4-21-305/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 18. märts 2021 Kohtuasja number 4-21-305 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik

Kohtuasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus A.J-ile (isikukood XXX ) asenduskaristuse kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. veebruari 2021 määrus Määruskaebuse esitaja A.J Teised määruskaebemenetluse pooled Politsei- ja Piirivalveamet Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 23. veebruari 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

PÕHIOSA

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 29. augusti 2017 otsusega väärteoasjas

nr 2315,17,006529 karistati A.J narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 199 trahviühikut summas 796 eurot. Otsus jõustus 14. septembril 2017.

2. PPA 12. mai 2018 otsusega väärteoasjas nr 2315,18,002289 karistati A.J NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut summas 60 eurot. Otsus jõustus 29. mail 2018.

3. A.J rahatrahve vabatahtlikult ei tasunud. Rahatrahvide sissenõudmiseks algatati

täitemenetlused. Kohtutäiturid Tarvi Söömer ja Toomas Saarma teatasid kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvide täitmise võimatusest.

4. 20. jaanuaril 2021 esitas PPA Viru Maakohtule taotlused A.J-ile asenduskaristuse

kohaldamiseks. A.J olid tasumata mõlemad trahvisummad. Viru Maakohtu 27. jaanuari 2021 määrusega ühendati PPA taotlused ühte menetlusse.

2(2)

5. Viru Maakohus rahuldas 23. veebruari 2021 määrusega need taotlused ning asendas karistusseadustiku (KarS) § 72 lg-te 1 ja 2 alusel A.J-ile PPA 29. augustil 2017 otsusega mõistetud rahatrahvi 19 päeva pikkuse arestiga ning 12. mai 2018 mõistetud rahatrahvi 1 päeva pikkuse arestiga, seega kokku 20 päeva arestiga. Kohus märkis, et A.J on rahatrahvid täies ulatuses tasumata. Nurjunud on rahatrahvide sundtäitmine, kuna A.J pole vara

ega sissetulekut, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Tema rahatrahvid tuleb asendada

arestiga. Aresti üldkasulikku tööga asendada ei saa, sest sellise töö tegemise ajal tuleb menetlusalusel isikul järgida käitumiskontrolli nõudeid. A.J varasemast käitumisest

nähtub, et selleks ta valmis ja võimeline pole. Nimetatud veendumust kinnitab asjaolu, et süüdimõistetu ei suutunud katseajal täita ei käitumiskontrolli nõudeid ega lisakohustusi.

6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A.J, taotledes maakohtu määruse uuesti läbivaatamist ning algse karistuse, st rahatrahvi, uuesti määramist. Alternatiivselt taotleb A.J määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Sellisel juhul saaks ta olla kasulik

ja tööga oma trahvid tasa teha, tegeledes samaaegselt asjaajamisega, mida vanglas pole võimalik teha. See võimaldaks tal kiiremini tööle asuda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 23. veebruari 2021 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et A.J on PPA 29. augustil 2017 ja 12. mail 2018 otsustega mõistetud rahatrahvid tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, kuna vara, millele sissenõuet pöörata, A.J pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg-st 1 on kohtul võimalik üksnes otsustada, kas asendada A.J rahatrahv

arestiga või üldkasuliku tööga. Seega pole põhjendatud A.J taotlus rahatrahvi

ennistamiseks.

9.

Alternatiivselt taotles A.J aresti asendamist üldkasuliku tööga. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti

üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Kahjuks ei sätesta seadus mingeid pidepunkte, millest lähtuvalt kohus selle diskretsioonotsustuse tegema peab. Siiski saab öelda, et üldkasulik töö pole põhjendatud vähemalt siis, kui ei ole alust uskuda selle töö edukasse tegemisse. Maakohus just sellest lähtuski ja ringkonnakohtu hinnangul tegi ta seda korrektselt.

Nimelt on tõesti põhjust arvata, et inimene, kes ei täitnud katseaja tingimusi, ei hakka ka korralikult üldkasulikku tööd tegema. Lisaks tuleb tähele panna seda, et A.J on pannud toime väga palju väärtegusid ja ta on korduvalt talle määratud trahvid tasumata jätnud. Samuti on ta sooritanud kuritegusid – ja viibib seetõttu suisa vanglas. Kõik seegi näitab, et A.J ei suuda korrektselt käituda ja pole põhjust ka uskuda tema lubadusi.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes VTMS § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 23. veebruari 2021 määruse muutmata ja A.J määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)