1-10-6383/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht . 18.06.2010.a Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Prokurör Kristel Eliste

Kaitsja Lembit Nirgi

Süüdistatav H.V, isikukood xxx, Elukoht Xxx Kriminaalkorras karistamata Ei tööta

Süüdistus KarS § 274 lg 1

Menetluse liik üldmenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista H.V KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 180 miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäär 50.- krooni) – 9000.- krooni.

KarS § 73 lg 1 alusel rahalist karistust täitmisele mitte pöörata, kui H.V ei pane 3- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista H.V-lt riigituludesse:

– sundraha 1,5 palga alammäära -6525.- krooni

- kaitsjatasu 3768.- krooni.

Kriminaalasi nr. 1-10-6383

2

Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777.

Maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-10-6383 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Asitõend – CD-plaat videosalvestusega – KrMS § 126 lg 3 p. 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju

Maakohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS H.V süüdistatakse selles, et tema, väärteomenetluse raames kinni peetud isikuna,

kasutas 19.09.2009 kella 10.00 paiku Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Põhja Politseiprefektuuri

Kesklinna Politseiosakonnas füüsilist vägivalda võimuesindaja, s.o. teenistuskohustusi täitva

Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna Politseiosakonna vanemkonstaabel Toomas V suhtes.

Nimelt, politseiametnike poolt arestikambrisse kainenemisele paigutamisel, lõi H.V

Toomas V rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuseturse parema põse piirkonnas.

Seega H.V, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

SÜÜDISTATAVA SEISUKOHT

H.V ei tunnistanud end süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta kinnitas kohtus, et politseiosakonnas arestikambri ukse juures ei löönud ta Toomas V ega ole üldse politseitöötajate

suhtes mingisugust vägivalda tarvitanud. 19.09.2009.a. hommikul taheti teda uuesti arestikambrisse paigutada. Kuna keegi ei öelnud põhjust, siis keeldus ta vabatahtlikult kambrisse minemast, kuid politseitöötajatele vastupanu ei osutanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

H.V-le süüdistuses etteheidetav tegu on tõendamist leidnud kannatanu Toomas V

ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta 19.09.2009.a. hommikul tööl Kesklinna

politseiosakonnas korrapidajana. Kella 10 paiku kutsus Ingrid N teda appi agressiivse

süüdistatava kambrisse paigutamiseks. Ta rääkis algul süüdistatavaga rahulikult, palus teda

kambrisse minna, kuid süüdistatav hoidis toolist kinni, keeldus püsti tõusmast ja hakkas räuskama. Siis aitas ta Ingrid N ja Nila M süüdistatava kambriukseni toimetada. Süüdistatav

keeldus minemast, proovis vastu hakata. Kambriukse juures, kui ta oli seljaga ukse poole, lõi H.V teda kahe naispolitseitöötaja vahelt rusikaga vastu paremat põsesarna. Löögi tagajärjel lendasid eest prillid, ta tundis valu ja löögi kohale tekkis hematoom.

H.V poolt Toomas V löömine on tõendatud ka tunnistaja Ingrid N ütlustega, mille

kohaselt Toomas V tuli appi agressiivset süüdistatavat, kes keeldus kambrisse minemast,

kambrisse toimetama. Kambri ukse ees süüdistatav vehkis kätega ja tema nina eest vuhises

mööda süüdistatava käsi, tabades Toomas V , kellel lendasid prillid eest. Kuhu löök täpselt sattus, ta ei näinud, kuid peale kambriukse sulgemist nägi, et Toomasel oli silmaalune punane.

3 Kannatanul tervisekahjustuse olemasolu tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos sellele lisatud fotoga kannatanust. Läbivaatusega tuvastati Toomas V parema silma all umbes 2,0 cm suurune punaka värvusega verevalum.

Toomas V pöördus samal päeval, s.o. 19.09.2009.a. kell 11:23 ka raviasutusse ja AS Ida-

Tallinna Keskhaigla poolt koostatud patsiendikaardist nr. R411552 nähtub kannatanul parema põse piirkonnas turse olemasolu.

H.V poolt Toomas V löömist tõendavad kaudselt ka tunnistaja Nila M ütlused.

Tunnistaja ütluste kohaselt võeti 19.09.2009.a. hommikul H.V kambrist välja, et talle tutvustada väärteoprotokolli. Süüdistatav läks närvi, lükkas protokolli eemale, karjus kõvasti ja kui tal kästi alkomeetrisse puhuda, selgus, et on ikka veel purjus. Otsustati teda veel mitte koju lasta, vaid uuesti kambrisse tagasi paigutada. Kuna süüdistatav muutus agressiivseks, keeldus kambrisse minemast, kutsusti appi korrapidaja Toomas V . Kambri ukse juures ta kannatanu

löömist isiklikult ei näinud, kuid nägi, kuidas T.V prillid eest lendasid ja hiljem nägi ka punetust silma juures.

H.V poolt Toomas V löömist tõendab Kesklinna politseiosakonna arestikambrite juures

asuva kaamera videosalvestus ja selle vaatlusprotokoll. Videosalvestuselt on näha kahe

naispolitseiniku vahelt heledas varrukas kätt tõusmas ja peale seda Toomas V pea liigutust tahapoole. Kuna politseitöötajad olid kõik tumesinises vormisriietuses, ei saanud see olla nende käsi. H.V oli seljas hele särk. Järelikult kuulus heledas varrukas käsi H.V-le.

Hinnates tõendeid kogumis, leidis kohus, et on tõendamist leidnud Toomas V suhtes vägivalla toimepanemine H.V poolt. Kannatanu ütlused tõendavad, et löögi vastu paremat põske

sai ta H.V käega, mitte kogemata Ingrid Ni või Nila Matrossova omaga. Tunnistaja Ingrid Ni ütlused tõendavad, et H.V käsi vuhises tema näost mööda ja tabas Toomas V nägu. KarS § 274 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Politseiametnik

on võimuesindaja. Vägivald oli seotud tema ametikohustuste täitmisega. Toomas V oli

19.09.2009.a. hommikul kella 10 ajal tööl Kesklinna Politseiosakonnas korrapidajana. Kuna

H.V ei olnud hommikuks kainenenud, keeldus tagasi arestikambrisse minemast, oli tunnistajate sõnul agressiivne, tuli ta Ingrid N ja N M nende palvel appi H.V kambrisse tagasi paigutamisel. Seega täitis Toomas V oma ametikohustusi.

Subjektiivsetelt tunnustelt oli löömine toime pandud kavatsetult. Kannatanu ütluste kohaselt oli

see tahtlik tegu, mitte juhuslik löök rabelemise käigus. Seega on H.V toime pannud kuriteo KarS § 274 lg 1 järgi.

Süüdistatava kaitsja leidis, et H.V pandi kambrisse tagasi sellepärast, et ta keeldus

väärteoprotokollile alla kirjutamast. Sellepärast ei oleks tohtinud H.V kambrisse tagasi panna, vaid tulnuks allakirjutamisest keeldumine vormistada ja isik koju lasta. Kaitsja leidis ka, et politseitöötaja löömine ei ole tõendatud. H.V püüdis takistada temalt vabaduse võtmist ja

võis oma käega politseitöötajat kogemata riivata. Kogemata riivamise eest ei saa kedagi karistada. Pole tuvastatud H.V tahtlus politseitöötaja löömiseks.

Tõendite uurimisel leidis tuvastamist, et H.V ei pandud kambrisse tagasi mitte

väärteoprotokollile allkirja andmisest keeldumise pärast, vaid politseitöötajatele tundus tema käitumise põhjal, et ta ei olnud veel kaineks saanud, mistõttu pandi ta alkomeetrisse puhuma. Aparaat näitaski 0,57. Sellepärast viidigi ta kambrisse tagasi kuni täieliku kainenemiseni. Et tegemist ei olnud kogemata riivega, seda tõendavad kannatanu ütlused. Samuti on tunnistaja Ingrid N öelnud, et peale H.V käe tema nina eest mööda tuhisemist, tuli H.V suust

4 võiduröömus hüüatus, et sai politseitöötajale pihta. Eeltoodu kinnitab löömise kavatsetust, mitte aga lööki ettevaatamatusest.

Karistuse mõistmine

Prokurör taotles süüdistatava karistamist 5-kuulise vangistusega tingimisi KarS § 74 alusel, katseajaga 2 aastat. KarS § 274 lg 1 sanktsioon näeb karistuse liikidena ette rahalise karistuse ja vangistuse. Kohus

leiab, et kuriteo tehiolud võimaldavad mõista H.V-le kergemaliigilise karistuse, sest vägivald seisnes üksnes ühes löögis, mis põhjustas kannatanu põsele vaid punetuse. Tõsisemaid

tervisekahjustusi ei tekkinud. Rahalise karistuse mõistmist ei välista ka süüdistataval töökoha

puudumine. Arvestades, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei saa rahaline karistus olla väga väike, mistõttu kohus peab põhjendatuks sellise kuriteo eest mõista karistuseks 9000 krooni. Kuna H.V varasemad kriminaalkaristused on kustunud, tuleb käsitleda teda karistamata isikuna. Ta ei tööta ja tal tuleb riigituludesse tasuda suures summas kriminaalmenetluse kulud. Eeltoodut arvestades peab kohus otstarbekaks kohaldada H.V suhtes KarS § 73 sätteid ja vabastada ta tingimisi rahalise karistuse kandmisest KarS § 73 lõikes 3 ettenähtud minimaalse katseajaga.

Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311-313.

Kohtunik