1-07-2174/31 · 1-07-2174/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-2174

M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada K.N-i talle 18.12.2007.a Viru

Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 3 aasta 8 kuu 23 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks 300.- krooni advokaat Rein Napa

süüdimõistetu K.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista

K.N-ilt riigituludesse menetluskuluna 300.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):

- pangakontole nr 10220034800017 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „K.N, 1-07-2174, menetluskulu“, või

- pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874,

selgituseks märkida: „K.N, 1-07-2174, menetluskulu“. Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-2174 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Virge Harak 04.06.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 04.06.2010.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga menetlusmaterjali edastamise

kohta süüdimõistetu K.N-i

tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu

K.N asukoht xxx, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 6-l korral Kaitsja määratud korras Rein Napa

2 2 Kui menetluskulu ei ole tasutud määruse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse määrust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (KrMS § 423, § 417) ja sellisel juhul tuleb kanda ka määruse täitmisega kaasnevad kulud.

Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, Kohtute Raamatupidamiskeskusele, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu K.N-ile.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus

Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

K.N-i on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ka tahtliku tapmise eest.

Käesoleval ajal kannab K.N talle 18.12.2007.a Viru Maakohtu kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7, KarS § 263 p 1,4 järgi KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68, KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 8 kuud 23 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks 18.12.2007.a.

28.06.2010.a kohtuistungil avaldas K.N soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

K.N on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud aja – vähemalt 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

K.N-i on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral, valdavalt

varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid ka tahtliku tapmise eest. Esimest

korda karistati K.N-i kriminaalkorras 1989.a. K.N-i on kuritegude toimepanemise eest valdavalt karistatud reaalselt ärakandmisele kuuluvate vangistustega, kuid K.N on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.

Karistusregistri teatiselt nähtuva kohaselt on K.N lühikesi vabaduses viibitud perioode kasutanud uute kuritegude toimepanemiseks.

Neljandat korda karistati K.N-i kriminaalkorras 29.05.1998.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega KrK § 100 ja KrK § 139 lg 2 p 1,2 järgi KrK § 40 lg 3 alusel (Narva Linnakohtu 15.05.1998.a kohtuotsusega KrK § 141 lg 2 p 1 järgi karistuseks mõistetud 6 aasta 6 kuu vangistusega) kohtuotsuste kogumis liitkaristusega 10 aastat vangistust.

3 3 Vangistuses karistuse kandmise ajal toimepandud kuriteo toimepanemise eest karistati

K.N-i viiendat korda ja seda 09.01.2003.a Harju Maakohtu kohtuotsusega KarS § 331 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 1500.- krooni riigituludesse.

14.07.2006.a Harju Maakohtu määruse alusel vabanes K.N

25.07.2006.a 10 aasta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt, karistuse ärakandmata osa vangistusest vabanemise seisuga 1 aasta 2 kuud.

13.11.2007.a Viru Maakohtu määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele

29.05.1998.a Narva Linnakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse

ärakandmata osa – 1 aasta 2 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks

13.11.2007.a. Karistus pöörati uuesti täitmisele, kuna K.N lahkus katseajal

kriminaalhooldaja loata Rootsi ja kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes osutus

seetõttu võimatuks. Lisaks rikkus K.N kohustust, mitte tarvitada katseajal alkoholi ja ei täitnud kohustust, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatuna pani K.N katseajal toime

2 kuritegu – röövimise ja avaliku korra raske rikkumise, milliste eest teda karistati kriminaalkorras (kuuendat korda) 18.12.2007.a Viru Maakohtu kohtuotsusega.

Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt on K.N-i vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel tõenäoline tema varasema käitumise

kordumine – käitumiskontrolli nõuete jäme rikkumine ja kriminaalhooldusest

kõrvalehoidumine ja suhtlemise jätkamine kriminaalkorras karistatud isikutega ning alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on K.N-ile omane kriminaalset käitumist alalhoidev mõtteviis.

Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatu kohaselt on K.N avalikkusele kõrgohtlik (II,40).

Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud K.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. K.N-i puhul on jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht.

K.N-ile anti võimalus vabaneda röövimise, tahtliku tapmise eest ja

varguste eest karistuseks mõistetud 10 aasta vangistuse kandmiseks tingimisi

ennetähtaegselt, kuid K.N jättis selle võimaluse kasutamata – ei järginud

enda süülisest käitumisest tingituna katseajaks talle pandud kontrollnõudeid ja

kohustusi ning lisaks pani katseajal toime veel ühe uue röövimise ja avaliku korra raske rikkumise.

Kohtu hinnangul ei ole senised karistused, sealhulgas viimased vangistused,

avaldanud K.N-ile sellist positiivset mõju, et teda oleks põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtu hinnangul lähtub K.N-ist

jätkuvalt kõrge uute kuritegude toimepanemise oht. Teiste inimeste

turvalisuse – elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta K.N vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

4 4

Ainuüksi asjaolud, et K.N distsiplinaarkaristused puuduvad, vangistuses on osalenud sõltuvusprobleeme käsitlevas programmis „12 sammu“ Sinu

valik ja omandanud eesti keelt ning elektriku ja keevitaja kutse, tal on vabaduses olemas elu-ja töökoht, ei anna küllaldast ja piisavat alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohus andis K.N-ile juba ühe võimaluse vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabanemiseks (14.07.2006.a määrusega), kuid seda kasutas

K.N uute kuritegude, sealhulgas röövimise, toimepanemiseks ja

kontrollnõuete eiramiseks ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks. Käesolevaks ajaks ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, millistel oleks kohtul põhjendatud K.N-i

veelkordselt usaldada ja teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Järelejäänud karistusaja vältel tuleks K.N-ile kasuks, kui ta osaleks

agressiivuse temaatikat käsitlevas programmis, et vabadusse naastes läheks tal hõlpsamalt kohanemine ühiskonnas heakskiidetud käitumisnormidega. Heli Sillaots kohtunik