2-21-2469/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-21-2469 1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2021. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2469 Tsiviilasi S.M hagi E.M vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.M Kostja E.M Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast S.M hagi E.M vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Toimetada kohtumäärus hagejale kätte.

3. Hagejal on õigus peale kohtumääruse jõustumist taotleda abielutunnistuse (algdokument) tagastamist.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

2. Hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist summas 100 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. 16.02.2021. a esitas hageja S.M Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja hagiavalduse E.M vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 09.01.1982. a. Hageja soovib abielu lahutada, kuna pooled ei ela enam koos alates 1990. aastast ning hagejal on uus elukaaslane alates 1995. aastast. Ühisvara pooltel ei ole. Hageja soovib peale abielu lahutamist kanda perekonnanime „M“.

2. Kohus jättis 17.02.2021 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja 10 päeva hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks, s.o kohustas hagejat esitama põhjendused, millest tulenevalt hageja soovib abielu lahutamist kohtus ja millistest asjaoludest tulenevalt

2-21-2469 2(3)

abikaasad ei saa abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures. 17.02.2021 määrus toimetati hagejale kätte 22.02.2021. a isiklikult allkirja vastu. Hageja ei kõrvaldanud tähtaegselt määruses nimetatud puuduseid.

Kohtumääruse põhjendus

3. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Kohus selgitas hagejale, et perekonnaseaduse (PKS) 65 lg 1 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus või notar ei ole pädev abielu lahutama. Kohus selgitas, et pooltel on võimalik abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures kirjaliku avalduse alusel. Abielu lahutatakse kohtus vaid siis, kui pooled vaidlevad abielu lahutuse üle (nt kui üks pool ei ole nõus abielu lahutusega) või lahutusega seotud asjaolude üle. Kohtule esitatud hagist ei nähtu ka asjaolusid, et perekonnaseisuasutus või notar ei oleks pädev poolte abielu lahutama. Kohus leidis, et hagejal tuleb täiendavalt selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid, s.o eelkõige seda, miks ei saa pooled abielu lahutada perekonnaseisuasutuses või notari juures (PKS § 64 ja § 641).

5. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja täiendavad põhistusi esitanud, millest nähtuks mh poolte vahel abielu lahutamise või lahutamisega seotud asjaolude osas vaidluse olemasolu. Hageja ei ole palunud ka tähtaja pikendamist.

6. Kohus osutab, et TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selleks, et tsiviilkohtumenetlus oleks efektiivne, tuleb hagi menetlusse võtmise staadiumis kõrvaldada kõik puudused, mis võivad takistada tsiviilasja õigesti lahendamist. Riigikohus on mitmes lahendis (vt nt RKTKm 3-2-1-95-13, p 12) juhtinud maaja ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et ebaselge hagi puhul tuleb anda menetlusosalisele TsMS § 3401 lg

1 alusel tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks ning ebaselguse kõrvaldamata jätmisel jätma hagi menetlusse võtmata.

7. TsMS 340¹ lg 2 järgi kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse taotlus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et hageja nõude esitamise aluseks olevate asjaolude ebapiisavuse ja ebaselguse tõttu ei nähtu hagist hageja õiguskaitsevajadus ning kuivõrd hageja ei ole määratud tähtaja jooksul selles osas hagi puuduseid kõrvaldanud, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata.

8. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavaldust menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel ja tagastab selle hagejale.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et kui hageja kõrvaldab eelpool nimetatud puudused (s.o selgitab hagiavalduses, miks ei ole võimalik hagi lahutamine perekonnaseisuasutuses), on hagejal võimalus kohtu poole pöörduda korrektse hagiavaldusega. Uut hagi ei menetleta enam tsiviilasja 2-21-2469 raames, vaid uue tsiviilasjana (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-120-16, punkt 12).

2-21-2469 3(3)

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

10. Vastavalt TsMS § 173 lõike 1 esimesele lausele märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg

1 p 2 alusel tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Seega on hagejal võimalik taotleda kohtult riigilõivu 100 eurot tagastamist.

11. Vastavalt TsMS § 273 lg 3 võib dokumendi esitaja palvel toimikus oleva kirjaliku algdokumendi pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastada. Toimikusse jäetakse kirjaliku algdokumendi tagasi saanud isiku esitatud ja kohtuniku kinnitatud ärakiri. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik abielutunnistuse originaal tagasi küsida Pärnu Maakohtu kantseleist.

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik