1-21-1032/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-21-1032

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-1032 (20233000553) Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri Tõlk

Aleksander Minin Kriminaalasi Y.U süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel Süüdistatav Y.U isikukood XXX; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX; varasemalt kriminaalkorras karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Valeriy Gimaev 17.02.2021

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku ( - -dest 306, 310, 311, 313 ja KrMS) § dest 233, 238 ja § 315, maakohus otsustas: Tunnistada Y.U süüdi KarS § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6

(kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista Y.U-le karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Jätta KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Y.U

- ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 25.02.2021. Asitõendiks olev CD+R plaat, mis asub kriminaaltoimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimiku juurde.

1-21-1032

2 Tsiviilhagi: Kannatanu

N M tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada ning mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1, § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Y.U-lt

ja tsiviilkostjalt AS A

(ik ) kasuks B solidaarselt välja kannatanu N M XXX kuriteoga tekitatud kahju summas 2600 (kaks tuhat kuussada) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu

arveldusarvele XXX Swedbank pangas. N M Menetluskulud: Mõista Y.U-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada

seitsekümmend kuus) eurot sundraha ning 304 (kolmsada neli) eurot ja 60 senti muu menetluskulu (isiku ekspertiisiakti nr teostamise kulu summas 61 eurot ning kaitsja Galina XXX Tšelnokova tasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses summas 243,60 eurot)

katteks. KrMS § 180 lg te 1, 3 alusel kohustub Y.U hüvitama temalt väljamõistetud - riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 1180 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend) eurot ja 60 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700009006 ning selgitus „Y.U , 1 1032, kriminaalmenetluse kulud“. Kui -21- rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 17.03.2021. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 17.03.2021. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS 1.

Y.U-d süüdistatakse selles, et tema 05.07.2019.a kell 12:58 juhtis, täites bussijuhina

Man Lion City A B AS tööülesandeid, mootorsõidukit (liinibussi nr 9) registreerimismärgiga , Narva linnas Kreenholmi tänaval XXX liikudes ristmiku Tallinna maanteega ja Kangelaste tänava suunas, lähenes reguleeritavale ristmikule ning järsult pidurdas

punase fooritule ajal seisma jäänu sõiduki taga selliselt, et bussireisija d

N M kukkus maha bussi põrandale järgi, , saades raskeid tervisekahjustusi. Vastavalt isiku ekspertiisiakt nr

XXX tuvastati kannatanul parema reieluu distaalse (e kaugemise) diafüüsi killuline nihkega spiraalmurd ning antud vigastus põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse kestusega Y.U rohkem kui 4 kuud. , olles

- , pidi liikluses osalemisel olema hoolikas ja ettevaatlik A B AS is töötav XXX

1-21-1032

3 ning vältima ohtu ja kahju tekitamist; ei tohtinud oma tegevusega ohustada bussireisijaid ning pidi järgima ohutut pikivahet eessõitva mootorsõidukiga. Y.U jättis need

liiklusseadusest tulenevad kohustused täitmata. Liiklusõnnetus toimus, kuna Y.U rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja peab järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; LS § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; LS § 46 lg 1 /juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ootamatult ees pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Seega pani Y.U toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus. MENETLUSE KÄIK 2. 09.02.2021 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kriminaalasi nr 1-21-1032, mis jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Jaanika Kõrgmaa menetlusse. Viru Maakohtu 12.02.2021 Y.U 423 lg 1 . määrusega andis kohus süüdistuses KarS § järgi kohtu alla Kohus määras kriminaalasja arutada lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil Viru Maakohtu Narva kohtumaja ruumides 17.02.2021 kell 13:30. 3. 17.02.2021 toimunud kohtuistungil seletas süüdistatav, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, jäi lühimenetluse , kuid kuriteo toimepanemises end süüdi ei tunnistanud. Sh ei tunnistanud ka juurde tsiviilhagi. Süüdistatav ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda. 4. leidis, et kriminaalasja materjalid kinnitavad Y.U-le ning Prokurör

esitatud süüdistust taotles

423 lg 1 ja tema karistamist 6 kuu pikkuse Y.U süüdi tunnistamist KarS § järgi vangistusega, vähendades seda KrMS § 1/3 võrra. Seega jääb karistuseks 4 kuud 238 lg 2 alusel vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg te 1, 3 alusel jätta täitmisele pöörama - ta, kui Y.U ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. nud lisakaristusena Prokurör ei taotle juhtimisõiguse äravõtmis seda kahel põhjusel t ja . Esiteks, isik ei ole varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud ja teiseks tema n – juhtimisõigus o otseselt seotud ka tema töötamisega, mistõttu ei näinud prokurör Prokuröri hinnangul on kannatanu esitatud vajadust inimest nii rangelt karistada. tsiviilhagi põhjendatud ning tuleks rahuldada, mõistes selle solidaarselt välja nii süüdistatavalt kui ka tsiviilkostjalt.

Samuti palus prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud. 5. Kaitsja väitis, et Y.U hoidis vajalikku pikkivahet, kuna asitõendi vaatlusprotokolli videost oli nähtav, et ta suutis pidurdada selliselt ja vältiski otsasõitu sellele samale Audile, mis oli bussi ees. Samuti Y.U-le heidetakse ette sellist nö üldiste kohustuste rikkumist, kuid ka selliseid nõuded ei ole Y.U kaitsja hinnangul rikkunud. Videost oli näha, et sellist järsku pidurdamist ei toimunud, toimus selline keskmiselt järsk pidurdamine. Kaitsja palus tähelepanu pöörata sellele, et see bussi konstruktsioon on selline, mis iga peatamise juures paneb bussi kõikuma ja ka kannatanu ütlustest tulenevalt see kukkumine toimuski sellepärast, et buss hakkas kõikuma. Selle § 423 kohaselt koosseisu täitmiseks piisab sellest, kui isik on tegutsenud hooletult. Asja materjalidest tulevalt Y.U oli liikluses hoolas, näiteks teda on esmakordselt üle kuulatud tunnistajana, siis tunnistajana ülekuulamise juures tema väitis, et kui kõik reisijad sisenesid enne liikuma hakkamist, siis ta veendus, et kõik reisijad bussis istusid. Seega tema enne liikuma asumist selle manöövri ohutuses veendus. Karistusseadustiku kommentaaridest tulenevalt, mis käsitlevad seda ettevaatamatusdelikti, hoolsusetu teo tulemusel saabuv tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav ehk üldiselt äratuntav. Nagu kaitsja mainis, Y.U veendus, et kõik istuvad, alles siis hakkas liikuma. Juhile ei saa ette heita sellist kõrgendatud kohustust, et ta iga hetk peab jälgima, et reisijad istuksid. Valgusfoori juures buss juba liikus, mistõttu ta ei saanud sel hetkel objektiivselt ette näha, et keegi on bussis, kellel on liikumistakistused ja seda on kinnitanud kannatanu enda ülekuulamisel, ta seisab püsti. Kannatanul vajadus püsti seista tegelikult ka puudus.

1-21-1032

4 Asja materjaliga on kinnitamist leidnud, et bussis on seisukohti ja istekohti ja sh on olemas ka invaliidi koht. Sellel ajal kui kannatanu oli bussis oli piisavat kohti bussis ja midagi sellist ei olnud, miks oli vaja kannatanul selle bussi liikumise ajal püsti seista. Kannatanu väitis, et tema nö hakkas ette valmistuma järgmisel peatusel maha tulema ning sellepärast ta liikus ukse juurde. Kuid Y.U tunnistajana üle kuulatud ütluste kohaselt, siis kui reisija bussi kukkus, siis ta pöördus selle naisterahva poole, kes kukkus, kuid see naisterahvas ütles talle, et see ei ole tema peatus. Teiseks sellest samast kommentaarist tulevalt viitega Riigikohtu lahendile kehtib ka selline usalduspõhimõte, mille kohaselt igas olukorras iga liikluses osaleja peab lootma, et vastavat eeskirja järgivad ka teised osalejad. Bussi liikumisel bussijuht usaldab, et isik kellel on liikumistakistused, istub kas vabal kohal või selle puudumisel invaliidile ettenähtud kohal. Kannatanu kohtueelses menetluses ülekuulamisel andis ütlusi, et enne seda juhtumit oli tal 2 puusaliigeste operatsiooni ning ta kõnnib kepiga. Bussijuht ei pea ette nägema, et liikumistakistusega isik bussi liikumise ajal seisab bussis. Bussijuht enne liikuma asumist veendus, et kõik reisijad bussis istuvad. Samuti Y.U kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ei ole vajadust enne peatust ette valmistuda, kuna on olemas bussiliikumise graafik ja ajad, sh on ette Kannatanu on nähtud ka aega selleks, et reisijad rahulikult siseneksid ja väljuksid bussist. käesolevas asjas esitanud tsiviilhagi mittevaralises nõudes summas 2600 eurot, TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Seega juba see asjaolu on kaitsja arvamusel alus hagiavalduse läbivaatamata jätmiseks, kuna ei ole tõendit esitatud ja samuti ei ole märgitud millist asjaolu, milline tõend tõendab. Tsiviilhagi kohaselt hageja palub

lähtuda kriminaalasjas kogutud tõenditest, hagiavalduse kohaselt on kannatanu nõudeks üksnes mittevaraline kahju. Kuigi prokurör märkis tsiviilhagi juures, et selle 1500 euro sees oli oluline osa ka haiglas viibimise eest, kriminaaltoimikus on Liiklusfondi kiri (tl 67), kust on näha, et 1500 eurot on kannatanule hüvitatud täielikult mittevaralise kahjuna. See hüvitis kokku oli 1564.93 eurot ja millest 1500 on mittevaraline kahju. Kannatanu ja tema poeg olid täiendavalt ülekuulatud ja mõlemad ülekuulamise juures leidsid, et 1500 ei ole piisav, kuna seda raha on kannatanu kulutanud ravimitele ja taastusprotseduuridele. Seega kriminaalasjas esitatud tsiviilhagiga ei ole võimalik seda eesmärki saavutada, sest nii kannatanu kui tema poja ütlustest tulenevalt, kui raha ei oleks ravimitele ja taastusprotseduuridele kulunud, siis kindlustuse poolt väljamakstud summa oleks korvanud tema kannatusi. Samas nagu kaitsja juba eelnevalt märkis, et tsiviilhagi materiaalses nõudes ei ole kannatanu poolt esitatud. Sama Liiklusfondi kirja kohaselt on ka kõik materiaalsed kulud temale hüvitatud ja kui kannatanu väidab, et see mittevaralise kahjuna väljamakstud summa kulus ravimitele ja protseduuridele, siis tema nõue on materiaalne nõue ja kannatanu ei ole ka esitanud materiaalse kohta nõuet ja ei ole esitatud ka tõendeid materiaalsete kulutuste kohta. Kui kohus ei jäta hagi läbivaatamata, siis palub kaitsja jätta see rahuldamata. Kui kohus peaks Y.U õigeks mõistma, siis palub kaitsja hüvitada tema selle Ametiühingu poolt antud menetluskulud. Kõik muud menetluskulud jätta riigi kanda ja kui kohus peaks välja mõistma menetluskulud Y.U-lt, siis palub kaitsja ajatada need 1 aasta peale. 6. Kannatanu

N M selgitas, et nõustub prokuröri seisukohaga. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 7. KrMS § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 8. Kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja kannatanu seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Y.U süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.

1-21-1032

5 9. vastutuse mootor- - KarS § 423 lg 1 sätestab , õhu või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklusvõi käitusnõuete rikkumise eest ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. 10. Kohus märgib, et Y.U-le inkrimineeritava süüteokoosseisu koosseisupäraseks teoks on juhi poolt liiklusvõi käitusnõuete rikkumine, mis toob kaasa raske tervisekahjustuse või surma. Seega ei tule KarS § 423 kontekstis vastust otsida sellele, kes põhjustas õnnetuse, vaid sellele, kelle liiklusnõudeid eirav käitumine tingis koosseisupärase tagajärje saabumise (vt RKKKo nr 3-1-1-87- 15 p-d 11 ja 13). 11. Süüdistusaktist nähtuvalt on Y.U-le etteheidetavaks LS § 14 lg 2, § 16 lg 1 ja § 46 lg 1 nõuete rikkumine. LS § ga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima 14 lg 2 kohaselt peab i liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohustab liiklejat olema

viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 46 lg 1 kohaselt

peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. 12. Kohus uuris toimikus olevaid tõendeid, jättes need KrMS § 296 lg 3 ls 2 alusel tuginedes poolte kokkuleppele istungil avaldamata. 13. Kannatanu

15.07.2019, 27.08.2020, 24.09.2020 ja 03.02.2021 N M ülekuulamise protokollidest nähtub, et 05.07.2019 kella 12:50 paiku istus ta bussi nr 9 Joala tänaval Narvas, täpsemalt Joala 11 maja juures olevas peatuses. Tal oli vaja sõita Kangelaste tänaval asuva kaupluseni „1000 Pisiasja“. Bussis istus kannatanu bussi keskele ning rahvast oli väga vähe. Kui buss Kreenholmi prospektil peatusest eemaldus ja hakkas edasi liikuma Tallinna maantee suunas, tõusis kannatanu püsti, valmistudes järgmises peatuses väljuma (kaupluse „1000 Pisiasja“ juures). Kannatanu märgib, et teab oma eelnevast kogemusest, et on vaja aegsasti valmistuda ja uste juurde minna, kuna juhid ei oota peatustes, millal inimene püsti tõuseb ja ukseni jõuab ning pahandavad kui reisija ei lähe aegsasti uste juurde. Kannatanu tõusis püsti, läks keskmise ukse juurde ja jäi seisma, hoides kahe käega käsipuudest kinni. Vasaku käega hoidis kinni vertikaalsest käsipuust ning parema käega hoidis kinni horisontaalsest käsipuust, surudes selle vastu jalutuskeppi, millega ta tavaliselt tänaval käib. Kui buss Tallinna maantee juurde sõitis, pidurdas ta äkitselt ning pärast seda kõikus buss järsult ühele ja teisele poole. Kannatanu ei suutnud pidurdamise tõttu püsti jääda ja kukkus vahekäiku istmete vahele bussi eesmise osa suunas. Kui buss pärast pidurdamist küljelt küljele kõikus, haaras ta kätega istmete käetugedest kinni ja rippus kätega kinni hoides. Seejuures tundis ta teravat valu paremas puusas, mis levis kiiresti üle kogu keha ja kannatanu ei saanud ise valu ja oma kaalu tõttu liikuda. Kannatanu hakkas valust karjuma ning keegi naisterahvas tuli tema juurde ja hakkas teda tagant toetama. Juht, kes kuulis kannatanu karjumist, ei hakanud bussi peatama ja kiirabi kutsuma ning ütles, et sõidab lõpp peatusesse ning alles sinna jõudes peatas bussi - ja läks kannatanu juurde. Seejärel saabusid ka kiirabi ja politsei ning kannatanu viidi haiglasse, kus talle tehti keeruka murru (jalaluu kompleksmurd) tõttu operatsioon. Kannatanu oli enam kui kuu aega statsionaarsel ravil ning pärast veel pikka aega ambulatoorsel ravil. Ka märgib kannatanu, et enne kõnealust juhtumit oli tal kaks puusaliigese operatsiooni, mistõttu liikus ta jalutuskepi abil. Kannatanu sõnade kohaselt kestavad tal valud käesoleva ajani, millega seoses on sunnitud ta pidevalt manustama valuvaigistavaid preparaate. Pärast haiglast väljakirjutamist ei olnud tal vähemalt kuue kuu jooksul võimalik isegi korteris ringi liikuda ning selle aja jooksul oli ta voodirežiimil, ei saanud üles tõusta isegi WC üksi ning tolle aja -sse minekuks. Kannatanu elab jooksul ei olnud tal võimalik tegeleda koduse majapidamisega ega valmistada sööki ning oli sunnitud majapidamises abi saamiseks pöörduma poja A M tuttava naisterahva poole, kellele ja maksis aegajalt väikeseid rahasummasid. Toiduainete koju toomisega ja söögi valmistamisega tegelesid samuti poeg või see tuttav naisterahvas, kuna ei tõusnud voodist üles, ise kannatanu ta õue minna ei saanud, kuna elab liftita majas teisel korrusel ning trepist alla minna oli võimatu ning

1-21-1032

6 on siiani problemaatiline, kuna ka praegu liigub ta edasi kargu abil. Peale selle on ta pöördunud spetsialistidest eraarstide poole ning on palganud ka massööri Käesoleva ajani liigu . b ta edasi raskustega, kodust lähe välja üksnes äärmisel vajadusel ning polikliinikus käimiseks o b n ta sunnitud kasutama taksoteenust, kuna ta ise ei suuda käia pikki vahemaid. Ka autobussiga ei saa ta sõita, kuna jaoks on keeruline minna üles bussisal Takso kasutamine nõuab samuti tema ongi. materiaalseid kulutusi. Enne selle trauma saamist sai ta iseseisvalt tegeleda koduse majapidamisega, käis ise kauplustest toiduaineid toomas ning ka polikliinikus, kuigi kasutas selleks keppi. Praegu on tema jaoks probleemiks isegi prügi väljaviimine. Seega on kannatanu elukvaliteet oluliselt halvenenud, kuna on ilma jäänud võimalusest liikuda selliselt nagu enne, samuti seista jalul üle viie minuti, samuti vaevavad teda sageli traumaga seotud valud. Valuvaigistite ostmine on samuti kulukas (tarvitab ravimeid Dolmen ja Ibuprofeen600, mille ostmisele läheb ligikaudu 130 eurot kuus). Taastusraviprotseduuride saamiseks, transpordikulude katmiseks, mis on l tekkinud ta seoses traumaga, on tal ee raha, mille sai vaja täiendavaid vahendeid. Kannatanu toob välja, et s ta kindlustusettevõttelt – 1500 eurot peab t – a ebapiisavaks, kuna on selle juba ära kulutanud ravimitele ja taastusraviprotseduuridele, ent vaja on veel, esitas ta tsiviilhagi mittevaralise mistõttu kahju hüvitamiseks 2600 euro suuruses summas. 14. 05.07.2019 ja 15.09.2020

Süüdistatav Y.U ülekuulamise protokollidest nähtub, et 05.07.2019

, kus oli umbes kell 12:58 juhtis ta bussi Man Lion´s City (sinist värvi) reg.nr XXX umbes 8-10 inimest. Buss liikus marsruudil nr 9. Bussis on istekohti koos juhiga 34, seisukohti 49 ning üks koht on ette nähtud ratastooliga invaliididele, mis asub bussi sõitjateruumi keskel. Ta oli tööl firmas Ta märgib, et nad on AS

ning tegi reisijatevedu linnaliinil (marsruut nr 9). A B kohustatud liikuma rangelt aja järgi ning sõiduplaani rikkumine on rangelt karistatav (dispetšer jälgib nende liikumist GPS anduri kaudu). Pärast kella 12:00 päeval liikus ta mööda marsruuti - Joana tänavalt Kangelaste suunas ning mäletab hästi, et Kreenholmi 10 peatuses sisenesid bussi sõitjad. Pärast seda vaatas ta sõitjateruumi suunatud peeglisse, veendus, et kõik sõitjad istuvad ning alles pärast seda sulges ukse ja hakkas peatusest liikuma. Tallinna maantee ristmiku ees seisis autodekolonn, mis hakkas rohelise tule süttimisel liikuma. Roheline tuli süttis ajal, mil ta ei olnud veel ristmikuni jõudnud ning ta hakkas hoogu sisse võtma, et jõuda rohelise tulega üle sõita. Kui roheline tuli hakkas enne kollaseks minemist vilkuma, siis tema bussi ees sõitev auto Audi pidurdas ning seejärel hakkas ka tema sujuvalt tema järel pidurdama. Bussist, mida ta juhtis, oli vahemaa selle autoni 2-2,5 meetrit. Audi juhul ei olnud ees mingeid takistusi ning ta ei tea, mis põhjusel Audi juht pidurdas. Y.U arvab, et tegemist oli keskmiselt järsu pidurdusega, millega istuv või seisev või käsipuust kinni hoidev inimene ei oleks võinud kukkuda ja vigastusi saada. Ta märgib, et ei näinud kepiga naisterahvast sõitjateruumis seismas, kuid võimalik, et too tõusis püsti

pärast Kreenholmi 10 peatus. Ta mäletab, et too naisterahvas sisenes bussi keskmisest uksest, kuid ei mäleta, mis peatuses. Pärast pidurdamist ei kuulnud ta mingeid karjeid, alles siis kui ta kaupluse „1000 Pisiasja“ peatusesse hakkas jõudma, ütlesid sõitjad talle, et sõitjateruumis kukkus vanaema maha. Ta vaatas sõitjateruumi tahavaatepeeglisse ja nägi, et eakas naisterahvas istub vahekäigus 4, 5, 6 ja 7 istmete vahel. Ta ei hakanud kukkunud naisterahva juurde minema, vaid pöördus juhikohal sõitjateruumi poole ja küsis, kas kiirabi on vaja. Põrandal istuv naisterahvas ütles, et see pole tema peatus. Sõitjad hakkasid naiserahvast bussis põrandalt püsti tõstma ja too hakkas karjuma, et tal jalg valutab.

Y.U Üks naisterahvas ütles, et ta kutsub ikkagi kiirabi. Seejärel jätkas liikumist lõpp-peatusesse, kuhu tuli ka politsei, selle naisterahva poeg ja ka kiirabi ning naisterahvas viidi ära. Kuni politsei saabumiseni seisis ta tolle naisterahva juures teda toetades ning ta ei kurtnud valu. nne ristmikku pidurdades eeskirju ega Y.U märgib, et ta ei rikkunud e seadnud reisijaid oma tegevusega ohtu. Naisterahvas, kes liigub kepiga ja kellel on mingi haigus, seadis end ise tema hinnangul mingil määral ohtu, tõustes liikumise ajal üsti bussis, kus oli palju p vabu istekohti. Ta toonitab, et vajadust aegsasti püsti tõusta ei ole, juhid ei kiirusta kunagi kedagi tagant, peatustele on liikumisgraafikus jäetud piisavalt aega, et sõitja saaks rahulikult püsti tõusta

ja bussist lahkuda. Ka märgib Y.U , et helistas järgmisel päeval Puru haiglasse, et küsida,

1-21-1032

7 kuidas tolle naisterahvaga on, kuid talle ei öeldud. Samuti teatas ta juhtunust kindlustusfirmasse, et vajadusel hüvitada naisterahvale varaline kahju. 15. Tunnistaja J K aselt istus ta 05.07.2019 Narvas 17.11.2019 ülekuulamise protokolli koh linnaliinibussi nr 9 esimesele parempoolsele kohale, mis asub bussi keskmise ukse taga. Mõne aja pärast nägi, et eakas suure kehaehitusega naisterahvas, kes istus temast vasakul teisel pool vahekäiku, tõusis kohalt püsti, valmistudes väljumiseks. Ta jäi seisma, hoides ühe käega käsipuust ning teise käega hoidis jalutuskeppi, millele püüdis sellel hetkel toetuda. Sel ajal sõitis buss suure ristmiku juurde Tallinna maanteel Kreenholmi tänava poolt ning jõudmata selle ristmikun – i pidurdas järsult. Naisterahvas kukkus järsust pidurdamisest seljaga vahekäiku toolide vahel ning hakkas karjuma (ilmselt valu tõttu). Keegi naisterahvas läks kukkunu juurde ning püüdis teda püsti tõsta, kuid too hakkas valu pärast karjuma ning palus ka kiirabi kutsuda. Buss seisis sel ajal ristmiku ees, ilmselt valgusfoori ees. Juht küsis, kas on vaja kiirabi kutsuda, kuid palus seda siiski sõitjatel teha, kuna ta ise on roolis. Juht palus kiirabi kutsuda lõpp-peatusesse. 16. Tunnistaja A M

sattus 04.02.2021 ülekuulamise protokollist nähtub, et tema ema, N M 05.07.2019 liiklusõnnetusse ning sai raske jalamurru. Ema oli kuu aega haiglas ravil, kus talle tehti operatsioon. Pärast haiglast väljakirjutamist ei saanud ta pikka aega isegi kodus iseseisvalt käia (ema elab üksi). Umbes kuus kuud lamas ta peaaegu koguaeg voodis ning A. M pidi ema eest hoolitsema. Ta ei saanud süüa teha ega poes käia, sh ravimeid osta ning sellega pidi samuti A. M tegelema, kuid ta käis tööl ja tal on ka pere, mistõttu ei saanud ta koguaeg emaga koos olla, mistõttu sattus ta raskesse olukorda. Ema sai kindlustusfirmalt hüvitist 1500 eurot, mis kulus ravimitele. Emal on jalg siiamaani väga valus ning ta peab koguaeg valuvaigisteid võtma, millele kulub kuus umbes 130 eurot. A. M ostab ise emale need ravimid. Ta märgib, et ema ei saa siiamaani ilma karkudeta käia ega ilma toeta jalgadel seista. Ta läheb välja vaid siis, kui on vaja arstile minna ja selleks peab ta taksot kasutama. Enne õnnetust sai ema ise poodides ja arstil käia, kuigi ta lootis kepile, kuid ta liikus linnas vabalt ringi ja läks bussiga. 17. Vaatlusprotokollist fototabeliga Kreenholmi tn ja ühes nähtub, et Narva linnas, Tallinna mnt – Kangelaste tn juures toimus liiklusõnnetus. Tegemist oli valge ajaga, mis tähendab, et nähtavus oli hea. Mh nähtub, et liinibuss oli tehniliselt korras. 05.07.2019 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollid joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll ja id tõendavad, et kannatanu N.

21.08.2020 koostatud M ja süüdistatav Y.U ei olnud joobeseisundis. tõendist, s.o juhiloa andmed tõenda oli liiklusõnnetuse toimepanemise ajal vad, et Y.U-l juhtimisõigus ning ka käesoleval aja see on tal l. 18. Kohtuistungil uuriti - asitõendit, s.o DVD R plaati (ühes 16.07.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga), millest nähtusid 05.07.2019 toimunud liiklusõnnetuse asjaolud. Plaadil olev videofail on tehtud Narva linna videovalvesüsteemi Tallinna mnt – Kreenholmi tn ristmikul paigaldatud videokaameraga. Videosalvestise tegemisel ajal on valge aeg ja vihmane ilm. Salvestuse alguses on Kangelaste tn suunas liikumist keelatud foori punase tulega. Videosalvestuse 46. sekundil muutub valgusfoori tuli roheliseks ja kahel rajal olevad sõidukid hakkavad liikuma Kangelaste tänava poole. Videosalvestuse 57. sekundil muutub foori tuli kollaseks ning samal ajal ristmikule tulenev sõiduk Audi (helehalli värvi) läheneb aeglaselt STOP joonele, sõidukil on pidurituled sisselülitatud. 58. sekundil ilmub järsult sinise valge värvi buss, mis liigub Audi taga. - 1. minutil peatub Audi 2 meetri kaugusel enne STOPP- ca joont. Buss pidurdab järsult vahetult Audi taga. ri Samal ajal läheb foori tuli punaseks ning järsu pidurdamise tõttu buss kõikus. Foo punase tule ajal seisab buss enne ristmiku Audi taga. 1:55 peal muutub foori tuli roheliseks ning Audi hakkab Kangelaste tänava poole liikuma. Buss alustab liikumist kolm sekundit hiljem ning liigub audi taga. 19. Eelviidatud tõenditega on üheselt tõendatud mootorsõiduki juhtimine süüdistuses nimetatud ajal ja kohas Y.U poolt, s.o süüdistatav oli süüteokoosseisus ettenähtud subjekt. Vaidlust ei ole, et 05.07.2019.a kell 12:58 juhtis,

AS Y.U täites bussijuhina A B

1-21-1032

8 tööülesandeid, mootorsõidukit (liinibussi nr 9) Man Lion City registreerimismärgiga

XXX, Narva linnas Kreenholmi tänaval liikudes ristmiku Tallinna maanteega ja Kangelaste tänava suunas,

lähenes punase fooritule ajal seisma jäänu sõiduki taga reguleeritavale ristmikule ning pidurdas d selliselt, et bussireisija

. N M kukkus maha bussi põrandale 20. raske tervisekahjustus. Rasket Tõendatud on üheselt ka nõutav teo tagajärg ehk tervisekahjustust tuleb sisustada karistusseadustiku eriosas (KarS § 118) sisalduva raske tervisekahjustuse tekitamise üldkoosseisuga. KarS § 118 lg 1 p 2 järgi loetakse raske tervisekahjustuse tekitamiseks muuhulgas olukord, kus on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. 21. N. suhtes teostatud ekspertiisiakti nr kohaselt on kohtuarst-ekspert M V andnud M XXX ekspertarvamuse, et N. esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuse M osutamist tõestavate dokumentide andmetel parema reieluu distaalse (e kaugmise) diafüüsi killuline nihkega spiraalmurd. Patsiendikaardist nähtub, et patsient saabus kiirabiga 05.07.2019 kell 14.54, anamnees kella 13:00 paiku buss pidurdas ning patsient kukkus bussis. – Röntgenülesvõttest nähtub parema reieluu distaalse diafüüsi ehk killuline nihkega spiraalmurd. Patsiendile näidustatud erakorraline operatiivne ravi, hospitaliseeritud trauma-ortopeedia osakonda ning kell 20:30 teostati reieluu diafüsaarse murru osteosüntees plaadiga. N. M tuvastatud vigastus ei ole eluohtlik ning tavalise kulu korral põhjustab pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud (keskmiselt 195-210 Kuna kannatanu päeva). liiklusõnnetuses saadud tervisekahjustused paranevad üle nelja kuu, siis on tuvastamist leidnud raske tervisekahjustuse olemasolu KarS § 118 lg 1 p 2 tähenduses. 22. l juhul see, kas Y.U rikkus o Vaidluse esemeks on käesoleva bjektiivselt süüdistuses nimetatud mootorsõiduki liiklusnõudeid, kas mainitud rikkumis(t)e ja kannatanu N. raske M tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos, ning kui jah, siis kas on tõendatud vähemalt Y.U

raske tervisekahjustuse poolne hooletus koosseisupärase teo ja kannatanule põhjustamise suhtes. Kuna küsimuse all on ettevaatamatusdelikti tuvastamine, siis tuleb kohtul objektiivse koosseisu juures teona hinnata objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist ning sellega põhjustatud tagajärje objektiivset ettenähtavust. Kohus peab esmalt jõudma järeldusele, kas süüdistatava tegu oli hoolsusvastane või mitte (RKKKo nr 3-1-1-79-10, p 20; RKKKo nr 1-15- 6223, p 10). Olles tuvastanud hoolsuskohustuse rikkumise, tuleb seejärel näidata selle tõttu tekkinud ohu või saabunud tagajärje ettenähtavus (vt nt RKKKo nr 3-1-1-127-04, p 8; nr 3-1-1-79- 10, p-d 20 ja 23 ning nr 3-1-1-52-16, p-d 11.2 ja 11.3; RKKKo nr 1-15-6223, p 13) ehk teisisõnu – kas hoolsuskohustuse rikkumisena saabuv koosseisupärane tagajärg oli objektiivselt ettenähtav.

Tuleb tuvastada ka tegutsemiskohustuse alus, ja konstrueerida seejärel nõutav tegevus, st konkreetne tegu, mida isik pidi tegema, kuid mille ta jättis tegemata (vt ka RKKKo nr 3-1-1-79- 10, p-d 24 ja 25; RKKKo nr , p 14). 1-15-6223 23. Nii Y.U kui ka tema kaitsja on seisukohal, et Y.U ei ole LS nõudeid rikkunud ning Y.U oli piisavalt hoolas. Kohus selle seisukohaga ei nõustu järgnevatel põhjustel. Nagu kohus varasemalt märkis ei ole vaidlust selles, et Y.U juhtides mootorsõidukit ning lähenedes ristmikule pidurdas. Y.U on ise hinnanud pidurdust kui keskmiselt järsku. Kohtu hinnangul on buss tõendatud, et Y.U juhitud tegi ristmikule lähenedes tema ees liikuva Audi taga järsu ütlused pidurdamise. Seda kinnitavad nii N. kui ka tunnistaja J. K M . N. M

ütluste kohaselt oli pidurdamine äkiline ning tunnistaja J. K ütluste kohaselt järsk. Samuti kinnitab bussi järsku 16.07.2019 koostatud asitõendi pidurdamist vaatlusprotokoll koos videosalvestusega. Kohtu hinnangul tõendab järsku pidurdamist ka kannatanu kukkumise fakt, sest sujuva pidurdamise korral oleks suutnud kannatanu end kinni hoida. Eelviidatud videosalvestus koos asitõendi vaatlusprotokolliga tõendab üüdistatav Y.U ei hoidnud ka seda, et s eessõitva sõidukiga piisavat pikivahet ning ohustas sellega mh ka kõiki teisi reisijaid ja liikluses

osalejaid. On üldteada asjaolu, et bussid on tõepoolest rasked ning sõiduki raskus tähendab omakorda seda, et pidurdamiseks kulub rohkem aega ning seetõttu on pikivahe hoidmine äärmiselt

1-21-1032

9 oluline. Y.U-le ei saanud bussijuhina see asjaolu kuidagi tulla üllatusena ning ta pidi sõiduki raskusega arvestama. Kohtu hinnangul pidi Y.U arvestama ka sellega, et bussis, millel on nii istekohad kui ka seisukohad, võivad inimesed sõidu ajal seista ka püsti ning linnaliini bussides on t juba oluliselt varem täiesti tavapärane käitumine, et inimesed tõusevad istekohtadel kui buss peatusesse jõuab Seda enam on selline käitumine oodatav ja liiguvad ukse poole. vanematelt ning liikumispuudega inimestelt, kuna nad ei jõua istekohtadelt nii kiiresti liikuda bussi ukseni ning kartusest, et nad ei jõua õigeaegselt väljuda, liiguvad ukse juurde väg bussi a tihti juba enne bussi peatuses seisma jäämist. Arusaadavalt ei saanud Y.U-lt bussijuhina eeldada kohustust pidevalt jälgida bussisalongis toimuvat, et veenduda, et kõik reisijad istuvad või jälgida

seda, millised reisijad bussis viibivad. Bussijuhina pidi Y.U arvestama võimalusega, et bussis võib viibida erinevast vanuseklassist inimesi, sh nii vanemaid inimesi kui ka liikumispuudega inimesi ning reisijaid võivad sõidu ajal seista. Küll aga pidi Y.U jälgima tähelepanelikult liiklu , et vältida o st hu tekkimist reisijatele ning teistele liikluses osalejatele. Vaidlust ei ole, et Y.U-l õnnestus vältida otsasõitu eesliikuvale ning enne ristmikku seisma jäänud sõidukile, kuid otsasõidu vältimine toimus tänu järsule pidurdamisele, mida oleks olnud võimalik ja olekski pidanud vältima piisava pikivahe hoidmise ning tähelepanelikkusega. Kohus rõhutab sedagi, sõitev auto jäi seisma enne ristmikku, lähenedes ristmikule ajal et bussi

ees kui fooris põles juba kollane tuli ja jäädes seis

ma punase fooritule taga. Seega ei saanud ka Y.U-le tulla üllatusena, et eesolev auto pidurdab ning arvestades fooris olevat tuld, pidi ta ka ise olema valmis pidurdama ning tegema seda selliselt, st sujuvalt, et ta ei seaks ohtu bussis olevaid reisijaid. Nagu kohus märkis, siis Y.U pidi arvestama võimalusega, et bussis võib viibida erinevast vanuseklassist inimesi ja sõidu ajal võivad need inimesed ka seista. Seega ootamatu ning järsu pidurdamise korral on täiesti oodatav, et raske end kinni hoida ning see võib inimestel on päädida kukkumisega, mis võib kaasa tuua misiganes raskusega tagajärgi reisijate tervisele. 25. Kohus, hinnanud tõendeid, leiab, et Y.U rikkus järgmisi liiklusnõudeid, mille eiramist talle süüdistaja ette heidab. LS § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 kohustab liiklejat olema viisakas

ja arvestama teiste liiklejatega ning hoiduma oma käitumises kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. 26. Y.U ei hoidnud piisavat pikivahet tema eesliikuva sõidukiga ning kuigi tal õnnestus vältida otsasõitu teisele sõidukile mistõttu ei saa Y.U-le süüks panna LS § 46 lg 1 , rikkumist, nagu on märgitud süüdistuses, otsasõidu vältimine võimalik ainult tänu järsule siis oli

pidurdamisele, mis seadis ohtu bussis olevad reisijad. Enne ristmikku ei olnud Y.U piisavalt hoolikas ja ettevaatlik ning ei arvestanud bussis olevate reisijatega ning ei taganud sujuvat liiklust ning ei vältinud ohu ja kahju t järsku ekkimist. Kohtu hinnangul sai ja pidi Y.U pidurdamist välti valides piisava pikivahe ning olles piisavalt tähelepanelik, pöörates ma, tähelepanu valgusfoorile ning võttes ristmikule lähenedes sujuvalt hoogu maha. Antud juhul Y.U

seda ei teinud ning rikkus LS § 14 lg 2 ja LS § 16 lg 1 nõudeid. 27. Eeltoodud kannatanu kukkus, mille tulemusel sai kannatanu raske rikkumiste tõttu tervisekahjustuse. Selle tagajärje ja Y.U tegevuse vahel on selge ja katkematu põhjuslik seos. Kui Y.U oleks olnud hoolikas, vältinud LS nõudeid järgides kaasliiklejate ohustamist ning ei oleks ristmikul punase foori taga järsult pidurdanud, siis ei oleks kannatanu kukkunud ning rasket tervisekahjustust saanud. Liiklusseaduses sätestatud kohustused on kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks ning neid liiklusohutuse mõttes olulisi kohustusi ettevaatamatusest rikkudes on isikule enamohtliku tagajärje saabumine etteaimatav. 28. Süüdistuse kohaselt on Y.U-le ette heidetud ka LS § 46 lg 1 rikkumist. Kohus märgib, et LS § 46 lg 1 rikkumist Y.U käitumises ei tuvastanud. LS § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning teeja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Antud juhul

1-21-1032

10 puudub vaidlus selles, et Y.U ei sõitnud otsa tema ees pidurdanud ning seisma jäänud sõidukile, mistõttu LS § 46 lg 1 rikkumine ei ole sedastatav. Seega Y.U tegu on tõendatud süüdistuses märgitust erinevas mahus, kuid arvestades, et kohus tuvastas Y.U puhul LS § 14 lg-s 2 ja LS § 16 lg s 1 sätestatud nõuete rikkumise, siis muuda see tõsiasja, et süüdistuses - ei kirjeldatud tegu leidis aset ja tegu on õiguslikult kuritegu. 29. Eelpool toodud tõenditega nende kogumis on tõendatud, et süüdistatav Y.U rikkus liiklusnõudeid, millega põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse, ettevaatamatusest ehk täpsemalt hooletusest. Prokuratuur on jätnud süüdistuses täpsustamata, kummas ettevaatamatuse -

vormis süüdistatavale tegu omistatakse. Kohtu hinnangul ei ole asjas piisavalt tõendeid, mis viitaks sellele, et Y.U pani teo toime kergemeelsusest. Viimane eeldaks, et süüdistatava enda hinnang ohuolukorrale olnuks selline, et ta oleks tagajärge ette näinud, kuid lootis seda vältida. Süüdistuses seda ette ei ole heidetud ja ka tõenditest ei saa seda tuletada. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest ehk ettevaatamatuse nõrgemas vormis, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. 30. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Analüüsitud tõendid kogumis kinnitavad poolt KarS § 423 Y.U lgjuhina ettevaatamatusest s 1 nimetatud teo toimepanemist. Süüdistatav rikkus mootorsõiduki liiklusnõudeid ja põhjustas sellega . Ta rikkus sõidukijuhina kannatanule raske tervisekahjustuse hoolsusvastase teoga talle LS nõuetest tulenevat objektiivset hoolsuskohustust ning sellega põhjustatud tagajärg oli objektiivselt ettenähtav. Kui ta oleks järginud hoolsalt käitudes liiklusseaduse nõudeid, ei oleks kannatanu rasket tervisekahjustust saanud. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Karistus 31. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 32. Seadusandja on ette näinud KarS § 423 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemise eest karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. 33. Tulenevalt asjaolust, et seadusandaja on karistusena ette näinud alternatiivsed karistusliigid ning asjakohases kohtupraktikas väljakujunud seisukohast tulenevalt on lubatav vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuse võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendunud (vt RKKKo nr 3-1-1-24-07 p 8), siis kujundab kohus esmajoones seisukoha karistusliigi osas. 34.

Käesoleval juhul tuleb karistuse mõistmisel arvestada kõigepealt aset leidnud liiklusnõuete ja sõiduki käitusnõuete rikkumise ulatust ning sellega põhjustatud tagajärje raskust. Nõuete rikkumine on seda ulatuslikum ja süüdlase süü seda suurem, mida enam eeskirju on juht oma liiklusõnnetuse põhjustanud käitumisega eiranud. Hinnates süü suurust KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav rikkus mit

ut liiklusseaduse normi. KarS § 423 lg 1 koosseis näeb süüdistatava poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjena ette nii raske tervisekahjustuse tekitamise kui ka surma põhjustamise.

Antud juhul on kohus tuvastanud, et saabus Y.U põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse. Seega KarS § 423 lg märgitud kergem tagajärg -s 1 sisalduvas koosseisus . 35. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü lõpliku suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Y.U suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks ning süüdistusaktis märgitud ankeetandmete kohaselt Y.U töötab, mistõttu peaks

1-21-1032

11 tal olema sissetulek. s olema püsiv Arvestades aga süüdistataval lasuvaid rahalisi kohustusi temalt väljamõistetavate menetluskulude ja kannatanu esitatud rahalise nõu e tõttu

d , on kaheldav, kas Y.U-l

Arvestades oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. esitatud nõude suurusjärku ja menetluskulusid, võib eeldada, et kõigi rahaliste kohustuste tasumine koos rahalise karistuse

tasumise kohustusega käiks süüdistatavale üle jõu ja karistus ei oleks täidetav. süüle mõjutaks Lisaks leiab kohus, et vangistus vastab paremini ka Y.U ja Y.U-d

Y.U on veenvamalt ka tulevikus süütegude toimepanemisest hoiduma. kogenud juht ja osales liikluses professionaalina (XXX), mistõttu tähelepaneliku käitumise korral oleks ta pidanud kannatanule saabunud Eeltoodud tagajärge ära hoidma. põhjustel tuleb loobuda süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamisest ja seetõttu tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat

karistust vangistuse näol. 36. Kujundades järgmiseks seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 37. aasta pikkuse vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmiseks KarS § 423 lg 1 näeb ette kuni 3 karistuse määraks 1 aastat ja 6 kuud vangistust. jääb süü suurus Kohtu hinnangul Y.U oluliselt alla keskmise määra, arvestades teo tehioludega, asjaoluga, et teo tagajärjeks oli raske tervisekahjustuse tekitamine ning et tegu pandi toime hooletusest, mis on ettevaatamatuse nõrgim vorm. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmisest oluliselt väiksem. Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et Y.U

Hinnates karistust puhul karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad. kergendavate asjaolude esinemist, siis asub kohus seisukohale, et Y.U puhul ei ole alust jaatada karistust kergendavate asjaolude esinemist KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka Y.U suhtumist oma teosse. Y.U väljendas kohtuistungil juhtunu osas kahetsust, ent süüdi ennast ei tunnistanud. Eelnevat arvestades peab kohus Y.U-le kohaseks mõista karistuseks 6 kuud vangistust, mida tuleb vastavalt lühimenetluse reeglitele kolmandiku võrra vähendada. 38. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles seejärel, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandliku karistuse kandmisest d süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse

mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase iseseisvalt või ka koostoimes teevad isik, mis kas põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04 p 8). Karistusregistri andmetel puuduvad Y.U-l kehtivad kriminaalkaristused. ja väärteo Seega Y.U eelne

v käitumine, sh liiklusalane, on olnud eeskujulik ja õiguskuulekas. Eelnevast tulenevalt on Y.U suhtes otstarbekas ja võimalik kohaldada KarS § 73 sätteid, vabastades ta vangistuse kandmisest, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus ei täheldanud isikus ja tema käitumises Y.U asjaolusid, mida oleks vaja katseajal kriminaalhoolduse kaudu toetada ja kontrollida. Käesolevaks ajaks on süüdistatavale süüks arvatud süüteo toimepanemisest möödunud peagi kaks aastat ning kohtule ei ole esitatud andmeid, et süüdistatav oleks temale süüks arvatud teole järgneva aja jooksul toime pannud uusi süütegusid.

1-21-1032

12 Seega on ta senini hakkama saanud kõrvalise isiku järelevalveta ning tema allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik. Ar isikut ja tema senist käitumist, on vestades Y.U

karistusest tingimisi vabastamisel tema õiguskuulekana hoidmiseks küllaldane talle määratud katseaeg. Käesolevast kriminaalasjast tulenevad süüdistataval samuti nii tekitatud kahju kui menetluskulude hüvitamise kohustused, mille täitmine vangistuses viibides muutuks oluliselt raskemaks või isegi võimatuks. 39. Kõike eelnevat silmas pidades mõistab kohus Y.U-le karistuseks 6 kuu pikkuse vangistuse, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning vähendatud

karistuseks jääb KarS § 73 lg jätab kohus mõistetud vangistus 4 kuud vangistust. -te 1 ja 3 alusel e täitmisele pööramata, kui Y.U ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.o alates 25.02.2021. 40. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada süüdimõistetule lisakaristusena juhtimisõiguse

äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Prokurör ei taotlenud lisakaristuse mõistmist, kuivõrd Y.U juhtimisõigus on otseselt seotud tema töötamisega. Lisaks pole teda varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kohus

, nõustudes prokuröriga, leiab, et lisakaristuse võib jätta mõistmata. Tsiviilhagi 41. Kannatanu N.

M esitatud hagiavaldusest nähtuvalt taotleb kannatanu talle liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist välja, et summas 2600 eurot. Kannatanu toob S kindlustuse poolt hüvitatud (väljatrükk S K OÜ e-kirjast) mittevaraline kahju summas 1500 eurot on tema hinnangul ebapiisav, kuivõrd see on kulunud juba ravimite ja taastusraviprotseduuride peale, ent vaja on veel, mistõttu esitas ta tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 2600 euro suuruses summas. 42.

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult VÕS § kahjustatud. 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p- 2 on kahju le tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui sellega tekitati kannatanule kehavigastus või

tervisekahjustus. 43.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kah

ju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse

rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS §

1043 kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi

või kui ta vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning VÕS 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega. Samas VÕS § 1056 lg 1 sätestab riskivastutuse üldpõhimõtte ja

vastutuse kahju tekitamise eest suurema ohu allikaga tekitatud kahju tekitamise eest ning sellisel juhul vastutab kahju tekitaja sõltumata oma süüst kui ta on ohu allikat valitsenud isik. Omaksvõetud

1-21-1032

13 kohtupraktika kohaselt loetakse suurema ohu allikaks ka mootorsõidukit ning VÕS § 1057 sätestab mootorsõiduki otsese valdaja vastutuse mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Seega on

kannatanu õigustatud kahju hüvitamist nõudma nii kahju õigusvastase tekitamise kui ka

riskivastutuse alusel. 44. Riigikohtu tsiviilkolleegium on otsuse nr 3-2-1-73-13 punktis 13 leidnud, et kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurus, siis mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Küll aga oleneb mittevaralise kahju eest väljamõistetava

rahalise hüvitise suurus kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu. Hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233

lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11 13). – 45.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kannatanu põhjendab mittevaralise kahju nõuet sellega, et liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta e ning valud kestavad tal käesoleva ajani, raske tervisekahjustus

millega seoses on ta sunnitud pidevalt manustama valuvaigistavaid preparaate. Kannatanu sõnade kohaselt oli ta enam kui kuu aega statsionaarsel ravil ning pärast veel pikka aega ambulatoorsel ravil. Pärast haiglast väljakirjutamist ei olnud tal vähemalt kuue kuu jooksul võimalik isegi korteris ringi liikuda ning selle aja jooksul oli ta voodirežiimil üles ega saanud isegi -sse minekuks WC tõusta. Kannatanu elab üksi ning tolle aja jooksul ei olnud tal võimalik tegeleda koduste majapidamis ning ta töödega oli sunnitud abi saamiseks pöörduma oma poja A M poole ning lisaks kaasama ka tuttava naisterahva.

Ka tõi kannatanu välja, et ta liigub käesoleva ajani raskustega, kodust läheb välja üksnes äärmisel vajadusel ning käimiseks on ta sunnitud kasutama arstil taksoteenust, kuna ta ise ei suuda pikki vahemaid ning kasutab liikumiseks kargu abi. Enne käia liiklusõnnetust sai ta iseseisvalt tegeleda koduse majapidamisega, käis ise kauplustest toiduaineid toomas ning ka arsti juures, kuigi kasutas selleks keppi. Praegu on tema jaoks probleemiks isegi prügi väljaviimine. Seega on kannatanu elukvaliteet ol on ilma jäänud uliselt halvenenud, kuna ta võimalusest liikuda selliselt nagu enne õnnetust ütlusi kinnitavad ka tema poja

. Kannatanu N.

M A. M

ütlused, milles ta kirjeldab oma ema elukvaliteeti enne ja peale liiklusõnnetust. 46. Kohus leiab,

et kannatanu väited selle kohta, et tekitatud kehavigastused põhjustasid tema elukvaliteedi ja heaolu languse, on asjakohased ja see oleks ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast lähtuvalt arusaadav ja tüüpiline tagajärg. Kriminaalasjas on tõendamist

leidnud, et 05.07.2019 liiklusõnnetuse toimumise tagajärjena põhjustati

kannatanule kehavigastus. Vastavalt isiku ekspertiisiakt nr

ile XXX tuvastati kannatanul parema reieluu distaalse (e kaugemise) diafüüsi killuline nihkega spiraalmurd ning antud vigastus põhjustas pikaajalise tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud. 47.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise mõistliku suuruse kindlaksmääramisel kannatanu füüsilist valu ning kannatusi, tema heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, kahju tekitamise asjaolusid ja kahjuliku tagajärje raskust. Kohtu hinnangul tekitati kahtlemata kannatanule tekitatud vigastused on kannatanule liiklusõnnetusega füüsilist valu ning muutnud oluliselt egevust. tema igapäevast elut Põhimõtteliselt sõltub ta oma igapäevaelu korraldamisel vaid teiste abist. 48. et N.

Kohus, hinnates eelmainitud tõendeid, leiab, M on õnnetuse tagajärjel tekitatud moraalset kahju ning tulenevalt tekitatud tervisekahjustuse raskusest, mille kestus on olnud pikaajaline ja mille tagajärjel on kannatanu elukvaliteet ja korraldus oluliselt muutunud, peab kohus kannatanu nõuet summas 2600 eurot põhjendatuks ja kohaseks. 49. Riigikohtu praktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Riigikohtu õigusteabeja koolitusosaosakonna poolt koostatud

kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid liiklusõnnetusega

1-21-1032

14 tekitatud mittevaralise kahju hüvitised – perioodil 01.06.2018 31.05.2020 vahemikku 500 kuni 15 Kriminaalasjas nr 1-18-7387 000 eurot ning keskmine hüvitis moodustas 6443 eurot. mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena raske tervisekahjustuse saanud kannatanule 15000 eurot ning kriminaalasjas nr 1-18-8799 mõisteti mittevaralise kahju hüvitisena raske tervisekahjustuse saanud kannatanule 500 eurot. Arvestades eeltoodut ei ole kohtu hinnangul kannatanu poolt taotletav hüvitis ülemäära suur ega ka väike summa. Siinkohal arvestab kohus ka kannatanule juba varasemalt mittevaralise kahju summaga. kindlustuse poolt hüvitatud 50. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kannatanu N.

M tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning mõistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 137 lg 1, § 134 lg 2, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel süüdistatavalt solidaarselt välja kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud ja tsiviilkostjalt AS

A B kahju summas 2600 eurot. Asitõend 51. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

52. Kohus leiab, et a CD+R plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures on sitõendiks olev põhjendatud jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 53. Vastavalt - KrMS § 180 lg le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p

9), ekspertiisi tegemise kulu (KrMS § 175 lg 1 p 3) (KrMS § 175 ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu lg 1 p 4 ). 54. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetl - use toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 55. KrMS ndraha suurus teise § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva su astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. Kohtueelse menetluse kaitsjatasu kogusuurus on 243,60 eurot. Menetluskulud on tekkinud ka seoses ekspertiisiakti nr tegemise , s.o summas 61 eurot XXX ga . Menetluskulude suuruse ja koostise osas ei ole kriminaalasjas vaidlust olnud. 56. Kohtule ei ole esitatud

tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud täies mahus välja Y.U-lt

mõista. 57. Y.U peab menetluskulud kogusummas 1180 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Seega on Y.U-l võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest.

/ / allkirjastatud digitaalselt Jaanika Kõrgmaa

1-21-1032

15 Kohtunik