 1 613 169.68 eurot.

Tuginedes riigikohtu lahendile 3-2-1-151-13 läheb üle pankrotimenetluses tunnustaud nõue VÕS

§ 173 lg 1 mõttes, mida ei oli vaja uuesti tunnustada.

14. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis ning

uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub

seisukohale, et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

15. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

16. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle

rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse

tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur,

on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada

ka nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust või kõrval tingimusega haldusaktist, mille

edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse

pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui käesolevast seadusest ei tulene

teisiti. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või

pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 sätestab, et pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1

nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1)

pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud

tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded.

17. Seega hageja tunnustamise nõude rahuldamise eeldusteks on ka asjaolu, et hagi nõude

tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses oleks esitatud tähtaegselt.

18. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel

omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas

esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

19. Kohtule esitatud tõenditega on tõendanud ning puudub vaidlus, et:

 Harju Maakohus kuulutas 31.12.2019 kohtumäärusega välja TIMO Houses OÜ pankroti

(tlk 6);

 hageja esitas 28.02.2020 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse (tlk 9);

 võlausaldajate 18.08.2020 üldkoosolekul esitasid võlgniku pankrotihaldur Veli Kraavi ja

võlausaldaja asktsiaselts FEB hageja nõuetele vastuväite summas 5 642 349,49 eurot (tlk

18, 34);

 hageja nõue loeti tunnustatuks teise rahuldamisjärgu nõudena summas 13 169,68 eurot;

 hageja on esitanud enda nõude 5 642 349,49 eurot tingimuslikuna PankrS § 98 alusel;

 võlgniku kohustusi tagavad hageja kinnistutele seatud hüpoteegid;

 kui hageja võlgniku laenukohustused täidab, saab nõuda nõuete üleandmist.

20. Kohus saab asja läbivaatamisel lähtuda TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt hagis esitatud nõudest

ja faktilistest asjaoludes. Hageja Osaühing Kodiaros palub tunnustada TIMO Houses OÜ

(pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses järgnevaid Osaühing Kodiaros nõudeid:

a) 20.10.2017.a sündikaatlaenulepingu tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue

hüpoteegiga tagatud nõuete maksimaalses summas 3 042 349,49 eurot ning tingimuslikuna

(PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus (tlk 43-69).

b) 15.10.2018.a sõlmitud laenulepingu nr 33548 tagamiseks seatud hüpoteekidega tagatud nõue

hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 700 000 eurot ning tingimuslikuna (PankrS § 98)

PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus (tlk 71-73).

c) 27.02.2020.a. ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu nr 157 tagamiseks seatud

hüpoteekidega tagatud nõue hüpoteegiga tagatud maksimaalses summas 1 900 000 eurot ning

tingimuslikuna (PankrS § 98) PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus (tlk 74-

80).

21. Hageja väitel ei ole nõudeavalduses märgitud nõude tunnustamata jätmist võimalik asendada

AÕS § 349 lõikes 3 sätestatud instrumendi kasutamisega olukorras, kus hüpoteegiga tagatud

nõuded realiseeritakse laenuandjate poolt, nõude ülemineku ulatus sõltub, mis ulatuses

võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldati. AÕS § 349 lg 3 kohaselt,

kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue

rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Seega on

vaidlus selle üle, kas hageja õiguste tagamiseks pankrotimenetluses on vajalik nõuete tingimuslik

tunnustamine.

22. Hageja väitel ei välista AÕS § 349 lg 3 regulatsioon tema tingimusliku nõude tunnustamist

vaidlusaluses asjas. Hageja on viidanud hagiavalduse punktis 14 Riigikohtu seisukohale

tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, punkt 14: „kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning

sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. /…/ Seejuures ei takista nõude

üleminekut AÕS § 349 lg 3 alusel ka see, et laenuandja nõue on võlgniku pankrotimenetluses

tunnustatud. Kolleegiumi arvates saab seaduse alusel üle minna ka pankrotimenetluses

tunnustatud nõue. Kostjad on seisukohal, et sama lahendi juhiste kohaselt, on ekslik kohtute

arusaam, et hagejale seaduse alusel üle läinud tunnustatud nõuet tuleb hagejale üle läinud osas

võlgniku pankrotimenetluses tunnustada. Kolleegium leiab, et AÕS § 349 lg 3 alusel üle läinud

tunnustatud

nõuet

ei

tule

võlgniku

pankrotimenetluses

uuesti

tunnustada.

Kui

pankrotivõlausaldaja tunnustatud nõue rahuldatakse kolmandale isikule kuuluva hüpoteegiga

koormatud kinnisasja arvel täielikult või osaliselt, läheb pankrotimenetluses tunnustatud nõue

seaduse alusel täielikult või osaliselt nõude rahuldanud kinnisasja omanikule ilma tunnustamata

üle.“

23. PankrS § 98 kohaselt võib võlausaldaja esitada nõude, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille

edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole veel saabunud. Selline nõue loetakse

pankrotimenetluses võrdseks nõudega, mis ei ole tingimuslik, kui pankrotiseadusest ei tulene

teisiti. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS

§ 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist. Käesolevalt on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses xxx AS, xxx AS ja XXX Xxx

esitatud laenuvõla nõuded tagatud hagejale kuuluvatele kinnistustele seatud hüpoteekidega, kus

eelnimetatud võlausaldajate tunnustatud nõuded võivad kuuluda täitmisele hagejale kuuluvate

kinnisasjade arvelt. Seega kohaldub AÕS § 349 lg 3, kus hageja hagiavalduses esitatud asjaolude

alusel võib talle kuuluva kinnisasja(de) müügi korral tekkida õigus nõuda hüpoteegipidajalt nõude

üleandmist, kuid ei teki iseseisvat tunnustamist tingimuslikku nõuet. Nimetatu tuleneb ka

Riigikohtu suunistest tsiviilasjas 3-2-1-152-13, mil võla on tasunud hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle

ka üle, sealjuures üle läheb sama nõue, seadusjärgse nõude üleminekuga VÕS § 173 lg 1 mõttes.

Seega läheb üle nõue ka pankrotimenetluses, mida ei ole vajalik uuesti tunnustada ja

pankrotivõlausaldajaks tuleb lugeda isik, kellel nõue seaduse alusel osaliselt üle läks.

Pankrotihaldur on oma vastuses ka esile toonud, et 04.03.2021 seisuga on hageja nõude suurus

kokku 1 613 169,68 eurot. Võlgniku nõude rahuldanud hüpoteegiga koormatud kinnisasja

omanikule täielikult või osaliselt AÕS § 349 lg 3 alusel üle läinud tunnustatud nõuet ei tule

võlgniku pankrotimenetluses uuesti tunnustada. Pankrotihaldur peab pankrotimenetluses

arvestama

võlausaldaja

eriõigusjärglusega

ja

lugema

täielikult

või

osaliselt

pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele on nõue seaduse alusel vastavalt osaliselt või täielikult üle

läinud.

24. Hageja ei ole põhistanud, milles seisneb tema nõude sissenõutavaks muutumise edasilükkav või

äramuutev tingimus PankrS § 98 mõttes. Kohtu hinnangul ei saa selliseks tingimuseks olla AÕS

§ 349 lg 3 kohase nõude ülemineku olukorra saabumine. Seega ei ole menetluses esile toodud

selliseid asjaolusid, mis oleks käsitletavad just tingimusliku nõude tunnustamisena. Õige on, et

nõude ülemineku ulatus sõltub sellest, millises ulatuses võlausaldaja nõue hüpoteegiga koormatud

kinnisasja arvel rahuldati. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et puudub mis tahes informatsioon

võimalikest täitemenetluse kuludest. PankrS § des 65, 651, 66 ja 661 on reguleeritud

pankrotihalduri tasu ja kulude kalkuleerimine.

Menetluskulud

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

27. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

kohtunik