2-19-121704/29 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-121704

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-121704

Tsiviilasi

E-SILD OÜ hagi Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu

vastu 6 133,72 euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

8 709,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: E-SILD OÜ (registrikood 12412899, asukoht

Kadaka tee 86a, 12618, Tallinn),

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin

Kruus, Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid,

e-post menetlus@vilippus.ee

Kostja: Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu

(registrikood 80052465, asukoht Asunduse tn 11, 11413

Tallinn, e-post asunduse11@gmail.com),

Kostja lepinguline esindaja I B, SAK Fondi xxx,

e-post jurist@sakfond.ee

Asja läbivaatamine

09.12.2020 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus;

Kostja lepinguline esindaja I B ja kostja seaduslik esindaja

juhatuse liige N P.

08.02.2021 avalikul kohtuistungil, osalesid samad isikud.

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

2.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

3. Otsus toimetada pooltele kätte.

2-19-121704

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. E-SILD OÜ (hageja) esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistult (kostja või ka KÜ) 6 170,52 euro saamiseks. Pärnu

Maakohus tegi 29.08.2019 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 02.09.2019 e-

toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu.

2. 02.09.2019 esitas kostja nõudele vastuväite. Seetõttu lõpetas Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond 13.09.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu hagi 02.10.2019. Hageja täpsustas hagi

14.10.2019 ja 23.10.2019. Hageja nõuab kostjalt 6 133,72 eurot ja viivist. Hagiavalduses

sisaldub selle lisade nimekiri. Hageja tasus hagilt kokku riigilõivu 500 eurot.

4. 24.10.2019 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

5. Kostja vastas hagile 15.11.2019.

6. 03.02.2020 esitas hageja seisukoha kostja vastusele.

7. 09.12.2020 toimus tsiviilasjas kohtuistung. Osalesid hageja lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Kruus; kostja lepinguline esindaja I B ja seadusjärgne esindaja juhatuse

liige N P.

8. 11.01.2021 esitas kostja täiendava seisukoha ja tõendid. Hageja vastas selle 25.01.2021.

Sellele reageeris omakorda kostja 27.01.2021 arvamusega.

9. 08.02.2021 toimus tsiviilasjas teine kohtuistung, kus osalesid samad isikud (kes esimesel

kohtuistungilgi).

10. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 10.02.2021 ja hageja 11.02.2021. Hageja esitas

16.02.2021 seiskohta kostja menetluskulude nimekirja kohta.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

2-19-121704

11. 02.10.2019 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista võlg summas 6 133,72

eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 337,36 eurot ja jooksev

viivis alates hagi esitamisele järgnevast päevast, põhivõlasummast 6 133,72 eurot,

lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,1% päevas, kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

12. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

– pooled sõlmisid 01.08.2018 töövõtulepingu kostjale kuuluval territooriumil parkla

ehitamiseks (laiendamine) Tallinnas aadressil Asunduse tn 11. Kostja saatis hagejale ka

parkla eskiisi. Töö maht ja maksumus lepiti kokku pakkumusvormil, mille hageja esitas

kosjale 29.06.2018. See pakkumine määratleb erinevatele töödele ühikhinna ning

arveldus teostatakse faktiliselt tehtud tööde järgi. Tööde lõpetamise tähtajaks oli 40

päeva alates lepingu sõlmimisest. Kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma lepingu

punkti 1.4 kohaselt kokku 9 264,10 eurot.

-

Enne töödega alustamist, mõõdistas hageja objekti. 05.08.2018 toimus kostja esindaja

V T juuresolekul objektil parkla piiride ettenäitamine looduses.

-

Peale Töö valmimist koostas hageja teostusjoonise ja saatis 22.08.2018 kostja esindajale

tehtud tööde akti nr 1 koos killustiku vedamise saatelehtedega (10 tk). Nimetatud akt

kajastas kogu hageja teostatud tööde mahtu.

-

Aktile vastusena teatas kostja seaduslik esindaja R P 03.09.2018 e-kirjaga, et tema ei

tea teostatud tööde mahtust midagi ning tema ei otsusta ainuisikuliselt.

-

Pooled said objektil kokku 06.09.2018, mille tulemusena esitas hageja kostjale

01.10.2018 arve nr 1132 tehtud tööde akti nr 1 alusel summas 9 264,10 eurot

tasumistähtajaga 08.10.2018. Kostja tasus esitatud arve osaliselt 10.10.2018 summas 7

874,49. Samuti esitas hageja kostjale 06.09.2018 kohtumisel kokkulepitu alusel

töövõtulepingu lisa nr 4 täiendavate tööde kohta.

-

Kostja lisa 4 ei allkirjastanud ja hageja korduvatele pöördumistele ei vastanud.

-

01.08.2019 esitas hageja kostjale lepingu lisa nr 4 alusel täiendavate tööde eest arve nr

2019-1168 summas 6 133,72 eurot. Tasumise tähtaeg möödus 08.08.2019.

-

võlgnevusele lisandub viivis vastavalt lepingu punktile 5.7, mille kohaselt kohustuse

täitmisega viivitamise korral on viivis 0,1% maksmisele kuuluvast summast päevas.

-

Kostja tasus lepingu kohaselt hageja esitatud arve nr 1132 osaliselt, kokku summas 7

874,49 eurot.

-

Hageja on teinud kostjale kokkulepitud töö, kuid kostja on jätnud selle eest tasumata 6

133,72 eurot.

-

Hageja teostas objektil järgmised tööd: geodeetilise alusplaani tegemine; betooni

lammutamine; pinnase väljakaevamine, selle väljavedu ja utiliseerimine; geotekstiili

paigaldamine; killustikaluse ehitamine; koristustööd (hageja 14.10.2019 hagi

täpsustus).

-

Lepingu täitmise käigus selguus lisatööde tegemise vajadus, need kooskõlastati

jooksvalt objektil kohapeal V Tga. Lisatööd olid järgmised: täiendava koguse pinnase

väljakaevamine 325m2; täiendav kogus geotekstiili 226m2; killustikaluse ehitamise ja

kiilumise mahu suurenemine 325m2 võrra; killustiku mahu suurenemine 165,9 t võrra;

asfaldi utiliseerimine 6 t; konteineri rent ühe tühjendusega (ühistu prügi äraviimiseks:

vana mööbel, rehvid, puuoksad jms).

-

Lisatööde eest tuli tasuda lepingu p 5.1 järgi tehtud tööde tegeliku mahu järgi vastavalt

hinnapakkumises toodud ühikhindadele (hageja 14.10.2019 hagi täpsustus).

2-19-121704

-

Viivist nõuab hageja arve nr 2019-1168 maksetähtaja saabumisest 08.08.2019 kuni hagi

esitamiseni 02.10.2019 kokku 55 päeva eest lepingu p 5.7 alusel 0,1% päevas

võlgnetavast summas, seega 337,36 eurot. Hageja taotleb ka edasiulatuva viivise

väljamõistmist samas määras.

-

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus hagile

13. Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb oma kirjalikus vastuses sellele vastu järgmistel

põhjustel (15.11.2019 vastus hagile):

-

Kostja on nõus, et pooled sõlmisid 01.08.2018 töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja

territooriumil asuva parkla laiendustööd. Tööde maksumuseks lepiti kokku 9 264,10

eurot. Tööde mahu ja maksumuse esitas hageja enne lepingu sõlmimist

hinnapakkumises ja selleks teostas hageja eelnevalt ka objekti mõõdistamise.

-

Kostja aga ei pea hagejale maksma, sest kostjaks on korteriühistu, kes saab rahalisi

kokkuleppeid teha vaid korteriühistu üldkoosolekul kokku lepitud majanduskava

eelarve piirides. Seega kostja sõlmis ja sai sõlmida lepingu hagejaga ainult siduva

eelarvega. Tööde maht ja maksumus on lepingu p 1.4.1 kohaselt kokku lepitud

fikseeritud summana 9 264,10 eurot.

-

Lepingu muudatused tuli vormistada kirjalikult lepingu lisana ja allkirjastada poolte

poolt (lepingu p 1.1.3). Sellist kokkulepet lepingu muutmiseks pooled ei sõlminud.

-

Pooled sõlmisid siduva eelarvega kokkuleppe ja kokkulepet eelarve ületamiseks poolte

vahel ei ole.

-

Lepingu p 5.1 reguleerib tööde üleandmist vaheaktide alusel, kuid seejuures eelarve

piires.

-

Hageja teostas töid sellises ulatuses, mida pooled kokku ei leppinud ja kostja ei palunud

ka teha. Kostja on maksnud hagejale kõik vastavalt sõlmitud töövõtulepingule.

-

Eelarve ületamise riski kandis hageja. Hageja on ise märkinud, et enne tööde alustamist

tegi ta täiendavaid mõõdistusi, kuid kostjat ei teavitatud sellest, et töö võib kallineda.

-

Riigikohtu lahendi nt 3-2-1-102-14 järgi kannab tööde kallinemise riski üldjuhul

töövõtja kui professionaal.

-

Kostja ei nõustu viivistega, sest ta on kõik tasunud vastavalt lepingule. Samuti pole

hageja enne kohtusse pöördumist kostjalt viiviseid nõudnud. Hageja on erinevatel

arvetel märkinud viivisemäära erinevalt (0,1% ja ka 0,05%). Tõendamata on see, kuidas

viivisenõue on saadud.

14. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Hageja vastus kostja vastusele

15. Oma 03.02.2020 menetlusdokumendis selgitab hageja lisaks hagiavalduses

märgitule täiendavalt:

-

Kõikide tööde teostamist kontrollis igapäevaselt kostja esindaja V.T ja tema näitas

kinnistul kohapeal ette ka teostatava parkla asetuse ja mahu. Peale tööde teostamist

20.08.2018 saadeti kostjale teostatud tööde akt nr 1.

-

06.09.2018 toimus objektil poolte kokkusaamine, et arutada eelarvet ületanud tööde ja

materjali eest tasumist. Kostja ei olnud nõus hageja pakkumisega, et ta viib pakkumise

2-19-121704

mahtu ütetava materjali objektilt ära ja kokkusaamise tulemusena pidi hageja tegema

lisatööde tasus allahindlust 500 eurot.

-

09.09.2018 saatis hageja kostjale akti ja lepingu lisa. Kostja venitas akti ja lepingu lisa

allkirjastamisega. 25.10.2018 teatas kostja, et soovib võib olla teha kontrollmõõtmisi.

Veel 31.05.2019 ei olnud kostjalt lisatööde akti kohta tagasisidet laekunud.

-

Hageja leiab, et leping oli sõlmitud lahtise eelarvega. Lepingu p 1.1.2 teeb töö mahu ja

maksumuse osas viite pakkumusvormile (hinnapakkumine). Hinnapakkumine sätestab

tingimuse, et arveldus teostatakse faktiliselt tehtud tööde järgi ja seega leppisid pooled

kokku ühikhindades, mille alusel arveldatakse peale tegeliku tööde mahu selgumist.

-

Lepingu tingimuste muutmise üle peeti läbirääkimisi ja kokkulepe vormistati ka

kirjalikult (lepingu lisa), kuid kostja ei allkirjastanud seda.

-

Mõistlikkuse põhimõtte ja lepingu p 5.2 alusel tuleb lugeda hageja tööd kostja poolt

vastu võetuks kolme päeva möödumisel hageja saadetud akti kättesaamisest, s.o

04.10.2018. Kostja pole esitanud põhjendusi, miks ta keeldub akti allkirjastamisest.

-

Kostja pole esitanud pretensioone ega puudusi töö kohta.

Kostja 11.02.2021 täiendavad seisukohad

-

Hageja alustas tööga ja esitas töö lõppemisel juba 27.08.2018 arve nr 2018-1127

summale 15 801,14 eurot. Kostja vastas hagejale koheselt, et nende tingimuste kohta

polnud pooltel kokkulepet, arvet ei aktsepteerita.

-

Hageja 22.08.2018 kirja koos teostatud tööde aktiga nr 1 ja muude lisadega, sai kostja

kätte 05.09.2018. Kirja manuses olid kaubavedude saatelehed jms ning „Tehtud tööde

akt“ summale 15 801,14 eurot. Mõõteprotokollid ja kaetud tööde aktid (nagu näeb ette

lepingu p. 5.1.) puudusid.

-

Kostja vastas koheselt, juba samal päeval, et akti alla ei kirjutata, sest lõppsumma ei

vasta lepingus kokkulepitud summale.

-

Hageja annulleeris arve ja saatis arve vastavalt lepingule, summale 9 264,10 eurot, arvel

toodud kuupäeval 01.10.2018, mille kostja tasus lepingu punkti 5.5. tingimuste kohaselt

kahes osas: 7 874,49 10.10.2018 ja 1 389,61 eurot 19.12.2018.

-

09.09.2018 saatis hageja kostjale 01.09.2018 hinnapakkumise summale 6 133,85 eurot

ja nn töövõtulepingu lisa nr 4 samale summale. Lisa 4 punkti 1.1. kohaselt on selle

esemeks haljastustööd, mitte parkla laiendamine. Seejuures tehakse haljastustööd peale

finantseerimise

heakskiitu

Tallinna

Linnavalitsuse

poolt

projekti

„Hoovid

korda“ raames“. Kostja pole osalenud selles projektis ning sellel puudub kostjaga

igasugune seos.

-

Kostja teatas kooskõlas lepingu punktiga 5.2, samal päeval - 05.09.2018 nii akti

allkirjastamisest keeldumisest kui ka selle põhjustest. (kohtu hinnangul on kostja

siinkohal kuupäevade osas segasust suurendavaid väiteid esitanud)

-

Lepingu p 5.4 kohaselt on tööde eest tasumise aluseks on lepingu p 5.2 ja 5.3 kohaselt

vormistatud „Tehtud tööde akt“ koos arvega. Kostja pole akti allkirjastanud ja seega

polnud hagejal õigust esitada arvet, kuna p 5.3 ja 5.4 märgitud eeldused polnud

saabunud.

-

Lepingu p 8.4.1 sätestab, et kui töö tegemisel ilmnevad vastuolud lepingu ja lepingu

dokumentide vahel, on nende aluseks võtmise järjekord järgmine: esmalt leping ja

seejärel töövõtja pakkumus.

2-19-121704

-

Kostja jaoks olid lepingus kokkulepitud tingimused siduva eelarvega ning mitte mingil

juhul ei võinud summa ületada 9 264,10 eurot.

16. Hageja märkis 25.01.2021 seisukohas veel täiendavalt, et kuigi kostja on asunud

väitma, et hageja rajas parkimisala valesse asukohta, s.h. osaliselt ka kõrvalasuvale

naaberkinnistule, ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja eiras töö

teostamisel kostja juhiseid. Kostja ei esitanud teostatud töö suhtes sisulisi pretensioone

ei tööde teostamise ajal ega ka tööde valmimise järgselt. Hageja rajas killustikuplatsi

kostja poolt näidatud asukohta, mis märgiti maha kostja poolt lepingus näidatud

projektijuhi V.T juhiste kohaselt. Vastavat asjaolu kinnitab ka poolte kirjavahetus.

Seejuures V.T ning kostja juhatuse liikmed elavad seejuures ise kõrvalasuvas majas

ning pidid vältimatult juba olemasoleva pinnase eemaldamistööde käigus aru saama,

kuhu parkimisplats rajatakse. Ühtegi pretensiooni kostja juhatuse liikmete, majaelanike

ega ka kõrvalasuva kinnisasja omanike poolt rajatava parkimisplatsi asukoha osas

hagejale ei laekunud. Pretensioonid platsi asukoha suhtes on esitatud alles käesolevas

kohtumenetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse, poolte esitatud tõendid ja

täiendavad seisukohad, kuulanud pooled ära kokku kahel kohtuistungil asub

seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab seetõttu menetluskulud hageja

kanda.

18. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega

peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-

15317; 06.03.2019).

19. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus

kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi

seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

20. Pooled on ühel meelel nendevahelise õigussuhte kvalifikatsioonis – pooled sõlmisid

01.08.2018 töövõtulepingu (dtl 26 jj) – edaspidi Leping. Kohus nõustub pooltega.

Seega on hageja nõude aluseks Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1.

21. Pooltel on asjaolude osas vaidlus vaid üksikute detailide osas, peamiselt keskendub

vaidlus sellele, kas pooled sõlmisid siduva eelarvega lepingu või lepiti kokku ühikind ja

tasu seega vastavalt tegelikult tehtud tööle ja mahtudele. Samuti vaidlevad pooled selle

üle, kes vastutab selle eest, et ehitati ka naaberkinnistule ja seetõttu Lepingu maht

suureneski.

22. 09.12.2020 kohtuistungil selgitas hageja, et esimene arve on tasutud. Küsimus on

ainult teises arves, mis kajastabki esialgset hinnakalkulatsiooni ületavaid töid. Vaidlus

2-19-121704

on seega selles, kes peab kandma vastutust, et töö osutus mahukamaks, kui esialgne

kalkulatsioon ette nägi. Kuigi hageja on lisanud kõik materjalid on vaidluses oluline

ainult Lepingu lisa 4 (dtl 39), milles on fikseeritud mahtude suurenemine. Vaidlus on

ka Lepingu p 1.4.1 üle – kas selles fikseeritud summa on käsitatav siduva eelarvena või

mitte (vt ka 09.12.2020 kohtuistungi protokoll 00:04:43). Edasi märgib hageja istungil,

et hinnakalkulatsioon koostati kostja esitatud informatsiooni alusel.

23. Kostja selgitas samal kohtuistungil, et ta pole Lepingu lisaga 4 kunagi nõustunud:

Lepingu koostas hageja ja kõik summad räägiti läbi, suurema summa osas kokkulepet

ei olnud. Hageja pani killustiku osaliselt kõrvalkinnistule (Asunduse 13). Kostja

kinnitas kohtuistungil ka seda (vt 00:35:34), et hagis esitatud faktid iseenesest vastavad

tõele, kuid kostja ei ole Lepingu maksumuse suurenemist ühelgi juhul aktsepteerinud.

24. Seega lisaks Lepingu sõlmimisele loeb kohus TsMS § 231 lg te 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks veel järgmise:

-

Lepingu lisaks on hageja poolt koostatud hinnapakkumine (summas 9 264,10 eurot), dtl

32;

-

Hageja teostas objekti mõõdistamise enne tööde alustamist 31.07.2018 (dtl 33) ja pärast

tööde lõppu 31.10.2018 (dtl 34). Viimsrl mõõdistamisprojektil on näha parkla osaline

asetsemine kõrval, s.o Asunduse 13 kinnistul;

-

01.10.2018 esitas hageja kostjale arve nr 1132 Lepingus kokkulepitu summale 9 264,10

eurot (dtl 35). Selle arve kostja tasus (vt ka dtl 156).

-

01.08.2019 esitas hageja kostjale arve nr 2019-1168 Lepingu lisa 4 (01.08.2018) alusel

summas 6 133,72 eurot. See arve on maksmata ja see ongi hageja nõue.

-

Hageja on esitanud ka tõendid killustiku mahu tarne kohta (dtl 45-54) ja kostja pole

sellele otseselt vastu vaielnud.

25. Hageja tugines juba hagis sellele, et temale näitas töö tegemise koha ja ulatuse ette

V.T, kes on ka Lepingu p 8.2.2 kohaselt kostja projektijuht objektil, kellel on õigus

kontrollida hageja kohustuste täitmist ning ka alla kirjutada tehtud tööde aktile.

TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda

asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg

1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-

15, p 18).

TsMS § 394 lg 2 p 3 kohaselt tuleb kostjal eelmenetluses hagile vastates esitada kõik

oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks. Asja

sisulise arutamise käigus ei saa enam uusi väiteid ja asjaolusid esitada. See käib ka

kostja vastuväidete kohta. Kostja ei ole eelmenetluses väitud, et T pole hagejale

töömaad ette näidanud. Vastupidi, kostja väitis esimesel kohtuistungil 09.12.2020, et

hagis toodud faktid on põhimõtteliselt õiged, aga kostja pole lisatööde mahu ja

maksumusega kunagi nõus olnud ja maksumuse suurenemine oli Lepingu p 1.4.1 järgi

üldse välistatud.

Samas möönavad mõlemad pooled, et see, kuhu parkla tuli ehitada, näidati ette

umbkaudselt (vt 08.02.2021 kohtuistungi protokoll, kostja 00:29:38 viimased laused;

hageja 00:36:19). Kostja selgitab, et ehitamise koha näitas ette kostja endine juhatuse

2-19-121704

liige umbkaudselt. Lisaks möönab hageja, et (vt 08.02.2021 kohtuistungi protokoll

00:16:22), et tööde mahu suurenemine oleks korrektsem olnud vormistada kirjalikult.

26. Seega loeb kohus tuvastatuks hageja väite, et kostja näitas hagejale ette, kuhu parkla

tuleb rajada, kuid see näitamine oli umbkaudne.

27. Kohus tuvastab ka selle, et esialgselt kokku lepitud (Leping ja hinnapakkumine)

tööde mahu suurenemise ja töö kallinemise kohta pooled kirjalikku kokkulepet ei

sõlminud.

28. Kohtu ette toodud asjaolude alusel ei saa kindlaks teha, kuhu täpselt hagejal paluti

ehitada, kuid mõõdistamisplaanide järgi (enne tööde alustamist ja pärast, dtl 33-34) pidi

hagejale olema teada, kus kulgevad krundi piirid ning kuhu tuleb seega parkla laiendus

rajada.

29. Töö kvaliteedi osas ei ole hagejale etteheiteid tehtud, samuti ei ole enne

kohtumenetlust ühelegi muule puudusele hageja töös viidatud. Ainus, mis lahkhelisisd

põhjustab on see, et hageja ehitas osaliselt kõrvalkinnistule ja kostja ei soovi sellega

kaasnevat täiendavat kulu kinni maksta.

30. Kohtu hinnangul on kaks põhilist asjaolu, mis välistavad hageja täiendava tasunõude

ja mille puhul poolte esitatud muude väidete analüüsiks vajadus puudub ja need on

järgmised:

-

Kui kohus tuvastab, et pooled olid kokku leppinud siduvas eelarves;

-

Kui kohus leiab, et võõrale krundile ehitamise riski kandis hageja.

31. Esmalt eelarvest.

32. VÕS § 639 lg 1 järgi võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale kas siduv või mittesiduv, ning sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et

eelarve on siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli VÕS § 639 lg 1

mõttes mittesiduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama (vt

RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 14). Olukorras, kus pooled on lepingus kirjalikult

sätestanud eelarve siduvuse, lepingu tingimuste muutmise poolte kirjalikul kokkuleppel

jms, ei oma tähendust lepingu sõlmimise asjaolud ega hinnapakkumine (vt ka RKTKo

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 9-10).

33. Lepingu p 1.4.1 sätestab, et töö maksumus koos käibemaksuga on kuni 9 264,10

eurot. Lepingu p 1.4.3 kohaselt töö maksumust hinnaindeksiga ei korrigeerita. Lepingu

p 8.4.1 kohaselt juhul, kui Lepingu dokumentides ilmnevad vastuolud, on prioriteet

Lepingul ja selle lisadel.

Lepingu p 1.1.3 kohaselt tuleb Lepingu muudatused vormistada Lepingu lisana

kirjalikult ja allkirjastada poolte poolt.

34. Hageja väidab, et tööde eelarve oli mittesiduv ja tugineb seejuures Lepingu p-le

1.1.2, mis sätestab, et töö maht ja maksumus on kokku lepitud pakkumusvormil, milleks

on hinnapakkumine (seda et pakkumusvorm Lepingus tähendab hinnapakkumist, ei ole

kostja vaidlustanud). Samuti viitab hageja Lepingu Lisale 4, mis kajastas 06.09.2018

toimunud suulise koosoleku tulemust, kuid mida kostja põhjendamatult ei

allkirjastanud.

35. Riigikohtu praktika kinnitab VÕS § 639 lg 1 mõttest tulenevat arusaama, et eelarve

mittesiduvust peab tõendama antud juhul hageja. Kohus leiab, et hageja ei saa

hinnapakkumisele tugineda, kuna Lepingu p 8.4.1 peab prioriteetseks Lepingut.

Lepingu p-d 1.4.1, mis tähistab eelarve piiri sõnaga „kuni“, Lepingu p 1.4.3 ja 1.1.3

2-19-121704

kinnitavad kostja seisukohta, et töö maksumus ei oleks tohtinud ühelgi juhul olla

suurem, kui 9 264,10 eurot (vt otsuse p 33).

36. Seega olid pooled kokku leppinud siduvas eelarves.

37. Järgnevalt analüüsib kohus, kas pooled on Lepingut kehtivalt muutnud.

38. Kuna Lepingu p 1.1.3 kohaselt peavad muudatused Lepingus olema vormistatud

Lepingu lisana kirjalikult ja allkirjastatud poolte poolt ja nendele tingimustele vastavat

Lepingu lisa ei ole kohtu ette toodud, siis ei ole pooled kehtivalt Lepingut muutnud.

Kohus ei saa teha teistsugust järeldust ka kohtule esitatud Lepingu lisast 4 (dtl 39), kuna

see puudutab KÜ Asunduse 11 haljastustöid pärast seda, kui Tallinna Linnavalitsus on

projekti „Hoovid korda“ raames heaks kiitnud tööde finantseerimise (Lisa 4 p 1.1).

Samuti on Lisa 4 p 1.2 kohaselt lisatööde hinnaks koos käibemaksuga 6 036,41 eurot,

mis erineb hageja nõude suurusest (kohus lähtub kostjale esitatud Lepingu lisast 4, dtl

154, ja ka kohtule esialgse hagiavaldusega esitatud lisast 4, dtl 39).

Hageja on ka ise möönnud 08.02.2021 toimunud kohtuistungil, et Lepingu muudatused

oleks tulnud ilmselt kirjalikult vormistada.

39. Riigikohus on oma 19.12.2017 lahendis tsiviilasjas nr 2-15-15662 p-s 15, märkinud

järgmist:

„/…/Töö maksumuse riski kannab üldjuhul töövõtja kui professionaal. Töövõtja kui

vastava valdkonna professionaal peab teadma ja nägema ette kriteeriume, mille

muutumisest tingituna võib tööde maksumus eelduslikult muutuda. Kui vaidlusaluses

osas ei tulenenud eelarve koostamise aluseks olnud asjaolud tellija esitatud andmetest,

kannab töövõtja ise sellega seotud eksimusest tulenevat riski/…/“

40. Hagejal oli võimalus mõõdistada objekt enne tööde alustamist ja seega ka veenduda,

millised on krundi piirid ja oma valdkonna professionaalse ettevõtjana oli tal võimalus

täpsustada, kuhu ehitada ja veenduda, et ta ei ehitaks võõrale territooriumile. Seega ei

ole hageja tuginenud ainult kostja esitatud andmetele ja kostja umbkaudne viide, kuhu

ehitada, ei olnud praegusel juhul töö tegemise aluseks. Juhul, kui kostja suunised ehituse

asukoha kohta olid liiga umbmäärased, siis pidi hageja töövõtjana täpsustama neid

asjaolusid ja alustama tööd alles pärast seda, kui on selge, mida ja kuhu saab ja tuleb

ehitada. Kostja poolt esitatud esialgne eskiis tööde tegemiseks kajastab parkla ehitust

kinnistu Asunduse 11 piiride sees (vt ka dtl 31). Tööde mahu sedavõrd suure

suurenemise oleks pidanud hageja spetsialistina eelnevalt kostjaga kokku leppima.

Kohtu hinnangul ei saa kostjat panna hiljem fakti ette, et tal tuleb tööde eest ligi 70%

senisest maksumusest veel juurde maksta.

Kostjal ei ole aga õigust killustikku, mille eest ta tasunud pole, enda omaks pidada.

41. Kuna hagejal ei ole siduva eelarve ja lisakokkulepete puudumise tõttu õigust kostjalt

täiendavat tasu nõuda, jääb hagi rahuldamata. Poolte ülejäänud väited ei oma tsiviilasja

lahendamise seisukohast seetõttu enam tähendust ja kohus neid ei analüüsi. Eeltoodud

põhjustel jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel analüüsimata ka tsiviilasjas esitatud ja

siinkohal käsitlemata tõendid.

42. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2-19-121704

43. Hageja saab viivist nõuda juhul kui kostjal on rahaline kohustus ning kostja on

sellega viivituses. Kohus tuvastas, et kostjal ei ole hageja ees täitmata rahalist kohustust

ja seetõttu ei saa kostja ka viivituses olla. Seega jääb ka hageja viivisenõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

45. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

jäävad menetluskulud hageja kanda.

46. Kostja menetluskuluks on 10.02.2021 esitatud nimekirja kohaselt lepingulise esindaja tasu

1 202,71 eurot 10,17 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot (dtl 179). Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane. Kostja kinnitab, et menetluskulud seonduvad käesoleva tsiviilasjaga.

47. Hageja on 16.02.2021 menetlusdokumendis kostja menetluskulule vastu vaielnud

järgmistel põhjustel (dtl 192):

„Kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirja põhjal ei ole võimalik aru saada, missugustel

kuupäevadel ja missuguste ülesannete täitmiseks on kostjale õigusabi osutatud. Samuti on

õigusteenuse hind varieeruv ning jääb vahemikku 110-183 eurot tunnis, mida kostja ei ole

menetluskulude nimekirjas mõistlikult selgitanud. Väidetavalt osutatud teenus ei ole sellisena

tuvastatav ka e-toimiku materjalide põhjal. Seetõttu ei ole hagejal võimalik mõistlikult aru

saada, mille alusel ja missuguste kokkulepete põhjal on kostja osutatud õigusabi eest tasunud

ning kas kantud õigusabikulu on mõistlik ja põhjendatud.“

48. Võttes aluseks kostja esitatud tunnihinna (110 eurot) ja menetluskulude nimekirjas

esitatud töötunnid (10,17), on tasu suuruseks 1 118,7 eurot.

49. Toimiku materjalide alusel tuvastab kohus, et kostja esindaja on osalenud kahel

kohtuistungil (09.12.2020 kohtuistung 50 min ja 08.02.2021 kohtuistung 1 h ja 30 min);

esitanud vastuseid ja selgitusi kohtule 15.11.2020, 11.01.2021 ja 27.01.2021). Kohtu

hinnangul on hageja menetluskulude nimekiri tsiviilasja käiguga kooskõlas ning on

tuvastatav, milliste toimingute eest tasu nõutakse.

50. Valdavalt on kostja osutanud teenust hinnaga 110 eurot tund ning sedavõrd suurt

tunnihinna vahet nagu hageja märgib, kohus ei tuvastanud. Lõppsumma erinevuse

kohus kõrvaldab ja lähtud esitatud tunniarvestusest ja -hinnast.

51. Kostja on taotlenud ka viivise välja mõistmist hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike1teises lauses ettenähtud ulatuses.

52. TsMS § 174 lg 1 ja 177 lg 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks:

1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või

2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

53. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel.

54. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

2-19-121704

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik