1-10-6879/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-6879

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:

Süüdi tunnistada P.G KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 4

(neli) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.G eelvangistuses 27.-28.04.2010.a viibitud 2 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 3 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 3 kuud 28 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui P.G 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu määratud alalises elukohas

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2010.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number

1-10-6879 kohtueelses menetluses 10260101932 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi

P.G süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Raul Heido Süüdistatav P.G

elukoht XXXXX X-X, Tartu linn isikukood XXX kriminaalkorras karistamata (kustunud) tõkendiks elukohast lahkumise keeld

Kaitsja määratud korras Anu Pärtel

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

P.G suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse P.G esimesest kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilmumisest.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista P.G-lt riigituludesse menetluskuludena 1525.- krooni sundraha ja 960.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.G, 1-10-6879, menetluskulud“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „P.G, 1-10-6879, menetluskulud“ .

Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423,

KrMS § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure kasuks 120.- krooni advokaat Anu Pärteli süüdistatav P.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 317 lg 1 ja KrMS § 17 lg 1 alusel edastada kohtuotsuse koopia allkirja vastu kannatanule – K.K. (lk 27) ja tema seaduslikule esindajale E.P. (lk 27).

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

ASJAOLUD Kokkuleppes kajastatud süüdistus P.G süüdistatakse selles, et tema, 27.04.2010.a kella 21.00 paiku Tartus XXX ees tõukas oma elukaaslase E.P. alaealise poja K.K. pea ja vasaku küljega vastu XXX maja seina. Seejärel haaras P.G K.K. kukla juurest riietest kinni ja viskas ta maja välisuksest sisse koridori, kus lõi selili koridori põrandal lamavat kannatanut jalaga vastu kannatanu vasaku sarna piirkonda. Oma tegevusega põhjustas P.G K.K. füüsilist valu ja tervisekahjustusena näo verevalumi.

Sellega pani P.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kokkuleppes kajastatud karistus

KarS § 121 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav P.G-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

27.-28.04.2010.a, so 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel vangistust ei pöörata täitmisele, kui P.G 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

• elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppevõi töökoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel jäi süüdistatav kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on süüdistatava suhtes süüdimõistev. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks:

- 960.- krooni kaitsjatasu (lk 33: 840.- krooni kohtueelses menetluses + 120.- krooni kohtumenetluses; KrMS § 175 lg 1 p 4),

- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus sundrahast 5000.- krooni riigi kanda, kuna täies ulatuses sundraha tasumine käib P.G-le ilmselt üle jõu – P.G saab poole kohaga tööle järgmise kuu algusest enda lapsehoolduspuhkusele mineva elukaaslase asemele, perre sünnib septembris kolmas laps, P.G sissetulek oma uuel töökohal ei ole suur (1500 kuni 2000 krooni netona) ning perel puudub registreerimisele kuuluv kinnisvara, elavad üürikorteris. Heli Sillaots kohtunik