1-08-15023/9 · 1-08-15023/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-08-15023 M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada I.S-i talle 18.12.2008.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 7 kuu 26 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu I.S-ile . EDASIKA...
Full Text of the Judgment · 1-08-15023/9
Kriminaalasi nr 1-08-15023
M Ä Ä R U S RESOLUTSIOON
KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada I.S-i talle 18.12.2008.a Pärnu
Maakohtu kohtuotsusega liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 7 kuu 26 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.
Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu I.S-ile .
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus
Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD
I.S-i on kriminaalkorras karistatud 8-l korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest.
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2010.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15023 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist 04.06.2010.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 04.06.2010.a kiri
kohtule ühes kinnipeetava isikliku
toimikuga menetlusmaterjali edastamise
kohta süüdimõistetu I.S-i
tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu
I.S asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood xxx kriminaalkorras karistatud 8-l korral Kaitsjata süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud
2 2
Käesoleval ajal kannab I.S talle 18.12.2008.a Pärnu Maakohtu
kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuseks
mõistetud 2 aastat 7 kuud 26 päeva vangistust, karistuse kandmise alguseks on 13.02.2009.a. I.S kannab liitkaristust II astme kuritegude (KarS § 199 lg 2 p 7,9, KarS § 199
lg 2 p 4,8, KarS § 424, KarS § 215 lg 2 p 1 – kinnipeetava isiklik toimik I,2-4,14-15,16-17) toimepanemise eest.
28.06.2010.a kohtuistungil avaldas I.S soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.
I.S on talle mõistetud karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 1 p-s 2 märgitud aja – vähemalt poole karistusajast.
KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest
vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi
ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
I.S-i on kriminaalkorras karistatud kokku 8-l korral, valdavalt varavastaste
kuritegude toimepanemise eest. Esimest korda karistati I.S-i
kriminaalkorras 1995.a. I.S-i on karistatud nii vangistustega tingimisi kui ka reaalselt ärakandmisele kuuluvate vangistustega, kuid I.S on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab I.S liitkaristust katseajal toimepandud kuritegude eest.
Vabaduses viibides tarvitas I.S liigselt alkoholi ja pani alkoholijoobes
toime nii väärtegusid kui ka kuritegusid. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu
kohaselt oli I.S vabaduses viibides igapäevane alkoholitarvitaja, tarbis põhiliselt õlut ja seda suurtes kogustes – 2 liitrit päevas.
Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt ei tunnista I.S sõltuvusprobleeme ning sellega seonduvat õigusvastast käitumist. Vangistuse ajal ei ole I.S tegelenud alkoholi liigtarvitamise problemaatikaga, ei ole osalenud ühelgi kursusel ja programmis.
Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on I.S
harjumuskurjategija ja võib vabaduses olles mistahes ajal toime panna uusi kuritegusid. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt puudub I.S kindel elamispind ja tema võimalused oma varasemas elukoha piirkonnas tööd leida on minimaalsed, tegevusetuse tõttu on uute kuritegude toimepanemise risk kõrge.
Kriminaalhooldaja oma arvamuses ei nõustu I.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega.
Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtuvalt on I.S mõtteviis, mille
kohaselt on majanduslikel kaalutlustel mõningatel juhtudel varavastased kuriteod
lubatud (II,10). Sama peegeldub ka I.S-i karistusregistri teatiselt –
karistatud arvukate varavastaste süütegude eest nii kriminaal- kui ka väärteokorras (I,5-10) ja lisaks ka alkoholiseaduse § 70 järgi.
3 3
Eeltoodud asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud I.S-i vangistusest
tingimisi ennetähtaegselt vabastada. I.S-i puhul on jätkuvalt kõrge uute
kuritegude toimepanemise oht. Kuritegude toimepanemist soodustanud alkoholsõltuvusprobleemistikuga I.S vangistuse ajal tegelenud ei ole - uue kuriteo toimepanemise riskid on maandamata. Lisaks välistab I.S-i suhtes
vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise ka asjaolu, et tal puudub vabanemise järgselt elukoht. Teiste isikute vara kaitseks on põhjendatud jätta I.S vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.
Ainuüksi asjaolud, et I.S distsiplinaarkaristused puuduvad ja ta õppis
vangistuses väikeettevõtlust, osales majandustöödel ning ta on vestelnud enda
kontaktisikuga, ei anna külladast ja piisavat alust tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
Uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks tuleks I.S-ile edasiselt kasuks alkoholsõltuvusest vabanemise problemaatikaga tegelemine.
Heli Sillaots kohtunik